1977-02-17-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Seeond class mail regi»
tration number — i«89.
Nr. 13 (S3€0) XXVI aa,šta!l£aik Neljapäeval, 17. veebruaril 19?'^«rsday, February 17. m? Üksiknumbri lund 35 cen^
Mure j€8 pettEiinus neljcs dissidendi arreteerifiiise pärast
OTTAWA Kanada parlament mõistis möödunud teisipäeval üksmeelselt hnkka N .
laaste päevade jooksul on arreteeritud inimõiguste eest võitlejaid; Ettepaneku poolt hääletasid
dlesše parteidesse kuuluvad parlamendiliikmed.
Ettepaneku N. Liidu hukkamõist-nüseks
tegi Kanada: eijdine välisminister
lib^aalide parteisse kuuluv
parlamendiliige Mitchell
Sharp.
Ettepanekule andis oma toetuse
konservativide parteisse kuuluv
parlamendiliige Gordon Fair-weather,
kes on partei inimõiguste
küsimuste ekspert.
Pctrlamendi poolt vastuvõetud
hukkamõistu otsuse^ nõutakse et
K^aaada yälisminister Bonald Ja-miesion
avaldaks N. Liidu valitsusele
rahva poolt valitud Kanada
rahvaesinduse pettumust ja sügavat
muret Alexander Ginzburgi,
Mykola Rudenko, Albxy TIkhy ja
Ymi Orlovi arreteerimise pärast,
Kanada parlamendi aktsioon
Järgneb Ühendriikide valitsuse
mitmele avalikule deklaratsioonile,
milles tunti muret N. Liidus
arreteeritud dissideedi Alexander
Ginzburgi saatuse pärast.
Venelased deklareerivaä, et Ginz-burg
ja tema kaaslased ei ole arreteeritud
välitsiüse kritiseerimise
pärast vaid et neid süüdistatakse
kriminaalkuritegudes. Ginzburgi
vastu on itõstetud süü^&tus välisvaluutaga
hangeldamises.
Arreteeritud neli meest on nõudnud
Euroopa koostöö- ja julgeale-kukQHverentsi
kokkulepete täitmist,
miledele Brezhnev N. Liidu
esindajana Helsingis alla kirjutas.
He]s?ngi kokkuleppe kohaselt kohustusid
venelased tunnustama iga
üksikisiku õigusi oma tõekspidamiste
ja usuliste veendüihuste
avaldamiseks.
lill I l l id
lumeenia ksrjcinike j@ kyistiBike kiri saabus
BELGRAD LaänerfiMde^jaMrJanikete w .
õlgiasfe kehtestamiseks raudeesriidel^iastes riikides jõudnud N. Liidiist ja Tshehhoslovakkiast Juba
Rumeeniasse, 'kus kirjanlkad, kunstnikud Jsi muusikud nõuavad inimõiguste rakendamist idni:
vaagistmiste lõp^amisi poliitilistel põhjustel. Belgradi on jõudnud põrandaaloste. kontsMde
kaadn Rumeenia kirjaniku Paul Goma ^ selisme tema kaaslase allkirjade^ varastatud
tos, mflles nõutakse rahvusvahelise konveremtsä kokkukutsumist SnlmõigM»te U
LiötuB on adresseeritud Bed-gjadis
^ i k d e v a l suvel iboBmiva
KKnoapa julgeoleku- j a ifeoostöö-koirpereaxtsi
jaitkiööonvepantsä
koiraldaaatele.
Konverentsil tulevad teatavas-
. ^ an^ttfishnisele ja vaatlusele
Helsingis kokkulepitud otsuste
püskUUne rakendamine Ja eUu-vtoine,
mis N . Liidu osas on
. jätoad vl^a paljtiL soo^da.
TsMiiMsIovEüflkias arretaariti me-li
issfeut, kes julgesid aula kirjutada
välismaialo saadefbud inimõi-gtiste
nõudmise deMaa^tsioonile
ning Tshehhi võimud ikkmitavad,
et arreteerimist ei teostaitud nende
isikute polütiliste. ibõdasipida-miste
vaid nende krinüBaailikuri-tegude
pärasit.
Nv Liidus on vüniaiste nädaHsite
kestel viangistitud neü dJtssid^qnti
ning mstmele isikule om antud
KGB hoiatus, et (kui nad oma
nõudmisi isiBmõigilste rateidami.
seks jatfeaivad, siis ootab neid ar-rateerimine.
N. LJidu iuntud dissident m>
tomiteadlape Andrei Sahharov
andis t}hendriikide CBS televisiooni
saatejaaniale Moskvas
intervjau, milles ta avaldas
lootust, et ühendriikide uus
prešfalent Garter kujuneb kogu
maailma ulatuses iiiimÕigsSt^
rakendamise eest vditlejaks.
gesfI vabadusvõitleja vimtsutysec!
vene
STOKHOLM — Tartust läänemaaihna JõudBud andJoitieE on
Mart Niklus, keda arreteeriti 8. oktoobril L a. vanglast väljalask
tuiL Mart Niklus vahistati Tartu seitsmendas keskkoolis, Lhia
tänav Zy tundide ajal juba 30. septembril L a. ja teda peeti mii»
litsas õhtuni vahi all. Kinnipidamise ajal sooritati ia kodus läM-otiämine,
kusjuures n^Ülitsa poolt konfiskeeriti terve rida poliiti-sdt
süütuid pabereid. Ka võeti ta kirjutusmasinast proovid kahtlase
esitamisega, et ta on oma
keelatud kirjandusi
Pärast miilitsast vabanemist
töötas ta edasi asol^itja Iceelte-õpeteoaina
samas koolis. Andes
oma Ikavakohast'õppetundi 8., oktoobril
1. a. arreteeriti ta koolis
k^et päeva. Arreteerimise põh-jiissks
toodi ette Eesti NSV feri-nainaailkoodeksL
paragi^v 182,
see tähendab „vastuhalkjkamine
miilitsaile" 30. septembril. Arre-
,fc93aimiseil ^rebis ta katid oma
Nmskogude Liidu passi, «teaitades,
et ta soovib Nõiiliogude koda-koiKigusest
lahkuda. ,
Kuna Mart Niklus oli K GB
poolt juba varem tema 10-aas-taše
vanglalJaristuse tõttu margitud
kui „eesti natsionalist",
^ p a i g u t a t i ta peagi Tartust
ümber Tallinna Keskvangla eriosakonda
„Isolaator 1",
kus ta sooritas näljastreigi pro-tedÜss
põlijusota arreteerimise
• vastu. Nõiikog^de passi ;ikatikire-bimise
tõttu oli karta,' et teda
pannakse psüMiiaaitriltsele uurimisele,
mis tähendanuks tema
paigutamist mõnesse kurikuulsasse
K G B ,jkliinilmsse".
/Niipea kui Mait Nikluse arreteerimise
teade jõudis Rootsi
pöördus tema Norrlvöpingis asuv
sugudane Amnesty Intemationaii
pooie, 1 taotledes tem.a Amnesty
Intematsionaii kaltse oilla võtmist.
Aimnesty Intemationaii
raihvusvah&line sekretariaat Londonis
teatas enne j õulusid, et ta
on otsustanud i^õtta Mart NiMuse
pma ikaitsealusdks vangiks ja et
tsiim- healts hakkavad tegutsema
kolim erigruppi. Rootsi Eestlaste
Esinduse poolt pöörduiti Mart
Niklusele abi saamise sihiga
Stokholmi kiilastähud USA
kongressi Euroopa julgeoleku ja
koostöö (komisjoni Ikaasesimehe,
Esindajatekoja liikme Dante Fas-celli
ja komisjoni staabitilema R.
Spsncer X)Iiveri poole Washmg-tonis.
Mart Nikluse nimi on seatud
esimeste .teadetega , passiivsest
vastupanust Eestis viiekümnendate
aa)Staite. teiseljt poolelt.
Ta saatis nimelt 1956. ja 1957.
aastal Leningradi ja Tartut külastanud
Soome teadlaste |a
üliõpilaste abiga läände 15
ülesvõtet, mis demonstreerisid
sotsiaalseid väärnähteid Tartu
ümbruses.
Mart NiMus mõisteti jaanuaris
1959 ödcupatsioonivõiimu üiem-kohtu
poolt ,,rahvusvaiheilise kodanluse
abistamise eest" 10. aastaks
vangi koos järgneva 3. aastaks
asumisele saatmisega. Ta
viibis ikurikuuilsas Vladimiri vanglas
Moskvas ja mitmes , Siberi
/Vangilaagris. Anatolij Martjenkö
kirjeldab oma raamatus „Minü
tunnistus** kaiiel feheküljel kohtumisest
Mart pklusega 1965 Siberi
laagris nr.- 3. Jaanuaris 1970
teostas K G B Tartus' :terve rea läbiotsimisi
ühenduses vene poetessi
Naitalia Gorbanevskajä vahistamisega
Moskvas, keda kahtlustati
„Kroonilca" toimetamises.
Läbiotsimine tabas k a Matt Niklust.
IKaks NerrcG
diplomciati scicicief i
Moskvcosf väli €1
MOSKVA. - N. Lüdu. võimud
saatsid maalt välja Norra saa^
komia kaubandusliku sekfetäii
Knut Mugaas'i ja keelasid Vene-maale
tuleku saatkomia esimesele
sekretärile Kaare HaugeUe, kes
viibis välisreisil. Kaare Hauge
räägib vabalt vene keelt ning oli
saatkonnas N. Liidu sisepoliitiliste
küsimuste ekspert. Oslos mainitakse,
et kahe norra diplomaadi väi-jasaatmist
tuleb ilmselt. Võtta kät-temaksuaktsi^
onina, kuna Nor :i
võimud saatsid äsja maalt kui
venelast — neli saatkonnaametnik-ku,
saatkonna autojuhi jä Tassi
korrespondendi, kes olid seotud
spionaazhiga. ühtlasi 'kinnitatak ,
et Norra saatkonna koosseisi i
Moskvas on ainult seitse inimest
kuna N. Liidu saatkonna ametkond
Oslos on mitu korda suurem.
STOKHOLM — Stokholmi Ees-ti
Majas elunev arhitekt Roland
Härm varises oma korteris reedel,
4. veebruaril kokku. Mõne
minutiga oli kiirabi kohal, kuid
selile personaili elustaanisikatsed ei
andnud tagajärgi. Roland Härm
oleks käesoleval aastail saanud
eo-aastaseks.
Roland Härm .lõi end paguluses
läbi arhitektina ja omas arhitek-tibüroo,
ikuuiludes Rootsi arhitek-tideliitu
SAR. T a o l i .ühiskondil,
•kult tegev kaua aastaid Balti Humanistlikus
Ühmgus, olles selle
esimeheks kuni surmani. Akadeemiliselt
kuulus 'ta EÜS Põhjala
perre. Leinama jäid abikaasa, tütar
ja poeg abikaasaga.
LiyBiTÄVBSON
Toronto leedulased pühitsevad eeloleva nädfils^^
riigi aastapäeva. Leedu kuulutati iseseisvaks vabariigiks li^vveebniaiiT^
raBivarõivais leedra moori esSüaemas Torontos minu sikaliste etteSsaimetega.
Väiismiiiister Vcince s^cabys Kesk-ltt^ rahyvSinieilysi etsima
WASHINGTON — übendriikide välisminister Cynis Vance sõitis möödunud esmaspäeval
Kesk-Itta, kus teda ootavad ees tähtsad kohtumised ja läbirääldmised Iisraeli ja Araabia riikide
vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Vance olukord on võrdlemisi raske, kunaühelt poolt avaldavad
iäUe survet Iisraeli juhid, kmia teiselt poolt on Saudi Araabia teatanud, et ta tõstal» õliMi&>
dasid Mli Ühendriigid Iisraelile survet ei avalda kontsessioonide tegemiseks. /
Saudi. Araabia,. välisminister
prints Saud Faisall tegi teatavaks,
et Saudi Araabia (loobub õlöiinda-de
tõstmisest ainuält 5 protsendi
võrra
kui Washington ei suuda viia
Iisraeli juhte veendumusele^ et
nad peavad tegema Järelandmi-
Saudi Araabia ning ühendatud
Araabia Emiraadi riigid ei nõustunud
iteatavasti hüjuti teiste
Araabia õllriikidega õlihindade
tõstmiseks 15 protsendi Võrra ja
panid oma õlihinnale juurde ai-nuilt
5 protsenti, 'lootes sellega
saada Ühendriikidelt j a teistelt
lääneriikidelt toetust lisraeüi vastu.
-
Sesiofe Vastuseis
Kultuuri laureaadid Ja stipendiaadid
6. märtsil kell 7 õ. To\vn Haji
WASHINGTON - Pärast seda
kui president Carteri esimene kandidaat
CIA direktori kohale Theo-dore
Sorensen senati tugeva vastuseisu
tõttu oma kandidatuuri tagasi
võttis, võib senatis läbi kukkuda
ka leinc: Carteri kandidaat — Paul
C. vVarnke, kelle president nimetas
ühendriikide delegatsiooni juhiks
tuumarelvastuse vähendamise läbirääkimistel
ning agentuuri Armš
Control and Disarmament direktoriks.
Wamke kritiseerijad mainivad,
et tal on väga kummalised ja
liberaalsed vaated relvastuse kontrollile
ja vähendamisele, kuna
Warnke arvates peaks USA hakkama
vabatahtlikult oma tuumarel-vasiust
piirama, andes sellega ka
l N. Liidule võimaluse ameeriklas-
'tele jär
Iisraeli juhid on mõista andnud,
et nad on vaümijs raihu huvides
Araabia rükideüe mõned piirkonnad
okupeeritud alladest taga-si
andma kuid nad ei nõustu sellega
kui Genfi raiiu konverentsile
lubatakse tulla Palestiina Vabastamise
Organisatsiooni esindajail.
Vance mõningatest vihjetest
enne ärasõitu võib sMski oleta^
da, et Ühendriigid ei saa kõigile
Iisraeli nõudmistele vastu
tulla ning peavad katsuma luua
Iisraeli j a Araabia riikide vahel
komprpmissi, et vältida õIS-hirnia
tõstn^st.
Kui ÜJiendriigid on seni iisraeli
poliitilistele sammudel^ suhtunud
tagasiihoidlikuilit ja vaikiva nõus-oleifcuga,
siis mainis yance, ©t
Iisrael peab ilõpetama eona õli-puuržmise
tehingud Suessi lahes,
kuna okupatsioohijõuna ei ole
tal õigust seda teha ning selline
teguviis ei aita ikaasa Kesk-Ida
lahenduse saavutamisele.
EestB Äbistamiskdmitee kcKsitub' millist tiiüpD
Euna Eesti Abistamiskomitee ,,Eesti Kodu" korterimajade
ehitusprojekti tööd arenevad normaalseK ja ajatabeli kohaselt
ning korterite müük On arenenud edukalt, siis peab Eesti A b ^
tamiskomitee juhatus hakkama kalkuleerima Ja lõpliku otsuse
tegema, millise iseloomuga peaks olema tulevane vanadekodu,
mis kavatsetakse pärast korterimajade valmimist ehitada samale
Eesti Abistamiskomitee knmdile, kus on selleks koht juba va-
Eesti Äbistamisücomiteel oleks
võimalik valida põhiliselt kahe
vanadekodu tüübi vaihel — kas
rajada see puhkeikodima, kus iga
kodu elanik,on veel : võimeline
iseenda eest hoolitsema
või hooldusasutusena (nursing
liome), mis on varustatud alalise
arsti, õdede ja suurema
teenijaskonnaga.
Kuna valitsusasutused on viimaste
aastate kestel piiranud ja
kitsendanud oma toetuste j a laenude
andmist vanadekodudele,
siis tuleb Eesti Abistamiskomitee'
juhatusei põhjalikult kaduda,
fnilist tüüpi vanadekodu ehitada
ja mölised võimalused on vseläe
rajaamselš omal jõul.'
Küsimuse põhjalikuks läbiuuri-miseks
ja läbitöötamiseks ning
juhatusele vastavate ettepanekute
tegemiseks ^ moodustati
EAK juhatuse koosolekul selle
küsimuse kaalumiseks eriko»
• misjon, •••
mille koosseisu kuuluvad Julie
Herma, R. Künnapuu ja õp. T.
Nõmmik, keda abistavad selle ala
eksperdid;. . '
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 17, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-02-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770217 |
Description
| Title | 1977-02-17-01 |
| OCR text | Seeond class mail regi» tration number — i«89. Nr. 13 (S3€0) XXVI aa,šta!l£aik Neljapäeval, 17. veebruaril 19?'^«rsday, February 17. m? Üksiknumbri lund 35 cen^ Mure j€8 pettEiinus neljcs dissidendi arreteerifiiise pärast OTTAWA Kanada parlament mõistis möödunud teisipäeval üksmeelselt hnkka N . laaste päevade jooksul on arreteeritud inimõiguste eest võitlejaid; Ettepaneku poolt hääletasid dlesše parteidesse kuuluvad parlamendiliikmed. Ettepaneku N. Liidu hukkamõist-nüseks tegi Kanada: eijdine välisminister lib^aalide parteisse kuuluv parlamendiliige Mitchell Sharp. Ettepanekule andis oma toetuse konservativide parteisse kuuluv parlamendiliige Gordon Fair-weather, kes on partei inimõiguste küsimuste ekspert. Pctrlamendi poolt vastuvõetud hukkamõistu otsuse^ nõutakse et K^aaada yälisminister Bonald Ja-miesion avaldaks N. Liidu valitsusele rahva poolt valitud Kanada rahvaesinduse pettumust ja sügavat muret Alexander Ginzburgi, Mykola Rudenko, Albxy TIkhy ja Ymi Orlovi arreteerimise pärast, Kanada parlamendi aktsioon Järgneb Ühendriikide valitsuse mitmele avalikule deklaratsioonile, milles tunti muret N. Liidus arreteeritud dissideedi Alexander Ginzburgi saatuse pärast. Venelased deklareerivaä, et Ginz-burg ja tema kaaslased ei ole arreteeritud välitsiüse kritiseerimise pärast vaid et neid süüdistatakse kriminaalkuritegudes. Ginzburgi vastu on itõstetud süü^&tus välisvaluutaga hangeldamises. Arreteeritud neli meest on nõudnud Euroopa koostöö- ja julgeale-kukQHverentsi kokkulepete täitmist, miledele Brezhnev N. Liidu esindajana Helsingis alla kirjutas. He]s?ngi kokkuleppe kohaselt kohustusid venelased tunnustama iga üksikisiku õigusi oma tõekspidamiste ja usuliste veendüihuste avaldamiseks. lill I l l id lumeenia ksrjcinike j@ kyistiBike kiri saabus BELGRAD LaänerfiMde^jaMrJanikete w . õlgiasfe kehtestamiseks raudeesriidel^iastes riikides jõudnud N. Liidiist ja Tshehhoslovakkiast Juba Rumeeniasse, 'kus kirjanlkad, kunstnikud Jsi muusikud nõuavad inimõiguste rakendamist idni: vaagistmiste lõp^amisi poliitilistel põhjustel. Belgradi on jõudnud põrandaaloste. kontsMde kaadn Rumeenia kirjaniku Paul Goma ^ selisme tema kaaslase allkirjade^ varastatud tos, mflles nõutakse rahvusvahelise konveremtsä kokkukutsumist SnlmõigM»te U LiötuB on adresseeritud Bed-gjadis ^ i k d e v a l suvel iboBmiva KKnoapa julgeoleku- j a ifeoostöö-koirpereaxtsi jaitkiööonvepantsä koiraldaaatele. Konverentsil tulevad teatavas- . ^ an^ttfishnisele ja vaatlusele Helsingis kokkulepitud otsuste püskUUne rakendamine Ja eUu-vtoine, mis N . Liidu osas on . jätoad vl^a paljtiL soo^da. TsMiiMsIovEüflkias arretaariti me-li issfeut, kes julgesid aula kirjutada välismaialo saadefbud inimõi-gtiste nõudmise deMaa^tsioonile ning Tshehhi võimud ikkmitavad, et arreteerimist ei teostaitud nende isikute polütiliste. ibõdasipida-miste vaid nende krinüBaailikuri-tegude pärasit. Nv Liidus on vüniaiste nädaHsite kestel viangistitud neü dJtssid^qnti ning mstmele isikule om antud KGB hoiatus, et (kui nad oma nõudmisi isiBmõigilste rateidami. seks jatfeaivad, siis ootab neid ar-rateerimine. N. LJidu iuntud dissident m> tomiteadlape Andrei Sahharov andis t}hendriikide CBS televisiooni saatejaaniale Moskvas intervjau, milles ta avaldas lootust, et ühendriikide uus prešfalent Garter kujuneb kogu maailma ulatuses iiiimÕigsSt^ rakendamise eest vditlejaks. gesfI vabadusvõitleja vimtsutysec! vene STOKHOLM — Tartust läänemaaihna JõudBud andJoitieE on Mart Niklus, keda arreteeriti 8. oktoobril L a. vanglast väljalask tuiL Mart Niklus vahistati Tartu seitsmendas keskkoolis, Lhia tänav Zy tundide ajal juba 30. septembril L a. ja teda peeti mii» litsas õhtuni vahi all. Kinnipidamise ajal sooritati ia kodus läM-otiämine, kusjuures n^Ülitsa poolt konfiskeeriti terve rida poliiti-sdt süütuid pabereid. Ka võeti ta kirjutusmasinast proovid kahtlase esitamisega, et ta on oma keelatud kirjandusi Pärast miilitsast vabanemist töötas ta edasi asol^itja Iceelte-õpeteoaina samas koolis. Andes oma Ikavakohast'õppetundi 8., oktoobril 1. a. arreteeriti ta koolis k^et päeva. Arreteerimise põh-jiissks toodi ette Eesti NSV feri-nainaailkoodeksL paragi^v 182, see tähendab „vastuhalkjkamine miilitsaile" 30. septembril. Arre- ,fc93aimiseil ^rebis ta katid oma Nmskogude Liidu passi, «teaitades, et ta soovib Nõiiliogude koda-koiKigusest lahkuda. , Kuna Mart Niklus oli K GB poolt juba varem tema 10-aas-taše vanglalJaristuse tõttu margitud kui „eesti natsionalist", ^ p a i g u t a t i ta peagi Tartust ümber Tallinna Keskvangla eriosakonda „Isolaator 1", kus ta sooritas näljastreigi pro-tedÜss põlijusota arreteerimise • vastu. Nõiikog^de passi ;ikatikire-bimise tõttu oli karta,' et teda pannakse psüMiiaaitriltsele uurimisele, mis tähendanuks tema paigutamist mõnesse kurikuulsasse K G B ,jkliinilmsse". /Niipea kui Mait Nikluse arreteerimise teade jõudis Rootsi pöördus tema Norrlvöpingis asuv sugudane Amnesty Intemationaii pooie, 1 taotledes tem.a Amnesty Intematsionaii kaltse oilla võtmist. Aimnesty Intemationaii raihvusvah&line sekretariaat Londonis teatas enne j õulusid, et ta on otsustanud i^õtta Mart NiMuse pma ikaitsealusdks vangiks ja et tsiim- healts hakkavad tegutsema kolim erigruppi. Rootsi Eestlaste Esinduse poolt pöörduiti Mart Niklusele abi saamise sihiga Stokholmi kiilastähud USA kongressi Euroopa julgeoleku ja koostöö (komisjoni Ikaasesimehe, Esindajatekoja liikme Dante Fas-celli ja komisjoni staabitilema R. Spsncer X)Iiveri poole Washmg-tonis. Mart Nikluse nimi on seatud esimeste .teadetega , passiivsest vastupanust Eestis viiekümnendate aa)Staite. teiseljt poolelt. Ta saatis nimelt 1956. ja 1957. aastal Leningradi ja Tartut külastanud Soome teadlaste |a üliõpilaste abiga läände 15 ülesvõtet, mis demonstreerisid sotsiaalseid väärnähteid Tartu ümbruses. Mart NiMus mõisteti jaanuaris 1959 ödcupatsioonivõiimu üiem-kohtu poolt ,,rahvusvaiheilise kodanluse abistamise eest" 10. aastaks vangi koos järgneva 3. aastaks asumisele saatmisega. Ta viibis ikurikuuilsas Vladimiri vanglas Moskvas ja mitmes , Siberi /Vangilaagris. Anatolij Martjenkö kirjeldab oma raamatus „Minü tunnistus** kaiiel feheküljel kohtumisest Mart pklusega 1965 Siberi laagris nr.- 3. Jaanuaris 1970 teostas K G B Tartus' :terve rea läbiotsimisi ühenduses vene poetessi Naitalia Gorbanevskajä vahistamisega Moskvas, keda kahtlustati „Kroonilca" toimetamises. Läbiotsimine tabas k a Matt Niklust. IKaks NerrcG diplomciati scicicief i Moskvcosf väli €1 MOSKVA. - N. Lüdu. võimud saatsid maalt välja Norra saa^ komia kaubandusliku sekfetäii Knut Mugaas'i ja keelasid Vene-maale tuleku saatkomia esimesele sekretärile Kaare HaugeUe, kes viibis välisreisil. Kaare Hauge räägib vabalt vene keelt ning oli saatkonnas N. Liidu sisepoliitiliste küsimuste ekspert. Oslos mainitakse, et kahe norra diplomaadi väi-jasaatmist tuleb ilmselt. Võtta kät-temaksuaktsi^ onina, kuna Nor :i võimud saatsid äsja maalt kui venelast — neli saatkonnaametnik-ku, saatkonna autojuhi jä Tassi korrespondendi, kes olid seotud spionaazhiga. ühtlasi 'kinnitatak , et Norra saatkonna koosseisi i Moskvas on ainult seitse inimest kuna N. Liidu saatkonna ametkond Oslos on mitu korda suurem. STOKHOLM — Stokholmi Ees-ti Majas elunev arhitekt Roland Härm varises oma korteris reedel, 4. veebruaril kokku. Mõne minutiga oli kiirabi kohal, kuid selile personaili elustaanisikatsed ei andnud tagajärgi. Roland Härm oleks käesoleval aastail saanud eo-aastaseks. Roland Härm .lõi end paguluses läbi arhitektina ja omas arhitek-tibüroo, ikuuiludes Rootsi arhitek-tideliitu SAR. T a o l i .ühiskondil, •kult tegev kaua aastaid Balti Humanistlikus Ühmgus, olles selle esimeheks kuni surmani. Akadeemiliselt kuulus 'ta EÜS Põhjala perre. Leinama jäid abikaasa, tütar ja poeg abikaasaga. LiyBiTÄVBSON Toronto leedulased pühitsevad eeloleva nädfils^^ riigi aastapäeva. Leedu kuulutati iseseisvaks vabariigiks li^vveebniaiiT^ raBivarõivais leedra moori esSüaemas Torontos minu sikaliste etteSsaimetega. Väiismiiiister Vcince s^cabys Kesk-ltt^ rahyvSinieilysi etsima WASHINGTON — übendriikide välisminister Cynis Vance sõitis möödunud esmaspäeval Kesk-Itta, kus teda ootavad ees tähtsad kohtumised ja läbirääldmised Iisraeli ja Araabia riikide vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Vance olukord on võrdlemisi raske, kunaühelt poolt avaldavad iäUe survet Iisraeli juhid, kmia teiselt poolt on Saudi Araabia teatanud, et ta tõstal» õliMi&> dasid Mli Ühendriigid Iisraelile survet ei avalda kontsessioonide tegemiseks. / Saudi. Araabia,. välisminister prints Saud Faisall tegi teatavaks, et Saudi Araabia (loobub õlöiinda-de tõstmisest ainuält 5 protsendi võrra kui Washington ei suuda viia Iisraeli juhte veendumusele^ et nad peavad tegema Järelandmi- Saudi Araabia ning ühendatud Araabia Emiraadi riigid ei nõustunud iteatavasti hüjuti teiste Araabia õllriikidega õlihindade tõstmiseks 15 protsendi Võrra ja panid oma õlihinnale juurde ai-nuilt 5 protsenti, 'lootes sellega saada Ühendriikidelt j a teistelt lääneriikidelt toetust lisraeüi vastu. - Sesiofe Vastuseis Kultuuri laureaadid Ja stipendiaadid 6. märtsil kell 7 õ. To\vn Haji WASHINGTON - Pärast seda kui president Carteri esimene kandidaat CIA direktori kohale Theo-dore Sorensen senati tugeva vastuseisu tõttu oma kandidatuuri tagasi võttis, võib senatis läbi kukkuda ka leinc: Carteri kandidaat — Paul C. vVarnke, kelle president nimetas ühendriikide delegatsiooni juhiks tuumarelvastuse vähendamise läbirääkimistel ning agentuuri Armš Control and Disarmament direktoriks. Wamke kritiseerijad mainivad, et tal on väga kummalised ja liberaalsed vaated relvastuse kontrollile ja vähendamisele, kuna Warnke arvates peaks USA hakkama vabatahtlikult oma tuumarel-vasiust piirama, andes sellega ka l N. Liidule võimaluse ameeriklas- 'tele jär Iisraeli juhid on mõista andnud, et nad on vaümijs raihu huvides Araabia rükideüe mõned piirkonnad okupeeritud alladest taga-si andma kuid nad ei nõustu sellega kui Genfi raiiu konverentsile lubatakse tulla Palestiina Vabastamise Organisatsiooni esindajail. Vance mõningatest vihjetest enne ärasõitu võib sMski oleta^ da, et Ühendriigid ei saa kõigile Iisraeli nõudmistele vastu tulla ning peavad katsuma luua Iisraeli j a Araabia riikide vahel komprpmissi, et vältida õIS-hirnia tõstn^st. Kui ÜJiendriigid on seni iisraeli poliitilistele sammudel^ suhtunud tagasiihoidlikuilit ja vaikiva nõus-oleifcuga, siis mainis yance, ©t Iisrael peab ilõpetama eona õli-puuržmise tehingud Suessi lahes, kuna okupatsioohijõuna ei ole tal õigust seda teha ning selline teguviis ei aita ikaasa Kesk-Ida lahenduse saavutamisele. EestB Äbistamiskdmitee kcKsitub' millist tiiüpD Euna Eesti Abistamiskomitee ,,Eesti Kodu" korterimajade ehitusprojekti tööd arenevad normaalseK ja ajatabeli kohaselt ning korterite müük On arenenud edukalt, siis peab Eesti A b ^ tamiskomitee juhatus hakkama kalkuleerima Ja lõpliku otsuse tegema, millise iseloomuga peaks olema tulevane vanadekodu, mis kavatsetakse pärast korterimajade valmimist ehitada samale Eesti Abistamiskomitee knmdile, kus on selleks koht juba va- Eesti Äbistamisücomiteel oleks võimalik valida põhiliselt kahe vanadekodu tüübi vaihel — kas rajada see puhkeikodima, kus iga kodu elanik,on veel : võimeline iseenda eest hoolitsema või hooldusasutusena (nursing liome), mis on varustatud alalise arsti, õdede ja suurema teenijaskonnaga. Kuna valitsusasutused on viimaste aastate kestel piiranud ja kitsendanud oma toetuste j a laenude andmist vanadekodudele, siis tuleb Eesti Abistamiskomitee' juhatusei põhjalikult kaduda, fnilist tüüpi vanadekodu ehitada ja mölised võimalused on vseläe rajaamselš omal jõul.' Küsimuse põhjalikuks läbiuuri-miseks ja läbitöötamiseks ning juhatusele vastavate ettepanekute tegemiseks ^ moodustati EAK juhatuse koosolekul selle küsimuse kaalumiseks eriko» • misjon, ••• mille koosseisu kuuluvad Julie Herma, R. Künnapuu ja õp. T. Nõmmik, keda abistavad selle ala eksperdid;. . ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-02-17-01
