Vaba eestlane , March 25, 1982

              Neljapäeval^ 25. märtsil 1982 — Thursday, M^ch 25, 1982
Kanada vajab
kiimneld tuhandeid
oskustöölisi
Skm Jaan Lepp
29. märtsil jyühitseb eesti uhis^
ikonnasjä eriti skautlikes ringkon-
: dades hästituntud ning populaarne
; Tuhandeid oskustQPlisi tuuakse skm Jaan Lepp oma poolesajasi
käesoleval Ä^^^ sünnipäe^.
riigis oh i ^ l miljönitvföötiit, tegi^^^^ ' Vahä-ieatavaks
immigratsioooiiminister dussõjä-a^^^^^
Lloyd Axworthy. Minister ütles; et ülema kolonel Lepa pojana. Seal
kuni 25.000 pskustpist ja spet- sai. ta Ica oma alghariduse, mida
sialisti tuuakse sisse, kuna Kana- hiljem täiendas Göteborgi güm-das
Oli suur; puudus mitmesugus- naasiumis, olles 1944. aastal siir-test
oskustööli^test ja tehmkuist. duriud Šaksaiiiäade ping aästä; hil-
Paar nädalat; tagasi Kana ya- jem Rootsi. Kanadasse saabus juu-litsus
tegi teatavaks 188 miljoni bilär 1951, kus lõpetas Toronto
dollarilise programmi
kutsealaliste treeninguvõimaluste as^^ tööle Ontario Hydrö juurde,
suurendamiseks,' vältimaks tulevi- M
kus: oskustööliste; sisse toomist, jäan Lepp mägistrikfaadi^^^^
Keskvalitsuse
kutseoskuse pi^grammi alüstämi- Jaani • skäutlik tegevus algas
sega on leidnud teravat krititoi-itoõtsis 1945/ aastal ning seUest
mist V provintside liaridusministee-^^a^ saadik on Jaan olnud tülihin-rhimeis,
kuna Kanada keskvalitsu- geline tot ja skaudijuht.; Ta ed^^^
sel puudub haridusministeerium ja ^ nooreiiiskautmastriks 1954 Ja
koolid nüig haridusasutused küuM te-vad
provintsivalitsuse kompeteot-gutsenpd Eesti Skautide Maleyai
si. / : Kanadas staabis paljude aastate
Lundi ülikool promoveerib doktoreid 28. mail, kusjuures värskete ^ jooksul, nendest 1958—1962 kõi-doktorite
väitekirjade kaitsjate hulgas on ka hulk audoktoreid mi Root- SÕjaVÖeline ge noorema Maleva juhina Ja üht-
•^••9"Pöy™ - maailnise ,,Maailni^^^
Mn RiVano©!
Koobas
0
0
a
Q
0
Q
•
a
aa:
Q
a
tl mQ
Hse ILehiste (paremal) koos luuletaja Urve Kaiiiksi^a möödunud sü­gisel
Torktos peetud Mrjandusõhtul, kus Lehiste vaatles Kani&sl
luulet.
Ilse Lehiste audoktoriks Lundis
sist kui ka välismaalt, kelle teaduslikke teeneid sel viisil eriti välja
tõstetaks®.
Tänavuste audoktorite hulgas on nud väga suur. Peale erialaste är­ka
üks eestlane, nimelt humanist- tiklite kuuluvad suma ka käsiraa
Bangladeshis
TOKIO — Sõjavägi
eesti skautluse 50. juubehaastal
• 1962. Aasta enne seda lõpetas ta
ka skautluse „ülikooli" Metsamär-lik
milliseid Keeieime uangiauej^ins ingipuwiuc, cciuaiuü- . ^^.^ ning on olnud mõlema . Z TLv^\.i.iZ.^^ l - TTV 7T-—'i
riks professor Ilse Lehiste, kes on ülevaatlikkus Ja sügav analüüs, presidendi Abdus Sattari, abi- |,™'är^^^^^^ Metsa- • gj^^geh Robmson Crusoe saa- tus see öeldud on et härg dm- j
ühendrükides Suprasementals" J>rin- presidendi Mirza Nurul Huda ja S^flUu^^ nendesf 1''^% . _ Ifalale Meb?" puud- .
i.PPiPtP.Hk.P nnnPimiks Columbu- cinles valitsuse ministrid nende ^^^^ aastaUo munu^ " ®™ ^ ' """"^ ^'^"^^'^^ kergendada, g
lik fakulteet promoveerib audokto- matud, müliseid ilmestab keeleline Bangladeshis riigipöörde, eeraalda-lalüüs,
des presic
Ühendriikides Ohio osarügi ülikooli näit. „Suprasementals'V ja ,JPrm- presidend
keeleteadlise õppejõuks Golumbu- ciples and Methods for Historical kõik
ses. Linguistics". Eriti esimesel teo- kohtadelt. Uueks sõjaseadusliku sUs^^iubr^GnweUr^kol^^
Teaduskonna tutvustuses Hse Le- ^ ' ' ^ i ^ - ^ - ^ - i - ^ - ^ — TCJ »
histele märgitakse, ei: tal on ohiud
Juhtiv positsioon foneetika Ja keele- uurimistegevuses. aua, KUIU vc»meiiiK!>c, ci cciumud- ^^.^^ kursusi ning olnud kõikide
teaduse alal kahe aastakümne Lehiste on alati näidanud suurt tud valitsuslukmeid ei olevat moj- ^ „ „ „ . i o o „ r ; ^o
J ÜSM varases ffloomses kavat- ära koopalo© Ja küsisime, kas
I sesin ema õhutusel soetada 'ta ei tahaks meile teejuhiks tui-
; omale raamatukogu. Mul oli sjis la. Raha eest muidugi.
J juba peale lastejutukeste kaks „Ei saa, hakkan Just tööle
: oma isiklikku raamatut ja neist minema, aga rada; sinna läheb
• saidki mu raamatukogu alusta- sealt, näete, meie krundi äärest
n lad number ükš ja kaks. võpsikusse, s;eda pidi tuleb min-l
üks neist oU Daniel Defoe na. Silti? Ei teesüti seal küU ei
J j,Robmson Crusoe** ja teine ole ...** pani poiss suure lagi-
; Harriet B. Stowe ,,Onu Tommi naga naerma, rohkem ei sele-
; onnike**. Kui muud lugemisva- tanud ja meie asusime teele. •
3 ra käepärast ei juhtumid olema, Krundi äärt pidi läks tõepoor S
; sai neid siis, aegajalt uuesti lä? lest rada lageda karjama?mi,5
; bi loetud mitmed-setmed kor- millel tihe traataed ees oli. Ro- '
I rad, kuni nad peaaegu pähe ku- bmsonliku ettevõtlikkus,ega kan-
S lusid. Unistnsišse jäi sellest gutasime kaigastega siit ja,sealt
° ajast salasoov kord ka sellele ja roomasime okastraadi alt
S soojale saarele pääseda, kus, Ro- karjamaale. Seal rada enam ees
S binson laevahuku järele nii vap- ei ohiud, küll aga seisime peagi
• rait oma primitiivset elu kor- vastamisi ühe sarvilisega.,
: raldas. On väga raske pikas, rohu? va-
I • Ei ole elus just palju soove, het teha, kas tegemist on härja
: mis täide lähevad, ent seekord- või lehmaga, kuigi teaduslikust'
I se täitumme andis end seadida küljest vaadatuna see mitte või-
1 ja ühel heal päeval olimegi matu ei ole.
• nüüd ekväatorilähedasel Toba- „Mis tähtsust hellel on kas on
S gol, mida peetaksegi Daniel De- härg või lehm? Tal oa suuredr
l foe wematu Robinsoni-loo asu- süütud, unistavad ja uudisjtavad
kohaks ja Tobagot nimetatakse- silmad ja ülepea kus; raama-vatud.
Kanadas toimunud suurlaagrite
j6okS|Ul. Tema erialaks oh prosoo^ huvi tegevuse vastu Lundis ja pal- on
dia dkeelte aktsentueerimine,rütm judel kordadel külastanud Lundi
jä intonatsioon), ent ta on andnud linkvistika instituuti. Tema osavõtt
olulise panuse ka teistel aladel, esimesest Põhjala prosoodia süm-millistel
on olnud tähtsust germaa- poosionist aitas oluliselt kaasa sel-ni,
soome-ugri ja slaavi keeletea- le ürituse edukusele, lõpetab iili-dusele.
kooli uue audoktori tutvustamiskir-
Ilse Lehiste produktsioon on oi- Jutis oma motiveermgu. (EPL/K) kõir põhiseadushM õigused ja keskus Eesti Skautide Liidu Kesk-
' asetanud riigi sõjaseisukorra alla, büroo asus 1971. aastal kahek-kuna
USA toetusega kontrrevolut- saks aastaks Kanadasse, siis oli
sionäärid ründavad riiki. Kontr- Jaan esimese nelja aasta^^^^^^^^^^^^^^^^^
revolutsionäärsed grupid^ õhMd sul pqa^audi asetäitja ning järg-kaks
silda Hondurase piiri lähedal, neval neljal aastal eesti peaskaut;
juhtkondades. Ka Kotkajärve
^ ^ Jaanile alati ohiud südameläheda- ;
PiiramisSeisukärd ne ja ta omab seal nägusa suvila, S
Milr#imM/ i i m c ' mis on alati sõpradele avatud oi- ;
IMIKaraaguas tegutsenud Skaudi- i
M A N A Q U A —.Nikaraagua va- sõprade Seltsi juhatuses. ' ^ l
sakpoolne valitsus on kustutanud Kui ülemaailmne eesti skautide S
Maie Landra
„Karu of Canada galenis
Esimene asi, mida saarekese sin mina olukorda kergendada,
kaarti uurides märkasime, oli mülele vastuseks Aadam üsna
lõunakaldal äramärgitud punkt lühidalt ühmas:
„Robinsott Cnisoe*s, Cave** ja „Härg. Ära enam ligemale
samas ligidal asus ka meie pea- mine, õnneks on ta köiega kinni
tushotell. seotud ühe puu külge.**
„Näe, milline õnn! Sellest Nõndäsi meie siis marssisime
saagu üks esimesi paiku, mille suures südamerahus üle karja-ära
vaatame,** hõiskasin mma, maa, murdsime vaevarikkalt lä-millele
Aadam vaid napilt nime- biteiseltpoolt jällegi ti^aataiast
tas; ja olimegi keset kõige metsiku-
„Eks, näis!** mat loodusevägevust.
Hakkasin siis selles suunas as- Kui nüüd keegi teist lõuna-
Ju ajama hotellis ja mujal. maal käinud on, siis peaks see
„Mmal sinna ekskursioon lä- selge olema, mida tähendab
heb?** Sellele sam vaid kõhkle- troopikalme v,btish**. See on sel-vaid
vastuseid, milles,t kokku- line võpsik, kus okas;tega põõ^
võttes ja kõige selgem seletus sad, kaktused> puujuured, tera-oli
nii: vad mehekõrgused umbrohud ja
„Ei lähe sinna mingit ekskur- igasugune räga ön tihe ja tera-
0
n
0
n
o
D •
•
••aaaa u .
a
n
n
B
O
D
D
a
Cl a
u
O .
B
a
Maie il Landra on kunstnik, kelle AkvareUideloommgut vaadeldes on valitsuse töö takistamine^
loommguind otsib väljendusvormi jääb mulje, et Landra kasutab se^
• mitmesugustes materjalides ja da pingestvabastava teraapiana ||»rtfllc väidab 10
(tehnikates. Ta on alati ohiud loo- tekstiüUoommgu distsiplmeeritult • "^"""^ - *
duse vaatleja, reageerides joonis- aeganõudva Ja kontrollitud tehnika
tustes ja akvarellides, kuid 1978. a. järele.
Town Hall'is toimunud tekstiilide Maastikumotiivilistes akvarelli­näitus
kinnitas meeldejäävalt tema des on taeva, maa Ja vee elemen-iraanlase
hävitamlsesf
lahingus
oh Jaam teeneid hinnatud kanada
skautluses Hõbedase Tammtõruga
1975.
Jaan Lepp on lisaks skautlikule
tegevusele leidnud aega ka muuks
ühiskondlikuks tegevuseks, kusjuu­res
õiheks tema tugevamaks, huvi­alaks
on sukeldumine ja selle inst­huvi
ja inspiratsiooni seUes mater- did mustas põhivärvis spontaanselt NIKOOSIA, Küpros — Iraagi rruueeeernimmminee.. ^Saammuuttii oonn ltaa oomlnuudu | ^^ardike oU meU ka olemas, nü süütult suured ja unistavad,
JaHs. ^ fragmentideks abstrakteeritud, lü- väeosad hävitasid üle 10.000 kaa- Paljudel kordadel Eesti Vabanigi . _ asusime omapead teele, ^aid tundus, et ta hoopis nagu
neid enam leida, seda me küll te kriimustuste, komistamiste ja
ei tea. Aga lambid peavad teU vaeva järdle sai vars,ti selgeks,
olema, muidu ei sa.a ega maksa et sihukest teekonda lühikestes
minnagi.. .** ' pükstes ja sandaalides ette võt-
JPika nuputamise järele' sain ta on võimatu,
kätte, et tee tuleb võtta ümber Asusime säina teed tagasi. Ja
lennuvälja, suund seletati ka härjal seal karjamaal ei päist-ära,
leheküljesuurune saare- nud silmad enam sugugi nii
kaardike oli meU ka olemas, nii süütult suured ia unistavad, '
Ka käimasoleval näitusel, „Karu hikeste, ruttavate veerikaste tõm- : õduri ia haavasid ning võtsid aastapäeva aktustel kõnelejaks
of Canada** avaras ja laiendatud metega üma kõhklusteta paberile ^ ^ ^ ^ ^ ^ tuhandeid rohkem koidu- '^^S ka akadeemilistes ringkonda-galeriis,
näib umbes 40-st väljapa- paisatud, raskuspunktita ' pind ^^^^l^ vasturünnakul, öeldi Bagda- on juubilar hasti tuntud, kuu-mekiist
joonistustes, akvarellides Ja kompositsiooniks, kus mi koloriit ^is avaldatud raadiouudistes. Raa- 1^^^^ Ugala vilistlasperre.
tekstiiHdes pearõhk olevat just vü- kui ka mõtüv jäävad teisejärgulis- ^io teatel Iraagi väeosad tekitasid ^^^^^ Jaan! Sind õnnitlevad si-masel
loominguvormü. Need impo- teks, - kuna rõhk on purskelisel jraanlastele veresauna Shush-Dez- ümmargusel juubelipäeval pai-neerivad
kõlava koloriidi, leidliku eneseväljendusel. piirkonnas Lõuna-Iraanis ja i^d sinu sobrad mi Kanadas km
disami, tasakaalustatud komposit- Landra akvareUides ei saagi me : iraanlasi taga eraldades ^^^^^^^ ^^^^
siooni ja nõudliku tehniHse viimist- rääkida kblorüdist sama tähendu- ^^i^ ^ende tankidest ja sõidukeist samuti kuulub meie koikide tugev
lusega. sega kui tema tekstnüdes, kus see ^eid väga suurel arvul van- vasaku ^^^^^"^ ..f^" ^^^^^
AUakirJutanu, olemata kompe- on iseseisev loominguelement, ku- Siirile, kes on energilise gaidijum-itentne
tekstüHde tehnikais, konsta- na akvarellis Jäävad tõsised smi^^
teerib siiski, et rõhk ei ole tehnili- sed, ^rohelised-koUakad toonid ai- - — j
sü dekoratüvseU võtteU, vaid kuns- niilt pmdu eraldavaks teguriks. N. i-IDay SOaurTC
tiline resultaat on saavutatud Loommgulme väljendus tuleb aga YägiStamiSi. ^
maali loomise printsiibil, koloriidi peaaegu automaatselt telmika abil.
ja tasaini-kompositsiooni läbi, kus Erabdiks on siiski paar hõbeda- ÄTganibTUnBa
tehniime menetlus on varieeruvana toonilist, siidjalt pehme veevalgu- A NõnVnaiiHp , ^^
kohandatud nende elementide tee- misega rahumeelset maastikunäge- T Hdu ^ k ^ a L ^ ^ l^mntmd .P^^la a^^'
ninduseks. Koloriit, on varieeruv, must („Down the River**). vLtamSf t E mSt- f ^.^^^f' ff
kõlav,^ mõnel JtOiul dekoratiivne, On ilmne, et Landra on aus Ja ^Z^^^- ^ Ä S o Ä
kmdeilaskuplakaatsusseegama- isikupärane maastSms meeleoh^^^ diplomaatlikesl aUikaist ^e | s a S^^^^^^^
gusasse. Landral ei nai olevat ko- ja, otsimata populaarsust idüimis- öeld^ 23, märtsil, et venelased ^^^^^^5^^^^^
loriidf eelistusi,', kuid respektiga tes ja dramaatiHstes motüvides. ^^^^^asid' brutaalseid läbiotsimisi "'""^ ^""'^^ ^'^"^ tuleviKUKS.
märkame võimet toone tasakaalus- Landra Joonistused, mis näitusel Kandabaris, Afganistani suuruselt ^
tada, nü soojas kui ka külmas väljapandud nü origmaalseina kui ^^jg^^ ^jujas, kus venelastele oli .
skaalas| nmg eriti deükaatsena ka reproduktsioonidena mapis antud vabadus teha mis neile meel-neutraalseis
haUides ja valges. „lmmortal Wood**, demonstreeri- ^jj^ venelased valisid vägistami-
Erüise tagapõhja kogu Landra vad tema suurt kündumust puudes- se- sellest ei pääsenud ka praeguse
^kstiüüoomingule annab fakt, et se. Nad ei pretendeeri loominguH- ^^itsuse ametnike abikaasad,
paljudes töödes on vfll, millest nad gele jõule, võrreldes tekstiüi ja ak-on
kootud.
nä alati seisnud sinu kõrval ning
jaganud kõiki rõõmusid ja mure­sid.
Jätkugu sul ikka seda alati
rõõmsat tuju ning naeratavat suud
kõikides sinu ettevõtetes. Sa oled
alati rakendanud ühte tugevamat
skautlikku põhimõtet, kus väikp
G. M.
Värskemad_uudised loete
„VABA EESTLASEST"
oma produktsioon vareüide gruppidega, on rohkem
Landra perekonna lambafarmist — tagapõhja materjaliks mitmesu-viUast
kuni värvitud lõngani, lõpU- giiste Joonistuslike lähenduste näi-ku
t^kstüükompositsioonini välja, teina. j
See on pück, paju kannatlüdoist Ja Näitus Jääb avatuks „Karu of Ca-töökust
nõudev protses^s, kuid nada** galeriis (2600 John St., Unit
lõppresultaat omab ilmse kvaütee- 220, Markhäm) kuni 28. märtsmi.
ABEL LEE '
Pisami elemendid on sambla,
puiikoore nmg muude botaaniUste
elementide poolt inspireeritud, va-liest
staatüistena, vahest lükuvate-
SUUR VADMUUK
Allakirjutanu tahab šimkohäl
edasi anda meie andekale kunstni-
„ , , i J. kule Andres Kihgissepale nii enese
M, paraneelselt hargnevatena. ^ ^.^^^ ^ ^ ^ j ^,
Iga kompositsioon eksisteerib ainu. kinosõprade parimad soovid kü-laadsetekstnhmaalma
mis teeb ^^^^ pai-anemiseks peale rasket
valjapaiieku huvitavaks )a nkkaks, ,,45,^^1 Western HospitaBs.
ilma vihjeta korduvale produktsi­oonile.-
•-. Ä.L.
20% HINNAALANDUST
Soome klaaskaubad, puuvUlased kangasriided,
roostevabast köögitarbed, küünlad, saunatarbed
MURDMAASUUS4K0MPLEKTID SPETSLVi^LHINNAGA
AITTA
Igalt pärismaalases,t vastutü- naernuks üsnagi pükävalt.
lejalt, kes tuU kompsu, kasti või Sammusime asfaltteed pidi ta-pange
pea peal kandes, või ka gasi. Päike kõrvetas, õnn, et oli
neüt, kes olid üma, küsisime tormituult otse küUuses ja me-teed.
Ega neid Juhatajaid palju rivatutas kui seebivesi,
ei ohiud, aga Juhised läksid koi- Veel ühelt vastujooksvalt poi-gil
kokku; „'I]eedpidi edasi, aga süteselt küsisime teejuhiseid
siis pöörake mere poole ,,bushi** koopani ja selle vastus oü liht-ehk
põõs,astüfku** Ja mõni li- ne Ja selge:
sas: ,,ei teie seda koobast võp- ,,Nõndamoodi te sinna ei
sikust ise leia . . .**, aga lahke^ saa! Peavad. olema kirved või
mad ütlesid, et astu sisse tee künici teeraiumiseks, seljas ja-äärest
neljandasse majja ja kü- kid ja pütad püksid ning Jalas
si sealt, sest „see naine seües säärikud.** Ei, teejuhatajaks te-majas
teab kõiki maailma asju ma süski kaasa ei saa tuUa, kui-ja
küll tema juhatab.** gi seUeks keha ettepaneku tegi-
Nõnda me siis marssisime me.
ümber lennuvälja kõrvetavas Sai selgeks, et Rob^son Cru-päikeses
asfaltteed pidi. (Loodus- soe koobas Jääb meile igavesti
lik asfalt on seal maal omast saavutamatuks saladuseks. Kui
käes^t ja riigi rüfkuseks), kuni kahju!
ilm kiskus pilve Ja saime hea Jutustasm hotelli-neiukestele
sahmaka jahutavat vüima ,nü leti taga oma pettumusest, mui­et
rüded tükuma võttis. Aga see le vastati; „Ah ei leidnud,** ja
lõunamaal suurt ei loe ja läbi- tehti kärmesti teist juttu. Mõru-tnarjad
hilbud kuivavad tuule magu^ salapära jäi endiselt õh-käes
peagi ära. ku rippuma ja tuppa Jõudes sel-
Neljanda maja Juures astusi-gitas Aadam: S
me süs Juhatuste kohaselt vära- „Müüne raiskamine! SeUisest l
vast õue peale sisse. Maja tre- tühjast asjast võiks teha turisti- g
pini jõudsime ka, aga sealt kar- dele kerge vaevaga ahvatievä
gas must koer suure lõrmaga atraktsiooni: rada sisse, teeju-kallale.
Nüsugusel juhul on pa- hised nurga peale välja panna,
remj taanduda, eriti kuna sel- paar laternat koopasse põleJna
gus, et koer on ketis. Marssisi- ja — jääb üle vaid sissepääsura-me
süs väärikas kauguses üm- ha korjata. Rahvast tuleks,
ber maja, hõücasime Ja tervita- piõksutataks kaameraid, ahhita-sime,
kuni lõpuks üks musta- taks ja mõni sinutaj)Iine krit-värviline
noormees pea aknast seldaks sellest Jutügi kokku. Tu-välja
pistis Ja küsis, mida me ristütesed võü£sid tagasi mmnes
tahame. igaüks oma kodumaal küta:
Vabandasime, et oüme ta koe- ,,Meie nägime.. .** Aga riik ja
ra üles ärgitaniad, seletasime turismiosakond — vüets värk!**
ESMAJÄRGULISED IMPORT-ARTIKLID SOOMEST
2031 Yonge St, Toronto, Ont M4S2A2 — Telefon 483-6650
iiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Kiitleme sännmevaks J/ABA EESTLANE"
i!l!ll!lll!iliilllllillllI!!SSlSililiniillilinillliliililliillllllilllilSliltlllilllllill!iiilililil^