Vaba eestlane , December 15, 1983

              1^
ThuÄay, B^jember 15,1983 •Nr. 93
m
ESIMEHE lERVISE-:^
SPORTLANE IORLÄS
Ka . ön- spordiliUYi. - & •
heksaklassilises kooliinajäs pole
võimlat, 1^72. a. vaMis/ sellele
Juurdeehitus, jällegi võimlata, nii
et j lastel tuleb Võimlemistunnid
; enamjaolt õues pidada, aga
päeva jatta vVaM^ • omaamm^
milleks ka vastav otsus tehti, sest
siis tulevat saare rahvast rohkem;
ja võitjaks on oma mees. .Tehu-mardi
jooksust osavõtt on võimal­datud
kõigile ja saarlased jäävad
keskmiste hulka.
Teiselt poolt ei saavat Jooksu-siündmusi
kõigile avada, majutami­sega
on alati Saaremaal raskusi —
kuhu näiteks paarisädatki mandri­le
Urn alati s o b k , M ^ meest ööbima ^annä. Nii jääb
takse koolikondoTis teha. -
> Juba ; oCMi^te ^^astate IJEISI lOÄOOL ILMA ^
kavatseti võimla idutanust,kavat--y0j^
setakse nüiüdki, aga mängimas tu­leb
Aste võimlas kl^a-^^^^^^i^ Ka Leisid^^^k OTI tänaseiit
;^at ka iiks tõeline tervisesportia^^ ilma võimlata. Sügisel on
ligi 70^aastane Richard Tän^,võto kergejõustiku;
kes alustas 6()-aästaseU.Nü^ väravapalli ja
vat tema tervis paJju parem, tund- murdmaajooksu K harrastamiseks,
vat end kümiie aasta võrra noore- Talvel suusatamine, ruumisoojuses
mana; Aga .teisi häbenevat, sest maletamine ja lauatennis, kuni ke-kpi
ta jooksu kipuvad möödujad yad kutsub jälle õue. Möödunud
pärima: i,Kas^ te põleb?
vi
FARI
J ÕU L Ü K IN
N M ...
Aadre^
Falun saata jÕuliMngim VABA
lisan .............
1
iii. .„. , . , , , —, 4. Turiste tõmbav 33. Rahulolematuse väljend. 34.
aastal apnili lõpul topldati tel- foKt Itadias. 7. Nutikas, 9/Kau- Pidulfe
ber^Leisr j q o k s , ^ ^Ä
Mgilgri VABA EESTLASE talituse
LOOME
QÖ- haiiutamas Sõmeral,' ajaga Eesti oeäminister 12 Püsftread: 1. Kõva, südametu, 2.
mend: poissi-tüdrukut. võttis. Käidi kahe bussiga i . ; , i f _ _ j , ^ 3. U k s märki,
esialgul häbenevat, et pole sobiv ja 70 osavõtjaga umber Kuressaa- ^ahMl'^4: M t e ^ « W Hiljutine USA presi<ieiit,^5. Ku- f^^Y^i"^^ . Millelegi vastav asi või sõna, 17.
Amult har^utusolud on kehvad, Leisis ehitatakse praegu uut önkelcpäeval kõige
sa^is saab ^nult M
lasta. Saavat ivaidtdimkat har^u- kolida;^ seH^ ^«^^^^ud 23.
^a, ujula ja lasketiH-. Prantsuse üoliitik-riigireefe^ 26
Vibuspordiks vibusid olevat saa- Orissaare keskkoolis on piisa- pi^ ^ „ - x^o«rV^ i r « ; t v , ; c \ ; «^ c «
. . 1 : 1 -1. I i -1 ~. t . - J • "iaaniparane t^^^
ja treener teeb ka ise, lapib vait ruumikas võimla ja ödus^^^^ ^ ^0 Kreeka alumai 31
katkistest kokku. |Kuid nooUega on diplats, mis lubavad lastel ^ g u j^uj^u^as 32 Kaubaüicendlkaal Mitmesugust
probleeme, kodümaistega kiiÜule^ a^^^ ' 'na, 27. Noa osa, 28. Sadamalinn
esimese järgu ei lase. Pole ühtset sitakse tuntud mängudele ..lisaks;'-.,. •':' "'. , -/'''r Jaapanis, 31, Palub härdalt. -
kaalu, sihid küll, aga üks lendab ebatavalisemaid, nagu pesapall,
sinna, teine' täima. „Eäton" oii: mida mänp;akse lihtsustatumalt.
ju põhjamaade mütoloogias, 6.
Pane, paiguta, 8. Kaardimäng, 10.
Asula, 13. Eesti muusikategelane
Ameerikas, 14. õiendav märkus,
15. Koobas, peidukoht, 19. Eruta­tud
olek. 21. Hispaania hõberaha,
22; Geomeetriline köha, 24. Innu-võõrsõ^
Eesti faivisknltuisri loomingupäevad 23.-30. aug.
Loomingnpäevade Kunstide loengud sõnas ja pildis — 169 lk.
Autorid: Allik, Berenfeen, Lipp-Leppik, Metsala, Martin, Nae­lapea,
Niidas, Olbrei, Puhm, Puust, Raudsepp, Riga, Salo,
Sennat, Susi, Tiido, Toi, Valdsaair, Virkhaus > Voitk»
Hind $15.^ phiss saatekulu $2
hea nool, aga seda õn raske han- Orišsaares :^üiitakse kõiki lapsi Maikuus toimus
kida. kaasa^tormnata, kehahs^ ^
tunnid-^algavad ^ d ^ Ä pilame jalgrattaralli, millest osa-
Need on üksikud tahelepanek^^^^^^^ tuhandele!
RISTSÕNA NE. 1173
teistkordne LAHENDUS
:ust tegevusest taria]
Saaremaal.
Heinsaar tuli
Võitja Mihkel Joosepi aeg — 2
tundi 08,28. 201-na lõpetanud
tandempaaril Jüri Krimm ja Toi-
•Vg..Sikk:aeg 2:5^^^
LINNA JOOKS
ABOmGEENIDELE
Taani hertsog Mapus andis & i -
ressaarele, endisele ÄreUsburgile,
nüüdsele Kingissepale 8. mail
1563 linna õigused. Selle 420. aas­tapäeval
otsu$täti sündmuse tähis­tamiseks
korraldada ümber linna Toivo Heinsaar, kes võttis osa
jooks. Esimesele jooksule kogunes jäätantsust möödunud nädalalõpul
ligi 700 iiiimest. YÕistlejaile 7 km Thornhiliis peetud IdarKanada
pikkune ring linna lõunaosas, mil- piirkonna üisutamisvõistlusil, tuli
lest võttis osa 121 jooksjat. Mee^^
test Vmtis Suurap naistest Lynn BMc'iga kolmandale koha- avSSust ""auguSis 1^- ^^r, 16. Ikoon, 20. Sidu-ilme
Alt. Rahvasportlaste rada le. Tst on selle partneriga alles ne- ^ ^ üks kuii enne mängude algust'^^^T^^ 22. Emis, 23. Vasar, 26.
kulges linna põhjapoolsel küljel l i kuud saanud koos harjutada, Q^^^^^^J L.-Aafrikast olid näida- ^^^"^^^^ ^^^S^' ^^em,
kolme Monieejtrimärsruudik^^^V^^ väga tud USA Hollandi Belgia i t r i i - Null, 34. Terror,. 35. Igrek,
jaile pandi pähe sinilille ja ülas^ Utsal, 43. Orr,
Saarlased tahtvat; seda jooksu-^^^^ . eik
FõSkread: 1. Sa, 3. Tak, 6. Eri­ka,
10: Vale, 11. Köis, 12. Kaur,
13. Ikaldus, 15. lisak, 17. Kus, 18.
Tekk, 19. Sss, 21. Terve, 24. Onu,
25. Räim, 27. Argoo, 29. Med,
31. Ennatu, 33. Aktsia, 36. Sie,
^37. Grieg; 39. Lumi, 41. Rrr, 42,
Poolt, 44. Der, 46. Enno, 48. Sea,
50. Kokku, 52. Hermann, 54.
Kergejõustiku Veteranide Maali' Esra, 55. Roht, 56. Oleg.
ma Mängudel San Juänis võistles^^^-^^ ^ AI ^- A
30 lõunLf A t e ilma problee- , / ^ ' ^ ' ' ! Alasti, 4.
mideta, vaatamata Pumoriiko ^ l o ^ J - ^ ^ ^it-I'
' .MÜÜGIL y
esti muinasjutte inglise lieeles
TALES FROM
tõlkinud Gisela MeBride
MüINASIÜTrU JA KOKKUVÕTE «KALEVIPOJAST^
$5 J 5 5 0 ccnti postiknln
Saadaval Vaba Eestlase talituses
xaaa
keelule, kes oli nende 178 soovi- Kaasuma, 9. Auks, 10. Vikerla-
32.
38.
45.
Eks, 47. Nur, 49. Ene, 51.
^^^^^^^ T. E, S. TUiendnskooUde XVII
v^^ijsandeiia hõviüiT laste- ja nooisoojoti
M. SILLAOTSA
TRIPS, TRAPS, TRULL
teduYal postiieei: L . Mariey, 9 Pamivaao Coart, WiUowdal®;,
Ont M2R 3S8 võiVaba
HIND $4.00postiteel $4.75
cmllli^HHIlmt^nlHlHIIIiniUI/IINHIIn liliniNittlllllllllllllllllllillllllllHIillillHUIIIIIIiiNiltlHIIIilllHIiyillUillllilltliiW
„Kas see moskva mees andis da teadma pidid, kes seal eestlane gi seda nhne sosistama, mille pea- Varlapse nägu: selles olid hällid sil-siis
asjalikke seletusi, või?..." või kes lätlane. -— Noh, niisugune le ta ärkas. Ta piilus oma kõrval mad teineteisest üsna kaugel, väl-
,,See jäi vaguseks nagu lammas, juM ühe istuvat Peepu — see näis tõsiselt küsid aga ripsmete taga, mis olid
võttis poisil ,,kultuuri levitamise lömmilöödud tai^^ tukkuvat. Tema ise, aga, kord ju- nagu metsmesilase kuldpruunid
himu äira'^ r-^ Ag^ aga tshehhid tahavad ba unenäo-Ruti poolt äratatud, karvased jalad, tihedad-tihedad ja
sid asija sisu ara. Selle peale need ristteed ületada. Onu viipab käe- sulges küll sihnad, kuid ei jäänud otstest heledad,
politrukid ju väljas ongi." ga, et kebige! — meie ei tulista! enam tukkuma. Need ei ohiud „Kas said väga haiget?" küsis
„Muidügi -r-ja neite ei saa ru- Ja sõber tõstab ilusti ruuki verh enam unenäod, need olid meenu- poiss. „See tõbras lõi sind ju ja-sikaesperantoga
kah midagi^ sel- kaks kätt üles hagu naljaks, et tused ja mälupildid, mida ta nüüd laga".
^e!ks teha. Muidu on see küll ai- minge mis te passite! Tshehhid suletud silmadega, aga korralikes „Tühja!" ümatas tüdruk ja ka-nuke
keel, mida iivän mõistab!" ' said asjast omamo ja kõm--asjalikes ajalistes ja põhjuslikes hekesi hakkasid nad jalgsi kooli
„Tead, üldse aitab ainult sellest- mutasid selle sõbra maha. Onul seostes nägi vÕi tundis või lihtsalt poole astuma. Tüdruku ripsmed
ki, et eestlane oled. See on kaht- hing nii täis, et unustanud —-mälus elustas. See oli meeldi- tulid aga poisilö sel päeval ved
lanemäi^, nagu teisedki baltlased, oma lubaduse mitte varn kui Unenägu, siia ei tungbud õige mitu korda süme ette. Ja asi
MeÜ oli üks leedu p^^^ tahtmatuid ja ootamatuid elemen- oli kusagil otsustatud — sellest
Praanas. See oli kustki„kindlastgut jäi^jest. ,,Saad aru poiss" ütles te, see oli nii, nagu ta oli või pa- hommikust algas nende tutvus ja
kohast" välja nuusutanud, et leer onu,,lahingus on igä vend vaenla- raku küll kui kahju! nagu ta sõprus. ,
dukad, lätlased ja eestlased oldvatne, kas taha^ „Sinu nimi on siis Ruth?" küsis
spetsiaalselt välja valitud selle Af- tahtis muidugi eestlased ja saksla- Nad olid käinud Rutiga samas poiss järgmisel hommikul,
gariistani paraadi Jaoks. Küllap sed ja kõik oma veretöö kaas- koolis, tüdruk, tõsi küll, kahe aas- „Ei ole mingi Ruthh, vaid pu-
'^^^f^y^i'^^^^^^^ olen mina ta jao nooremas klassis kui Ahti. has eesti Rutt!"
kaid koos om" mõrtsukas, siis peate teie kah ole- Nad sattusid sageli samasse troll> „See siis käändub Rutt, Rutu,
l ^^^^^^^^^^^^ : S^^^^^ bussi, poiss ja see tüdruk, kelle Ruttu?" tegi Ahti kodipoisinalja.
mehed vaikseks. Millest mõeidi, ,,Muide," ütles Ahti „sellel lii- juuksed olid värvi poolest Otse na- Tüdruk ei lausunud sõnagi, aga
selgus siis kui Peep uuesti alustas: dupoliitikal on vist teine mõte gu küps nisupõld. Seesama juus tervitas poissi järgmisel hommikul:
,^Minu onu on tshehhidest üht- k a h n 4 ^ poisi tähelepanu äratanud „Tere pabeross!"
teist rääkinud. Ta oli seal Praha lega hävitada. See aitab^neil yiisa- aga muud ei ka midagi, sest noor- j^Misjaoks pabeross?" ärritus
>9 ,. Suruti
ju ka
. :.tuse
„Mina
armeesse — see on Paraja jutupausii isas kevadpeol'
imöie uhkes ludus ^ü^^^ Peep: „Sain sdle Aäsiärkomandee- liena iiagu meie^^^s^ ta, mis
ärakandmise koht...". ringu kah ,,n4sion^^^ OH siis ka olnud sihuke jutt,, et j ä i . . ."
samasuguse me- kai viisil seda rahvušmõrya jätka- mees d i arv^^ Vahest Ahti aga sai siis ka kohe seletuse.
• Stalinil nagu pooleli oli talle pähe tulnud, et „varss" „Aga sellepärast, et taat, see tä-
-^tüdrukul oli kiire kõnnak ja hendab minu vanaisa, ütleb va­hel:
„Parim pabeross on Ahto".
— See pidi olema ühe Vabariigiaeg-sain
koolist samuti sä-se'' eest." . ' sinna saadetud baltikumi poisse ,,Sünge," niWis Peep,,,aga see- peened k^
herdusekarakteristikaj millega ai- „Mis sa siis seal „arendasid"?"— ekstra valitult. Meie mehed oi- sama minu onuke arendas sama tJhel kenal kevadhommikul
nultpeidikuss^ passis minna!" üt- ,jAh, oli meil üks rühmakaasla-nud i^^^ Ja muide, ei pea minagi ta oli siis just kümnendat klassi sete suitsude reklaam..."
les Ahti. ,,Ma küll V ^ ^ ^ — > jõudisi see varsake
lippu kirikutorni ei sikut^d, aga kõvi^^^ mõtted trollipeatusse suure jooksuga, pto= Järgneb
sdle asemele — tabati otse^^^^Ö
teolt: andsin nimelt yädismaal tra- m^ ju ^^eeti väsimus — aga üsna arusaadav mde, aga ta ees seisis vene poiss, , ' - , . -. . ^ .
kitud eestikeelset raamatut higeda Hm pikk lennukisõit ise tõi l^s tütarlapse jalan^csuga välja ...r : ^ , . , . . •
teistele — ja veut keele õpetaja õppigu enn^^ korda tegema, ikka paraja meestele une sihna ja unenäod sil- tõukas, ise porisedes: „Paras sulle, BON AIR APPLIANCE SERVICE
rabas selle ära ja keeraski mu kar-ma^^^ j Rutt kukkus AhUle
ei viirastanud, et esimene jõulu- sülle, sest poiss oli juhtumisi tema
püha oli algamas ja aasta 1979 ise taga seisnud.
lõpükorrak „Vabandust!" hüüdis vihase ja Mmntuskappe ja pliite--igat liii]
- Ahti ulmepildid olid küll katke- valukibeda ilmega tütariaps ja ^^ 3-1 ^atst&t tööpraktilait
lised ja tükatised, aga nds oli vaatas nagu vilksam^
,,Tsh^idele'olidk&'ü^ mingi piisimotiiv, naljakas kmi--- korr^^ Noormees aga nägi
vene timukad; kust Mmad se- R«tt. Ä s imepik sundis teda ise- aagu nüüd alles esmakordselt tü-jääri
vöi biograafia. kjõveräks... käima, siis hakkame r^kini^^^^^ oma laen
Nii et oleme vist sinuga üsna ühe see porilane jätkas oma pirinat ja p^hta, baltikumi poisid õhku
masti mehi, Peeip?" tuli^läbi kloppida. Starshinaa aga veri v
,,Seda teist masti mehi nii sattus peale --peksad venelast, p
PARANDAGE
et ei
käeski
otisida!"
ra6hi on nii
päikese ise eestlane: ei aidanud abult' kar- Peep
a ei maksagi tulivuntsimise toimkondadest, tem-ära,
as jutustamist: Tel. 533-9334