Vaba eestlane , November 24, 1983

              Nr. 8?
estldSi
nafyniisvõistlysle
Novembri esimesel nädalalõpul
peetud klubide vabelisel ujumis­võistlusel
Etobicoke ujulas võtsid
451 võistleja hulgas osa ka neli
noort eesti ujujat Craig Potsep,
Kia Puhm, Valla Reinsalu ja Ro-betrReiman.,
10-aastaste ja nooremate klasisis
§aavuias| Graig Potsep kohn kuld-ja
lih^ hõbemedali. Ta oli esunene
SO m vabaujumises ajaga 31,71,
100 m seliliujumises 1.22,17 jä
100 m liblikujumises 1.18,03; 50
m rinnuliujumises oli teine ajaga
41,17.
13—i4.aastaste klassis tuli Va­lla
Reinsalu teisele kohale 100 m
liblikujumises ajaga 1.12,10, kol­mandale
^kohale 50 m liblikujumi­ses
32,71 ja > 100 m seliliujumises
1.14,80. Valiä Reinsalu ujus 50 m
vabalt ajaga 30,20 ja 200 m indi­viduaalsed
kompleksujumises, saa­des
2-41,7; mõlemke tulemustega
jäi ta kuuendale kahale.
Craigl Potsep kuulub Whitby
Iroquis ujumisklubisse, Valia Rein­salu
North York Aquatic Club
liikmeskonda.
le A. Saarele. Noomitus avaldati
veel komitee sporimeisterlikkuse
osakonna juhatajale S. ^Kolgale ja
/Vanemtreeneritele H. Sildoja (ker­gejõustik),
T. Nurk (vehklemine),
T. öim (male), T. Koik (sport-võimlemine)
ja J. Vahter (vibu-sport)
nende spartakiaadikoohdiste
ebarahuldava ettevahnistuse eest,, •
Komitee spordivalitsust kohusta­ti
s.a. novembri lõpuks koostama
meisterlikkuse tõstmise kooni-plaan
aastaiks 1984—1987;
Sporciftegevus i@sf oi
ebarahuldav
Eesti spordikoondise esinemine
N. Liidu VIII suvespartakiaadil
tunnistati tervikuna ebarahulda­vaks
Eesti Spordikomitee koosole\
kui, mille koosseisu kuulusid esi­mees
Juhan Unger, esimehe esime­ne
asetäitja Kristjan Arusoo,
vehklemisföderatsiooni esimees
Boris Valdek, „Kalevi" esimees
Tõnu Murashev, „Jõu" esimees
Ants Saar, „E!fünamo" aseesimees
Enn Maamägi, „Tööjõureservide"
aseesimees Valdek Lõuk ja Ame­tiühingute
osakonnajuhataja Joh.
Nittim.
Autasustamisele pääsesid ainult
nelja spordiala esindajad ja treene­rid:
aerutamine, jalgratta trekisõit,
laskmine ja moodne viievõistlus,
s.t. umbes seitsmendik võistkon­dadest.
\ Täiesti ebarahuldavad alad olid:
džhuuda, Jahilaskmine, kergejõus­tik,
meeste korvpall, male, poks,
väbamaadlus, ^ vehklemine ja vibu­laskmine.
Spordikomitee kolleegium aval­das
valju noomituse komitee spor-divalitsuse
juhatajale A. Tamsari-le,
kergejõustikuosakonna juhata­jale
(T. Lepikule (Eesti kaugushüpe
pe rekordimeeš) ja „J.õu" esimehe-
Oktoobris Havais
Raudisiku" kolmikvõistluse nais­tele
võitis kanadalanna Sylviane
Puntous ajaga 10:43.34. Teiseks
jäi tema mõni minut noorem
kaksikõde Patricia. Mõlemad üje^
tasid rajarekordi. Kiireima kana­da
mehe Patrick Garlepp'a aeg oli
11:03.41. Seekord öU Võistlemas
62 kanadalast; 56 lõpetasid enne
17 tundi, mis oli normiks, et saa­da
T-särki kirj aga . „Lõpetanud
raudisik", millel on suur sümboot
ne väärtus. Mainitud võistlus hõl^
mab 3.8 km ujumist ookeanis,
180,2 km jalgrattaga võidusõitu ja
lõpuks '42.2 km maratonijooksu!
öeldakse, et üks mittesportläne^ ei
oska ettekujutada sellise kehapon-nistuse
suurust, mida keha on või-meline
tegema.
7* f
r 8°^
ü ü iO
9 9 •
12
ü M 13
-> 9
• 0 2M0 i 9
M M 23 M 9 9 g 1
27 9 9 30 tn
i 32 9 H 9 36
M B 37 38 9 9
39 gj Sl 40
i i 41 • •-
\\.. r 9 9
10.
2.
7.
ii£ • • •
Villy Sudemäe
mullustv maratonijooksu Eesti re­kordit
2:18.9-le. Jooks toimus N.
Liidu karikavõistlusel Uzhgorodis.
Võitja aeg oU 2:13.35, Villy-oli
1. Söögiriist, 6. Sai
otsa, 10. Pealt punane^ seest valge,
11. yeeäärne ala, 12. Mitte ter^
vel, 13. põhja-Kanada elanikud,
14. õun, murdes, 16, Vaeslapse,
18. Talvine spordivähend, 19. Al^
kohoolne jook, 22. Vorm sõnast
olema, 24. Riide liik, 25. Saksa
lennuväe kindral, iangevarjurük-suste
looja, 27. Teie — prantsuse
keeles, 29. Ameerika põllumehed,
32. Mitte surnud, 35/ Linn Etioo-piass
36. Aastaaeg, 37. Eesti maa-kuueteistkümnes,
sest algustempo
oli liiga tugev; 10 lan — 30.57,
20 km — 1:02.28, mille järgi
js 30 km — 1:37.00.
likunstnik 1897—1944, 39. Tege­lane
O. Lutsu populaarses teoses,
40. Maaihna pikemaid jõgesid, 41.
Punetav, 42. Kaal, 43. Rakenda­tud.
v" •
I s i . H i n n , 2. Vormitu
kuhi, 3, Ontario järve naaber, 4.
Teatmeteos, 5. Mitte kaugel, 7.
Keha osad, 8. Hirmutava kuulsuse­ga
tänav Tallmnas, 9. Piduük ter­vitus,
12. 'Asub maja taga, 15.
Süüst alla viima,j 16. Antiikaja
kuuhis luuletaja, 17. . . . vorst —
lihatoode, 20. tulu, 21; sam­mud-
— Tammsaare teos, 23.
Üks Joosepi vendadest, 26. Sada
kilogrammi, 28. Omaaegne kirjas­tus
Eestis> 29. India võlukunstnik,
30. Kuulus 17; saj. maalikunstnik,
31. Vana inimene, 33, Puhkpilli
osa, 34. Mitte lai, 37.. Väike käia,
38. 'Kihresti — kõnekeeles»
mSTSÕNAm.1170^. .
LAHENpm- ;
Paremale: 1. Ott; 4. Pihla; 7.
Anu; 10. Rron; 11. Ahel; 12.
Udu; • 13. Agula; 13. Ela; 17.
Egon; 18. Anni; 19. Uje; 20. Du-
.mas; 23. Der; 25. Ra; 26. Los; 27.
Epp; 28. Me; 29. Nõo; 31. Rau­ge;
33. Mai; 34. Isar; 35. Raun;
36. Agu; 37. Aakre; 4a Ude; 42.
Luts; 43. Isak, 44. Asi; 45. Ivand;
:^46.;Ats.'-
3.50
10.—
3.—
3.—
9.—
5.—
8.—
4^
20^
MÜÜGIL o^VABA EESTUSi" TALITÜSiS
Hind Sa$i^
•• I '.$:... kohi^
EESTI SKAUTLUS VHSKÜMMEND A M ^ ^ ^ 2.-4
ESTONIAN SCX)UTING .......^ 3.—
Fred Lijjnberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja mi "
A. Käbin — VAIM JA MULD
Ivar Ivalsk — ELUKOGU
Heino J õ e— LUGU KÄBIST, L U G U KÄNNUST
Johan Kangnr — VAIM, YÕBM JA VABADUS
Hanno Kompns — KUSTUTAMATA NÄLG
"KUNSTI JÄRELE
Anna Aiunatova—Marie Under •-- REEKVIEM
Herbert Michelson KODUMAALT VÕÕRSILE
Herbert Michelson — SKAUTUKUL TEEL .
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert Michelson — EESTI RADADELT .
ESTONIAN OJPTJOAL GUIDE ^^^...^ v . . . . . .
Paul Laan — MÕTTELEND pflte {a pe«@ildoa
A. Küng — A DREAM OF FREEDOM . ... .
ÄngiKt Knbja — KADUNUD KODUD —
mälestused
AognstKnbja ~ MÄLESTOS^^^^
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
IRZURUM ..........n :...........[.......................
Ants Vomm VARJUD OindetinkogQ) ......
Salme Ekbaimi AJATAR OmdetiB^ ....
Ants Vomm— MINU H I N G (hraletiiBkogiB) ...
Aarand Roos— JUUTIDE KUNINGAS
. . TALLINNAS
Johan Pitka— RAJUSÕLMED . . ..
Urve Karaks — KODAKONDUR (laidetiiflkogD)
Hannes Oja----KOPUTUSED ENESJB^
(hndetoäcogo)
Hannes Qfa — TUNNETE PURDEL
(Innletnskoga)
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? ....
Emar Sanden-- LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST .....................
V. Veedam — LURIGH AMEERIKAS
1. Uustaln — TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestas! 1914—1943) . . .
A. Roos — RÄNDAMAIE (tmdetoi^oga) . . . .
Prof. f e öx Oinas — KALEVIPOEG KÜTKES
j.m. esseid
E. Šandei^ „SÜDA JA KIVID**.
L KülvetNÄITEMÄNGIJRAAMAT
(5 näidendit)
H. Rajamaa — MAIUE UNDER INIMESENA
Ar^ Tinits — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD
Saatekdu Kanadasise $1.50,
Gisela McBride — TALES FROM ESTONIA
V. Kimberg-Kotkas luuletuskogu
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL
E. Unstalu— FOR FREEDOM ONLY
REHVrrUD PURJEDEGA n .....
NAER ON TERVISEKS — kõdijutte
Dmar JAKS — NEPTUN
Ivar Ivask — V E R A N D A R A A M A T
$ 1 . -
.50
.70
.70
.70
$1.—
.50
•50
$1^
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.70
.50
c50
.50
1 1 ^
.50
$ 1 ^
.50
.50
.50
.50 .50
8J0
6.
.50
.50
16.211 .50
6.—
13.—
19M
15.—
4.—
47.—
mujale
5.75
8.-
18.-
.70
$1.-
.70
.70
.50
$3.—
*50
.70
1.—
1.—•
.70
1.—
7o
Pilt T.E.S. Lasteaia mardliparaadMi Foto: Vaba Eestlane
HllltUUlUSIKüHiSIHHI^i
is 1. Oru; 1. Tõde ja õigus;
3. Tõuge; 5. Ing>6. Lil; 7. Ahend;
8. Neli emandat; 9. Ula; 13. An­dorra;
14. Uhn; 15. Aaspere; 19.
Urn; 21. USA; 22. Aeg; 24. Rei;
30. Osuti; 32. Usk; 33. Muusa;
36. Ala; 38. Aav; 39. Ron; 41.
ms. •
RAAMATUID LASTELEs
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ...
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
ÕPETA MIND LUGEMA n (õppe- Ja tööraamat
eelkooUealistele lastele värvitrükis) ....
EESTI KEELE HÄRJUTUSTIK I
PIKKE MIKKE —^ Tutfsaba ja vnttsaba . . .
,70
.50
3.—
2.50
.50
.50
.50
iorgneva Eestis koostatud ja käest-litte
liikuva etstipoohek^
riiidel %edäd laMngud N alt
taanduvate üksuste tee jahtihoid-miseks.
Punaarmee pealetung aeg­lustus
veelgi. ELK hõivas vihases
lieitlüses küll Torma tee, kuid te­ma
esimesed rünnakud 1. fiiri-kaitserügemendi
ja Eesti ?eipsi
laevastiku madruste poolt kaitstud
Mustvee vastu varisesid veriselt
kokku. Alles katjuushade võimsa
tulelöögi ka^^ õnnestus linn
õhtuks vallutada. Väärtuslikke
tunde kaotas 30. L K lahingutes
Pedja jõe ülekäigukohtade pärast.
Pakaste kohal õnnestus venelastel
Miil jõgi ületada, kuid paisati siis
Riipalu rügemendi vasturünnaku­ga
tagasi. X.' • :
jVedsed võitlused;; puhkesid:^ M
lõgeval. ¥enelaste • esimesed.;'.jalar..
väerünnakud löödi siin tagasi, siis
õnnestus vene rasketankidel saksa
tõrjetulest hoolimata jõge ületada
ning Imna tagasi tungida. Soome-poisid
jäid tankide vastu suunatud
saksa kahurite alla ning kandsid
tõsiseid kaotusi. Põlevast linnast
taanduti siiski alles öösel.
Selleks ajaks oli enamus Narva
alt taanduvaid üksusi jõudnud
haardest väljuda. 20. sept. tõkes­tas
ELK motoriseeritud eelsalk
Ävin^irme juures tee 600-meheli-sele
piirikaitserügementidest Ja
Riipalu 45. iügemendist koosneva^
kolonnile. 46. rüg. ja 6. piirik.-
rüg. läbisid Avinurme vahetub en­ne
Punaarmee kohalejõudmist.
m äge lahing, mis
tiliselt terve päeva. Eestlastel puu­dus
üldjuhtiniine, üksused tegutse­sid
eraldi ja koordineerimatult.
Puudust tunti Riij^alust, kes viibis
sel ajal Tartu all.
Eesti üksused ründasid korpuse
positsioone viis korda, jõudes lõ­puks
peaaegu Juba sihile. Suure­male
tulejõule vaatamata hakkas
korpuse eelsalka ähvardama üm-berpiiramine.
Eestlasi kummitas
kibe laskemoona puudus, mis sun­dis
neid tegutsema kiiremini. SS-kahurväelaste
viimastest mürsku­dest
lendasid; Ä u ka korpuse
laskemoonavarud, eestlased kiilusid
end juba vastaste positsioonidesse.
Süs jõudis aga kohale värske ve­ne
tankilaine, eesti üksused löödi
segamini, tankid läbisid ühe hoo­ga
Avinurme ning sõitsid sisse
kaitsetutele tagalas lahingu lõppu
ootavaile põgenike vooridele. Sõ­durid
seisid metsaserval, pisarad
silmis, ning vaatasid toimuvat ta-patalgut
abitult pealt „See oli kõi­ge
jubedam hetk, mida ma sõja
jooksul üle elasin..." Keegi hüp­pas
siiski tankirusikaga teele ning
hävitas juhttanki, kuid samas ka­dus
ta laip edasitormavate tanki-roomikute
alla.
Bnaniusel^^/ 1^ õnnestus
siiski läbi metsade piuramisrõngast
välja tungida; Seejuures kadus aga
lõplikult igasugune ühtne juhtimi­ne.
Rügemendid jagunesid vähe­mateks
gruppideks^ kellest igaüks
-püüdis oma käel iedasi jõuda.
Kindlama ilme säilitas ainult Rii-palu
rügement, ^ kes Põltsamaale
saabudes oma ülemuse sealt eest
leidis. ;:;^:;v . .
Tundus, et kõik ;^n^Ä
vastupanu enam ei osutatud. Selli­ne
mulje jääb ka mitmest L^nes
Tegelikult
puhkesid Eesti metsades ja küla­des
vihased-võitlused, kus mehed,
kes olid otsustanud oma kodu­maalt
mitte lahkuda, . viimased
kiirlahingud maha lõid* Mõni
kaevas endale koduväravasse las-kepesa,
üteldes: „Siit ma enam ei
lahku!" ja ei lahkunudki. Nendes
lahingutes osalejad jäid enamuses
Eestisse ja neist puuduvad Läänes
teated. Keskmise küla hinnaks,
kus Vastupanu osutati, naib olevat
olnud kolm tanki. Sellised lahin­gud
löödi näiteks maha Tapal,
Kuusalus, Kosel ja teisteski kohta­des.
Assamallas katkestas Väike-
Maarjast ründavate venelaste tee
endise Narva pataljoni meestest
koosnev tankitõrjegrupp, kes pol­nud
oma ,,uusi torusid veel pröo^
vida saanud". Puhkenud lahingus
hävitati kolm tanki ning rohkesti
jalaväge, siis olid eesüased laske^
moona puudusel sunnitud taandu­ma.
Huvitav lahing toimus Porkunis.
21. septembri hommikul lähenes
sellele paigale piirikaitse- ja SS-rü-gementidest
koosnev grupp. Neile
avati tuli Porkuni jõujaamast, mil­le
46. lüg. kahurväelased paari la­suga
vaikima sundisid. Enamus ko­lonnist
liikus seepeale edasi, vene­lastea
teed jäeti tõkestama 100—
150-meheline grupp. Samal ajal
läbis Porkuni ka mingi saksa väe­osa.
Kui Saueväljale hakkasid lä-henema
vene tankid, tõmbasid
mehed neile ja jalaväele metsatu­kast
ootamatult tule peale. Lühike­ses
lahingus purustati kolm tanki
ning hävitati hulk jalaväelasi. See­peale
saabus eestlaste juurde E LK
ohvitser, kes püüdis neid veenda
end vangi andma. Enamus mehi
polnud parlamentääriga niikuinii
nous,.
eestlaste seljataha neist tiivalt mär- rebitud. Eesti üksuste taandumist
kamatult möödunud vaenlased, korraldati kas Pärnu kaudu või
Osal meestest õnnestus metsa kau- siis maanteed pidi Lätimaale Osa
du pääseda piiramisrõngast, ena- üksusi läks laevale kindla veendu-mus
langes aga vangi. musega, et hiljemalt paari kuu pä.
Suur osa saksapoolsest rindest rast oleme siin tagasi ja „näitame,
oh siiski muutunud väikesteks kuidas eestlaste rusikas lööb." Tei-gruppideks,
kes püüdsid pikkade ne osa keeldus Saksamaale* mine-päevamarssidega
kas lääne- või mast ning läks laiali, näiteks soo-põhjarannikule
jõuda. Rinne läks mepoiste pataljon 22. septembril
seejuures nii lootusetult, segamini, Vändras. Ent keegi neist ei tead­et
selles ei orienteerunud enam nud, et vahepeal oli Pika Her-isegi
kohalikud elanikud. Nii sise- manni kohal taas lehvinud Eesti
nes ühte väiksesse tallu korpuslas- siiü-must-valge.
te salk, kes soovis sealt toidumoo­na
saada. Vanaperenaine oli lah­kelt
valmis sõdureid kostitama, ^
uurides samal ajal nende käest, yjj p^j^
kas punased on ikka veel kaugel. J
Piinlikkust tundvad korpuslased
•püüdsid vaikselt ära kaduda, mis- VABARIIGI SÕÖURID
peale perenaine veel pahandama
hakkas, et mis eesti sõdurid need « , , . . .
on, kes toidu eest ei tänagi. Rinde . Sakslaste lahkumisest Eestist sai
lliiiikkuummiinnee kkääiiss üüllee mmõõiissttuussee kkaa vvee^. iseseisvusliikumine teada alles 18
ne lennuväele, kel õnnestus näi- septenibril. Kiiresti astuti kontakti
teks anda purustav löök ühele Pu- Valiskeskusega, kes soovi-naarmee
sanitaarvoorile, mis oli Uluotsale moodustada valitsus
tähistatud ainult Punase Risti taastada Eeki Vabariik. Te-märgiga.
gutseti juba varem väljatöötatud
Enamusel sõdureist õnnestus Plaani järgi, mis' nägi ette 1918.
siiski Laskurkorpuse haardest väi- ^-^^V^^^^^ste kordumise. Nimelt
juda ning kui Riipalu oma meeste f "^^^neks ajaks võim
ja ühe saksa rügemendiga venela- haarata, moodustada seal Eesü Va­sed
Põltsamaa joonel peatas, oli Panigi seaduslik valitsus ning
teistel taandumistee lõuna poole P^^fduda abipalvega lääneriikide
vaba. Venelaste katsed Lõuna-Ees- P?ole. Venemaa oleks seega sun-tit
katva Põltsamaa vallutamiseks ründama iseseisvat riiki, mis
ühe hooga varisesid veriselt kok- ^^J^^}^ laanemkidele aluse sekku-ku.
Pea täies ulatuses põlev Põltsä- «öiseks. Plaanü oli olemas USA ja
maa langes venelaste kätte alles Siiw-Britanma esindajate põhimõt-
22. septembrü. Selleks ajaks oli t^lme toetus,
enamus üksusi jõudnud juba Ees­tist
lahkuda. Taandumine toimus
täiesti organiseeritult ja rahulikult,
verest tühjaks jooksnud vene ük­sustest
oldi end 20—30 km