1984-08-09-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
LL6 VABA EESTLANE neljapäeval, 9, augustil 1984 — Thursday, August 9, 1984 Nr. 59
Meeste 100 m vabaüjumme
1) J. Zymantas (Leedu) 55,71,
2) KenAhlberg (Eesti) 57,46, 3)
yHilläi" Lainevool (^
1) Valia Reinsalu (E) L04,76,
Balti rekord, 2) liinäM
1.05,79, 3) R. Shnerpunas (Leedu)
1.11,08, v--..v--:;\,;^
Meeste 400.111 vabaujumke ; '
1) Robert Reiman (EJ 4.23,29,
M t i rökord, 2) Ken AhlbCT^^
' 4.30,54, 3) ^J. Zytaantas (Leedu)
4.37,17.
^ . 20© m vabaujumme. r.; ^
1) lylaria Lember (E) 2.27,82, 2)
R^ Shnerpunas (Leedu) 2.42,35.
^::M m selilhijmiim
. 1) HiUar Lainevool (E)l,m^
Balti Ä r d , 2) Rod Buerki (E)
V 1.11,36, 3) MärkiaiiEoväluk (Ukraina)
1.13,02.
. Meeste iOOm rinmiliüjuriiMi© '
• DMartiii Tiidus \ (E) 1.12,39,
Bältirekord, 2) DariüsBork (Leedu)'
1.13,99, 3) Markian Kovahik
4-1.14,72.
Naiste'200 m individMaÄšv;: •
kompleksujiimiiie
1) Lisa Lockie (E) 2.42,73 Balti
rekord, 2) RomaKusznir (Ukr.) ^ J
:244,44j3)\: Maria Lember (E)
2.49,09c
Maagil VABA EESTLA^ talituses:
REHVITUD
Sundmysl fcBiiitustusi mereelust
Issti Eaobal&evastika JiAlkoiiiia Koondise, Toiontoss
väljaandel, 302 lk.
HIND $8.— idnss saatekido Kanadasse $1.—^ maiale $2.—
Robert Kreem
MälesM ® täheiepaneknid 0 Otsingnid nooriisaastay
Maiste 100 m selUiajumme
1) Valiä Reinsalu (E) 1.13,14;
Balti rekord, 2) Roma Kusžnir
(Ükr.) 1.13,49, 3) Lisa Lockie (E)
:i.l6,75..-;-',-;
Ä t e l O O mrimmH-
1) Lisa Lockie, (E) 1.27,95, Bai-,
ti rekord, 2) Roma Kusznir (Ukr.)
1.28,60, 3) ^Maria Lember (E)
:i.33,30. •
^'Meföte iOÖ-isi
1 Ken Ahlberg (E) 1.05,24, 2)
Robert Reiman (E) 1.06,48^ 3)
Martin Gaide (Läti) 1.09,42,
Haiste 100 m Inblik^
-1) Valia Remsalü ® 1.13,00,
Balti rekord, 2) Tiina Madissoo
(E) L19,59. I
Meeste, 20© mindividuaÄe^V:
!kompleksu|iiimBe
1) Ken AMberg (E) 2.28,43^ 2)
Marician Kovaiuk (Ukr.) 2.40,58,
3) Torn R ä u s k a s (Leedu) 2.43,34.
TEATBUJUMISE0,
Meeste 4 x 50. jm valbaiijiBmme . •
1 Eesti (H. Lainevool,' H. Atte-mann,
R. Reiman, K. Ahlberg)
1.51,57, Balti rekord. 2) Leedu,
1.53,36, 3) Ukrama, 1.58,51.
-Naiste 4^50 M vabaojiimine : ;
1) Eesti (V. Reinsahi, M. Lember,
L. Lockie, T. Madissoo)
2.04,92, Balti rekord, 2)' liäti
:2.33,o5.:' -
Meeste 4 x 50 M kompleksHJumiffie
1) Eesti (H. Lainevool, M. :Tii-dus,
R. Reiman, K. Ahlberg)
2.04,92, Balti rekord^ 2) Leedu
2.10,71, 3) Ukraina 2.10,00.
Naiste 4:X 50 m komplelksiijiimine
• Eesti (V. Reinsalu, L. Lockie,
M; Lembery t. Madissoo) 2.20,63,
Balti rekord. L
Meeste 4 xlÖO m vabaiii|iiMiffle
1) Eesti (Hw Lainevool, R. Reiman,
H. Attemann, K. Ahlberg)
4.15,63 -Balti^rekordi 2) Leedu
4.53,70, 3) Ukraina 5.26,29.
Kalapüügivõistlusel suuremate kalade püüdjad. Vasakult 0. Luul as IH
koht, E. Uibopuu I kohi/ Ä. Nielän^^^ koM; seisavad E. Lood ja
lohutuišauhiiina .saaja'H. Kask.
-V - V--. .Foto; I. Säägi;
Napivõitu önn naeratas veel T.
Tomsonile ja Hans Kukele, kuid
need olid vähe „priskemad" lohu-tus-
auhinna klassist. Enamjagu
kohtadele tuhiud olid topeltõnnega,
kuna suurema osa võistlejate lanti
havid ei suvatsenud nuusutada",
väljaarvatud E. Loodi oma, kes nädala
sees sai saagiks üle 20-naela-se
havi, kuid võistlusel pidi leppima
ainult 2 kg 830 grammise haviga.
Saagita jäämine õngesportlas-te
tuju ei rikkunud, oü veedetud
mõnusad tunnid peegelselgel vee-pmnal
Värskes õhus.
leale auhihdade väljajagamist
selt ä esimehe poolt hoolitsesid
seltsi elupõlised juhatuseliikmed E.
Saar j a A. Lukk, et vimervorstid
parajalt kuumad oleksid ja jahimeeste"
jook igale käepärast oleks.
237 lk. $ 1^
^ MüügBl i,VABÄ EESTLASE"
Meeste 4 X
ujumine
1) Eesti (H. Lainevool, M, Tiidus,
' R. Reiman, K. Ahlberg)
4.38,15, Balti rekord.
Kokkuvõttes eestlastel 17
7 hõbe- ja 4 pronksmedalit, ning
14 Balti rekordit; leedulastel 1
•kuld-, 5 hõbe- ja 4 pronksmedalit,
ukrainlastel 4 hobei ja 5 pronksmedalit,
lätlastel 1 hõbe- ja 1
pronksmedal.
innnniiiiiinniisiiiiiinii^^
oma
»llillUlliniU]lilllIHIIIIIillilHlliliilHiHlllilliUlHliiilSS98S
imeoe
Laupäeval, 28. juulil toimus
Simcoe järvel Toronto Eesti õngitsejate
ja Jahimeeste Seltsi korraldusel
kalapüügivõistlus Royal
Beachi ja indiaanlaste (Georgina)
saare vahelisel j ärvealal.
Hommikuseks kogunemise kohaks
oli ettenähtud järve lähedal
maantee ääres asuv Park Motelli
parkimisplats, kust sõideti paatide
järve laskmise kohtadesse. Võistlus
algas 21-e osavõtjaga, mis suure
võistlejate arvu tõttu kujunes väga
pingeliseks ja huvitavaks. Võistlus
lõppes keskpäeval. Selle nelja tunni
jooksul oli Simcoe järve kalade
arv vähenenud 14-e havi' ja ühe
bassi võrra. , :
Võistlusel tuli eelmisel võitjal 0.
Luukasel kaitsta seltsi 25. a. juubeli
rändauhinda ja võita seltsi juhatuse
poolt väljapandud auhind, j
. Peale võistlust koguneti Royal
Beach'is elava, alalise võõrustaja,
seltsi varahoidja F. Aadli õuele,
kus seltsi esimees H.Riko saaki
kontrollis ja seltsi sekretär B. SBELV
teiste juhatusliikmetegä kalu iaa-lušid.
' Kohtadele tulijate järjekord kujunes
järgmiselt: 1) E. Üibopuu —-
4 kg 200 g havi — võitis ränd- ja
individuaalauhinna, 2) A. Nielän-der
,— 3 kg 750 g havi, 3) 0.
Luukas — 3 kg 650 g havi, 0.
Luukas kaotas karika E. Uibopüu-le.
Seltsi esimehe poolt väljapandud
eriauhinna pisema kala püüdjale
võitis 350 grammise haviga
H. Kask; ainukese bassi „tiris" jär-.
ve sügavusest välja A. Tomband ja
oma selleks väljapandud auhinna.
ILMUS:
S. EKBÄUMI
iUULETUSKOGU
OHUMARGI ALL
Hind $10.- pluss saatekulu $1.75
Saadavat Vaba Ees4fldse talituses
kordDstrükis T. E. S. TaiendiskooUde XVn
väljaandena hovitay laste- ja noorsoojntli
. SILUOTSA
Mullu (23. okt.) New Yorgi maratoni
jooksjate hulgas oli Tõnu
Kirsimägi (47 a.), New Jerseyst,
saavutas masterite hulgas 1468-nda
koha ajaga 3:37.47. Meeste hulgas
oli 565L koht ja üldjärjestušes
S^^Kvai postiteel: L.Mariey, 9 Panavano Conrt, Wfllowda^
Ont M2R3S8 võiVaba Eestlase" talltosest
HIND $4.00—postiteel $4.75
Eelseisva taliolümpiamängude
eelarve Calgary's on 440 miljonit
dollarit, millest 300 miljonit loodetakse
saada valitsustelt.
Lääne-Saksamaal toimus omalaadne
maraton, kus osa võisid
võtta vaid need, kelle kaal üle 80
kg. Üllatusmeheks osutus Heinz
Scharmann Brenpenist, kehakaal
102 kg, kes - läbis distantsi aj aga
3:07.47. . : ,
ILMUS
HANS MEREri
TEREMI JUTUSTUS
stonia mässust, sõjast, Berliinisi
KZ-laa^g^^^
272 lk. (köites raamat)
^aval ^YABA EESTLASE<< taUtoses
HIND $25.—^uss saatekulu $1.50
Lugejad on juba võinud tutvuda
prof. dr. Sutton'i ainulaadse uurimusega
Wall Streefi finantseerijate
osatähtsuse üle bolshevistlikus
wdutsiooniSi T ^
geja kindlasti leidis tollase sündmustiku
'Icirjelduste hulgast olulisi
paralleele tänapäevasegagi. Nü nagu
ümbeš aasta tagasi ajakirjandust läbistanud
lühiteade 209-sa ameerika
ärimehe„missioonist" N. Lütü,
ajal mil president Reagan kõige
valjemini rõhutas kaitsevalmidust^:
tähtsust sealtpoolt ähvardava agressiooni
vastu... Vähemalt osavõtjate
arvu poolest, seekordne
•jsärireis" jättis ^tuks varju .W.B:.
Json'i „Punase Risti missiooni"
faastal 1917!
„Wall Street and the Rise of
Hitler" on kolmas ja viimane teos
selles triloogias, milles autor on
kirjeldanud ameerika „korporatsi-ooni-
sotsialistide" ehk Wall Streefi
finantsihse eliidi (üldsuses tuntud
kui „Eastern Liberai Establish-ment)
aktsioone, mingi sotsialismi-vormi
ellukutsumisel kolmes erinevas
maailmanurgas: Venemaale
bolshevism, USA-sse—New Deal
sotsialism; Saksamaale — rahvussotsialism.
Seda tõsiasja on aga
täielikult ignoreeritud koigi kaasaegsete
akadeemiliste ajaloolaste
poolt, ütleb prof. Sutton vaatlusel-oieva
raamatu saatesõnas. Ja lisab
sinnajuurde seletuseks, et see on ka
täiesti arusaadav, kuna ülikoolide
ja; uurimišasutiste heaolu oleneb
mõjuVõimsailt sihtasutustelt saaiud
toetustest,milliseid aga kõiki kontrollib
just seesama New Yorgi f i nantsi
ine eliit... Ei ole siis mõeldavgi,
et hammustataks seda kätt,
millel loodetakse järgmist palukest!
Selle poolest, peaaegu ainsamaks
olemasolevaks erandiks on
jäänud prof. Carrol Quigley oma
monumentaalse teosega ,,Tragedy
and Hope". i (Tegelikult sääraseid
,,dissidentlike kalduvustega" autoreid
ja teoseid on rohkem, aga
enamuses väga vähe tuntud ja akadeemilist
kaalu omamata, mõned
seda ka väärimata. Igal juhul, prof.
dr. Sutton ise on prof. Quigley
kõrval saanud nüüd vähemalt „tei-seks"
samasuguseks erandiks—
mis siinsete ridade kirjutaja arvates,
on küllaldaseks põhjuseks, et
tutvustada ta tööd ka eesti lugejaskonnale.
— HK) '
Autor märgib/teose sissejuhatuses,
et suur" osa raamatus ehitatud
andmestikust pärineb Nürnbergi
Tribunaali arhiividest. Scvetid on
alati süüdistanud rahvusvahelisi
pankureid intematsipnaalse fashisnii
toetamises, äga nende suud on suletud
siis, kui tuleb juttu nende
eneste punase fashismi toetamisest
just nendesamade pankurile poolt.
Akadeemiline maaihn on aga vältinud
kumbagi mooduse Vastu huvi
tundmist.
Kuigi autor ei pea ennast kons-piratsiooni-
teooriate ega okultismi
aladel asjatundjak^, ta leiab sn-yä,
et ka sellest aspektist lähtudes vajaks
natsismi, tõusutee ja selle
ühendused Ameerika võimueliidiga
laialdasemat uurimist. Natsismi varajasemad
juurde ja juhtkond (Hitler,
Himmler, Hess ja Rosenberg)
olid läbi immutatud nep-paganli-kust
teoloogiast ja osalt ka Tuula
Seltsi (Thule Society) ideaalidest,
millised olid omakorda lähedased
Baieri Illuminati eesmärkidele.
Pärast Teist maaihnasõda alanud
kohtupidamisel natsi sõjasüüdlaste
üle võeti üürimise alla ka Saksamaal
kehtinud sõjatööstuse struktuur.
Ameeriklaste poolt juhtis
neid uurimusi James Stewart Martin,
kes 1950. aastal avaldas oma
tollaste elukogemuste üle huvitava
raamatu tiitliga „A11 Honorable
Men". Selles teoses Martin kinnitab,
et ameerika ja briti ärimeestel
õnnestus paigutada iseendid toUe
uuruniskomisjoni võtmepositsioonidele,
misläbi neü võmialdus kõrvale
juhtida, kinni katta või summutada
komisjoni tähelepanu natside
industrialistidelt,' et seeläbi jääks
teadmatuks ka nende eneste panus
natside sõjatööstuse ülesehitamisel
. a käigushoidmisel . . . Seepärast
pole. sugugi üllatav, et Hit-leri
sõjatöösturid Nürnbergi kohtu
ees jäidki samahästi kui karistuseta—
ajal, mis nende mitteärämees-;
test kamraade ootas poomisnöör.
Autori arvates, Nümbei-gi asemel
oleks võinud kohtupidamine toimuda
Washingtonis, kusjuures mitmeil
prominentseil ameerika ärimeestel
oleks tulnud istuda
gis üheskoos natsidega...,
Väljavõtteid USA saadiku William
Pödd'i kirjast Berliinist (19.
okt. 1936) president Rooseveldile:
„ . . , Praegusel momendil rohkem
kui sajal Ameerika korporatsioonil
on siia loodud neile alluvad
või kooperatiivsed ettevõtted. Du-
Ponfidel on Saksamaal kolm liitlast,
kes abistavad sõjatööstust.
Tähtsaim neist on valitsusele alluv
I. G. Farben... Standard Oil Co.
saatis siia 2 miljonit dollarit 1933.
a. detsembris ja teenib nüüd pool
müjonit aastas sellega, et aitab
sakslastel valmistada sünteetilist
bensiini sõjalisteks eesmärkideks
. . . The Lnternational Harvester
Co. president ütles mulle,. et
nende äritegevus siin on kasvanud
33% aastas (relvatööstuses, ma
usun), kuigi neil ei ole lubatud teenitud
prof üte maalt välja viia. Isegi
meie lennukifirmadel on salajasi
sobitusi Krupiga. General Motors
Co. ja Ford teevad tohutult äri siin
neile alluvate ettevõtete kaudu, ilma
profiiti välja võtmata. Mainin
neid fakte, kuna nad komplitseerivad
olukordi ja suurendavad sõjaohtu."
V
Sama U.S. saadiku päevikust
(23. jaanuaril):
„The Standard Oil Co. of New
York on kulutanud Saksamaal temale
kuuluva Vacuum Oii Co.
kaudu 10 miljonit Saksa marka õli-varude!
leidmiseks ja ehitab nüüd
suurt õlivabrikut Hamburgi ^ada-mara
ooni." ,
Autor leiab, et saadik Dodd'ile
võis tunduda säärane ameerika
suuräruneestö ja natside vaheline
liitlus arusaamatuna, teenitud profiitide
Saksamaale kinnikülmutamir
se tõttu ka tulutuna ja ühtekokku
ainult suure rumalusena. Aga suurärimehed
on siiski kõike muud,
kui rumalad, kus iganes nende en-a
huvide edutamine käiku on pandud.
Investeerimine natsi -Saksamaale
(nägu ka sa|nasi|gune investeerimine
N. Liitu!) toimus kõrgema
ja kaugema polütika eesmärkidel,
mille kõrval kohese profiidi
tegemine Jäi tähtsusetuks. — Ka
Hjahnar Schacht kuulus s
natsionaalse finantsilise e
ja ta oli üheks tähtsamaks sideme-,
heks Wall Sireefi ja Hiü^ri sisemise
riigi vahel.
elle inter-iidi
hulka
Natside ^uniüetulekul 1933.
aastal nad avastasid,; et ettevahnis-tused
Saksamaa sõjavalmidusse
seadmiseks olid olnud käigus juba
enne neid. Ülesehitustöö uueks Euroopa
sõjaks enne ja ipära{t| 1933.
aastat tounus suures osajs Wall
Streefi finantsilisel toetusel'ja hästituntud
Ameerika firmade poolt
tehnilise abistamise kaudu, misläbi
1920-ndail aastail loodi Saksamaale
ka kartellide süsteem. Hiljem on
püütud seda vabandada «eksituste"
ja „lühmägehkkusega"; aga pilt on
sama, mis N. Liidu sõjalise võimsuse
tilesehitamisel iiamade kapitalistide
poolt. Nemad ju finantseerisid
ja toetasid N. Liitu ka kogu
Vietnami sõja vältel, olles ise väga
hästi teadlikud, et sovetid samal
\ ajal varustasid hulgaliselt ameerika
[sõdureid tapva| vaenlast.
aärfeneb)
BON ADR APPLIANCE SERVICE
P Ä R A N D A M E
kfilmntuskappe ja pliite — igat lUU
31 aaMat tööpraktikat ^
Tel. 533-9334
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 9, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-08-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840809 |
Description
| Title | 1984-08-09-06 |
| OCR text | LL6 VABA EESTLANE neljapäeval, 9, augustil 1984 — Thursday, August 9, 1984 Nr. 59 Meeste 100 m vabaüjumme 1) J. Zymantas (Leedu) 55,71, 2) KenAhlberg (Eesti) 57,46, 3) yHilläi" Lainevool (^ 1) Valia Reinsalu (E) L04,76, Balti rekord, 2) liinäM 1.05,79, 3) R. Shnerpunas (Leedu) 1.11,08, v--..v--:;\,;^ Meeste 400.111 vabaujumke ; ' 1) Robert Reiman (EJ 4.23,29, M t i rökord, 2) Ken AhlbCT^^ ' 4.30,54, 3) ^J. Zytaantas (Leedu) 4.37,17. ^ . 20© m vabaujumme. r.; ^ 1) lylaria Lember (E) 2.27,82, 2) R^ Shnerpunas (Leedu) 2.42,35. ^::M m selilhijmiim . 1) HiUar Lainevool (E)l,m^ Balti Ä r d , 2) Rod Buerki (E) V 1.11,36, 3) MärkiaiiEoväluk (Ukraina) 1.13,02. . Meeste iOOm rinmiliüjuriiMi© ' • DMartiii Tiidus \ (E) 1.12,39, Bältirekord, 2) DariüsBork (Leedu)' 1.13,99, 3) Markian Kovahik 4-1.14,72. Naiste'200 m individMaÄšv;: • kompleksujiimiiie 1) Lisa Lockie (E) 2.42,73 Balti rekord, 2) RomaKusznir (Ukr.) ^ J :244,44j3)\: Maria Lember (E) 2.49,09c Maagil VABA EESTLA^ talituses: REHVITUD Sundmysl fcBiiitustusi mereelust Issti Eaobal&evastika JiAlkoiiiia Koondise, Toiontoss väljaandel, 302 lk. HIND $8.— idnss saatekido Kanadasse $1.—^ maiale $2.— Robert Kreem MälesM ® täheiepaneknid 0 Otsingnid nooriisaastay Maiste 100 m selUiajumme 1) Valiä Reinsalu (E) 1.13,14; Balti rekord, 2) Roma Kusžnir (Ükr.) 1.13,49, 3) Lisa Lockie (E) :i.l6,75..-;-',-; Ä t e l O O mrimmH- 1) Lisa Lockie, (E) 1.27,95, Bai-, ti rekord, 2) Roma Kusznir (Ukr.) 1.28,60, 3) ^Maria Lember (E) :i.33,30. • ^'Meföte iOÖ-isi 1 Ken Ahlberg (E) 1.05,24, 2) Robert Reiman (E) 1.06,48^ 3) Martin Gaide (Läti) 1.09,42, Haiste 100 m Inblik^ -1) Valia Remsalü ® 1.13,00, Balti rekord, 2) Tiina Madissoo (E) L19,59. I Meeste, 20© mindividuaÄe^V: !kompleksu|iiimBe 1) Ken AMberg (E) 2.28,43^ 2) Marician Kovaiuk (Ukr.) 2.40,58, 3) Torn R ä u s k a s (Leedu) 2.43,34. TEATBUJUMISE0, Meeste 4 x 50. jm valbaiijiBmme . • 1 Eesti (H. Lainevool,' H. Atte-mann, R. Reiman, K. Ahlberg) 1.51,57, Balti rekord. 2) Leedu, 1.53,36, 3) Ukrama, 1.58,51. -Naiste 4^50 M vabaojiimine : ; 1) Eesti (V. Reinsahi, M. Lember, L. Lockie, T. Madissoo) 2.04,92, Balti rekord, 2)' liäti :2.33,o5.:' - Meeste 4 x 50 M kompleksHJumiffie 1) Eesti (H. Lainevool, M. :Tii-dus, R. Reiman, K. Ahlberg) 2.04,92, Balti rekord^ 2) Leedu 2.10,71, 3) Ukraina 2.10,00. Naiste 4:X 50 m komplelksiijiimine • Eesti (V. Reinsalu, L. Lockie, M; Lembery t. Madissoo) 2.20,63, Balti rekord. L Meeste 4 xlÖO m vabaiii|iiMiffle 1) Eesti (Hw Lainevool, R. Reiman, H. Attemann, K. Ahlberg) 4.15,63 -Balti^rekordi 2) Leedu 4.53,70, 3) Ukraina 5.26,29. Kalapüügivõistlusel suuremate kalade püüdjad. Vasakult 0. Luul as IH koht, E. Uibopuu I kohi/ Ä. Nielän^^^ koM; seisavad E. Lood ja lohutuišauhiiina .saaja'H. Kask. -V - V--. .Foto; I. Säägi; Napivõitu önn naeratas veel T. Tomsonile ja Hans Kukele, kuid need olid vähe „priskemad" lohu-tus- auhinna klassist. Enamjagu kohtadele tuhiud olid topeltõnnega, kuna suurema osa võistlejate lanti havid ei suvatsenud nuusutada", väljaarvatud E. Loodi oma, kes nädala sees sai saagiks üle 20-naela-se havi, kuid võistlusel pidi leppima ainult 2 kg 830 grammise haviga. Saagita jäämine õngesportlas-te tuju ei rikkunud, oü veedetud mõnusad tunnid peegelselgel vee-pmnal Värskes õhus. leale auhihdade väljajagamist selt ä esimehe poolt hoolitsesid seltsi elupõlised juhatuseliikmed E. Saar j a A. Lukk, et vimervorstid parajalt kuumad oleksid ja jahimeeste" jook igale käepärast oleks. 237 lk. $ 1^ ^ MüügBl i,VABÄ EESTLASE" Meeste 4 X ujumine 1) Eesti (H. Lainevool, M, Tiidus, ' R. Reiman, K. Ahlberg) 4.38,15, Balti rekord. Kokkuvõttes eestlastel 17 7 hõbe- ja 4 pronksmedalit, ning 14 Balti rekordit; leedulastel 1 •kuld-, 5 hõbe- ja 4 pronksmedalit, ukrainlastel 4 hobei ja 5 pronksmedalit, lätlastel 1 hõbe- ja 1 pronksmedal. innnniiiiiinniisiiiiiinii^^ oma »llillUlliniU]lilllIHIIIIIillilHlliliilHiHlllilliUlHliiilSS98S imeoe Laupäeval, 28. juulil toimus Simcoe järvel Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi korraldusel kalapüügivõistlus Royal Beachi ja indiaanlaste (Georgina) saare vahelisel j ärvealal. Hommikuseks kogunemise kohaks oli ettenähtud järve lähedal maantee ääres asuv Park Motelli parkimisplats, kust sõideti paatide järve laskmise kohtadesse. Võistlus algas 21-e osavõtjaga, mis suure võistlejate arvu tõttu kujunes väga pingeliseks ja huvitavaks. Võistlus lõppes keskpäeval. Selle nelja tunni jooksul oli Simcoe järve kalade arv vähenenud 14-e havi' ja ühe bassi võrra. , : Võistlusel tuli eelmisel võitjal 0. Luukasel kaitsta seltsi 25. a. juubeli rändauhinda ja võita seltsi juhatuse poolt väljapandud auhind, j . Peale võistlust koguneti Royal Beach'is elava, alalise võõrustaja, seltsi varahoidja F. Aadli õuele, kus seltsi esimees H.Riko saaki kontrollis ja seltsi sekretär B. SBELV teiste juhatusliikmetegä kalu iaa-lušid. ' Kohtadele tulijate järjekord kujunes järgmiselt: 1) E. Üibopuu —- 4 kg 200 g havi — võitis ränd- ja individuaalauhinna, 2) A. Nielän-der ,— 3 kg 750 g havi, 3) 0. Luukas — 3 kg 650 g havi, 0. Luukas kaotas karika E. Uibopüu-le. Seltsi esimehe poolt väljapandud eriauhinna pisema kala püüdjale võitis 350 grammise haviga H. Kask; ainukese bassi „tiris" jär-. ve sügavusest välja A. Tomband ja oma selleks väljapandud auhinna. ILMUS: S. EKBÄUMI iUULETUSKOGU OHUMARGI ALL Hind $10.- pluss saatekulu $1.75 Saadavat Vaba Ees4fldse talituses kordDstrükis T. E. S. TaiendiskooUde XVn väljaandena hovitay laste- ja noorsoojntli . SILUOTSA Mullu (23. okt.) New Yorgi maratoni jooksjate hulgas oli Tõnu Kirsimägi (47 a.), New Jerseyst, saavutas masterite hulgas 1468-nda koha ajaga 3:37.47. Meeste hulgas oli 565L koht ja üldjärjestušes S^^Kvai postiteel: L.Mariey, 9 Panavano Conrt, Wfllowda^ Ont M2R3S8 võiVaba Eestlase" talltosest HIND $4.00—postiteel $4.75 Eelseisva taliolümpiamängude eelarve Calgary's on 440 miljonit dollarit, millest 300 miljonit loodetakse saada valitsustelt. Lääne-Saksamaal toimus omalaadne maraton, kus osa võisid võtta vaid need, kelle kaal üle 80 kg. Üllatusmeheks osutus Heinz Scharmann Brenpenist, kehakaal 102 kg, kes - läbis distantsi aj aga 3:07.47. . : , ILMUS HANS MEREri TEREMI JUTUSTUS stonia mässust, sõjast, Berliinisi KZ-laa^g^^^ 272 lk. (köites raamat) ^aval ^YABA EESTLASE<< taUtoses HIND $25.—^uss saatekulu $1.50 Lugejad on juba võinud tutvuda prof. dr. Sutton'i ainulaadse uurimusega Wall Streefi finantseerijate osatähtsuse üle bolshevistlikus wdutsiooniSi T ^ geja kindlasti leidis tollase sündmustiku 'Icirjelduste hulgast olulisi paralleele tänapäevasegagi. Nü nagu ümbeš aasta tagasi ajakirjandust läbistanud lühiteade 209-sa ameerika ärimehe„missioonist" N. Lütü, ajal mil president Reagan kõige valjemini rõhutas kaitsevalmidust^: tähtsust sealtpoolt ähvardava agressiooni vastu... Vähemalt osavõtjate arvu poolest, seekordne •jsärireis" jättis ^tuks varju .W.B:. Json'i „Punase Risti missiooni" faastal 1917! „Wall Street and the Rise of Hitler" on kolmas ja viimane teos selles triloogias, milles autor on kirjeldanud ameerika „korporatsi-ooni- sotsialistide" ehk Wall Streefi finantsihse eliidi (üldsuses tuntud kui „Eastern Liberai Establish-ment) aktsioone, mingi sotsialismi-vormi ellukutsumisel kolmes erinevas maailmanurgas: Venemaale bolshevism, USA-sse—New Deal sotsialism; Saksamaale — rahvussotsialism. Seda tõsiasja on aga täielikult ignoreeritud koigi kaasaegsete akadeemiliste ajaloolaste poolt, ütleb prof. Sutton vaatlusel-oieva raamatu saatesõnas. Ja lisab sinnajuurde seletuseks, et see on ka täiesti arusaadav, kuna ülikoolide ja; uurimišasutiste heaolu oleneb mõjuVõimsailt sihtasutustelt saaiud toetustest,milliseid aga kõiki kontrollib just seesama New Yorgi f i nantsi ine eliit... Ei ole siis mõeldavgi, et hammustataks seda kätt, millel loodetakse järgmist palukest! Selle poolest, peaaegu ainsamaks olemasolevaks erandiks on jäänud prof. Carrol Quigley oma monumentaalse teosega ,,Tragedy and Hope". i (Tegelikult sääraseid ,,dissidentlike kalduvustega" autoreid ja teoseid on rohkem, aga enamuses väga vähe tuntud ja akadeemilist kaalu omamata, mõned seda ka väärimata. Igal juhul, prof. dr. Sutton ise on prof. Quigley kõrval saanud nüüd vähemalt „tei-seks" samasuguseks erandiks— mis siinsete ridade kirjutaja arvates, on küllaldaseks põhjuseks, et tutvustada ta tööd ka eesti lugejaskonnale. — HK) ' Autor märgib/teose sissejuhatuses, et suur" osa raamatus ehitatud andmestikust pärineb Nürnbergi Tribunaali arhiividest. Scvetid on alati süüdistanud rahvusvahelisi pankureid intematsipnaalse fashisnii toetamises, äga nende suud on suletud siis, kui tuleb juttu nende eneste punase fashismi toetamisest just nendesamade pankurile poolt. Akadeemiline maaihn on aga vältinud kumbagi mooduse Vastu huvi tundmist. Kuigi autor ei pea ennast kons-piratsiooni- teooriate ega okultismi aladel asjatundjak^, ta leiab sn-yä, et ka sellest aspektist lähtudes vajaks natsismi, tõusutee ja selle ühendused Ameerika võimueliidiga laialdasemat uurimist. Natsismi varajasemad juurde ja juhtkond (Hitler, Himmler, Hess ja Rosenberg) olid läbi immutatud nep-paganli-kust teoloogiast ja osalt ka Tuula Seltsi (Thule Society) ideaalidest, millised olid omakorda lähedased Baieri Illuminati eesmärkidele. Pärast Teist maaihnasõda alanud kohtupidamisel natsi sõjasüüdlaste üle võeti üürimise alla ka Saksamaal kehtinud sõjatööstuse struktuur. Ameeriklaste poolt juhtis neid uurimusi James Stewart Martin, kes 1950. aastal avaldas oma tollaste elukogemuste üle huvitava raamatu tiitliga „A11 Honorable Men". Selles teoses Martin kinnitab, et ameerika ja briti ärimeestel õnnestus paigutada iseendid toUe uuruniskomisjoni võtmepositsioonidele, misläbi neü võmialdus kõrvale juhtida, kinni katta või summutada komisjoni tähelepanu natside industrialistidelt,' et seeläbi jääks teadmatuks ka nende eneste panus natside sõjatööstuse ülesehitamisel . a käigushoidmisel . . . Seepärast pole. sugugi üllatav, et Hit-leri sõjatöösturid Nürnbergi kohtu ees jäidki samahästi kui karistuseta— ajal, mis nende mitteärämees-; test kamraade ootas poomisnöör. Autori arvates, Nümbei-gi asemel oleks võinud kohtupidamine toimuda Washingtonis, kusjuures mitmeil prominentseil ameerika ärimeestel oleks tulnud istuda gis üheskoos natsidega..., Väljavõtteid USA saadiku William Pödd'i kirjast Berliinist (19. okt. 1936) president Rooseveldile: „ . . , Praegusel momendil rohkem kui sajal Ameerika korporatsioonil on siia loodud neile alluvad või kooperatiivsed ettevõtted. Du- Ponfidel on Saksamaal kolm liitlast, kes abistavad sõjatööstust. Tähtsaim neist on valitsusele alluv I. G. Farben... Standard Oil Co. saatis siia 2 miljonit dollarit 1933. a. detsembris ja teenib nüüd pool müjonit aastas sellega, et aitab sakslastel valmistada sünteetilist bensiini sõjalisteks eesmärkideks . . . The Lnternational Harvester Co. president ütles mulle,. et nende äritegevus siin on kasvanud 33% aastas (relvatööstuses, ma usun), kuigi neil ei ole lubatud teenitud prof üte maalt välja viia. Isegi meie lennukifirmadel on salajasi sobitusi Krupiga. General Motors Co. ja Ford teevad tohutult äri siin neile alluvate ettevõtete kaudu, ilma profiiti välja võtmata. Mainin neid fakte, kuna nad komplitseerivad olukordi ja suurendavad sõjaohtu." V Sama U.S. saadiku päevikust (23. jaanuaril): „The Standard Oil Co. of New York on kulutanud Saksamaal temale kuuluva Vacuum Oii Co. kaudu 10 miljonit Saksa marka õli-varude! leidmiseks ja ehitab nüüd suurt õlivabrikut Hamburgi ^ada-mara ooni." , Autor leiab, et saadik Dodd'ile võis tunduda säärane ameerika suuräruneestö ja natside vaheline liitlus arusaamatuna, teenitud profiitide Saksamaale kinnikülmutamir se tõttu ka tulutuna ja ühtekokku ainult suure rumalusena. Aga suurärimehed on siiski kõike muud, kui rumalad, kus iganes nende en-a huvide edutamine käiku on pandud. Investeerimine natsi -Saksamaale (nägu ka sa|nasi|gune investeerimine N. Liitu!) toimus kõrgema ja kaugema polütika eesmärkidel, mille kõrval kohese profiidi tegemine Jäi tähtsusetuks. — Ka Hjahnar Schacht kuulus s natsionaalse finantsilise e ja ta oli üheks tähtsamaks sideme-, heks Wall Sireefi ja Hiü^ri sisemise riigi vahel. elle inter-iidi hulka Natside ^uniüetulekul 1933. aastal nad avastasid,; et ettevahnis-tused Saksamaa sõjavalmidusse seadmiseks olid olnud käigus juba enne neid. Ülesehitustöö uueks Euroopa sõjaks enne ja ipära{t| 1933. aastat tounus suures osajs Wall Streefi finantsilisel toetusel'ja hästituntud Ameerika firmade poolt tehnilise abistamise kaudu, misläbi 1920-ndail aastail loodi Saksamaale ka kartellide süsteem. Hiljem on püütud seda vabandada «eksituste" ja „lühmägehkkusega"; aga pilt on sama, mis N. Liidu sõjalise võimsuse tilesehitamisel iiamade kapitalistide poolt. Nemad ju finantseerisid ja toetasid N. Liitu ka kogu Vietnami sõja vältel, olles ise väga hästi teadlikud, et sovetid samal \ ajal varustasid hulgaliselt ameerika [sõdureid tapva| vaenlast. aärfeneb) BON ADR APPLIANCE SERVICE P Ä R A N D A M E kfilmntuskappe ja pliite — igat lUU 31 aaMat tööpraktikat ^ Tel. 533-9334 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-09-06
