Vaba eestlane , March 25, 1982

              T . '
Nr: 24
mentaarid
ritüd Eestis ei ole vist
mmunistile nii palju tä-omistatud
ja selliseid
duši jagatud kui seda
iruari keskel 11 aastat ta­lt
surnud kirjanik
uuM 60. isümiiaastapäeva
e i Juhan Smuulile ja U-pühendasid
ajale-
Ljakirjad vaatamata oma
lehekülgede arvule suure
trükiruumist, surnud Idr-korraldati
aktuseid,
kontserte, suur parteite-kirjanike
delegatsiooE
iema kodukohta Muhm
g Tallinnas kuulutati väl>
võistlus täile mälestus»,
itamiseks. Kõigist nen­dest
üritustest ei võtnud
ainult Eesti parteijuhid
tud punakirjanikud,
Moskvast saadeti iuhan
älestust austama suur de-miUe
juhiks oli' N . l i i -
unisüiku Partei Keskko-astutava
töötaja" tiitlit
. Djakonov.
talendiga varustatud Ju- '
lul oli just sellme mee!s
nmiunistlik režMm ja
nijõud seda v ^ i d ees^
pealesurutud ikke popu-;
iseks^ ja propageerimi*-
oli pärit Muhu saarelt
rannatalust, kuid vüdi
It 1941. aastal vene mo-niga
Venemaale. Smuul!
tagapõhi oli väga väl­ult
algkool ja pool aastat
looli — kuid loomulik ta-need
raskused ning te­es
juba sõja ajal kom-põhitooniga
silmapals-taja,
kelle • talenti hakati
^ra kasutama ning noort
t-kogenematut ja naiiv-
„õiges suunas^V juhtuna.
Smuuli lühikese elukäigu
okupeeritud Eestis oli
Itavalt käre. 1944—46
irbi ja Vasara" toimetaja
1946 „Pioneeri" toimeta-järele
kutseline kirjanik,
oli ta juba nü kõrge-1
ioonile tõusnud, et ta va-ognde
Eesti Kirjanike L i i -
sheks, millisel kohal ta pü-oma
surmani. Ta külvat!
lea kestel üle paljude iau-ga,
preemiatega ja orde-illede
hulgas olid ka N .
rgelt hinnatud Lenmi or-uini
preemia, mis talle
ktika-reisi kiijandusllkn
,Jame raamat** eest. Kõi^
e lisaks kandis ta Nõnko-ti
lahvakujaniku tiitlit
Smuul on kiijutanud luu­sid,
viis näidendit, poee-losateoseid
ja reisiraama-mererežsidest
välisvetes-suureks
plussiks oli ^esti
eamiselt rannarahva eliB
tundmine, mis andsid te­ele
vaatamata nende pro-ile
iseloomule loetavune
a populaarsuse. Eestimaa
istliku partei keskkomitee
R. Ristiaan hindas Juhan
.«ninniaastapäeva pidulikul
edä kui «sõjajärgse eesti
de kirjanduse lipukandjat,
a esimestest tõi meie sõ-igu
kõigisse zhanritesse
lisoguliku elutunnetuse.**
Smuul oUläbi-lõhki par-
Ta võeti vastu kommunist-tei
lükmefcs 1951. aastal^
r aastat pärast Eestis toi-suurküüditamist.
1956.
[li ta juba partei eliidi ja
|tud seltskonna — partei
litee — lüge ning ehitas
I Kadriorgu maja. Samuti
N, Liidu ülemnõukogu ja
ie Eesti Ülemnõukogu
\. Eestimaa Kommunistliku
iäälekandja!s„Rahva Hää-lileeritakse
Juhan Smuul
piuulsaks pojaks** ning mal­et
tema loommg „annab
jälle uut jõudu sisutihe-rõõmuküllaseks
eluks.**
'äited tunduvad lõikava
fa, kui neid omistatakse
kes pühendas oma elu ja
)kupatsioonijõudude ja !sel-li
teenimisele, kelle ees-on
eesti rahva sihikindel
|tu hävitamine.
et ühendriikide Luure
mtuuri ja välisministeerin-ferdid
ei oma veel küllalda-lUsirKGB
jä kommunisfli-bgandameeste
trikkide pai­seks
ja nende vastu edu-
(Algas lk. 2)
Nr. 24 VABA EESTLANE neljapäeval, 25. märtsil 1982 - Thursday, March 25, 1982
VALVEARST
liÄDALALöPüL
27. ja 28. märtsil
dr. R. Pahapill, tel. 921-7777
3. ja 4. apriim
dr. T. Sauk^ iel. 461-0912
H KIRIK
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont. M 9 V 3Y7
Tel. 745-4622
1
. . • . - . . Eestlasi kõrgete külalistega vümasel Balti õhtul Ottawas. Pildil vasakult Eeet Petersoo, Margot Feter-
]!l3&!l§!l!iSI^9SISJIIH[i[¥i soo, Vatikani nuntsius A. Paimas, U. Petersoo, kmdral-kubemer E. Setireyerj E.V. aupeakonsul I. Hein-
JSSilHiSHlSL^syPilliiiglffi s,oo, Stella Kerson, H. Lupp Ja Reet Marten-Sehr. • ' "
Balti konsulid ärritavad sovietti Äm Mägi kuulde
mmq Stokholmi
fähimadios
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid, on tulumaksu­vabad.
Suunake oma annetused
noortele ja tei^^^^^^^^^^^ organisat- OttOWO ajalehe muljeid Balti ÖhtUSt
sioonidele , • i Stokholmis Eesti ühingu lähiraa-
Eesti Sihtkapital Kanadas Ottawa ajalehes „The Ottawa Citizen" avaldas oma 25. veebruan dio esitas neljapäeval, 11. märtsil
kaudu tulumaksuvaba kviitungi ^'i"»^"» Patrick Besti kkjutise nibrügis „Diplomats" „Baltic consuls Arvo Mägi kuuldemängu „Vüe-saamiseks.
— Eesti Maja, 958 "*^^itate Soviets" (Balti konsuüd irriteerivad soviette), mees'' 1941. a. suve sündmustest.
Broadview lAve. Toronto, Ont. Balti ühiskpnnad Kanadas osuta- nuliküd seUe abi eest, mis me saa- Kuuldemängu on lavastanud Jus-
^ vaduhkelt faktile, et nende okupee- me Kanadalt, nii seestpWiselt, kui ^^^^^^^^^^^^^
kodumaadel on esindused ka väljastpoolt parlamenti",
siin riigis ja nad on väga julgusta- • L.opuks märgitakse, et praegu
tud Trudeau valitsuse mittetunnus- konsiüite kidutused tuleb heüenes-tamise
poliitU^ast, vaatamata N. tel kanda.
Liidu kauasele nõudele nende va-
M4K 2R6 niHl^^^^^^ ritud
Kossimentaarid
(Algas lk. 2)
Ikaks võitlemiseks. See selgisb eriti
sed osalised on Elisabet Romot,
Peedu Järve, Uno Tõnissoo Ja
Aleksander Püit.
Kuuldemängu ajal iüguvad sõja-siindmused
üle lava" ---^^^ i ^^
, ..,., i j , saades mõnesugust abi oma usta- p5ge^^^^
barukide oma valdusse kuulutami- 5,,,^ ^,k,„öadelt KB^^M mi lu^
\ 7 s üal ametlik staatus neil Lee- ' kommunistidega, teised tulevad
Nikaraagua ja S^vadori punaste ^^.^ . ^^g^. aukonsuleü" ^ ^""^ nende kolleegid USA-s saa- peidupaikadest välja. Peategelase
telgitaguste operatsioonide päeva- ^jjj^^ kmdlasli amulaadsed vad finantsiüst abi kuUa protsenti-'^ ümber arenevad konfliktid ja int-valgele
toomise katsetes, mis kom- ^^^^^^ diplomaatlikus elus. ' ' ' "' ' " "''^'^ —
mumstide provokatsioonide, volt-suigute
ja valeandmetega opereeri"
mžse tulemusena sageli' ebaõnnes­tuvad
ning tJhendrükide võimusid
diskrediteerivad, isegi naenivääris-üavad.
Vähestel konsulaaresmdustel on
rohkem sõpru ja toetajaid kui
neil, kes räägivad Balti riikidest,
mis on pidevalt olnud allikas N .
Liidu irriteerimiseks.
dest, mis deponeeriti; enne II riigid, mida ta püüab jõudumööda
maailmasõda USA-sse. lahendada. <EPL)
. , , „. J Möödunud kümnel aastal on nen-
_ KBjukaks naitete sellise Ühend- ^^^^^^^
nikide võimude altvedamise kohta
on lugu 19-aastase nikaraagua ge
nljavõitleja Orlando Jose Tardecil
nädalasel, kes on baltlaste järg­lased,,
saanud tugevat jõudu Balti
õhtust Parlamendimäel, müle
Vanaskautide „
pere SÕiaastane
Toronto „KaIev'i« lipkonna vanasiÜaiKtSde j^Leeglomäride" pere tä-las
Espinosaga, kes andfe enda ^äendajaiks on läbilõige parlamen- Mstas 12. märtsü !s.a. 30-dat aastapäeva, Tarti' CoUege kohviku nra
vangi Salvadoris ning tunnistas
' sealsetelt politseivõimudele ja
Ühendriikide saatkonnaametnikele
düiikmeist ja senaatoreist. mides. Arvukas leegionäride pere koos külalistega kogunes pidulikule
Möödunud nädalal (24. veebrua- aastapäeva ahistamisele. Avasõnas noorperemees vsk P. Einola tervi-unenaruKiae
sddiKimiidameuiiKeic oli esimest korda nende külaU- tas koosolijaid ja meenutas noorusaastaid skautluses, mis on jätnud
San Salvadons, et ta oli saanud ^^^^ Kanada küidralkubemer Ed- sügavad jäljed hinge ja kutsuvad vanemais aastais jäUe skautlikest kok-
Nikaraaguas, Etioopias ja Kuubas ^^^^ Schreyer, kutulekutest osavõtma. Surma läbi lahkunud liikmeid mälestas pere-envaljaoppe
gerdjayoitlusteks ^^^^^^ ^^^^ mitmekultuu- vana skm K . Novek. 30-ne tegevusaasta jooksul o|id lahkunud vfek
ning saadetud Salvadon sealseid ^.^^^^ tagapõhi, kes tõi selgelt ja E. Astok, skm E. Peetsu,, õp. O. Peflo, nskm E. Lukas, vsk K. Astok,
punaseid abistama^ . jõuliselt esüe Kanada toetuse vanasõber J . Järve, vsk A . Saarpuu |a skm V. Kana, :.
Ameeriklased toid Espmosa voii-tiiirnniiicalf
Wnchinofnni km^ vä- »»"Ms>ieie> . , , Ülevaate möödunud tegevusest berg, skm J . Terts, nskm A. Oi-taiSeri^^^^^
l^i''}' ""r^ ming t kahtiust, ,,,,3 ..^ine perevana skm E. K u - ling! vsk H . Kuld jt. Pereliikmed
S d k^^^^^ pressikon- ^^^^^^^.^J.™' X^""- ris. Sõnavõtust selgus kokkuvõttes, on „ annud panuse Kotkajärve
lerent^ Soinosi seletost peeti paansajalisele osavõtjas- ^^^^ ^^^tati 2. märtsil 1952. a. laiendamisele - Uudismaa ostuks,
cPn«,f«noniliJek«; — ^ee oü selce kanadalastel on sum- Asutajateks olid 13 endist skauti Uudismaa-komisjonis on tegev
S et^ la N i k a ^ ^ ^ ^ P^^^^^ kindlaümeline suhtumine J. k o t k a s t , enamikus sõdurpoi- skn^ G. Mitt.
toetavad oma võitlejate üle püri ^^^^^^se. kes emigreerusid Balti g^^^ järjekordselt vahetasid Lisaks otsesele skautlikule tege-saatmisesa
Salvadori punaseid ^^^^ relva skaudikepi vastu. Asutajatest vusele on pereliikmed tegevad l i -
mälssumehi! Suur oU aga välisminis- fasi ja nende omastele ning sugu- j^ohal skm L. Puurits. Kahel gemale tosinas eesti organisatsioo-teeriumi
ia CIA meeL üUatus kui ^^^^ ^ ^ ^ ^ esimesel, aastal tegutses pere va- nis. Näiteks möödunud suvel toi-
Espinosa rääkis • ajakiiianikele Vümasel Parlamendimäel t^^^^^^^ ettevalmis-nüüd
hnoni. teist iuttu mis oli ohtiisoogi programmil oli eriti j-gliikmed ületasid vanemskautide tustöödel ja läbiviimisel olid tege-
S k n V vastuolus tema elsialgse ^^rgatav ja rõhutatiid vaade prae- ^^^^^^ ^ji^j jäk^ pere üle vana- vad vsk A . Jaago, nskm. B. Lind-üÄstoS!^^^
^ tsivülõiguste rikkumistele ^..^tide"^ pereks.'* ,,Leegionäride" re, skm/skm v'piigli, L. Puurits,
rit-Verilja väitis nüüd, et ta läks ^°^„f-, , , , perest kasvas välja Toronto „Ka- A. Tuvikene jt. Killamangude pi-
XSkLainasf Salvadori täielikult Tähelepanu fookuses olid sel oh- j^yju ^ j^^jj^. Juubeliaastal on pe- letide müük ja parkimine toimus
nmal a l S e l ia ideelistel kaalut- ^^^^^ ^^^""^^ re juhtkonnas peale varem nime- „Leegionäride" pere.poolt nskm
Ztel ning et ta valetas San Sai- ^ Zmuidzinas, Leedu, II- ^^^^^^ peremees vsk L Kaljurand, B. Lindre juhtimisel. Vihmasest i l -
vadoris USA saaLnnaS, kui ta "^^^ ^^'^ f ^"^^""^ noorperemehed - vsk. M . Rosen- mast hoolimata müüsid pileteid
ü*w Pf ta on saanud väljaõppe Upenieks, Läti. Balti päritoluga ka- ^ (peremehe asetäitja), nskm teostasid parkimist vsk E. Jukk StLs la LbarEVol^^^^^^ nadalasi arvestatakse 60.000 ümber y . ^Novek (majandus), nskm H . abikaasaga' vsk L Kiik, skm E. 3 let SM^^^ ^^^^ ^^^^^^ Koiga (sekretär) ja vsk J . Vares Kuris a4aasaga, nskm B. Lindre
' ruskonnas. - ' ^ - — ' - - • - ^ * -t-.*
Lk. 3.
ronto Eesti Ühispank
958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M 4 R 2R6
Tel. 465-4650-või 465-4659 .
Ühenduses on jõud
ODAVAD L A E N U D KAASMAALASTELE*
Praegu kehtivad intressimäärad:
»0>
nii tallp selgeks tehtud, e^ nisRonnas. (laskeala). Pere koosneb 49 tegev- abikaasaga, nskm A. Oilind abi-
Teeriklared vajavad tema tunnis- , ^ ' " f " ' f . ' l Y^^^- ^^"^''^ ^ vanaleegionärist, kaasaga, skm V . P i i g l i , s km 0.
^ s e T k s et tõestada kuubalaste ^«^ustanud N. Ludu okupatsioom j^eskmise vanusega 53 aastat. Kõi- Ruberg ja vsk J . Vares. Leegionä-vadori
võiüustesse. Saatkonnas oli ^' noorem 28 aastane. Pere sisetege- Piigli on olnud juba Käravam ajal
valik —• kas tulla Tegelikult nad suhtuvad sageli vus piirdub aastas paari koosoleku- ja samuti Tallinn Festivalil skaut-neisse
piirkondadesse kui iseseis- ga jä referaat-õhtuga, millele lisan- like noorte näiti^se koostajad ja
väisse riikidesse. dub üks perekondlik koošviibimi- korraldajad. Möödunud suvel tüli
_ Zmuidzinas, praegu 84-aastane, ne. neile lisaks kaasleegionär slon B .
nuhttuš." kspionosa oli otsustanud teenis Leedu saatkonnas Londonis Enamik pereliikmete tegevusest Kull.
.valida esimese' aitematiivi. 1932—1939, märkis ajakirjanücule,et on suunatud väljaspoole >— To- Leegionäride põlvkondade lüli
, nende kodumaal on praegu esinda- ronto ,,Kalevi" lipkonda, Eesti ei ole katkenud. Juhatuse koossei-
Kõik 1 tunnusmärgid vihjavad j^j^j mitmes riigis, kaasaarvatud Skautide Malev Kanadas Staapi, susc on 71% keskmise vanusega
llele, et Espino^ oli Nikaraa- Ta lisas: ,^Me oleme väga tä- Eesti Skautmastrite Kogu Kanada 33 aastat. Kotkajärve teede, Jär-antud
taHe
Washingtoni valetunnistust andma
või arvestada tagasi saatmisega
Salvadori, kus teda ootab feurma-sellele
guast välja saadetud agent ja kon
spiraator, kellele oli tehtud ülesan­deks
Ühendriikide valitsust kogu
maailma ees diskrediteerida, beed,
fees juhtusid teda televisioonis nä­gema
ja tema «ülestunnistust"
kuulama võisid tema käitumisesit
veenduda, et siili ei olnud tege­mist
lihtsa 19-aastase noorukiga,
vaid igast kandist lihvitud ja eri­ülesannetega
väljasaadetud mehe- y^^ygmmm^mmmwwm9mmm
ga, kellele Õnnestus
altvedamine. I ;
VAIPADE & MÖÖBLI
PUHASTUS
anruga „steamcleaning"
HEL. ERIK LOKBIK 447-9834
Ermi Soomet
Koondise juhatusse, suurlaagri vetare jne ehitajad on taandumas
juhtkonda. Kotkajärvele ja perele ajaratta liikudes. On sirgunud uus
kuuluvale Jõekääru laagrivälj aku- noorem põlvkond peamiselt endis-le.
Algaastaü kulges tegevus pea- test „Kalevi" lipkonna poistest,
miselt Kotkajärvel. . S^iabuval kevadel kutsuvad faile
li^egionäre Jõekääru laagrivälja-lai
pisiehitiised, Kotkajärve pea­maja,
5,Kalevi" lipkonna Kotka-jürve
kodu jä suurlaagri etteval-
On tegutsetud eesti skautluse,
Kotkajärve peamaja kuulub Lee- meie-noorte ja eestluse ehitamisel
HÜPOTEEKLAENUD
Laenudon laenuvõtja surma puhul kindlustatud kuni $30.000—
ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatud kuni
$10.000 ulatuses vastavalt kindlustuste thigimustele.
Kerkisid ehitused nagu järve-tare,
suur skandikaabu jne. Eri­ti
intensiivne oli tegevuiš 1954.
a. enne esimest „TuugaInoole"
i
LD MILL T Ä I L O RS
7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO
il plokk lääuepool Jane'i, Blooiü lähed&fi)
TEL. 769-9535
MÄMiDELE jo HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI ^
RUDY SCHNEIDER
SOOJAVEEKUTTED
ja parandamine — Õli ja gaas
Veetorude parandamine
ROLAND KULLIK -TeL 275-1280
VABA EESTLASE UUED TELEFONID:
toimetus 444>4823
talitus 444-4832
V A 6 A E E S T L AN
kaks korda nädalas
Poolaastas
Veerandaastas
Maksab Kanadass
$45.-
$24.-
$13.-
Väljaspool Kanadafe
$55.-
$29.-
lORIPOSTIGA + SAATEKULU
. , $49.- $39'^
poolaastas , $26.- 4- $i9.50 i $22.--
^veerandaastas $14- + $9.23 | $11.-»
VÄLJASPOOL K A N A D A T ja USA-d:
JLENNUPOSTIGA aastas $49.—, poolaastas $26 ]a veerand­aastas
$14.— + SAATEKULU — aiastas $66.—., pookastBs
$33.-^ ja veerandaastas $16.50 i
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 centi i
Kansüdsa aadressidele palume märkida „POSTAL CODE^^p
USA aadressidele „ZIP CODW^ '
Fangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Tnblishers nimele.
Teffimine saota:
VABA EESTLANE
1955 Leslie St., Don MITIs, Ont. MSB 2M3
Palun muUe saata V A B A EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerasdaastaks — tavalise / kiripostiga alates ^
19 Tellimise katteks lišan $ siinjuures
rahas /tshekiga / rahakaardiga. (Rahu saata ainult tähtidrjas).
Nimi ....
Aadress
Ameeriklastel
vahejuhtumi pärast ääretult piin­lik.
Lugu lõppes sellega, et Espi-nösa
saadeti Nikaraaguasse^ tagasS,
kms isi kangelasena vastu võeti.
täitmine alates 3. märtsist
gionäride" pere korrastamisele, ja arendamisel. Tööd on teinud
loomulikult TÜLUMAKSULEHTEDE ^^^"^^^^^^ ^^^^^^^^ on Kotkajärvel leegionärid ilma trummide põrina-töötanud:
nskm J . Haabniit, vsk L ta^ v a t e
Kaljurand, skm H . Jaaguste, vsk iseÖs]) tegijaid. .
J . Koiga, nskm H . Koiga, nskin Järgnesid tervitused, kus "võtsid
B. Lindre, skm G . Mitt^ s k n i K . sõna ja andsid kingim^^ Eesti
Novek, nskm V. Novek, skm V . Skautide Malev Kanadas juht skm
Kokkuleppeks helistada
247-3150
I ü mmm o s a m mmm mmmm W B skm L . Puurits, skm O. R U - S. Kask ja vanaskautide „Raudha-bemete"
peaperemees vsk H . Pao­mees.
Kirjaliku tervituse oli saat­nud
Eesti Skautide Malev Kana­das
vanem ja Eesti Skautmastrite
Kogu Kanada Koondise esimees
skm E. Soomet. Peremees vsk L
.Kaljurand tegi teatavaks ja andis
välja vanaleegionäri diplomid skm
V. Piigli'le, skm E. Kuris'ele ja
skm A. Tuvike'sele, „Leegionäri-de"
pere kuldmärgi saajateks olid
vsk V. Einola, vsk L Kaljurand,
nskm J . Kirsipuu, vsk. J . Koiga,
nskm H. Koiga, vsk A . Kontus,
nskm P. Loite, nskm. A . Oiling,
vsk V. Poolsaar, vsk B. Teder ja
vsk J . Vares. Lõppsõna pidulikule
kokkutulekule ütles nooroeremees
nskm V. Novek, millele järgnes
seltskondlik osa õhtusöögiga| Söö­gipalve
oli skm G . M i t f i poolt.
Koosviibimine sõbralikus vestluses
kestis üle kesköö.
' E. Ks