Vaba eestlane , December 15, 1983

              J neljai>a^val, 15. dets^bril, , December 15,1983. Nr. 93
VABADE EESTLASTE
¥ABA£ESTLANE
: o/ü Vaba Eestiane. 1955 Leslie §
OEt.M3B2M3 "'•
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Triss
TELl^ONIDi toimetus 444-4823, taütus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
. TELOMISfflNNAD Kanadas: aasta;$51.—, poolaastas $28.—
ja veerandaastas $15.—
: ÄLUMSffl $65.—pfopl-, •
aastas. $35,— ja. veerandaastas $ 18.—
Aadressivmuudatus70c. — tJksiknumbri Miid7C) e.
KUULUTUSTE HINNAD «iks toll ühel veerul:
kuulutuste külje! $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.
030
FREE ESTONIA!^
Futlished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Ledie St. Don MÜls, Önt M3B 2M3
iBši3niiiiiiiiiiiiniiiiiiHiiiii9iiiiiHiiBiiiiiiiisiiiiSiiiniiin
Kanada parlamendi tix>onikõne-peetakse
tavalisdt rohkem või­mul
oleva partei 1 propagandakõne-deks
kui valitsuse tõelise program-esitamise
vahendiks. E ^ võta­vad
need kõned propagandidise
Is^loomu^ kui valimised on tule­mas
ja valitseval parteil on vajalik
ennast vaiij^köhnale näidata või-nnalikidt
lositüv^
nmg khati nendele
ristuse määramiseks karmimate
^aduste rakendamist. Kuivõrd
suurt rõhku pandi troonikõnes
noortele ,võib järeldada sellest, et
nooltele ei^^U mitte ainult
!sw)eiada % i s i töök^^^ vaid nime­tada
noorsoo kiisiniuste ja prob­leemide
lahendamiseks ametisse
eriline noorte minister.
S e d a g i ikandis ka Kana-äsja
esita-
Iroonikõne, mis kubises suur­test
kavatsustest jä paljudest luba­dustest
ning ei jätnud iihtegi kivi
ülestõstmata. kuid sama mõõdu-puöga
võib mõõta ka opositsioo­nis
olevate konservatiivide ja so^
!pay$tide tr<M>nlkõne vaista suuna-tlud
kriitÜtat mis sisaldasid samuti
yatimjskampaania sidemeid, kont­sentreerides
oma raskekahurite tu­le
eriti KanadäSs praegu vaMtsevaie
siimr^e tööpuudusele.
liberaalide p^ei troonikõne
puudutas peaaegu kõiki Kanada
elüavalidusi ning valitsus lubas
Ilaii^elt oma abi tööpuuduse va­hendamiseks
puudustkannatavatele
vanadele toetuste suurendamiseks,
Eo<»te eest hooiitsem£seks, riikliku
üldise arstis bi kindlustamiseks ja
Eahu eest pingutuste tegemiseks.
Kahjuks jäid troonikõnes esitatud
suured lubadused peatuma ainUlt
iUdlste iraaiside juurde ja sisalda­sid
vähe detaile, mis laiseb järelda­da
,et süi on suures laastus tege­mist
kosmeetiliste vahenditega,
millede praktiline ijakendan^ on
' mägede t ^ g a ; ;
Km pieatuda mõningate tfooii-
Ikõnes esitatud tähtsamate punkti­de
juures, siis tideks esmajoones
mamida 400 miljoni dollari suuru­se
summa kulutamist uute töökph-tade
soetamist, mis on peaniisett^^
Euõeldiid noortde. Arstiabi kind­lustamiseks
lubati rakendada uus
Tervishoiu (Seaduis, mille peamiseks
(B^smärgiks ön garanteerida um-versaalset
tervishoiu eest hoolltse-misi
Födera^vallisuse toetust
provintside elanikkonna tervishoiu
eest hoolitsemisekis ning elanik-i^
onnale kõrgema hsuriduse andmi­seks
otsustati suurendada 50O mil­joni
dollari yõrra ning korraldada
töösturite-ärimeeste, tööliste ja
valitsuse esindajate vahel pidevat
Jkokkutulekuid ja konverentse ma-
Jandtislike probleemide miitami-jSeks^
Troonikõnes ei unustatud
isegi purjus^ antO]
vaUtsus enne järgmisi pai*-
laimendivalimisi, miä praeguste
eelduste kohaselt toimuyad järg­mise
aasta lõpul, ainult 50 jprots.
nendest psdjudest lubadustest suu­dab
rakendada, siis on ta kahtle^
mata hästi teinud^ Aeg kuni järg­miste
yaluništeni ön lühike ja sel­lise
laiaidätiKlika ja kaugeleulatu­va
programmi läbiviimine nõuab
Idndlaisti pikemaajalist planeeri­mist,
organiseerimist ja ellu vii^
nüst. Pealegi tuldl>palj kavade
rakendamisel arvesse võtta majan­duslikke
olukordi, mis ei ole äs­jastest
m^diföli^^
dest veel täielikult toibunud.
Kuna tuumasõja oht on praegu-
(semneva rahvusvahelise olukorra
jumres erakordselt iilespütsutatud,
süs on loomulik, et liberaalide
partei nihkus kaugemale oma s^
nistest traditsioonidest ja pühen­das
erakordselt suurt tähelepanu
vällspolütilistele probleemidele ja
maailmarahu säilitamisele. Selle
sektori esue tõstmine on pealegi
tihedalt seotud peaminJ^er Tru-deau
pik^om rabu-reisiga,
mille tiilemused vaatamata
kanada äjaldrjan^ pikkadele
ülistavatele artiklitele ön võrdle­misi
tagasihoidlikud ja ebaproduk­tiivsed;
Kuid troonikõne d leppi­nud
ainult sellega, et ta rahu va­jadust
ja selle yiljelemiišt alla
kriipsutas, vaid valitsus lubas raja­da
ka erilise valitsuse toetusel töõ^
tava keskuse, kes kogub andmeid
riigikaitse ja relvastuse kontrolli
kohta^ Ottawa hibab lahkel käel
toetada ka neid vabatahtlikkulse
^usel tegutsevaid rahug^^
Ott huvitatud d^sarmeerimise küsi­mustest.
Tulevik näitab, kas toe­tust
hakkavad saama ka kõik n.n.
rahuorganisafsibonid, kes energili­selt
tübraketi katsetamisele Kana­da
õhuruumiis vastu töötavad ja
pöUlseivõimudega phmlevad.
Kokkpvõttes võime ütelda, et
lubadusi pn palju. Kui suurel
määral need rakendamist leiavad^
on muidugi omaette küshnus.
Näib, et ameeriklaped ei ole
jõudnud veel ,iui kaugele, et nad
hakkaksid kesk-Ida rahuasju aja­ma
õigest otsast. Iisraeli peami­nistri
Shamiri äsjane\ külaskäik
Washingtoni näitas, et t)hendrükide
president ja tema välispoliitilised
nõuandjad ön valinud Kesk-Idas
oma polütika jätkamiseks erakord­selt
ekstreemse liini, millega lis-raelüe
antakse oma agressüvse po­lütika
jätkamiseks igakülgset abi ja
toetust, kuid vaadatakse mööda pa-lestünlaste
õigustest ja kannatus­test
ning lastakse Iisraeli okupee­ritud
aladel vabalt tegutseda ning
sinnektsiooni polütikat jädsata. Mit­te
ainult vällspolütilistele eksperti­dele,
vaid päris tavalistele inimes­tele
on selge, et selline polUtUia
tüürib Waslhingtoni viastuoÜu kõigi
Göteborgis asutaM Ädele Paglanti initsiatüvü 10. augustU 1981 i,Ruut ja Adele Paglanti Stipendiumifond", — isegi ka kõige mõõdukamate ja
mille eesmärgiks on toetada eesti noori ^lende õppetegevuse soodustamiseks või teadusliku uurimistege- kompromissitahtelistema. — araa-vuse
edendamiseks kooHdes ja ülikoolides. Tingimuseks on, et toetust taotlev noor peab olema parem- bia riüddega.
poolse kodanliku maailmavaatega. Seni on fondi laekunud annetustena 50.000 Rootsi krooni (ca $8.500)
millest esimese stipendiumi väljaandmine toimus tänavu^s .Iisraeli palavikuline ehitustege-
Paglant ja fond! sekietä^asjai^^^ Foto: V. Murelikes ja uute asdate rajamine to^
\-r-''[ -: : dani läänekalda okupeeritud aladel
^^T-~T~~-T--^^ on viinud kohaUkud palestiinlased
veendumusele, et aeg töötab nen-
" i 8 «^l ifliD de vastu ja see muudab nad de§-
peraatseiks. Seni on Iisrael raja-lud
okupeeritud piirkonda 108 us-raeli
asulat ning äsja peaministriks
valitud Yitzhak Shamiri organisee­rimisel
asuti kikesti ühe uue asula
Teisipäevad 29. novembrÜtoM Harbour Castle Hüton hotellis, neljanda Vaba ükrahüaste M on igasuguste
ümäkongress*i raames, kaks publikule avatud kõnekoosolekut. Esimene koosolek kandis pealkirja „Poli- kombinatsioonidega võtnud umbes
cies of Western Broadcasting tp the Eastem Block Countries and their Effectiveness" (Lääne raadiosaa- 60 prots. läänekalda territooriumist
ted Ida-Euroopasse ja nende efektüvsus) ja teme koosolek „The Madrid Conference on Security and Co- täieükult oma kontrolli alla ning
operationin Etu:ope''(Euroopa rüiude julge investeerib umbes 200 miljonit dol-
Esimese koosoleku avas Ukraina mlMant, kes oa CBCaU-^^ dr; Richard aastas sealseks ehitustegevia-päritohigä
senaator Paul Yuzyk,sioom^R^ ehikutselt silma- ^* '
kes on ühtlasi Vaba sõnavõtus ta arst, kuid tegev ukraina ühiskoii- Ehitustegevuse tempo kiirustami-
Inimõiguste komisjoni lüge, kes' maims, et RCI on võrdlemisi väike nas. Ka tema oli kriitiline, ütles, seks laseb Iisraeli v^tsus püstita-oligi
koosolekute korraldajaks. Se- ettevõte. Saateid antakse igdasi et palju kriitikat on suunatud dis- da kokkumonteeritavaid niaju. Kui
haator "Yüzyk tutvustas komisjomV üheteistkümnes keeles üle maaü- sidentide poolt Voice of America juudi elanUtkonda 1983. aasta algul
öeldes et komisjo tegutseaud ma, nendest kuus Ida-Euroopasse. vastu. Saadetes leidub vähe olulist, okupatsioonialadel arvestaü umbes
kümme aastat, jälgides ukraiiüaste Ku^^^ ütles Sfämi- Ta tsiteeris Solzhenitsõn'it: „Meie 20.000 mimesele, süs nüüd on see
ohikorda vene rezhümi aU ja seal- jiant, oh see süski jä leiva järele ja teie andsi- paisunud juba 30.000 isünde. Juudi
sete võimude inimõiguste rikku- maaümselt kolmandaks usutavuses te meüe kive." Rädio Liberty, öle- asulad ei ole enam asundusalade
mist. Ta avaldas ka lootust, et kb- ja kuuendaks populaarsuses. Saa- vat natuke parem, äga kannatab eelpostid vaid suured keskused,
halüc kui ka maaüma press näi- dete siht on edasi anda uudiseid halva organiseerimise all.
taks huvi
suhtes.
inimõiguste \ küsimuste Kanada perspektüvis
mida võib võrrelda suurlinnade
Kajastades^ Moroz'i, ta üties, et eeslinnadega.
Ehkki Palestiina Vabastamise
ja Kanada
kohta. Võrreldes Voice öf Ameri- peab käsitlema reaalsemaid ja hu-
.Esimeseks kõnelejaks oli Chris-ca'ga, RCI amiab ainult 45 mmu- {lavamaid aineid Pro^ammid " " " ^ raiesmna vaDas*amis(B
t(^hfir Squire, kes ou^^N^^^ _ Orgamsatsiowu juhtkonnas Luba-
^ peaKsicL mojseir sisamania^jarg j j ^ j j - g ^ j ^ ^ ^^
^ Kolmandaks A e l e s Radio L^ organisatsiooni juhi YasserArafati
g ; . ^ ^ Radio tree rataste rahuloematusete ^ Arafat Jordani läänekal-
Osakonnast saadetaks® muide daja George BayHe, kes üties, et ^ ^ r a rezhfimi vastu; 2) rahvush- palestünlastele ikka veel rah-keelte
hulgas 16 tundi venekiel- RL/RFE annab edasi s^^^^^^ ^jje^ ^ ^^^^^ ^) vusUk kangelane ja vabadusvõitlu.-
seid saateid ja 4 tundi MkrsiHa- teistkümnesse maasse, mis kuuhi-"^®^^^^^ väga hästi ka
keelseid saateid. 1 väd Nõukogude Lütu. Vene keeles 4) andmeid,dekolomseerunisekoh- üsraeü juhid ning nende suhtumist
üdü osakonna
rica juures.
of Ame°-
Balti keelte saated kuuluvad
antakse saateid edasi 24 tundi päe­vas.
Ta .ütles, et teatud mõttes
, , , ^ RL/RFE kuulub ka ^^^^N^
dukeelseid Ä Ä e tun^ sellega, et nemad taotievad
roopa osakonda. Eesti-, läti- ja :ee-
Arafatisseiselpomustab kõige sil-
5) ja soovitusena, üldiseks hoia- matorkävämalt endüie kaitsemi-kuks,
et räägitakse reizhümist nister ja Liibanoni sõjakäigu alga-
^eerand igal päeval
Šquire seletas, et Voice of ine-rica
ori ühendriikide valit use
amethk häälekandja. Uudiseid ja
kommentaare antakse edasi aifce-rika
vaatevinküst. Tegelüaüt ö-^
65 prots. igast saatest on kas uiidi-sed
või uudistega seotud kommen­taarid.
Ta ütles, et ühtegi uudist ei
arita edasi enne, kui on vähemalt
koos okupeeritud maadega vaba­duse
nõuet.
Edasi, Baylie võrdles Nõukogude
Lütü ja LäänemaaUma. NÕuko-mööda
Lõpetade
vastavalt
sele, pea
ja otse rahvale.
On päris selge, et kui Washing-taja
ning juht Sharon, kes |van-nub,
et Ar^fat ei tohi Lübanoni
, Hareychuk üties, et pinnalt eluga lahkuda.
Sergei Soldatov'i soovitu- '
ks olema programme, mis
on süütud ümberasunud venelaste tou kavatseb lisraelüe püramatu
gude Lüt kulutab kohutavalt aega p5^o^^ et neid teha tundlikumaks toetuse andmisega oma senist po­ja
raha, et kontrollida infprmat- kohaliku rahva probleemidest ja lüt&at Kesk-Idas jätkata, süs lä-siooni
vahetusi, kuna rohkem kui arusaamistest li^b see tulevikus maksma üsna
aatomirelyad, T^^^^ ^j. palju ameer&a s^
neüe kahjulik olla; Andi^y Bamiera, kes on Vaba Uk- Ühendmgid Mstakse^ jamm^^^
kahest eri allikast järele kontrolli- Tõtt ei tohi rääkida, räägitakse ai- rainlaste Maaümakougressi abiesi-tud.
Vastanduks Nõukogude Jiidunult seda, mis peaks olema jämit- mees ning kohaliku ukrama ajale-raadiosaadetele
ön Voice.of Amerir te he toimetaja. Tema juhtis tähele-mult
ühe suurema voitlustegevus®
keerisesse.
ca sült kuulajatele tõtt rääkida.
Squire üties, et saadete efektiiv­sust
on raske mõõta, kuid võih te­ha
järgmisi märkusi: 1) eriti pea­le
juhtumusi Poolas 1980. a. on saa­teid
suurel määral tõkestatud;
märkis Baylie, et Läänes oleme lü- panu Radio. Ganada International-'
ga Mugavaks jäänud iseenesest iie, öeldes et nende |)rogrammid
taare kolme isiku poolt. Esimene
. , OÜ äsja Ukramast pääsenud dissi-
2)^saadete tokestamme läheb ve- dent Raisa Moroz, kes üties et
ndastel maksma, seitse ^k^^^ Läänest tuhmd saated on ainuke
mi palju, km Yoice of America poodus sealolevatel isikutel teada
kuhitab ulemaadma enda raadio- ^^ada, mis toimul> maailmas nmg
omal maal. ;
Järgmiseks astus Moroz välja
juige ja otsekohese^ kriitikaga nen
Ei ole kahtlust — naised elavad
jätavad palju^ soovida. Kõnedest läbUõikes tunduvalt vanemaks kui
Parlamendi Mäel, protesti — de- mehed. Seda kinnitab statistika ja
n" -X* J 1 — ^ 1 monstratsioonidest ja näljastreüsi- sellele ei ole võiinaük vastu vaiel-
Sõnavõttudele järgnes kommen- ^ ^ ^ ^ ^ ^
arus aadavate vabadustega, mis ei
eksisteeri Nõukogude Ludus.
se. edasi. inforniatsiooni
ametiühing streigib, aga kui 2,000 meestele suurt troosti pakkuvale
ukramlast marsivad
saatkonna ees, süs see
tamata.
kui mõni Kuid nüüd on arstid jõudnud
saadete jaoks;
3) tihti Nõukogude Ludu poolt an­tud
uudised ^heiidavad lügsettä^^
helepanüVoicei of America-uudiste de raadiosaadete suhtes. Ta ütleSj
Nõukogude uuele järeldusele, väites, et naised
jääb nime- elavad küll vanemaks, kuid me-
, hed on vanaduspäevü üldiseltj tun-
Kriitikale yastasid kõnelejad duvalt kauem hea tervise juures kui
Squire, SfamUiant ja Baylie korda- naised. Kui mimesed on jõudnud
mööda. Kõik nõustusid, et krütika teatud eluaastatesse, siis võetakse
OÜ tabav ja väljaarvatud Radio nende vitaalsuse arvestamisel alu-
Canada International esmdaja Sfa- seks seUised põhüised igapäevase
vääramiseks; 4) 38,9 müjonit ini- e i üldiselt on^programmid madala j^üiant, ütiesid, et võtavad soovitu- elu tpimmgud nagu söömme, rfe-mest
kudavad Voice of America kvahteediga 3a käsitletakse vahe- ggd südamesse Nü hästi Voice of tumine, pesemine ja Uünimine. Bo-
Nõukogude Lüdu osakonna saateid, se t ä ^ ^ Americäl kui k R^dio Lü)erty'ü «emused küinitav^ et vanem; id
ehk, 14.7 prots; võimaükust.^^^^^^^^-G J^f^^ on praegusel momSidÜmmidatu- mehed on nende toimingute soo-l-
Sqmremäricis, et kuulajad tihti l>:unagi kmilatafee, Vuce^f^ Arne- ^^^^^ M ^ ^ ^ ^ ^ tamisel palju aktiivsemad ja e u-sõidavadiiädalalõpuks
maale, kuna selle jõuHsemad kui naised, kes vajavad
tokestamme ön seal väiksem ja ]3erty'itkoige rohkem ... lä^j^yüjniseks. Sfamüiant jättis aga rohkem kõrvaUst abi ja tuge. Me-
Moroz nimetas mttilta^^^^^^^
naril ei ole mingisuguseid muuda- puriüesse, püsivad 71 protsendi uia-
OTTAWA --Lõpuks julge!s Iconservatuvide partel kaitsejõudöde
ikriitik
selt ka finantseerinud Kanada rahi]|lukamlst^ T a l i t o , ®t oleks äärini
selt üllatav, kui nad seda ei oteks
vähem segav. Kuulajaid ori kõige
rohkem õhtuti - ja nädalalõppudel.
Saated sisaldavad noorte prograrii-me,
pop-muusücat, . USA uudiseid
Nõukogude Liidu kohta, uudiseid
iga vastava maa kohta, usuüsi pro­gramme
j a spordiuudiseid.
Ida Euroopas soovitakse kuulata.
mida aga kõüt jaamad vaevalt t^si^^^^^^^^
käsittevad. Näiteks: ', ' . .. ' ''
Andre üties raadiointervjuüs, et
fapniünistid pole selles liikumises
siiski enamuses, kuid nad kmdlästi
annavad raha- ja on igati abiks,
kuna see on neile kasulik, samuti
kui on 1 kasulik pidada läbirääki-^
misi tuumarelvade üle.
Ta üties süski, et tal on ainult
tingimusi v^õi teiste kaudu saadud
tõendeid sellele SiMidistusele.
Mõned prominentsed inimes^^^^
rahuüikumises on külastanud N.
Liitu.
Andre lisas, et ta loodab, et K a ­nada
ülemkohus keelduks arutle­mast
rakettide katsetamise keelu
küsimust Lääne-Kanadas, kuna
see...oleks shokeeriVo -
va|
relvastuseks 30S
miljcirclit dollarif
WASHINGTON — Pentagon soo-
1) õigeid ajaloolisi andmeid, eriti
kangelaste kohta, keda Nõukogude
Kokkuvõttes Squire märkis, et proovib reeturiteks värvida;
tema arvates on Voice of America 2^Samizdat'ide higemine; 3) and-saated
efektüvsed j a raudeesriide- meid venestamise kohta — kes?
tagune rahvas on hüvitatud kuula- kus kohas? kui paljud?; 4) and-misest
.. . meid kaasmaalaste kohta üle maa- vib kulutada tuleval aastal relvas-
Ta üties aga et on tarvk iimraf^ - säavuüiši ja probleeme; tusele 305 miljardit dollarit, 21
tõmmata rJhker k T a l Ä andmeid demokraatia kohta " P r o t s . r Ä e m kui eelmisel aastal.^^^^^^^^^^
tud ünmesi saateid välmitama ^"^^f. '^T^^f'^'^'^^
™^ rõhutas, et kirjeldused ameerika sidendi valimisaastal suuri võitlu- nuviiavaie jaremuseie, ni
ja ön ka tarvis rohkem raha pro- ja kanada rahva elust ei ole kül- sl Kongressis ja saada kampaa-grammide
laiendamiseks ja uute laldased. Liiga palju ^ aega raisa- niaküsimuseks presidendivali-saatejaamade
ehitamiseks. takse ppp-muusika mängimisele ja mistel^ kui Reagan otsustaks uues-
Teiseks kõnelejaks oli Allan Sfa- ebaoluliste küsimuste arutamisele, ti kandideerida.
tuses oma ülejäänud eluaastate
jooksul võrdlemisi hea tervise juu­res
kuid vastavat protsenti naiste
juures arvestatakse amult 54-le.
Arstide uurimused on näidanud,
et aastate koormuse suurenemise­ga
väheneb tunduvalt inimese ak­tiivsus.
65—69-aastaste grupis vÕib
aktiivset tegevust arvestada veel
keskmiselt 10 aastale, 80—.34-aas­taste
grupis 4,7 aastale ja üle 85-
aastaste grupis 2,9 aastale. Kuid
melt, et vaeste inimeste aküvsus
65—69-aastaste grupis on tunduvalt
väiksem kii majanduslikult kind-
(Järg lk. 3)
l
1^'
Nr. 93
VALI
NÄDAI
17. ja 18. dets.
dr. T. Sai
24., 25., 26. ja I
dr. R. Pahai
Ofsitakse
kirja vahel
Kirjasõpruse
vukalt välismail!
lapse Torontos
uutele sõpradelel
kirjasõpruse soo|
teismelistelt ja
maalt, kuid nenl
tost osavõtt kahi
ESTO Kirjasõl
korraldajad, ES|
sootöö Komisjot
dusgümnaasium
kaaseestlasi Kail
käed sõpruses
de. Paljud meist
des elada suurti
ja ühiskondades]
tuttavaid ja sõpi
nendele kaasees(
eesti ühiskonda(
le võibolla ami
•eestiastega olek j
kordade kaudu.
Lugupeetud ki
ke palun meie
damesse ja saat]
nimi j a lähema(
roosse, Toronto
Kaaseestiane
tane Alfred Lai
kirjasõprust omj
paludes kaasmaj
da kontakti omi
Kokk'iga, kes o|
n\elt, kuid p^aks
sagil Kanadas,
on E K N büroos. I
.Jriinu' a
Stoklfolmi
Oktoobri lõpil
mi Eesti Majas|
kirja „Triinu'
nalis-muusikalisc
pühendatud koi
suurusele Mariel
Suitsule ja Hug<|
le sünnist mööc
tal 100 aastat.
Sissejühatusekl
luges peatoimef
Grünthali tervit
rist kõneles Ma^i
valiku poetessil
Suitsu luulot es(
õpilane FredrÜ
tütarlaste \m\i
Hugo Raudsepa
Heljo Suhdsvit
dialoogi komöl
Kristus", „Em
kõneles Erna
„Triinu" tulevi
,,Triinu" Etnogj
tegevusest ja Ri
laste poolt hi
vajadusest ja se|
vast fondist.
L>Korea
ühised mai
SÖÜL - USAl
nesid Lõuna-Kor|
luslennukitega
lõunaosa kohal
lise manöövri
osavõtjaist USA]
datud, aga Üks
nik Ütles, et „sj
na-Korea lennul
mepäevaseist ml
Komment^
(Alg|
lustatud inimesi
vestatakse, et
vanuseklassis a|
2.4 aastat vähej
mcstel. I
Kmdlästi pm
tistika. Nõnda
mehed j a naise]
aastat aktiivselt
hästi läheb nin|
rasekemaid ten