Vaba eestlane , September 28, 1982

              VABA EESTLANE teisipäeval 28. septembril 1982 - Tuesday, September 28, 1982 Nr, 72
5 VÄLJAANDJA: D/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don MilJs,
TOIMETAJA: Hannes oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe, Olev T Ä
TELEI^ONID: toinietus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
: ekspedit^oon) 444-4852
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
Ja veerandaastas $13.^
/pLLimSHlNNAD väljaspool Kanadat^^^ $55.—, pool­aastas
$29;-— Ja veerähdaastaa $15.—.
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 e.
Mi PREE i S T O N IA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 Lesiie St Don Mills, Ont. M3B 2M3
IIIIHnilllllllllllllilllltllillliilliilllllllllllllllliilllllllllllllllliillii
Laane-Šaksamaa läheb Idirelt
vastu uutele sise- ja yälispoliitilis-tde
olukordadele. Miiit tekkis
pärast Iseda kui sotsi^istide partei­ga
koalitsioonis olev vabade demo­kraatide
(liberaalide) partei juht ja
Senine väUsmiiiister Hans-Dietrich
Genscher teatas, et tema partei ei
saa enam sotsialistidega koos töö­tada
ning ta on isunnitud oma par­tei
liikmed valitsusest välja tõmba­ma.
KoaliteiooMvalltsuse lagune­mine
näib olevat seda mõjuvamate
Ja kaugelen^tuvamate tagajärgede­ga,
et väike vabade demokraatide
partei oinas toetuse eest sotsialis­tidele
ja nendele parlamendis ena-mu!
se kindlustamisele Bonni valit­suses
neli ministrikohta, neist kaks
eriti olulised jä tähtsad, kuna vä­lisminister
Hans Dietrich Gen-scher
ja majandusminister krahv
Otto Lamb!sdor£f kuulusid vabade
demokraatide partei koosseisu. '
Vabade demokraatide partei
koostöö sotsialistidega on kestnud
juba 13 aastat ning partei on
kindlustanud sotsialistidele oma
toetusega Bonni liiduparlamendfe
kindla euamuse. Ehkki parlamen­dis
on oma 226 liikmega kõige tu­gevamaks
parteiks kristlik demo­kraatlik
partei, on 218 liikmega
sotsialistide partei saanud 53-lt va­lm
demokraadilt koalitsiooni alusel
vajaliku toetuse ning kantsler Hel­mut
Shmidt on aalstate jooksul
parlamendis läbi viinud oma kau­geleulatuva
sise- jä välispoliitilise
programmi.
Selle. programmi teostamisel on
sotsialistid löönud oma kindla
templi riigile ja rahvale, kujunda­des
Xääne-Säksamaast moodsa
iheaoluriiigi^ Kuid Isamai ajal on
Schmidt arendanud edasi oma
eelkäija Willy Brandti poolt raja­tud
östpolitik'i ning arendanud ti­hedat
koostööd Ida-Säksamaaga
mng teiste Ida-Euroopa kommn-nistlike
riikidega. Ühendriikidega
suhtlemisel on ta katsunud ajada
kompromissipoliitikat, kuid viima­sel
ajal on ta vahekorrad muutu­nud
Valge Majaga võrdlemisi pi-nevaiks,
mi^ on tingitud peamiselt
president Reagani vastutöötami°
sest vene gaasijuhtmestiku ehita­miseks
Siberist Lääne-Eurpopasse.
Sotsialistide ja vabade demo-
Ikraatide Iseniste koostööliste suhete
katkestamine ei tulnud ootamatult
Vabad demokraadid, kes on saa­nud
viimastel osariikide Ja omava­litsuse
valimistel lüüa, on hakanud
MU saama, et nad ei saa enam
kasfsa minna sotsialistide heaolurii­gi
poliitikaga ja Isuurte sotsiaalre-fonnidega,
kuna LäänerSaksamaa
majandus on viimasel ajal stag­neerunud
ja töötute arv paisunud
1,7 miljoni töölisele. Majandusmi­nister
Otto Lambsdorffil tekkisid
tõsised lahkarvamised riigi uue
majanduäiku Ištrateegia kujunda­misel,
kuna
asusid seisukohalejj et riik peab
hakkama oma kulusid kokku tõm­bama
ning ei * saa enam raha nii
heldel käel sotsiaalsete vajaduste
rahuldamiseks välja jagada.
Mäjanduismmistri konservatiiv­sed
seisukohad oHd täielikus vastu­olus
sotsialistide majanduspro­grammiga,
kuna minister d nõud­nud
praegustest majanduislikest
raskusistiilesaamiseks mitte ainult
sotsiaalabiks minevate väljamine­kute
piiramist, vaid ka tööliste ja
üüniike õiguse püramist ning äri-listele
ettevõtetele maksude alanda­mist,
et elustada sellega majandus­elu.'
;' \' • ' .
Millised tulemused kaasuvad
Bonni koalit^ooni rebenemisele?
Loogiliseks järelduseks on vabade
demokraatide lütumine kristlik-de-mokraatidega
ja nendega uue koa­litsiooni
moodustamine. Vastavad
läbirääkimised vabade demokraati­de
juhi Genscheri ja kristlik-demo-kraatide
partei juhi Helmut Eohli
vahel algasid koheselt. Ehkki t§ot-sialistide
juht Schmidt nõuab uusi
parlamendivalimisi, loodavad Kohi
ja Genšcher ilma valimlsteta või­mule
pääseda, kuna Lääpe-Saksa-maa
põhiseaduse kohaselt on või­malik
uut valitisust moodustada km
parlament annab sellele oma toetu­se
absoluutse enamusega.
Kohi loodab saada seda toetust,
ehkki osa vabade demokraatide
parteisse kuuluvaid parlamendiliik­meid
jäävad truuks sotisialistidele
ning ei anna talle oma hääli. Kui
KohlU õnnestub kantsleriks saada,
siis võib oletada, et ta hakkab pla­neerima
kiiresti uusi parlamendiva­limisi,
mis võimaldaksid talle par­lamendis
absoluutse enamuse, kuna
rln^disunuste taustal annaksid 53
protsenti valijatest praegu oma
hääled kristlik-demokraatlikule
parteile, ainult 30 protsenti sotsia­listidele
ja vabad demokraadid
saaksid aÜa 5 protsendi häältest,
mis ei Võimalda neil oma esmda-
Koninentaarid
Ameerika ühendrükide kolm ise­seis
vat lüteriusu rühmitust tegid
äsja otsuse ühinemiseks, mille tu­lemusena
ühendriikides on rajžitud
tugev 5,5 miljoni lükmega luteri
irik., kolm seni eraldi tegutsenud
luteriusu sinodi pidasid mõnied nä­dalad
tagasi oma konverentse ning
seal tegid kõik kolm peaaegu iiks-meelselt
otsuse ühinemiseks.
Ühendriikide usuelu küsimustega
ja kirikute organisatsioonUise kiil
jega tegelevad asjatundjad kinnita­vad,
et ühinemine ei tubiüd üllatu­sena,
kuna seemned selleks bn ju­ba
amniukiilyatüd. Seni lahus töö­tanud
LutheranChurchin America
(Luteri Kirik Ameerikas), Ameri­can
LutheranChurchX Ameerika Lu-teri
kü-ik) ja Evangelical Luthe-ran
Chürches (Evangeelsed Lute­ri
Kü-iküd)- on pärast püjemaid lä-bkääkimisi
leidnud võimaluse käte
kokkulöömiseks ja ühiselt luterliku
usulise töö jätkamiseks. Kolme eel-nfainitud
luterliku grupiga ei lütu-
Seitsme Kunsti Nädalal oli meie eksistentsi olukorda arutlev nõupidamme.Pildü laudkonnalükmedy vasa- jjatg teist Ühendriikide luteri-kult
Peeter Sepp, dr. Vello Sermat, Jyri Kork, Asta Willmann Ja Eesti Kunstide Keskuse president Stella„su gruppi -^2,9 miljoni lükmega
Foto: Vaba Eestlane iLiitheran Church-Missouri S
(Luteri Kiriku Missouri Sih^)
400.000 lükmega Wisconsm Evan­gelical
Lutheran Synod (Wisconsini
Evangeelne Luteri Sinod).
Ameerika Luteri Kiriku püskop
David Preus mainib, et Missouri lu-terlastele
tehti korduvalt ettepane­kuid
ühinemiseks, kuid need katsed
Järgnevad tõlkekatkendid pärmevad Eomuald Misiunase ja Rein Taagepera raamatust ,,The Baltic ei andnud loodetud tulemusi. Tõe-
States: Years of Dependence 1940-1980", mis Uumh eelseisval talvel. Raamat on laotud ja hõlmab 316 le- näoliselt jõutakse nii kaugele alles
hekülge, sellele lisaks eessõna, register ja 16 lk. fotosid. Peakirjastajaks on Hurst Inglismaal, Põhja- järgmise generatsiooni elupäevade
Ameerüfas aga University of Califoniia Press, kelle eeltellimise hmnaks on $27.50. Hmd parast ilmumist kestel. Ühinemisele valmistab eriti
pole veel kindel. Kirjastus on raamatu lubanud novembriks, ent viibimine on tõenäoline, sest registri koos- suuri takistusi Missouri sinodi rin-taniine
on pikk töö, mida ei saa enne alustada kui nüüd, mil leheküljed on pai gem Pübli tõdede tõlgendamine ja
Niinimetatud Sula muutis demo- te standardmajade tavalist ükslui- oma maa rahvastikust ja Eestis oli ^ | ® A I * • •
graafüist püti märgatavalt. Mitte- sust. ^ eestlaste protsent langenud 68-le. ^^ZiLmM^^
baltlaste sisseränd enamvähem lak- Linnastumine ja modernse tehno- . ^ ^ ^ . «oeKsPWammes on veel ermeyusn,
kas 1953. a. paiku, kuna nn lihtrah- loogia imbumine maalegi muutis , ^us sisserand oh vabatahthk ja mis tdevad arutusele 3a koordmee-vas
kui ka ametlikud võtsid ära- ulatuslikult abieluharjumusi. f ? f " ^ f . ' ^ ' - ^ ' ^ ^ ^1 Inkmehses komis-öotava
hoiaku Balti vabariigesse vatlesid Baltimaade töövõimalused jonis, mis loodab oma too lõpetada
toodud sunnitöölised hakkasid lah- S^i^^l ajal kui abiellumus lan- ja suhteliselt ohtrad tarbekaubad. 1987, ^ aastaks. Ehkki uuel ühenda­vama
-iaiahVnc iro nmofnivvn ho} gcs, tõusld lahutuste määrad JäT' Teinekord aga paistis, et töökohad tud luteri kirikul-on 5,5 miljonit lin-
Kuma, j a lariKus Ka a m e m i K K e , Kei; y : ^ • „ u ^ v v , « i ^ ^ i ; ^
Kerson.
Balti solte msM
ledele kohaliku rahva meeleolu te- Baltimailolid^ ulatuslikumalt välja-1 get, jääb ta kähe USA usulise hüg-i^^
rvric^ ^nirir^Atr^tro ux^r^^ni . gi elamise eDakmcUaKS. Mõnedel eiüie Lätis i a Eest.i. s hvil.i em af^a ki uu• l^u tatud Lie nln•g radis ^^3 Mio skvas i13«8 0» • / ^Soo ut-hicm- «i. Bi a- ptlst • .CHonT v-exH -j,
ao.a:.sctfoa+t^eli iüi il^etfao cs .vräxlijnaov.or ^orl isegi s.iics - fk^g"^ L^ eedus, J*^ ihübiib, jjojjapeal, mis .tõstatas kaalut- tiön'i (13 miljonit higet) ja United
sevoolu. Paljud küüditatud baltla­sed
naasid aastail 1956
, ... letud venestamise võimaluse. Pai- Methodist€hurch'i (10 mUjonit Iii-r^
Q -ih r^"^^"^"^ P"^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^^^^
; ~ lu f - ^""f" keskmist ja saavu- tööstused pandi 1960-ndaü aastaü Ehkki Kanada eesti luteriusu ko-uuesti
ülilüduliste ministeeriumide gudused on seotud Ühehdriikidelu-oUa
enamust neist, kel oli õnnestu- tas madalpunkti a. 1967, mü Eestis
liud eUu jääda. Tulemusena ka^v^as sündis 14 last 1000 elaniku kohta valitsuste kontrolli alla kes teri kirikute struktuuri<ra ia süs-eestlaste
ja lätlaste osakaal oma Lätis pisut vähemgi Hilisem 7 i i l f ^ ^ ^ ^ . . ^ ^ ^ i 5 1 • - struktuuriga ja sus-maade
rahvastikus, korvates väi- sündünL t^^^^^ eidsid hhtsama oleva vaiv^^^^ teemiga, ei ole asja toimunud ^suu-v^
o^ cfoi?«,-n + 1 f,ic,-c+ ^«"^ uiivaiKe. AUigi Kesk-Venemaalt. 1960-ndate rel uhendamisoperatsioonil otsest
S ^ ^ ^ r ^ n c f ^ ^ ^ w ^ ^ . ^ ^ - lõpupoole oli sisseränd kujunenud mõju meie koguduste^^t
eesüaste protsent Eesti elamkkon- gem N . Lüdu keskmisest, sest ve- rahvustundel/ seda enam et sis- rontos asuv^Peetri kogudus la To-nas
tõenäoliselt kõrgem kui eehie- „elast« siindimus langes veelgi .^^W^^f^
vail ja järgnevail L s t a i l . Paljud Sef e^ ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^'^^^
naasnmsta„os,u,.s^i^d^hin;«n« ajaso.xja;ojraõr~grtn«e^ v^"u"^s'' ^k"or-o s N. uLeüidnuu smiddduiisituriiea Uesiemeer i- r^i^d^,^ ^mj ^il^h^s^e^id^ ^k^ ohalik rahvas oliKirikuMissouri Smodi aUa, kuna
^ ^ " ^ I h ! ^ ! - ^ ^ Pö^tik^?? põhjustas jätkuvat ^ s t ^ ^
^ n H ^ n f ^ Q n n f"^^^ ^^^t^^" lilitsalt sisse vaevü valmimid korte- teriusuliste kogudused kuuluvad Eestis oh porandapmda alle 9: ruut se; mitte^ a
meetn. • I^edus oü maatööj
nesid Läti ja Eesti teineteisele sot- sete vähesevõitu linnade nõudluse.
ritesse ja ükski kohalik asjamees Idä-kanada Sinodi alla, niis oma-ei
julgenud neid välja lüüa kartu- korda on seotud Lutheran Church
ses saada süüdistatud natsionalis- mAmerica'gar kes nüüd lutus kä­rnis.
Niininietatud.,,rahvaste sõp- he teise kirikuga.
sioloogiliselt, kuna Leedu kaldus Venelaste sissevool oh; r nM eeldas vaikset soostumist ve- i
jälgima samalaadseid arengusuun- reldes leedulaste endi übega
di mõni aeg hiljem. Eriti kehtis
see linnastamise kohta. Põllundu­ses
hõivatud tööjõu osatähtsus oli
kahanemas. A.i955h^68 kulges lin-nastumme
üsna ühtlase kiirusega.
Maarahvastiku absoluütarv oli pi-
Küüditamiste lakates hakkas lee­dulaste
osakaal oma maa rah­vastikus
isegi kergelt tõusma.
ne kolonisatsiooniga.; 'Tundub imekspandavana,- et
Aastaks 1965 oli Balti vabarügesAineerika ühendriikides kuni vii-kaugelt
üle miljoni venelase.
Samaks aastaks Oli natside ,,Ge-neralplan
Ost" ette näinud ainult
pool miljonit sakslast,
mis olnuks juba küllalt hull.
Vcrielased yõisid Leedut poliitiliselt
vallata, ent nad ei ujutanud seda
devalt kahanenud juba ä; 1940 saa- "1^ oma inimestega: atisja^^^^^^^
dik— ja Eestis juba alates a: 1920. seevastu kujutas venelaste .sisse­vool
ohtu rahva säilimisele.
Ainus üürike maarahvastiku kasv Kuna Läti ja Eesti olid juba: Val-toimus
1960. a. paiku, mil tuhan-^javalt linn
ded küüditatud talupojad naasid, servid maal jäänud suhteliselt väi-
Ehkkiteenmdussektorgi näitas tõih ^^^^^^ jamadal sündimus rasken-SQ||SQ||iQQ|
su, suundus tööjõud peamiseH poi- ^ ^ ^ ^ . ,
lundusest tööstusse. Lätis ja Eestis releandmatud kavad tööstuse laien- Laane-Saksa kaitsejõud
Süin
mase ajani räägiti Jordani jõe lää­nekalda
küsimuse lahendamiseks
Gamp Davidi kokkulepetest ning
pigistati silmad kinni jä pisteti pea
jaanalinnu kombel liiva sisse kõi-
^e selle vaatlemisel ja hinäamisel,
Iilis on juhtunud viimase viie aasta
Jooksul Begini valitsemise ajal
läänekaldal ja Gaza kitsusel.
Paljud tunnusmärgid viitavad
käljukmdlalt Iisraeli kavatsustele
nende okupeeritud alade täielikuks
annekteerimiseks ja Iisraeli terri-
Bundes- tooriumiga liitmiseks. Teräväpilgu-ületas
tööstuslik tööjõud põllnndus-^^"^^^^^^^^^^"^^^^^ sõjayaetee- listele vaatlejatele toriiäb eriti sil-
Uku arvuliselt umbes a; 1960 Kõi-gikdme
pealinna osakaal vastava ^^^^^^^-^^^ venalastesissetoomi-juseks on, et lähemail^^^^^^^
Vabarügi rahvastikus tõusis. .läänekalda: ja lis-^
le, kus mitteläti sisserändajad ar- kuna sündivus on märgatavalt vä-taeii vahel asuvad
pariameuti saata. Ringküsi- Nobe linnastumine teravdas sõ-vuüselt ületaksid pärisrahva. Eesti henenud^ v ei ole enam märgitud ka Iisraeli
jajärgset korterüo-üsi veelgi. Peale lukus samas maakaartidel *
gi keelustas a. 1962 üleliiduhne mait. . ^ : v
mused ja rahva sffvamiste analüü­sid
vihjavad järgmistel üldvalimis­tel
ka uue polütilise partei esile
kerkimilsele. Selleks on n,n. „rohe-
Ime" protelstilükumine, mis sai
möödunud juunis Hamburgis toi­munud
osariigi valimistel 7,7
prots. äraantud häältest ja võib
järgniistel üldvalimistel oma selja­taha
manööverdada 10—11 prot­senti
.hääletajateist. Rohelisesse par­teisse
kuuluvad keskkonna kaits­jad^
romautiliste ideedega äärmi­sed
pahempoolsed, kommunistid ja
tuumarelvade vastiDi võitlejad
seega väga kirju koosseis Iq^
praeguses olukonras siiski elnjõuM-ne
grupp. *
Lääne-Saksamaa poUltiMse olu­korra
välja kristalliseerumine loing
uutele jõüteguritele aluse panemi-ne
võtab tõenäoliselt pisut aega
=—. kuid ühte võib. siisM^©lIlam•'Vä-ukaas
individuaaleläniüte ehjtami^ Uus sisseränd erines 1940-ndate )^^^^^^^^'^^ ^ :a genud avalikult läänekallast ahnek-se
vabariiklikes pealinnades-luba- omast, mmine^^^^^
des vabariigi haldureü keeldu lai- batahthk, olgu küsimuses sumiitöö-: ^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^ 3^°^ ala infiltreerinud, luues pidevalt
endada teistelegi linnadele. Keeld
põhines nü ideoloogilisel kui ka ku- gu mainitud, oli sisseränd madal 1^ ülesandeks plaamtseda kaitsejou- p^^^^^^^ seniseid elamupiir^
lude arvestiisel. Ehitusmaterialicle :i950-ndate keskel. See kasvas aga. «^^de umberorganiseermilst uute jj^^^^^g omandiõiguse
puudusest hoöMmata võeti ette suur tugevasti aastail, mU vajaduste kohaselt. • vorme ning kuludes ^^^^K^^^
naprojektid, nagu Zh rmunai ja ühe p^^^^ araabia asmiduste vahele.
Xazdynai elamurajoonid Vilniuse rahvastikust. Tegelikult saabus
lähedal, paistsid silma püüdlusega veelgi rohkem, ent samal ajal lel
kahandada N. Liidu; kokkupandava- öus^k^^ ^
uusi asundusi, muutes Oku-
See loksumine sisse ja: .välja tegi niata täidab Bundesweh
ja otsinud nõuandjaid ka väljas- ^^^^ süstemaatüist vallutamis-poolseilt
aladelt. Kaitseminister üt- Protsessi > võib Võrrelda termiitide
les, et kõigist probleemidest hooli- hävitustööga, kes on võimelised
"—'63-aastase
kantsler Hehnut Schmidti poliitili­se
karjääri kõrgpunkt õn möödu-nud
ning Lääiie-Saksamaa riigüae-raskekssisserändajatesotsiaalse,
saadud ülesanded esimesfa^^ ja^ põhjustama hoone kokkuvarise-
Tulevikus ettenähtud
mise.
Jordani jõe läänekaldale rajatud
meeste juutide asulaid koheldakse ametli-kultuurilise
ja keelelise kohanda- kümnel,
mise, seda eiiam, et vene immi
grandid eeldasid sageli, et baltla , ^ . ^ i . , J • • A J-- «.
sed kohanduksid s i Ä I e , puudust korvatakse pikema teems- kult admmistratuvselt selliselt na-
° tusaj aga seniselt 15-lt
va juhtmiisde pretendeerivad uued Just seda o M katsusid mõned ja tahetakse kutsuda end
mehed, kellelt oodatakse värs- läti kompartei juhid ä. 1958 leeven- g i r o h k t o raeli valimistel, maksavad samal
dada. Nende väljarookimine ras- susel on ka väljaõppe andmine alustel Iisraeli elanikega makse
kendäs sisserännu reguleerimist naistele, kuna saksa naistel oh seni ning aüuvad samadele p ( ^
keid ideid ja konstruktiivseid alga­tusi
praegusest jambsest õhust väl­ja
pääsemiseks» . veelgi. Tujgev sisseränd kestis kogu: olnud vaid haigläpersOT
aastakümne jooksul. 1970 moo- ded. Naistele ei anta sütti mitte elanikud;
dustasid lätiased veel ainult 57% relvatreeningut
ülesan- mudele ja kohtutele nagu Iisraeli
[Järg lk. 3)
Nr.
2. ja|
9., 1(
kir
HenkI
aastf
ja kel
tikUtI
lehes
kocluj
süda]
N. Lil
lasedi
4.
DagbI
puks
Artild
Niklul
ning
all Olli
^etud
kimisl
Järi
lehes [
„RahJ
mine
väga
toetu\
veel
mine I
tataks
sembi
testi
se arij
okupef
laste
ra päi
vangil
se ja
tiikk d
Hoksl
Murdil
ojat
juurdj
Veljo
torNi
isikul
Peal
blad'il
®:XJp
kül v|
misesl
VahtrI
Krüpi
(uus),
hatusc
Meeril
ku jä(
Sierr{
maast
Pral
107 ü j
vül j{
tüvadi
lähiste
pala vii
alates!
600
1977.
lestiini
nüüd
25.000]
üsrael
saadel
aastal
vu Yil
aastal
asunil
nud II
teiste?
umbes
Selli
kaldjil
pete
araabi
mia".
miste
nud,
kallasi
Ja pai
guosal
Campl
nisaat
peaks I
selge
tuks,
ilma
nagu
gemisi