Vaba eestlane , September 28, 1982

              Nr. 72
lentaarid
Ohendrükide kolm ise-tiusu
rühmitust . tegid
liihmemiseks^ mille tu-jendrükides
on rajatud
Ijoni liikmega luteri ki­ini
eraldi tegutsenud
)di pidasid mõned nä^
loma konverentse ning
lik kolm peaaegu üks-isfr
ühinemiseks,
le usuelu küsimustega
rganisatsioonilise kül­id
asjatundjad kinnita-
Imine ei tulnud iUIatu-
?emned selleks on ju-
Ivatud. Seni lahus töö-m
Church in America
Ameerikas), Ameri-
|<:hurch( Ameerika Lu-
Evangelical Luthe»
(Evangeelsed Lute-rpärast
pikemaid lä-lidnud
võimaluse käte
[s ja ühiselt luterliku
Ikamiseks. Kolme eel-
[liiku grupiga ei liitu-tjhendriikide
luteri-
2.9 miljoni liikmega
rch-Missouri Synod
Missouri Sinod) Ja
Wisconsin Evän-
(noä (Wišcohsin!
iteri Sinod).
.uteri Kiriku piiskop
lainib, et Missouri lu-korduvalt
ettepane-
>ks, kuid need katsed
Idetud tulemusi. Tõe­sse
nii kaugele alles
[ratsiooni elupäevade
lisele valmistab eriti
Missouri sinodi ran-lede
tõlgendamine ja
lenud luteri grupi
\s on veel erinevusi,
itusele ja koordinee-lükmelises
komis-fab
oma töö lõpetada
Ehkki uuel ühenda-on
5,5 miljonit lii-ihe
USA usulise hiig-
Baptist Conven-
}nit liiget) ja United
rch'i (10 mUjonit lii-japlaanile.
la eesti luteriusu ko­etud
Ühendriikide lu-s;
truktuuriga ja süš-äsja
toimunud suu-jojperatsioonil
otsest
luduste tööle. Kana-iustest
kuuluvad To-jetri
kogudus ja To-
.kogudus Luteri
ri Sinodi aUa, kuna
idrese kogudus ja
adas asuvad eesti lu-fogudused
kuuluvad
lodi alla, mis oma-id
Lutheran Church
kes nüüd liitus ka-
*
lekspandavana, et.
jndriikides kuni vü-
[giti Jordani jõe lää-luse
lahendamiseks'
[kokkulepetest ning
kinni ja pisteti pea
ibel liiva sisse kõi^
nisel ja hindamisel,
viimase viie aasta.
valitsemise ajal
Gaza kitsusel,
ausmärgid viitavad
tsraeli kavatsustele
tud alade täielikuks
ks ja Iisraeli terri-liseks,
Teravapilgu-
\ele torkab eriti sil-valitsus
on kõrval-
[nusmärgid, mis tä^
läänekalda ja lis-
[vat piiri. Piirijoont
lärgitud ka Iisraeli
I oi ole seni veel jul-
'äänekallast annek-
Taktiliselt juba selle
id, luues pidevalt
idusi, muutes oku-
Iseniseid elamupür-inaa
omandiõiguse
kiiludes Iisraelist
Isunikke vallutatud
asunduste vahele,
itilist vallutamis-õrrelda
termiitide
js on võimelised
(stalad läbi närima
ioone kokkuvarise-jrinekaldale
rajatud
(koheldakse ametli-pivselt
selliselt na-need
ühe osa lis-lunikud
valivad lis-maksaväd
samal
elanikega makse
limadele politseivõi-itele
nagu Iisraeli
(Järg lk. 3)
Nr. 72
VALVEARST
MÄDAiALõPüL
2, ja 3. okt. 1
dr. R. Vanaselja, tel. 921-7777
% 10. ja 11. okt.
dr. R. Pahapill, teJ. 921-7777
VABA EESTLANE teisipäeval 28. septedorü 1982 _ Tuesday, September 28, 1982
Hollandi ajaleht
kirjutab eesti
dissidentidest
„NederlanäDagblad" ajakirjanik
Henk Hoksbergen, kes möödunud
aastal külastas okupeeritud Eestit
ja kelle sulest ilmus lehes kuus ar­tiklit
reisimuljetega, jätkab saihas
lehes kirjutustega meie rahva ja
kodumaa saatuse üle. TaUe bn eriti
südamelähedased teisitimõtleiad ja
N. Liidu vanglates vaevlevad eest­lased.
4. aprillü k.a. oli ,,Nederlaüds
Dagblad'is" fotoga artikkel: ..Lõ­puks
fehimärk Mart Nikluselt*\
Artiklis kirjeldab ajakirjanik Mart
Nikluse saatust ja kannatusteed
ning nimetab ka Jüri, Kukke. Kõne
all on Märt Nikluselt ta emale saa­detud
kaart pärast pikaajalist vai­kimist
Permi vangilaagris.
Järgmine pikem artikkel samas
lehes õli u.
Poola pisikud võivac
levida Balti riikidesse
Ameerika ajakirjanik ütleb, et Yein|estamise
kampaania Eestis^ Lätis |a Leedus hakkab
suurenema
Ühendriikide ajaSefee „TiiSsa Tribume" toimeiaja Jenkiii Lloyd
Jones külastas hiljuti Balti riike ja on lähetanud Tallinnast artikli, mil^
le avaldasid mitmed ameerika ajalehed. Ameerika ajakiffjanlk käsitlel^
selles peamiselt venestamise ohtu Eestis, Lätis ja Leedufe. •
Jenkin Lloyd kirjutab Tallinna ti riikidesse satiib suhteliselt vähe
kohta muu hulgas: ,jPika Herman- lääneturiste. „Riia ja Vilnius ei ole
ni tornis lehviv sirbi-ja-vasara lipp tähtsad linnad jk ainult Tallinnal,
vaatab alla kaunile keskaegsele mis asub neljatunnise laevasõidu^
linnale. Väga huvitav on lugeda kaugusel Helsiiigist, on tihe kon-ametlikku
.turismijuhendit, kus aja- takt mittekomniunistliku maaibfta-vaheimku
kohta 1920---1940 Ö€l-ga'\kiriutab^^a^^
dakse, et see oli„valge terrori" ja
jjkodanliku diktatuuri" ajastu. Sa­muti
öeldakse selles, et„pärast sak-
Metsaülikooli lektoreid nõu pidamas. Pildil vasakult Hemo Jõe, Tiuia Taagepera, teisel pool lauda vägede väljalöömist
Toimetaja Jenkin Lloyd Jones
märgib lõpuks,
Evi Tihemets, dr. Ants Viires ja dr. Heino Susi. Foto: Vello Salo
iestlased ehitavad
isegi tee betoonplaadid Yalmistatakse Eestis
"laliinnas. Hariduse tänava nr. 11 maja» sissekäigul on pika nimega venekeelne silt: „N. Eesti
transpordi ja maanteeede ministeeriumi Surguti teede ehitustrusti tootmls^tehnilise komplekteerimise vaüft- JJ^^^J,^^
..... -----------taga peitub asutuimineülesanne^^o^
tüd nafta- jä gaasileidude ala väljaehitamisel: värvatud tobhste varustamine toi- o^nu L^^fw^riVa « BaiH
sed nõukogude vabariigid eesti
rahval kiiresti ^ j a haavad "Q^im- •^r:••••^
Nii nagu paljud teisedki välis-korrespondendid,
annab ka Tilsa^ ajalehe^'to
taja iilövaate Balti riikide aja­loost
ja anastamisest NÕMkogu-
•de LiiäE:^o5t,;:'
millele raj asf aluse Molotov-Rib-
* ett niinimetatud poola pü
võivad kujuneda nakatavaks ka
Eestis,; Lätis • ja
ja muutuda mt juvateks vastuabi-
HÕudeks venests mise kämpaanialej
mis on eriti hoogne Lätis ja Eestis.
välismaal"
Lisaks aasaic tagasi ilmuniid
sus". Selle keerulise nime
augustil pealkirjaga (Tjumeni oblastis) avastatud uaiia- ja gaasiiemuuc aia vaijaefliiaimsci. »«»f¥aiuu luuuisie varu^ asub ameerika aiakirianik Balti
„Rahvusläste ja kristlaste vaeiia- du ja riietusega, meditsiiniliste materjalidega ja,kõige muu Yajalikugä kauges põhjas. IKoige selle kohale venestamise k ü t u s e s en- väljaändeüe,,Eesti eksliibris valis-njihe
Eestis kestab edasi**. See on transporteerimme, samuti ka töövahendite, kaasa arvatud mehhaaniiiseiJa isegi materjal^^ *®®^^*^"nustadešd:iubä lähemate I—III (tcimetanud A Kaer
väga asjalik, hea ja tõsiasjadele jaoks, miUeeMtamm^ Eestist värvatud tööjõu hooleks. jooksul võib veije keel muütuda^^
See kõik võetakse Eestist ja tuleb sealses^ km ' :^õhiHseks^o^
vedada enam kui 3000 km tagant sen. Tenia^andmeil töötavad seal Ent pöördume tagasi tJloTöotse- leedu koolides nii; nagu' see oli
väljaeMtätävada keskusse Surgut-iild^e 15^ tsaariajal,; sada aastat tagasi. Ta
ti ning toimetada sealt veel mõni- suurem osa, umbes 60, on Viljan- oli tema sealoleku ajal parajasti jühi^
toetuv artikkel. Sissejuhatuses on
veel kord mainitud Eesti okupeeri­mine
1944. a.N. Liidu poolt, Nime­tatakse
möödunud aasta 1. det­sembri
vaikset pooletünnilist pro-navu
Toronto iisayäljaänne „Eesti
eksliibris välismaal" IV. Toimeta­jaks
Oli seekord
liibriste kollekts
testi ja seUe tagajärgi Kirjeldatat kün^i^end kin edasi eesti tööjõu dist, enamasti Viljandi kolhooside- käsu teealuse panemine neile mää-baasi.
SeUeks on Pirni (Pirn) kiila va^^
samanimelise jõe kaldal. Heino Gremberg jutustab Tootseni- taja, Viljandist pärit Ülo Mensse-le,
et ülesandeks on ehitada 30 km letas, et päevas jõutakse teha
teelõik põhjapoole Jamali poolšaa- 20—50 meetrit. Hüjem kaetakse
re suunas, see on Tjumeni oblasti alus betoonplaatidegä, mis tulevad
põhjapiirini. Jamal —päriselanike Tallinnast, samuti kui nende koha-keeles
tähendab see ,,maa lõppu". lepanekuks vajalik tsement. Be-
SeUel liinil asul? ka Urengoi, mis toonplaate läheb 500 igale kilomeet-
„Surguti tinisti valitsuses'^ tööjõu- just praegu on väljaehitamisel riie, seega nende 30 kildmeetrilise-baasi
ja kirjutas seHest venekeelses üheks keskuseks gaasijuhtmete le töölõigule 15.000.
me.
tuntud eesti ekš-onäär
Emii; Eer-se
arreteerimisi Tallinnas ja mujal
okupeeritud Eestis. Juttu on eest­laste
protestist Afganistani, olukor­ra
pärast Ai^tiklis on . nimeliselt
vangistatutest märgitud Endel Ro-se
ja Johannes Hint.j Pikem pea­tükk
on kristiaste tagakiusamisest.
Hoksbergen nimetab veel Herbert
Murdu,.Ve^Uo Salumit, Vülu Jüri-ojat
ja Eva AhonenL Pika artikli
juurde on lisatud Mart Nikluse,
Veljo Kalepi, Tüt Madissoni ja Vik­tor
Nütsoo fotod. Iga foto juures on
isiklikke andmeid, milles isikut
sjäüdistatud ja karistuse pikkus.
Peaaegu igas ,,Nederlands Dag-blad'is'-
on artikleid N. Lüdu kuri­tegudest.
Sinna on nüüd tööliste jaoks püs­titatud
kokkupandavad elamud,
ka need Eestist saadud.
Ülo Tootseni nimeline kirjamees
laskis end mõneks ajaks värvata
Sesflased taetasid
Falklandi võitluses
Scannatanyid
Eda Kevendi algatusel ja toetusel
Sellekohasele üleskutsele ^kslüb-
*riste tegijaüe ja
kolm, aga mate
omajaüe, vastasid
jalid väljaandeks
on siiski koos, kuna puuduv osa on
võetud A. Vilmi^i, Tartu Instituudi
ja E.Eerme kogudest. Toimetaja E .
Eerme selgitab, et ekslübriste
ajakirjas „Tammi" (nr. 3, 1981). suunal. Neid on plaanitsetud kuus.
Ülevaatest selgub, et ta oli sealke- müledest üks peab ulatuma Lääne-vadpoolsel
talvel, kui töötamine
olnud hõlbus, sest soine maapind
oli veel sügavalt-külmunud.
Pimi küla ja seUe ümbruskonna
päriselanikud on handid (end. ni­metus
ostjakid), kes talveil rända­vad
oma põdrakarjadega tundras.
Pimi külanõukogu territoöriumü
Euroopasse ja on just praegu tüli­õunaks
ühe osa lääneriikide ja
USA vahel
pani grupp Londoni eestlasi ja omanikud, kes seni pole vastanud.
Londoni Eesti SeUs kokku 150 Ing- võivad seda ve^l teha, kuna ori
iise naela The South Atiantic võimalusi enne ilmumist lisamater-.
Fundl heaks, müHse summa Ing- jaü juurde võtta, saates need E.
Plaadid tulevad enam kui 3000 Usmaa EesÜaste ühingu, juhatus Eermele (20 Farmcoat Rd., Don
im tagant ja Tootsen kuuleb, et omapoolse kaaskirjaga fondile eda- MülSj Ont.).
kui nad on päral, on iga
hmä ^60 rubla.
Peainsener Gremberg kurtis, et va­hel
on nende kohaletulekuga rasku­si—
võib juhtuda, et Tallmnas po­le
parajasti küllalt vaguneid nende
® Upsala Eesti Seltsi peakoosole- olevat neid seUe 5.500-st elanikust
kui valiti Seltsi UUS juhatus järg- järel aüiult 400.
mises koosseisus: esimees Kaarel
Vahtras, abiesimees Voldamar
Krüppelman, sekretäri Hugo Nirk
Urengoi asub polaarjoonel, põhjar
pool Eestist värvatud tööjõu lõi^
gust ja nagu Ülo Tootsen kuuleb,
on sinna rakendatud tööjõudu transportimiseks.
Leedust Ja Lätist. Ülo Tootsen lõpetab oma jutusüi-
Uue nafta- jagaasiäla väljaehita- se, mis on venekeelsele, ajakü^jale
Eestist värvatud on enamasti mine on kuulutatud ,,KomsbmoU „Tallimi" saadetud Pimi külast,
oškustööüsed - ehitus- Ja teetöö- löökehituseks" ja nn. liiduvabarü- vaimustava väitega, et „meie Pimi
lised, traktorijuhid Ja mehhaani- kide komsomoli organisatsioonid külast viib juba aasta lõpuks põh-kud.
' on vastutavad selle (uus), laekur Nikolai Maripuu, ju­eest,
et sinna japoole 50 km pikkune hea tee. Aga
hatuse liikmed Marja Õunapuu ja Viimaseü olevat palju tegemist, saadetakse tööjõudu, vastupidavaid niisugust teed on vaja veel sajad
Meeri Krüppelman. Aastakoosole- sest tehnika minevat sageli riMd ja mitmesuguste oskustega noori ^'^'^^«'^^''i'^ ^'=^^^ rxiiifo+oTrcp v^y^ä.
ku järel jutustas dr. Ivar Paljak .. • . • ' ::• • • • • •••
si saatis. Fondi summasid kasuta- Uus väljaanne on plaanitsetud
takse peamiselt Falklandi võitius- 24-leheküljelisena, kus kasutatakse
tes surma saanud briti sõdurite originaalseid ekslübrtseid lehekül-leskede
ja perokondade toetami- gedele paigutatult. Tiraazh võivat
seks. tõusta paarisajani.
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
Sierra Leonest ja näitas huvitavaid
valguspüte sellest ' omapärasest
maast.
kUomeetrid. Need ehitatakse kind­lasti,"
lubab Tootsen.
(Ä.L. — Teataja)
Tiiy Kauri iiie{'sa-giurimiste
doktoriks
Juhtnööre nõukogude kirjanikele
Rangeis eeskirjades nõutakse kunstisõna
kommunistliku kasvatuse tõstmist ^^^^ ^^^^
N. Liidu kompartei keskkomitee on võtnud vastu paljusõnalise ot- väitekirja Tüu Kauri. Väitekiri,
suse 5,kiijandusajakirjade loomingusidemetelst kommunistliku ülesehi- miHe eduka kaitsmise järele ta
tustöö praktikaga^ SeUes antakse ohtralt juhtnööre. MiUes asi tegell- saavutas fü. dr. teadusliku kraadi,
kult seisab, see selgub nende juhtnööridega (mis om roMtem üld^õna- ^^^^^^^ üHkooü loodusteaduskonnas
üsed) FÖöbiti ülesloetud „väämähtustest": teostatud uurimusi metsade ja met-saaluste
bakteririkkusest, eriti
Kahtlemata kerMlb Ika «positiiv- Skänepöökpuumetsades.Uurimis-ne
kangelane^ keda on aasta- tÖö tulemused äratasid tähelepanu
kümneid asjatult otsitud, jälle metšaderikkas . Kanadas. Värske
üles. doktor kutsuti Kanada mikrobioloo-
\ „Sotsialistliku realismi kunstü ei gi«le seltsi pooM süa loenguid pida-ole
tähtsamat ülesannet kui jaata- ma. Ta asub juba Kanadas,
da sotsialistlikku elulaadi, kõmmu- . „Svenska Dagbladet" on
Msksab Kanadas:
$45.-
Pooloastois $24.-»
VMrcmdacisti&is $13.-°
VälSafpool Anoda^
$55*-" •
$29.-
ECommentciciriä
(Algus lk. 2)
Praegu on Jordani läänekaldal
107 iisraeli asulat — nendest 83 tsi­viil
Ja 17 sõjaväelist, milledele lii­tuvad
7 ühiselamut Jeruusalemma
lähistel. Neid asulaid on ehitatud
palavikulise kiirusega 1977. aastast
alates ning need on läinud maksma ajakirjades on avaldatud teoseid,
600 miljonit dollarit. Kui Begin kus meie kodumaa ajaloo, sötsia-
1977. aastal võimule tuli, siis elas listliku revolutsiooni, koUektivisee-läänekaldal
ligemale 1 miljoni pa^ rimisperioodi sündmusi on kujuta-lestünlase
keskel 3200 Juuti, kuid tud elutõest kõrvale kaldudes."
nüüd on nende arv kasvanud On ühe sõnaga võltsitud N . X i i - da sotsialistlikku elulaadi, kõmmu- „Svenska Dagbladet" on noore
25.000.Ie, kusjuures umbes 10.000 du ajalugu — kui vaadata asja nistlikke moraalinorme meie eeti-^^^^^^^^sega enne Kanada-reisi
üsraeli asunikku on läänekaldale parteiajaloo ametlikult positsioo- liste väärtuste^^^-^ kirjutab
niit. . lism, usk meie ürituse ajäk)olisesse Tiiu Kauri v ^
EmiPOSTIGA -}• ' SAAIEKULIU
poolaost^s
$49.-
$26.
$14.
4-
$19.5®
$9.
' Sonsdaili
I $44.-
„Ei tohi leppida, et mõnedes
-0}
saadetud käesoleval aastal. 1986.
aastaks tahetakse juudi asunike ar
läänekaldal tõsta 100.000-le
aastaks 2010 1 miljonile. Uutest
asunikest on ligemale pooled sündi­nud
Iisraelis, ülejäänudi saabunud
liselt Mtutud Stalini veosesse
kolhoseerimisperioodi,
mis on muidugi lubamatu „elu-teistest
riikidest, kaasaarvatud tõest" kõrvalekaldumine . . .
umbes 2000—3000 ameerika juuti. - „0n publikatsioone, mis sisalda-
Selline on^ olukord Jordani lääne- vad eelarvamuslikke, pealiskaud-kaldal,
kus Camp Davidi kokkule- seid otsustusi meie tänapäevast",
pete kohaselt lubati kohalikele Tähendab, et pole uuritud, mida
araablastele anda „täielik antonoo- ütieb esinevate nähtuste kohta par-mia".
Iisrael on nende läbirääki- teiiteooria ja -ideoloogia,
miste alustamist tahtlikult venita­nud,
nähtavasti selleks, et lääne-kallast
kiiresti Juutidega asustada
Ja panna teised Camp Davidi lepin­guosalised
sündinud faktide ette.
TTuunndduubb kkaa , eett oonn kkuuiMdatgiim kitraiitfi?-. õig^u^s^e^s^s e — ilu ja ülevust. Se[^e^j^u u-, a ^^^" sinted uuustrriimaliinsee eornim hiändea vajlaoloikd,u sktu -
noortele kirjanikkudele." ^ munäBh, Kui selle põhjused on
Ihnselt on hiilinud kirjandusala- ^ teadmata ka ^see,
kirjades ilmunud teostesse ja artik-^^^..^^^^^^^^^^
litesse kõhklusi ja kahtlusi „sotsia- Tnu^Kaun tegeles^
listliku elulaadi" ja muu hädavaja- tega SUnejoogimets^^^^
lücu puhul \ grammi baktereid on uhes pmnase-
Uued juhtnöörid suruvfid kirjan- gfammis,, m i ^ ^ ^^
dusajakirjade toimetustele päitsed vahelduvad mitmesugustes m^^^^^
tugevamini pähe käsuga, des, missugune mõju on maapinnal
, . .... veFetatsioonüe jne. Eelkõige, mis
sama teha kaastooMste puhul |a j^^tub aastatega, eriti süs, kui
„kasvatada« eriti noori. Selle ta- ^^etsaraie toimub või kogu mets
ga pudleb Kremli vanadekodi maha võetakse ja raiesmikule isüi-mure
homse päeva pärasts tatakse uued puutaimed. Harilikule
noorus on skeptiline, kipub arvus- silmale nähtav kodunev lehehunnik
YÄUASPOOL EANABAT Ja USA-d:
USNNUPOSTIGA asstes $49.-^, poolaastas $k
sastea. $14.— + SAATEKULU — aastas
$33.-- ja yeerandaastss $16.§e j
Aadressi muudatus 50 ceoti. üksiknumbri hind 6(V ccnö
]£aia(^ aadiressMek pdome Mä?Mäa ,,]POST^
USA sBBdireMidele „ZIP CODl^" j
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estoolaii PuliKsbefs nimele.
Pole ime, otsustused jäävad
5>
VABA iESTLANE
Leslie St., Don
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / pooäaastaks 7
Mida tuleks siis teha?
„Tuleb käsutada kõiki võimalusi
/
19 . . . . . Tellimifiö katteks lisan $
;a /
Camp Davidi kokkulepete peaorga-kunstisõna kasvatusliku tähenduse tarna, ei kiida küllaldaselt rezhii- on tegelikult rikas, ladu miljardeid
nisaatoritele — ameeriklastele — tõstmiseks, kõrge patriootilise kõ- mi. baktereid.
peaks tegelik' olukord juba ammu lajõuga teoste loomiseks,- mis poe- Ajakirjad muutuvad veel ühe- Tiiu Kauri uurimus on ainulaadne
selge olema, jääb ainult mõistma-^tiseerivad kodumaa teenimist, par- toonilisemaks ja -pinnalisemaks, ja esmakordne, vähemalt Rootsis,
tuks, miks Washington l|:ogu maa- tei üritust." Karta on ka, et kodumaa ajakirja- ja lehe arvates tuleb seda jätkata,
ilma ees on teinud ikka veel näo, „Poeetilihe kõlajõud" tähendab des «vennasrahvaste" kultuur saab Tüu Kauril lõppes 1. juulil teenis-nagu
oleks Jordani läänekaldal te^ ilmselt, et ajakirjanduslikud valju- ikka rohkem veeruruumi — nagu tus assistendina üükooüs ja praegu
gemist ausa mänguga. hääldajad tulevad kõvemini peale vimiati toimus kasahhide puhul. pole teada, kas selleks uusi summa-ÄMI
, keerata. EPL/AI. sid määratakse. (EPL)
Nimi