Vaba eestlane , September 28, 1982

              Nr. 72
Enn
iluulesta
iaiifuses
iS müiigii
Jks snn (M. Saar),
retm. Sind teirl-
^ a n l (J. TaU) >
tol ma bakkao lau-sead^
— Kas on
^tknja ja J. Zeigeri
U
D ff
f Jx)Öjangul lahku^
ka iiseseišva r6-
ist läbi
Ünnakeses Põhjar
est
oma
veraiida Ja
^stikulu
[Hilises
ainuiiiiiiiHHiiiiiiiiiiiiiifiiiiiiiiii
[kub tööstusaladesse.
V kohal niikaua kui
|:de jäid. Kuid nutid
las asjatiiiks võist-tgi
raskustes olevate
[kui see neil õnnes­se
suur kaotus, kü-väikening
eraalga-
Ig taha pandud,"
aga eramajandust
nende tasuks ole-tahtnud
ütelda, et
r/äärtuslikemaid ta-edu
ja raha, kuid
[j-ole-motet kui ta
_ kõikjal ta ümber:
3rd tervem on see,
jõukusele pannakse
|aridus hõlmab kõi-ja
kus kõigil on
lajanduslik edu on
T ne. V/V. :.v,V' ••
:^,:^>:;^,
pn ja linnapea -vii­tal
päikeselisel päe-"
jdekodu külastama,
lulus linnale. Kodu
fisega maja puude
asus juurviljaaed,
ssed ise • oma juur-
^eest oli maja
õhurikas ja val­li
naiste osakonna,
fad, igas oli kuus
eraldatud kardi-pel
oli oma voodi,
^ne, kes kannatas
keetis parajasti
Itustas mulle, et ta
[ed korjamas, hoo-laistetanud
jalga-,
les mitmesugustest
lg lahke vanaini-.
on VÄGA hea
kiiš ka miillii oma
Nr. 72
Neeme Järvi
dirigeeris „^
lEMa
'•\
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAR
Room 1002, Royal Tnist Towear
Toronto Dominion Gentrc
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont (Bay & Kmg) M5K 1E7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
TED
^33 lUchmond kt. W., St©
Toronto, M5H 2L3
Tei.364^^^
VABA EESTLANE
• V — ö „ • • •.
TOIMETUS JA TALITÜg
avatud csmasj^Uvast
reedeni kella 9—3-m
Telefömd: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
Kunlntnsi võetaks® vsastns
Toimetaja kodus
vÄljaspöol tööaega:
Hannes Oja 481-5316
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni jä
nädala teise ajalehte kuni.kol-map.
homm. kella ll-ni.
: ^ JCUtlLOT :
: .VABA.EESTLASES V
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
üks toU ühel v t ^ . $4.25
esikmjel
tagaküljel ... $
Knnlatoste kimiad:
KUUIOTÜSI VÕTAVAD '
v VASTU:; ^
1. Vaba EesÜase talitHis
1955 Lesiie St.
Don MilH Ont.
Talltus väljaspool tööaega:
Hebni Lüvandi 251^6493
2. Mrs. Leida Marley •
Postiaadress:
9 Parräväno Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
telefon: 223-0080
VABA EESTLANE teisipäeval 28. septemoru 1982 _ Tuesday, September 28, 1982 Lk. 7
Pärast Eesti Vabariigi aastapäe­va
tähistamist on Hollandi eestlaste
elus ja tegevuses olnud mõned
kõrgpunktid, üks nendest oli koh­tumine
eduka dirigendi Neeme
Järviga ja Itema dirigeeritud kont­serdi
külastamine Amsterdamis.
Kontsert toimus HöÜand-Festiyali
raames R k l suures hallis, mis ma­hutab
ca nelituhat kuulajat.
12. juuni kontsert Amsterdami
eoncertgebouw-orkestriga Neeme
Järvi juhatusel kandis ^,Viini õhtii"
nime, kuna kavas olid Johann
Straussi jr., EmmerichKalijnam
Josef Sträuss'i, Fl-ans Lehari ja
Johan Wagenaari helitööd.- Kont­sert
_lõppes kolme lisapalaga, ovat­sioonide
ning „Bravoö!" hüüetega
dirigendile, solistidele ja orkestrile.
Neeme Järvit tutvustati kontserdil
mitmel korral eestlasena. Kontsert
helilindistati AVRO raadio poolt jä
oli nädaUhiljem raadios. Televisi­oon
filmis kontserdi'jä saadab SPI-le
edasi KRO televisiooniisaates sü­gisel.
Televisio<^m teadustaja ütlfes
kontserdi lõpul: „Concertgebouw-orkester,
eesti dirigent, ameerika
sopran, hollandi bariton — üks täi­uslik
ja õige Viini õhtul"
See „Vüni kontsert^ ^ äratas ka
Hollandi ajaldrjanduses suurt tähe­lepanu
ja jääb arvatavasti iga-aas-taseks
traditsiooniks Neeme Järvi
juhatusel. Rõõmustavalt on holland­lased
Neeme Järvi nime õieti hääl­dama
õppinud, samtui meie heliloo­ja
Arvo Pärt'i nime:
amus
avitab trükisõna kaudu
Sõnaraamat on raamat, mida sada tuhat kirjakeele sõna. Arva- P^^M tuleb selle pikaaegse valmi-keegi
ei loe. Kui mitte arvestada takse, et eesti kirjakeeles kasutu- nusega ühenduses arvestatavaks
mõnda sõgedat, kuid neid on üksi- sel olnud sõnade koguarv idatab ka muutunud keeleoskuse tase.
kuid ja haira. Sõnaraamat ei ole vähemalt 600—700 tuhandeni. M ^ . ^. , ,
juturaamat, aga ometi oii ta pärast de- ja oskussõnade seUele arvule ..^'^^^^^^^^^ mghskeelsete vas-ammuseid
paabeHpäevi tänapäeva liitmise korral võib sõnade kogu- ^^^Japa-universaahie
vahend, mis arv eesti keeles tõusta miljonini, f " ' ^f^ff^. f f"
iu erinevate (H: Katsep; Kui^palju oh e^sti k e e . ; ^ ^ \ ^ ? 0 tihedakirjahsele lehe-keeltega
inimesed üksteise mõist- les sõnu? - Vt. .„Keel, mida me lui- v v ''^^^ ' P,^^'
misele; f rime", Valgus, Tallinn, 1976,. 1^^^^^
^ 144). Soome-Mrjakeele k^^^^ ^^"^^^^
^Käesolevas kirjatükis tuleb ent- esineb üle 800 tuhande sõna. ™^ osutunud rõõmustavalt, pai-lemisele
hiljuti trükist tulnud, kuid kfPiwaks.P.F. Saagpaku ja J .
juba enne trükist ilmumist popu- P-F. Saagpaku sõnaraamatus Silyeti sõnaraamatute vahel tehtud
laarseks saanud Paul F. Saagpaku esinevate sõnade arvu on raske.,proovivõrdluste tulemusena osutub
Eesti-inglise sõnaraamat. Teata- kindlaks teha, umbkaudsel arvuta- P/F- vSaagpaku sõnaraamat oma
vasti on selle sõnastiku saamislugu misel näib neid olevat umbes viis- sõnatäiiendusHkkuse poolest täieli-jälgitud
aastaid ning selle pärale- sada tuhat. See-arv ületab J . Silve^ kumaks ja mitmekülgsemaks. Näi-jõudmist
oodatud kaua. ' ti„Inglise-eesti sõnararamatu" sõ- teks kõib^b p. Saagpaku sõnaraa-
Sünsamas tõuseb kohe vastuväita nade arvu umbes kolmekordselt, matus lk. 7 leiduv sõna agar. Seal.
lev küsimus — kas ikka tõepoolest esineb See järgmisis tähendusis: üheks osaks jsuurlaagris oli jõulukommete elustamme koos Jõuluvana
kaua? ^-^^ ^^^Spaku; sõnaraamatusse gage^ diii.tulekiiga.Pildirvaiiemgaid jõuluvanad
..^^^^^^^^^ hard-woking. ^ Foto: E, Aleve
On teada, et taieliku, põhjaliku ja leidmise ja valimise on temud mo- active, busy, liveley brisk müli-täpse
kakskeelse sõnaraamatu nevõrra täbaraks käepärase täieli- C A I S t b h n n / i „ l ; n r.r.A^'
kommertsiaalse
maäilmaruumo
1 L . 1 . . , , 1 V - ^ J , seis tähendusis seda sõna inglise _ „ „ «
koostamiseks ja kirjapanekuks ra- ku eestikeelse sõnaraamatu puudu- keelepruugis ka kasutatakse J SU- KaliadCB kiricseiik
kendatakse harüikuU ^selMohased^ m ^ eventuaalselt - e e s t r t o loetletud inglis- Moben l#iuii««dil«..
asutised ja organisatsioonid, komi- le tahendushku sõnaraamatu karto- keelsete sõnade eestikeelseid vas •«Mr©aaaiKö r
teed^ja^lmmisj^^ ^"^^^^^^ teid kõrvutades selgub, et J . Sil^^^^^^^^^
asjatundjaa ukstoikud s^^ sidunud vaid on esitatud ülieks tänavuseks Nobe-vor
vaiksemas u M u s e s . M ^ kümnele m a t e r j al
daub sõnastiku koostamisel kaa.a.^^m^^
tõotavate immeste^ koguarv sada- vastuoksükloi teed võõrkeelsest so- p,,ov palju. , Ilselt teatavaks oktoobris Temaga W esimese komme^lsiaalse raketi
aesse inng sõnastiku koostamiseks nara^ma^^^ eestrsona juurde mng ^. ^ , : samaaegselt^kõneall olnud ka arendajad proovisid Wmest minia-kulutatud
aeg sum-ematesonasüke sus taas t^ häirivaks osutus eestikcel^ luuletaja Irvi^^ versiooni ja ütlesid pärast,
« k u m n ö t e s s e ^ et P F . Saagpakk on^ Lam-ence'! esitamine. ^ proovid olid head järgne-
01^ Enghsh Dicüoimry^^^^^^^ juba suremaks kat-kuks
öeldakse olevat kühmud 71 esinemissageduse Pragmaaüis^ suurte t^itedega. (Vt. sisukord j ^ Service I^c. loodab ol-
ROCKPORT, Texas — Ameeri:
aastat.
Er tule sns^uUatusena, et pagulu- ^ hailiši sõnu, tehissõnu, oskussõnu, - Sõnavaralise rohkuse, et mitte
ses dmuimd AndrusSaareste,,Eesti murdesõnu ja lahkel käel võõrsõ- öeldaküUuse, näitena võiks tähele-kede
^oistehse sõnaraamatu ja nu; samuti, Veski, Aaviku sõnu ja panu juhtida sattumisi kättejuhtu-nuud
Paul^a^gpaMi „Ees^Mnglise ^^iste poolt proponeeritud neolo- nud lk. 1152 ja 1153, kus esineb ad- r ^ ,
sonaraama^^Vkui kapitaalsete so-naraamatute
puhul on teiste rah- ebapopulaarsuse tõttu nuudüvad. sõnaühendite ingHskeelsete vastete
vaste au^teetsete keel^eeste güs veel - idioome, kõnekäände, arv küünib kolmesaja sõnani; või
P^.^^^^^^l^f^.^"f^P^^^v^*^^^^- homonüüme, vulgarisme ja slängi lk. 731-733 leiduvale substantiivile
(Pelgurid) jä ,,The: Bass Saxopho- mis käsutab maailmaruumi liiklu-ne'V
hiis kirjeldavad elu natside seks ja transpordiks,
poolt okupeeritud tshehhoslovak-
Tema Toronto kirjastaja
Pfennys, ütles, et nad said telefoni­kõne
nsäldatavaist allikaist; Root­sis,
kus öeldi, et Skvorecky on veel
lust ning oirküsit^d, kuidas on see . Raudkomponentsete liitsõna- k-a-n--d-id-a-a-t-id-e ni-me"ki^rja^s. iNaTd ^kõ­'
,võ. i.m alik, et üksTik ,j ä ainus eiev st-i võimalik. Osutatud .sLõn. a e^t.^üJm^oJlo. o- de ja vne,.n.d^e. vastete arv ^^^^,^^.^^r^^.^^.. i. nelesid ka Neustadt komiteega, kes
kirjamees^on tuhmd toime sellise guisek päritohüe. enam kui kahesaja viiekümneni,
gigantse. ,t oog,a , m, iUi e , lä,.b.i viim.is, ek.s T t r - - - J . i \ , Või adjektüvsete sõnaühendite roh- '
on mujal rakendatud kümneid jä Võõrsõnade silmapaistva hulga ^^.^^ näitena hea lk 130 tormatsipom.
on lähedalt seotud Nobeli auhinna
komiteega, kus kinnitati eelmist ih-
sadu inimesi. Kudsa Websteri sõ- puhul teMb Musa^ 58-aa.stäne Skvorecky; immigree-nastiku
puhul näiteks umbes vns- eesti keelest inglise keeldb ümber- Ingliskeelsete sünonüümide ärvii Kanadasse 1969. aastal ja on ^
sada mimest. (ühemehe tööna panevasse, sõnastikku vaja kaasa kõrval'üllatab sõnastiku. sirvijat P^^^S^^^^lise keele prof ess Erin- \\
võib siia rivisse paigutada ka J . võtta võõrsõnu sellisel sciurelar- paiguti ka eestikeelsete - sünohiiü- dale GoEeg^'is, Ta võitis juba 1980.
Mägiste käsiMrjalise „Eesti etümo- vul? Olgugi, et rahvakeeles võib mii^ rohkus. Näitena olgu toodud aastal Neustadt Internatsionaalse
loogilise sõnastiku".) harukorral eestiase suus esineda musträhn, lk. 513, kus on lugeda üle ^ " ^ ^
, venekeelne kibitka, seletatud vari- eomürdekeelse iä ! rahvakeelse-'^^'^^^•^^^^^^^^
Teadagi on suure arvu^eeletund-^^ j^^^ ^ telkvanker?) musträhna sünonüümi.
Jate rakendamisel omad Plussid, ^^g^ j^^^^i^^ või pumpemikkel ja mis on nagu eelastmeks, kõrgema
aga sanmti bn plusse^ .ühemehe ^^^^^^ gg^j^^^ tähtede b, d, e, f, g Sõnavara mitmekesidusest kõne- laureaadi kohale,
dtevottel ja seda errh^to^
jarjekmdlusya terviklikkuse seisu- geUiser arvul, mis tundub mõne- isegi harva esiiiievailt erialadelt, te organisatsioonide, peamiselt
kohtadelt nahüma.Ei^i vee}, võrra ülepakkumisena ja ehk. ka Mõnevõrra ebaühtiasel-hulgäl:mõ-PEN-khi^
pidada meeles jätkuvaid eriarvamu-yj^^jj^^^^ggj^^g^^^^ 150-kandidaadi ettepanekut. '
si j a hoiakuid paljudes eesti oige- mipuhtuse vasüi. Või cm sõnad na- vaesemad,>^k^^^ sõnu leidub näi-^^^^^^^^^^^^^^^ ; ^
keelsuse probteenn^s^ nuUised tei- ^anssing, ekspektants või fra- teks aeronautikast, biokeemiast, i
nekord: on otsustatud^ pantiie loetud eestlaste suus tava-, elektriasjandusest, fotograafiast, ki-
Kavatseb edasi õppida spetsialis­tiks.;
VIVIAN HELGI K R I I K - M D .
Sündinud 30. aprüiil, 1958 Calgarys,
^ , Keskhariduse omandas Henry Wise
korras sõnaseppade juhusliku hääl- fisS"- täS^iStavailS'"'^iga^ High SchooUs Calgarys. Jät-teenamusega.
: ^ ^ siks? Pigemini siis juba TaUinnas giast, paleontoloogiast, : puusepa- lejadv u j ^ liikujad^^s õpinguid University of Britislh
Sobib tähendada, et P.F. Saag- tarvitatud j^^jj ühe ^«^"^^^^ ~; UBC, mme lõpetas
pakk on oma keelemeelsuselt üm-stöörima ja Narva kandis kuuldud delt. Hulgavüsi ka igapäevakeei^ BSc la-aadi^a biokeemias,
sesti J . Aaviku keeleuuendusliku ^^ptsalka.kotelok või gulaitama,^ aastal ka esimese kursuse
koolkonna toetaja ning ei: M e siis rais sõnastikus puuduvad.^^^M sõnastikus kavas randade tühjendamist.^^W
ootamatusena; et t a sõnaraamat PolekeUelgi neist kahju. esinevad ebel,eepima, iie, joove, Kaks elukutselist kalurit j n ^ ^ T®^?. Tt- ^' uZ
sisaldab lühikese ülevaate inglise Küna autor .Padrind .õnaria ^"^U-kõuk, Udrine, oid, pohtima, ^^^^^^ Praktiseerib .^^^^^^
keeles eesti keelemienduse kohta. sõnne, õiduma, ööp, iittama; j a k u i ^^u^ 5,5^^ oli mehe pai^m jalg, ^'^-^^ ^^^^^^'^ N-^' ^^^^lates.
Sama kallaku vaimus on Mrjutatud ^
ka ingMskeehie kokkuvõte eesti ^ - ^ ^ ^
keele grammatika kohta. Sellegi on ^^j^^^^^j kätteandmise igale eosti • 1^^' ohver oli 20-ndaiš aastais.
^^etM^ab^^j^a^uso^odlufsttaeb ^teäavta^v at kon-^a^blüt ^t^a^ v^õ^ik^ s eesti keelt põhjaliku- eestikeelseAfr^^^^^ liasat^lumsitsatl,i d ktai^d^elsls^e4 ^v^n^s^i^U ^
sekventsust. raamatselle grammatilises osas ja see nõuab erihst leidlikkust. "Jlf^J^^^'^
Sõnaraamatu eessõnas toodud varustatud J . Aaviku süsteemis Sel puhul osutub oluliseks sellise Vimiastel aastat^ on hai liha ka^
juhtmõtete järgi taotieb autor oma nummerdaüid tüüpsõnadega, võrdmõistelise väljenduse leidmine, sutamme l^loridas ^suurenenudv^
sõnaraamatuga kolme eesmärki: Numbrid sõnaraamatus esinevate mis kataks eestikeelse kõnekäänu ™ § ^ 7 ^ ^ ® ^ ^ ^ ^^^^^^ ^
esiteks • — eesti keele sõnavara substantiivid?, adjektiivide ja ver- mõtteüse essentsi jäägitult. Samas
jäädvustamist; teiseks — eestikeel-^bide juures viitavad grammatilise sunnib sõnaraamatu kasin ruum
setele sõnadele ja kõnekäändudele osa vastava tüüpsõna juurde, kus napisõnalisele naelapea pihta taba-ingliskeelsete
vastete andmist: selgub, millist käänet või sõnavor- misele. Näiteks lk.: 1086 —
kolmandaks — mmüästele eesti mi tiileb tarvitad^. J . Aaviku süš- vesi ahjus; mgliskeelrie vaste -:• sega koostatud eesti-irigiisesÕnas-keele
timdmaõppimise võimalda- teemis On tüüpsõnu 594. (E. he/she is hard up. Veelgi enam tiku järele on tuntud tarvidust am-mist.
Muuk'ü 845). karvapealt seletus, mis hõlmanuks inü. Mitte üksi tõlkijatey köirekto-
Esmajoonp h, uvita•b sõ- naraama- „M as, ^^^*^^^v õ i b - o U a ka kõnekäänus sisalduva Yitpioimetäiäte teadis
tu kasutajat^ sõnaraamaüis esineva- mehe sõnaraamat oUa^^^t^^^^
te sõnada arv, või teisiti-küsimus, teatavast subjektiivsusest. Nii sõ:, ^õinia^^^^ ^ ; f^?^:„^^^
kui suures leksikaalses ulatuses nade yalilm juures kui ka sõnatä-
Küllaldase ulatuse ja põhjälikku-laiemas
mÕttes; Ön selge, et ilma
ja osas hõlmab sõnaraamat eesti- hendusHke nüansside kaalumisel. Sõnaraamt^t^^^^
keelseid sõnu. SeUele küsimusele Sõnade tähenduse^^ ingliskeelsete verbaalsete
vastamiseks peaksime teadma, kui- autor olevat arvestanud nii küsi- prepositsioonide ja postpositsiooni- S i.^^^^v,^^^^^^^
paljueestikeelesiildse sõnu: on.:muselmgvistlilist^^k^^
Paraku keegi seda täpselt ei tea. seotud n.ü.väljenduspsühholoogilistjrii. tarvitamisel; seletah ka e e s t i ^ ^ ^ ' ^ ' ^ " ^ i ^ ^ ^^^AKF NÕMMF TRITSSFIT PhB
Täpse vastuse andmise teeb keeru- poolt saavutamaks kõige lähe^ NoMME RÜSSELL - PhD
üseks kõigepealt küsimus,-midalu.m
geda iseseisvaks sõnaks. Kas on Se^^^^^ - ^"^^^ Teist maaümasoda avardu- f,iosonf,a d«kt«n kraadi kliinilises
kokkukirjutatud sõna? Ja kuidas on sõnatähendusM .^ ^ r , m-v,.., , .
murdesõnadega ja tohutult suure- - v dugika kokkuvõtlik ülevaade eesti hsesperes teiseks keeleks. Tihti ka di saarel 24. jaanuarü, 1944. Äig-ja
arvulise oskussõnade M g a k a a s a - k e e l e u u e n d u s e s t , mis on paljudele esimeseks. Sedamööda on ka meie keskhariduse sai Vancoüveris,B.C.;
võtmisega'? nastiku pikaaegse valmimise iakir- mimde maade keelemeestele ülla- keele vastu huvitundjate ingliskeel- Lõpetas University of British Co-
* : : : j a p a n e k u g a seoses keel^ selle tavaks iiudišalaks. Samuti ka palju- sete sõprade a ^ aastal B.Ä. kraadiga.-
i Okupeeritud Eesti kieeleteadlaste tairitamise muutumise probleem ja dele eesti keeles haritud inimeste- kordseks. . ' Nimetatud ülikooli juures omandas
andmeü olevat ettevalmistamisel seda nüleksikaalselt^ ^^^k^^^ ^t J . Aa- Ses mõttes on Paul F; Saagpaku hUjem kraadid: B.S.W. — 1965 ja
• : oleva eesti keele tähendüssõnaraa/matiliselt,nii^^^ eelistas pääpro pea^ aga hea eesti-ingUse sõnaraamat e r a t e ^ Fra^
* Inimene on loomu, poolest kerge- jYiatu koostami^ University's saavutas M.Ä.
usklik, umbusklik, kartlik ja hullv teegis 2,9 r^iljonit sõnasedelit
Julge. ndal aastal Eestis ilmuriud„õige- osas köel vananeb, teises jälle noo- keel saaks veelgi paremaks ja k?u- meie käes, ; : ; seUt^^ õppejõnna UBC-s 197S.
Pascal keelsuse sõnaraamatus" on umbes reneb. Eõtiesoleva sõnaraamatu nimäks.