Vaba eestlane , September 28, 1982

              If E E S T i A N E " ön
eest/aste /räfl/ekanef/o
Teisipäeval, 28. septembril 1932Tuesday, September 28, 1982
hirnub 2 korda nätlalas -
teisipäeval j o nef/opäevol
Los Angeles — Oma mehe iäbi-pekšmiseks
pallkas San Jose linnas
Kalifornias Lidia Scott kaks „löö-niameest".
Lidia aga tõrkus nen­dele
hiljem töötasu maksmast, ku­na
nad polevat tema meest peks­nud
kullalt tugevalt. Peksjate kae­busel
tuli asi lõppeks välja ning
arstist mees, kes oli juba Lidia
juurest ära läinud, keeldus talle
elatisraha maksmast. Asi oli nüüd
kohtus, kus tehti otsus, et läbipeks­tud
mees peab siiski naisele iga
kuu maksma 1500 dollarit. ^ Mehe
peksjate palkamise pärast Võeti
Lidia vahi alla, kuid vabastati
25.000-dollaritise kautsjoni vastu.
ANKV^RA — Türgi sõjaväeUne
valitsus andis määruse kõigile
meessoost rügiteenistujaile iga
päev habeme ajamiseks, kuna nais- Tähtsaks sündmuseks oli esimest õppeaastat eesti alg koolis alustavate laste
teenistujad peavad igal päeval oma emasid regtsfcreerimislelitedega, paremal kolm lasteaia kasvandildiu elavas
juukseid kolkalikult kammima ja
kandma sukke, ega mitte Inmagi'' : • " •- J"'. ' v\. ' • ' - • ; •-
lühikesi või lõhkise lõigetega seeli­kuid.
Valitsuse eesmärgiks on dist­sipliini
kasvatamine ja poliitiliste
ning usuliste sümbolite sidumise iõ-petamine
seoses juuksesoengute
ning rüetumisega.
registreerimime. Pildil grupp
jällenägemise vestluses.
Foto: Vaba Eestlane
BONN — Karl Maixi 100-nda sur^
mapäeva puhul 'l983, a. kavatseb
Lääne-Sakša sotsiäiistiik valitsus
välja anda metallraha Karl Marxi
bareljeefiga. Viiemargalise metall­raha
stantsimine koos materjaliga
maksab USA rahas vaid 12 centi,
seega on puhaskasu $2.38. Rahan-dusekspert
Reinhold Kreile ütles,
et Karl Marx keeraks end hauas
ringi, kui ta teaks, et tema näoku-jutust
kasutatakse kapitalistlikul
• .rahal, y-^
TOKIO - Jaapanlased kinnita^
vad, et nende teadlased on leiuta­nud
kodust majapidamist revolut^
šioneeriva telefoni. Teie võite näi­teks
töölt helistada koju ja ütelda
telefoniapaij-aadüe et ta lülitaks sis­semurdjate
hirmutamiseks töÖle
raadioaparaadi või TV, kustutaks
pOlemäunüstätüd tuled või paneks
need põlema jne, Aparaat seatakse
miyüsi üles et ta reageerib ainult
teie häälele. Aparaat kannab nime
TRA-X 10 jä maksab umbes 1000
dollarit.
NEW YORK - Kooliõpilastelt
algkoolides oli möödunud aastal
kuni 30. novembrini ära võetud 39
püstolit, kaks püssi, 182 nüga ja 31
muud relva. Keskkoolidest on sun­nitud
lahkuma 325 õpüäst relvade­ga
teostatud vahejuhtumite pärast.
NEW YORK - New Yorgi täna-vatel
liigub ringi 36.000 ,,mittekar-detavat
hullu". Need pn vastava­test
raviasutustest välja lastud, ku­na
tehti kindlaks, et nad polevat
enam kardetavad, kiiigi ehk natuke
tülikad.
HELSINGI — Auto tagaistmel
magav neljakuine imik varastati
koos autoga Vantaalas. Laps leiti
paaritunnilise otsimise järel kah^
justamata Helsingist. Lapse ema
oli jätnud auto lukustamata tee
kõrvale seniks, kui ise läks kios­kisse
oste tegema. /Tagasi tüHes ta
nägi 30-aastase mehe käivitavat
mootori ja sõitvat oma teed.
NEW YORK>^ Uüdrie käekell on
väljatöötamisel Lääne-Virgmia
ühes kellasepätehases. See näitab
aega, kuid vastavale nupule vaju-tadesmõõdab
ka pulssi ja vererõh­ku.
Kella konstirueerisid Tech inse­nerid
ja sellele on juba võetud pa­tent.
Kell kannab nime ^ „Hytip",
mis tuletatud sõnadest ,,hyperten-sice
indicator and puise".
NEW YORK — Pölitseiiiiku tütar
Pamela Douglas tahtis sõita takso­ga
156. tänavale West Sides, kuid
taksojuht tÕi|if)as ta autost välja ja
ütles, et ta sinna (niustade rajooni)
ei sõida. Pamela hüppas pooleldi
lahtiolevasse aknasse ning takso­juht,
sõitjat mitte nähes, kihutas
minema, Kui politsekiikud lõppeks
auto kinni pidasid ja asja selgita­ma
hakkasid, tulid juurde poisike­sed,
kes Pamelalt tõmbasid ära
käekoti 40 dollariga ja jooksid mi­nema.
Kui politseijiikud asja mär­kasid,
oli juba hüja poisikesi taba-
Lennuväepoiste 55. ühine sünnipäevapidu peeti möödunud läapäevaohtiüEesü^M suures saalis.
Sündmus oli osavõturohke mng suureks kohtumispäe vaks 1927. a.simdijiudmeeš^^
raäliast, Rootsist, Lääne-Saksamaalt ja USA kaugemaist osadest nagu Käliforniast, rääkimata lähedasist
naaberosariikidest. Endigi lennuväe abiteenistuslasi ehk lennuväepoisse oli õhtule registreeritud üle 80.
õhtu oli kavatsetud seoses teoksil oleva lennuväepöiste ajalooraamatu MVälgumärgi kasvandikud** ilmumi­sega,
mis aga raamatu suurenemiise tõttu ei saanud valmis.
O
D
D
D
O
O
n
D
D
D
D
O
o
n
B
a
o
o
o
D
D
O
B
a
•B
e
D
O
D
D
n
B
0
0
B
n
o
n
B -
n •
"•«1
0
. 0 '
B
O
ID
a:
••|»
' •
n'
•
m
m
m .
a •
• m •
•
11
0
B'
s
(D
m
' m .
B,
ID
H
-D
n
B
O
n-
B
O
0
If-
V
n
ü B D o o B D a a a a B a a o a a B a
Qhtu avas Erik Purje, kes jäi ka
õhtui teadustajaks. Ta tervitas
huumorikalt külalisi ja võrdles vii-mase
viie aasta jooksul muutusi
meeste juures. , V ^ '
Vaimuliku sõnavõtu ja špogipal-vuse
pidas lennuväepoisist õpetaja
Karl Laantee, kes on praegune
Ameerika Hääle juhataja. Ta soo­vitas
tänada Issandat tema headu­se
eest, mõteldes oma kogemusüe
lennuväepoistena, kes minevikus
olid surmaga vastamisi. Ta märkis,
et seUiSelv korral tuntakse Jumala
lähiolu ja usk saab elavaks.
Ta iseloomustas leimuväepoisse
kui aastakäiku eesti noori, kes
lükati poistena ellu ja nad said
iseseisvaiks meesteks.. ^
Ja lõpuks ta soovitas mõtelda ka
sellele, miks noori lennuväeteenis-tusse
kutsuti, et kaitsta isamaad
vaenlase vastu. Kuid lisas, et
see võitlus kestab edasi ja tuleb
paluda, et Jumal Õnnistaks seda'
võitlust.
Peale õhtusööki pidas peokõne
Evald Oder. Ta andis ajaloolise
tausta eesti rahva võitiusUe, kus
põlvepikkused poisid voitlösid edä-si,
sidudes seda lennuväepöiste, kui;
eesti noorima aastakäigu võitluste­ga
viimases sõjas. Ta hakkaski pa­rast
mõningat selgitust ajalooraa­matu
valmimisega seotud asjus
vaatlema lennuväepöiste saatuskäi-ku,
kes sündisid vüetsal ja vihma­sel
1927. aastal, kui Eesti Vabariik
oli 9-aastane, oli võidelnud 2 aastat
Eesti Vabadussõjas ja löönud taga­si
esimese kommunistide mässukat­se.
EestU oli ees helgem tulevik,
rahvale oli vaja lapsi jä enamus sel
aastal sündinuist on perekonna'esi­mesed
või teised lapsed.
Jätkates ta märkis, et esimesed
mälestused- on seUe aasta noortel
1933/34. pöördeüstest aastatest.
Kooliteed alustati 1935. ja 1936. a.,
suurem osa astus noorkotkaste või
skautide ridadesse. 1937. a.,oma
kümnendal sünnipäeval, olidi tõus­va
rahva tõusev noorus.
Elu läks paremuse poole. Eesti
vabarük andis vaimsuse, kus ide­aalideks
said muistsed eesti va­nemad,
eriti aga Eesti Vabadus­sõjas
langenud sangarid.'
See OÜ üusalin aeg Eesti Vabarii­gis.
Kuigi kuuldi üht-teist idapiiri
tagant, süs sellele ei antud tähele­panu.
Aga kui algkool lõpetati, tuli
ilusale ajale lõpp, idast tulid tan­kid
'tjalennukitekolonnid, noored
seisid rusikad taskus, sümis pisa­rad,
isade vaim elas pÕlvepikkustes
• p o i s t e s . •
1941. a. sõjasuvel haarasid paljud
juba relvad. 1944. a. kui punane la­viin
jälle ähvardas, löödi kaasa va­batahtlikena,
lennuväepoistena |VÕi
vümase mobilisatsiooniga. Ee^i/a-sed
võitlesid oma vabaduse eest ja
isade vaim kohustas. Lennuväe-poistes,
ehkki võõra vormipluusi
all, tuksus eesti süda oma rahvale
ja njaale. Esüsade vaim elab neis
edasi, mida tuleb edasi anda oma
lastele. 38 a. tagasi Eestist lahku­des
oli meie siht Vaba Eesti, aga
see on täna aUes ja ikka ollakse
kindlad usus, et kord hakkab Eesti
kohal jälle paike särama.
A.Tinits ajalooraamatu autorina
ütles, et raamatu mitte valmis saa­mises
on süüdi raamatu suurus.
Kui see alul kavandati 400-le lehe­küljele,
siis tõusis see 500-le ja
nüüd on iile '60O. Ta lubas selle igal
juhul jõuluks valmis teha.
Muusikalises osas selgitas Olaf
Köpvillein, ise lennuväepoiss, laulu
osa lennuväepöiste elus, kus 1944 a.
linnatäriaväii oli „väga inetuid"
laule lauldud, sest kui nõuti mehe­tegusid,
süs võidi ka mehelaule
laulda. • •, • •
Ta esitas koos Valve Taliga ügi
pooletunnise muusikalise kava
koos laidude vahele paigutatud
muhedate kommentaaridega, vii­es
niiviisi kunagised noored taga­si
mineviku teedele, kui tuhande-aastane
rahuriik algas Uklei
-laagris.. .
Läbi „Lauiuga", ;^Rohelised nii­dud",
„Õnne palju on maäümas",
„Ära võõraks jää", ,,Luiskelugü",
„Glbry of Love", „Talv", „Šilmad"
ja „Lõpulaul" andis ta meeleolut­seva
teekonna erinevate tunnete ija
nägemuste maailmas. Enamus esi­tatud
lauludest p M uued. Kopvillem
mõistis lennuväepoisiha oma kom-.
mentaarides seda ae^-,toredalt ise­loomustada,
kus lüüriliseinal poolel
Valve Tali erilise tundeküllusega
iieed laulud esile toi, sageli duetina
koos Kopvülemiga, kes saatis kla­veril,
kuna orkestriliikmeist H. Liiv
kasutas mõne puhul trumme j a üks
orkestrüiige kitarri.
Laulu OÜ veel muudki. Enne pi-,
du oli organiseeritud lauluansam-bel,
kes kahe akordioni saatel esi­tas
kolm laulu, sõdurilaulud „SOja^
väes, sõjaväes" ja „lJljad mägikü^
tid" ning koliriandana„Tulge taga­si
Eestimaa pojad". Lõpuks kogu^
nes veelgi suurem griipp mehi kok­ku
ja sõdurilaulud laiasid rütmi­kalt
ja hoogsalt, koguni noorusliku
vaimustusega.
Kaugemalt tulEud osavõtjale,
Rem Kivivälile, anti mälestuseks
üle eestimüstriline õllekapp Ja te­ma
abikaasale reos,
õhtu oir toredaks sündmuseks,
kus aastakümnete järel kunagised
noored kohtusid täismeestena,
osalt isegi haHipäistena, et kord sü­dames
säilinud nooruspäevade sõp­ruses
jällegi nooruslikud olla.
mängib
Ihnus — ANTS VöMMI 526 lk.
EESTI-INGLISE jö
-ne erikeete võrdlen
HIND $70.--
Saadaval ainul^t ettetellimise teel.
Hea ajaviite raamat sega-rahvus-lastele,
estofiilidele ja eesli Ideelt
rohkem tunda soovijaile.
M . hei. 425-7674
mittepühci rahutus©
. . N U E V A J E R U S A L EM -~ i e a -
de, et Mehhiko Nueva Jerusaleraa
neitsi-pühak on rase, sütitas nii
ägeda löömingu, mülesse sekkus
2000 limia elanikku. Nädalalõ^^
rahutus puhkes, kui mitmed elani­kud
süüdistasid 16-aastast tatar­last,
keda tunti Nueva Jerusalema
eremiidina, hooramises. Maria dc
Jesuse nimeline tütarlaps oli saa­nud
kuulsaks kogu piirkonnas
oma nägemustega linna pühakust
Rosary Neitsist. Kohalik preester
oli pühitsenud teda neitsi-püha-kuks.
Preester pii' suutnud ena­must
elanikest veenda, et tütarlaps
oli rasedaks jäänud Pühast Vai­must,
kuid mõned inimesed ei us­kunud
sellesse imesse. Asja selgeks
tegeniiseks puhkes linna 2000 ela­niku
vahel lahti äge
GRAND JUNCTION, Colo. —
Arstid ja ärimehed, kes on liiku­nud
Grand Junctioni mägisel maal
on viunasel ajal toidust paljaks
röövitud ühe habemesse kasvanud
mäestikumehe poolt, kes kannab
püssi, elevandiluust pidemega püs­tolit,
kirub valitsust ja õlikompa^
nüsid. Ta nimetab end Navajo
Sam'iks ja on ühe õpilase teatel,
kel on temaga kokkupuuteid ol­nud,
tänapäeva moodne Robin
Hood, kes vihkab rikkaid ja elab
metsikus maastikus põgenemaks
tuumasõja eest. üks röövitu aga
nirnetab teda relvastatud kuutõbi­seks.
Ametivõimud aga ei ole teda
leidnud, kuna seal on 40.000 aäk-rit
riiklikku metsa.
Ametivõimud siiski usuvad, et
mees, kes on röövinud paljudelt
suvitajailt nende toiduained, on
Leo Lyyjoki, 51-aastane endine
farmer ja palgiparvetaja kellele oli
meeldinud Navajo Sam hüüdnimi.
Põgenemaks tuumasõja ohust ta
on elanud plastikust varjualuses
viimased 14 kuud.
LINGVISTIKA
Paljud mõttetargad on vaeva­nud
oma päid, et õnne defineeri­da.
Enamus on võtnud omaks,
et õnne leiad siis — kui etteval­mistused
kohtuvad olukorraga.
Omalt poolt tahaks Juurde lisada,
et sa võid õnne kohata ka ilma
ettevalmistuseta — kui oled ai-nult
õigel ajal, õigel kohal — siis
tuleb Õnn ise smu juurde. Sel­leks
siin see jutuke.
Iga mees, kes omalajal ligi
neli aastat sõdis Eesti eest Ve­nemaa
soodes ja rabades „valel
poolel" ja hiljem pärast sõda
veetis veel neli faastat D.P.
laagrites koos teiste Ida-Euroo-pa
rahvastega, oli keeleliselt
võimeline asju ajama vene või
saksa keeles peaaegu igailbega,
vaatamata tema rahvusele, sest
läbielatud olukordade tõttu pidi
ta purssima mõlemaid keeli kau­nis
ladusalt.
Igatsetud tagasiminek ei lähe-neneud,
vaid koguni kaugenes.
Üksluisest laagrielust tudineti.
Tuli „pillid kotti pannaks kahtla­ne
Euroopa maha jätta jn õnne
otsida Uues-Ilmas,kijis yvari^m
tuhanded seda olid leidnud. Otsu­se
küpseks saamise ajal seisis
laagri teadetetahvlil, et Kana­das
vajatakse raudtee-töölisi.
Raudteega oli ju palju sõidetud
ja vanasti suvitamas olles, sai
alati õhtusele reisirongile jaama
^vastu mindud, nii et palju pattu
ei teinud, kui siis Kanada komis­joni
ees neile selgeks tegin, et
olin Eestis raudteega palju te­gelenud
ja rongide liikumise
irastu huvi tundnud. Küsiti veel
iihte ja teist. — ja Imi neile vii^
maks vastasin, et ma tindiga
kirjutada ei oska, siis rohkem
minult ei küsitudki, noogutati
omavahel päid ja juhatati järg­misse
ruumi arsti juurde. Arst
koputas siit ja sealt, vaatas
lambiga suhti ja silma ja kui siis
šissehmgamise juures käskis^
käed üles tõsta (iniähtavašti täh­tis
veregrupp! kerge vaevaga
kindlaks määrata^ — ütles O.K.
ja paari päeva pärast oligi sÕit
läbikäigu laagrisse ja sealt lae­vaga
edasi Kanadasse.
Maandusin Quebeci Mnnas.
Seistes seäl tolümajas niisama,
kuna kohvreid polnud oodata
sest neid ei olnudki, tuli keegi
„härrasmoodi" mees minu juur­de
Ja ütles: Good morning. Vas­tasin
talle ka inglise keeles ja
lisasin juurde tütH ,,sir". Tal
olevat nagu kivi südamelt kuk­kunud,
mida ta hiljem jutustas,
et need B.P.-d ei olegi nii kar­vased
ja mõned oskavad isegi
inglise keelt. Ta oli selle kom­panii
esmdaja, kes Ottawa valit­suselt
oli saanud loa tuua Euroo­past
raudteetöölisi. Kuna mul
pakke ei olnud, siis palus ta
mind endaga koos lükuda ja va­jaduse
korral olla talle tõlgiks.
Meid paigutati rongile ja sõitsi­me
läände, kaks ööd ja päeva;
kuni jõudsime sihtkohta. Meid
oli umbes 80 meest —- lätlasi,
leMulasi, ^akaid,^^^^^
ja eestlasi. Kuna mind oli tehtud
ametlikuks tõlgiks, siis sõitsin
esindajaga koos eraldi kupees.
Selle pika sõidu jooksul tulid
paljud üksikult küsima — tÖö
iseloomu, elamlstm^imusi.
• • • • a a a a D B a D B a o a a B B a B a a a o a s B o ^ D a a o D a a i i a a t i s i a a o i O B i a H a a i K D
a
o
a
a
a
a
a
a
a
a
a
••«i.
o
D
• .
a
d
a
a
a
0
0
B
O
ga suuruse ja kohapealse elukal­liduse
kohta. Alul tõlkisin, aga
hiljem vastasm Juba ise, kuna
enamus küsimusi olid samalaad­sed.
Seletasin nendele kas vene
või saksa keeles. Alati kui küsi­ja
oli lahkunud, pöördus minu
kaaslane minu poole pärides,
mis rahvusest oli küsija. Kui ta
süs lõppjammas meid raudtee-personalile
üle andis, oli ta minu
kohta neile ütelnud, et kasutage
seda pikka meest — ta valdab
vähemalt viit keelt.
Esimese tööpäeva hommikul,
kui ma ligi tund aega olin oska­matult
labidaga kruusa liiprite
alla ajanud, käskis foreman mul
labida võssa visata (seal ta^la­mab
vist praegugi — puhka ra­hus),
sest labida vars olevat mi­nu
jaoks liiga lühikene. Käskis
mul oma järel kõndida ja nen­dele
,ivärdjateie" nende oma
keeles seletada, kuidas seda
raudtee tööd tuleb teha. Nir
gas minu „töökarjäär" Kanada
raudteel. Oim laevalt maha tulles
olnud õigel ajal õigel kohal.
Olen kindel, et nü mõnigi meie
hulgast valdas kõiki neid keeli
päris ausalt. •
Kui oled elanud kaks aastat
raudteel loomavaguhiSr siis va­rem
yõt hiljem tuleb tahtmine
tagasi tulla tsivilisatsiooni juur­de,
kus näed veöl mõnda mep^t
kaelasidet kandvat, kuna naised
on läinud selle; paari aasta jook­sul
kindlasti palju kenamaks ja
Mooremaks.
Sam tööle Hydrosse. ühel päe­val
tuli tööde ülevaataja minu
Juurde ja ütles, et peakorteri
tööametis on keegi väga tugev
mees, kes tahaks tööle tulla —
aga ta on rootslane ja ei oska
inglise keelt. Minu raudtee soo-vituslehel
olla minu kohta „kee-leteadlane"
— seilippärast kas
ma ei läheks tõlgiks. Kuna root­si
keel ei olnud just liiinü „dip-lomil",
siis alul nagu kõhkle­sin.
Olin aga varem kuuUiud, et
rootsi keel olla inglise ja saksa
keele segu — ainult hääleliselt
yüvad iga lauselõpu kõrgele
üles. Varsti olingi autos ja teel
tööameti poole. Ruumi sisenedes
märkasin turjakat kuue jala
pikkust nieest pliiats põigiti
käes. Vaatlesm teda seljatagant,
võtsin südame rindu ja ütlesin
puhtas eesti keeles — „tere
hommikust". Ja, ennäe, onn
naeratas jällegi. Mees pööras
ümber, näole tuli rõõmus nae­ratus
ja vastas samuti eesti kee­les:
,,Näe, neid eestlasi jätkub
kä igale poole". Oli Saaremaa
mees ja tulnud siia Rootsist.
Täitsime küsimuslehed ära ja
rääkisim^e mõned naljad pealegi.
Olles tagasi oma töökohal) tuli
ülemus mind tänama, sest töö­ametist
oli helistatud ja üteldud,
et ma rääkivat rootsi keelt väga
ladusalt — nagu oma emakeelt.
Nii samgi,,kuuenda" keele oma
,,dip|omile*V |
Kuna mind ei ole viimase 35
aasta jooksul enam tõlgina ku­hugi
kutsutud, siis kipuvad need
„kuus" keelt^kõik ununema ja
koguni inglise keele sõnad kipu­vad
eesti keele sekka.
0
• 0 , . . . .
D
•
n
a
D
0
o
•
o
D
0
n
• o -.
. o
n
• n
• n
D
n
B '
- O •
•n •
D
D
B
O
B ;
B '
B .
B
D
0
D
B
n
D
n
. D .
O .s D •
0
D
. . " 0 .
• D .: ••
B
. D . -••
D "
n
D :
0
. D '
D
. e -
n
o
B '
0) .
m
m
a
m.
m
-m
ca
B
n
n
o
n
a .
a .
a
n
0
a
0 •
' a
a
a
a •
B •
ID
B
• -
• B
B
D
B :
a
.a
' B
a
a
a
a :
D
D
D
D
0
0
n
D
B
n
D
0
n :
B
a
o
O'
. D
O
O
n
D
o
^•B ,
0
. D
D
. 0
D
;.D
D.
a
B
B
a
B
B
B
B
B
O
D
B
B
B
B
B
a
a^
a
• m
a
a.
a
a e a a o B B o o D B B B D a a ä a B B B B a . D D D H a B n a i i a a B B a n B n B O B n D B B a a a B a a B B B O B a B a a n o v
Sündmuste kalender
Lätlased organiseerivad 1. ok­toobril
kell 8 õhtul Läti Kultuuri­keskuses
(Credit Union & Eglinton
East) „Baltic BafhT*. Kõik balti
noored ja vanad on teretulnud.
Tantsumuusika läti rock-and-roU
orkestrilt, kes tulid siia Inglis­maalt
Eelmisel korral oli samasugune
sündmus, kus mängis eestlaste or­kester,
väga populaarne ja eestla­sed
olid suurimaks etniliseks gru-'
piks kolmest rahvusest.
® Pühapäeval, 17. oktoobril kell 2
p. Tartu Instituudis „Tartu ülikool
— 350".
,28. Eesti
Majas ,,Kiliapidia**.
® Laupäeval,
nov. Eesti
6. Ja pühapäeval, 7.
Joanii Saarniidul
^ Kui inglasel pea yalutabv joob ta
pudelikese viskit. Kui prantslasel
pea valutab, joob ta kaks pudelit
veini. Kui lätlasel pea valutab, os­tab
ta pudeli, viskit ja kaks
veini — ja annab need arstile,
imniiifinmiiRmnminniHiHiiiHiiiinHmtminninmiBniiiiinnii^
VABA EESTLASE''1^^^
a aitate kaasa eesfi fceefe
sSilitamiselel