Vaba eestlane , February 17, 1977

              . J
Hr. 13
ViÜSADE EESTLASTE HMLESANDJA
¥ A B Ä
\ ^ A Ä N D J A : O/Ü Vaba E ^ t o j s , 135 Tecumsefe 9t Toroatos,
P E A T O I M E T M A : Eaii
TOIMETAJA: H a a i ^ Oja
P C S U A A D B E S S : P.O, Box 70, ^ C, TproBto 3, Ost M6J 3M7
tS^O!»nD: toimetas talita
efe^)8ditäocm) 354-7675
lELUMlSHTNNAD Kanadas: aasias $28.-, poolaastas $14.50 ja
T^^a^aastas $8.—, kiripa^iga a a s ^ $46.—, poalasstaš $33.50
' ja v^aiidaastas ^liso
miJM^SINNAD Tiljaspool Kasadat: aastBs |3Ö.--, poolaas­tas
f i S ^ ja vee-aadaastas $8.50. Kiripostiga IJSA-s: sastes
$51.—/poolaastas $Ž5.—Ja veerandaastas $14.—
Ijm^BPõSTIGÄ üte^re-a^sdesse:^^^^a^ potäaastas
|3ö5ö ja vsaraadaastas $15.^ V
^ c. — Üksikoombii M c.
' F R i E i S T © N IÄ
Piibüshed by Free EstoBiaii Psbli^er, Ltd., 135 TeciKBsetii St,
ä ' T£^^ 3, Oal MSJ 282
Moskva Oli mlures, et läänemaaii-mas,
eriti Ameerika Ühendriiki­des,
hakkab pikapeale levima aru*
saaiaine, et Liit oma palaviku­lise
rrivastamisega mõõdub peagi
oma relvastase võimsuselt |a sõja­liselt
tugevuselt Aiaeerika Ühead-rlikidest
mille tuiemiisena jõsdu-de
tasakaal maailmas märgatavalt
mnutob ning jõn Ja tugevuse kaa­lukauss
vajub raskelt N. Liidn poo­lele.
Kremlis kardetakse, et seni­sed
Hus^ päevad, kiis i^ne-msailm
sabtas mngavalt ja iiks-kõikselt
N. Liida relvastamisesse
ning kõigi kolme relvalügi ja stra­teegiliste
tinimarelvaäe scurenda-misesse,
on nüüd möodimüä, kuna
Übendrükides räägitakse jaba pä­ris
lõsisät v ^ ^ s t e sunrtest edu­sammud^
|m konventsioaaaisete
küi ka tuömai^övade alal, mis või­vad
peatselt viia olakorrž®!, kas
maailma sõjaliselt tugevaim riik
ei ole enam Ühendriigid vaid N.
•Uit.
Läänemaailma kartuste hajuta­miseks
on Moskva alustanud suurt
diplomaatilist ofeasii^i, püüdes
kinnitada, näidata ja tõestada, et
lääueTÜkide kartused on asjatud ja
põhjendamatud. Selle ofeiisn\1
raamides tuleb pidada üheks kaa­lukamaks
aktsiooniks N. Liidus te­gutseva
Ühendriikide ja Kanada
Uurimisinstituudi direktori Georgi
Ä. Arbatovi pikemat artiklit Prav-das,
milles püütakse ümber lükata
lääaemaaümas tekkinud kartusi ja
naeruvääristada neid lääneriikide
riigimehi, 5õjamebi ja poliitikuid,
kes ca asunud N. Liida relvastami­sel
ohtusid paljastama.
Arbatovi vaated J a argumendid
on väga lihtsad. Tema kinnituse
kohaselt on praegu X. Liit ja
Ameerika Ühendriigid oma relvas­tusel:
umbes võrdsed ja N. Liidul
ei ole mingisuguseid kavatsusi
ameeriklastest. . möööiimlseks..
MoFkvä suured pingutused relvas-
• tuse suurendamiseks olid Arbatovi
andnetei mõeldud, ainult Übend-rilkide
Järele.jõudmiseks ja süüd.
et .nõukogude ähvardus" on Dende
Ühendriikide sõjaisseesie, töösturi­te
Ja salaiuHT^gelaste leiaüs, kes
kardavad, et aus administratsioon
asub tõdiselt pingelõdvendase ja
relvastuse võidnjooksü piiramise
teele. Naga se3e§t nähtub, susn-dab
ka Arbatovi artikkel lõpuks
välja kurikuulsale detente poliiti­kale,
mille kraanjooksmist venela­sed
paamkaliselt kardavad, kena
see võtab neilt nende sissetulekual­likad
ning sunnib Išaamike ette­vaatlikumalt
suhtuma sõbralike
suhete loomisele N. liiduga.
ühendriikide ekspertide anämed
räägivad hoopis teist keelt kui se­da
Väidab kommunistlik partei
keskkomitee liige Arbatov oma ar­tiklites.
Kü kinnitab kaitseminis­teeriumi
tturimisõsakonna direktor
dr. Cnrrie, et veaelased oa pide­valt
suurendanud oma uurimisasu­tuste
personali ja praegu töötab
sellistes asutustes 830,000 teadlast,
iieist pooled riigikaitseliste ölesan-nettfga.
Erilist rõhku pannakse
Moskvas võimalikule tulevasele
sõjale maailHianinmis, milleks ve­nelased
juba aastaid on katsetanud
maakera satelliite, mis on võime­lised
teiste riikide satelliidid
maailmarmmiis hävitama. Kon­ventsionaalsete
relvade alal on
Mosk^-a saavutanud ameeriklaste
ees juba suure ülekaalu,miäa kin­nitab
nende sõjalaevastiku pidev
suurendamine Ja Ida-Euroopas
rünnakuvalmis seatud tuhanded
tankid.
Ja mis maksvad ühe sellise väl­kes?
mehe sõnad nagu seda on Ar­batov
kai isegi Breihne^i sõnad
midagi ei maksa? Alles IS. jaanua­ril
pidas Kremli kroonimata ku­ningas
Brezhnev K. Lndus Tuula
mas pikema •Tllispoliitüise kõne,
>,Kiii kohvihinnad veelgi tõusevad, siis peame õlihlndadele JlÜe juurde paaema."
l e s t i Liit Kaiiiadgss ©rga^isatsBOdnidt fyhfkersiiei semiiisri
Pärast mitmeid Sttm«maid ja väiksemaid nöa pidanud
datavä Kaiiada eesti organisatsioonide Jühtkomia senünari kava selgunud. See esmakordne IMs-kondlsk
s^iiaar Tiiakse labi k. & 20. Ja ES. mai valienükas kui Kaüadas oa pikk nadalalojsp.
KohaUss - CKi valitrad' loodiisilikiLLt essüasesft fec>daikcaidšu^ amestiü- j-• PÜhapäsva öineiQuiiaj:^ aeg! CEI
ilus Treati ülikool Paterborös,
mis on auitoät^a. sirmasoitjaüe
käepäiaifce im 'läänest, idast k?ji
põhjast Sesniärgiks mosavöi-jalB
aiTU mittB siiunalss ajada, et
inimesite vahei • parem ikonmnmi-katsiöOEi
saafe taklkida' disikii^i-ooni
^ u d u .
Kesgistreerimine seminari al-g:
ab reedel, 20. mai ohtül^ mille­le
Järgneb tatvmiemisõbtu...
Latipäeval äigab. (tegevus iiom-mikiuvoiiifenissga
prof. dr. Jüri •
Danieüi ji|ihatus9l.'SeIiliiis võimle­mine
tjoimub ka •te-jsT-eil iiioimiiiiilm-tal
prof. Taimo Pallandi või prof.
Daiilea jiilitisiüšel.
foi poole. Edmoatoias, Albeiitas
ning sama rõhutanud Ika Ottawas
keskÄ^itsüseliS.
Multi-kiiltmiri pollitifea pers­pektiive
laiemalt vaatieb prof.
dr. Karl Auh Wilfred Lsnrieri
ülikoolist
pülieadatud eesti oüiis^ondaiks
milles ta.ldnnilas: .Partei J a kogu
rahvs nimel ma deklareerin: meie
inaa ei asu iialgi agressiooni teele,
Seminari sisuline töö avatak­se
kell 9, millele järgneb loeng
organisatsiooni teooriast ja
praktikast mag. Robert Kree­mi
poolt.
Selles, iosngus -kasiiJetalsse grup­pide
'teikäamiät, infornnaaJset ja
.formaalselt organisatsiooni, -ähis-konda
ja ssäe suunamise aiuseid,
Seliele järgneb liiljuti Inglisöiaalt
Montreali .Jaani koguduse õpeta­jaks
valitud •nooremasse .-põlT-
•S:onda kuuluva Heino Laaneotsa
loeng .,,31^.'k-õis võibväiesti min-,
na?" Tema ülesandeiks on- vMia.
tuua organisatsioonide- :?töö' prafe:-'
tiiiasasju,. mis on l^aiie silma va-hele.
jäsrud e^tsnägaimamse või
Nende efttetomete järele. jagunen
kogu seminarist • osavõtjaakond
Tlikestesse .•• diskussioonigruppi-desse,
et arutada :i;öOoriate ja
praiiika •tsgslikikust meie. übis-kconas
nü nagu nad sada näevad.
Pärast (õhtusööki ifcõneieb .Me(r-probleemide
ja TOimalusite aruta­misele
Ees-ti L i i t Kanadas kui or.
ganisastsioonide t^e^?us9 j^amss.
Kõneleb E I K esMiess E . Kreem.
E L K jubatus lOodab ^miriari
kaudu eesti. organi^tsiooniäe
•tööd. ergutada J a uusi jõude
r.ööks .leida.- Soovist, osavõtud
•tul-eks te3Äa.da koihapeailse .Eesti
Seitsr. või mõne • muu EHK li&-
mesorganisatsioDni feaudu või ot-söseli
seminari . Liaildusosafconna
juhatajale prl. Kati' Lindrale- —
195 G i e m * Bavd., Toronto, Onft.,
süilikocÄi kaudu tuntuks saanud j M 4 G 2WD, tel, (416) 421-5541. •
!v5ar:4andi ülikooli- pi^fessor- Vai-' [ . OsaTOtumaiks o n praegu ebasel-ter
PiÄnd- meie .tululiku. ,i
fcis see faas on ssavui-^tuu, ^^^s, g^da söandab esitada partei
•an-estada seSega, et.julgeolekut j^^asekretär Ängoola, .Vietnami,
Päev
poosium^ga, ikus. on inius et;teL^an-netl
Organisa^tsiooni administra-tüvsstešr;
küsimustest, .i Icõnel^eb
tJEP T2.' majandusjuht- Antoni
Trdüvert ja programmi' plaanit-;
seniise 'alustest-,Kanada 'eesti, gai-
I d i ie luhiJa- kooliõpetaja Ene Lü-
I d i i . ' KaasDletoite pidamise iiksük-
. • / . I asju. selgiuBb -Harald Kivi,\.kes
, iL«iLig .uiA omakorda. sisse- j '^-'> T-ransoordi ja K o n u n W -
selliEe nimal. ja läbipaistev: vale, i . i i i j i a r T ^ w Toronto, ' - . ^
r-i!'adest eesti rahvusgrupina/, õh-t
i l räägib moodsate, tantsude
õpemja I\öa Danieü itaotsupidu-
I däst ning annab mõningaid näpu-lEiteld
moodsa tantsu jaoks.
Siis seminar
. Hihapäevon
tüstele organisatsioonitöö
nrnstde ELK... juhatuse
• Yeülo Hubeli , . ...... . . -
al-ab kokn^umülise s ü m - . J ^ i ^ ^
Balti riikide esindajad te^d asž^
tate vältd pingutusi, et "vSa Eesti,'
Läti ja Leedu okupeeriiaise küsi
Kiust lütuaud Rabvaste Organi^
satsiooni. Enne president Fordr
adminisö-atsioom ametist lahku­misi
oli juba mõningaid tuimus
marke, et asi hakkab liikuma, ku
na Ühendriikide peadelegaat ÜN-ih
William Scranton puudutas ühes
komisjonis Balti riikide kiisimust.
mainides, et aeed riigid oa N. l i i ­du
okupataooni aiL
Nüüd ime presidendi ametisse
astumisel on Scranton läinud aja
lukku ja tema asemele on mmetä
tud Ühendriäiide peaööegaadiLs
mapilmaorganisstsiooni aeegei
Ändrew Young* kellele presiäen|
Carter olevat Valgesse; Majja pää-seinisel
suur täaüvõlgiane, kana
Yoang aitas selleks tõhusalt kaa
sa, et Garter sai endale presidendi­valimistel
mustade tugeva toetusf...
Praeguste väijai-aadete jasre>
tundub, et; Balti rahvastel ei oi!-
uuest ühendriikide peadeJegaEdrst
palju abi, kuna teda hu^itavac
eeskätt Aafrika küsimused Bine
.ge.- See- oleoeb. 'kas- Kanada 5;ssik-.
valitsus 'toetust aimab. Tegelikud
elamisMüd on aga järgnnised:
omaette tuba päevas' $11 j a sööfe
päevas $9, s. o. $20 pluss maks.
E I K juhat^js ..Joodab,. ©t. š^|.T5imu üleandinine. valgete.: vähe-
E.^V.-aktetö . kcnedesit- ••tuieQev|miiselt...Rõdeesias J a Lõmia-Aafn-.,
vaim- kajastuks -ka prakitilise rah-. Ikas • mustade . enamusele. • Yosng.:
^'ä majandusliku t o e t a m i s e ees-' kes omal a.jal oli suur mustade JB-t
i nooremate ssminajist: csavõtu ^ M, Martin. Luther Kingi
koordineerimiseni"^^^^^^^ siug aitas tal orgsuisemda;.
suuri tänavademonstratsio&ne, käk
^hiljuü Aafrikas, kus ta tutvus seal-ei
tõsta üalgi mõõka teiste rsb- ji^atkonna vastutusrijmde.-puud
vaste vastu." Ühel heal valel, OD jsetõLtu.
ks Vveei mingisu^tine mõte kuid 1 See loeng ori
orgmsais-ioone^ kes- meie ühis-'
kondiiMoi tööd kannavad?
ei i^indlnstaia
js relvadega
kulepetega.
" Arbatov naeruvääristab ja ala­vääristab
venelaste eest hoiatavaid 1
pf-liirlkuid ja sõjamehi, mainides,
Kainbödzha ja
siindmuste taustal'
annab talle kahtlemata bumeran­gina
ootamatu tagäsüöõgi. .
• . • - K A . .
nalise ikasvatuse õrikaani prof. dr.
•Jüri Danieä loengule ^'
teooria". Lõunasöö
iüge|Q nini Smunud .kaks .• \^jas2meir.
j Esimene -on ingüskeeme. ..Papers'
lonSoviet Law', kuna töine, vene.-
i keelne^ köide, sisaldaib dokumen--
\ te Nõuk. kriminaMprotsessi koh-
Nõuk.- liidust ühandriikidesse!. Esimefr^ koide [koosneb feLtiest
saabunud immigrantide |K>olt;.artiklist, millele lisandub' Nõuk.
Setsiailstliky Õiguse
iRsti^yat
New • Yorsis . asi litsuse kolm -hilisemat. resoM-
-Soüsiaüistliku õiguse Ii^itiiudi"*; siöoni. mis teg^evad administra-t.
Xbe Insti-iure -cm Socialist Law^ tiivs?:^ ja.avaliku: ^korra , isüsi-eeszjärgijs'
on Nõuk.' - Liidu, ja : musidega. Koim' aitiälit.käsraeved
teiste nn. ,sotsia2istlike". . cxfea- •:K5uk. :Lüdu rahvus^^abeliste ,'su-tuinimpQe
-õlguslike^ai^^ hete õlgusäM?^ aspekte, -'koosek-uunnüne,
kusjuures erilist i^hku" sistaDtsit5usu-jä mõõna ;Hahvus--
asecataikse samlszdatis ilmunu:
ij;onimuniiL3/tSioonist
dfi .tähtsusest' administra.i.üvse..
teooria aJ^jsel -Eesti- peaskaut
mag. Jaan Lepp. • ' '
li^iisiooni ministeeriumis tegeleb
praegu kogu minist:s£riumi umr
unTimise j b^rorjpxiseerlnijs^ .küsimusega.
, kõneleb • "
inimkorda- Eesd organisatsioonide vaba­hariduslikust
rollist, võimalus­test
?ä viisidest kõneleb Toron­to
ülikooli keemia fakulteedi
dekaan prof. dr. Olev Träsš, ..
. 'Möödunud valimisföl Ontarios
Georgina. :: Township^is.' .' (vallas J ; ind endise presidendi .Fordi j a . t^
said k a ^ ' ' rallavansma ehk ma-u
võrdselt
.- Pärast iõtuiat. algab ?e™as I
Kanada' multi-kulüuuri . poliiiika I al^ätus^ sai teoks ka .Met-ja,
programmide ülevaa^ga. ^r^^ kõndsmine ja
iesuhtss on E I K .pöördunud ühe |.^.^^^^ .^^ orgamsatsi-
' oc-ri • :agel'ase • iilesandei^., - siis - j a-
— — — — — —i. g ; . - - j 5£-iinarile oma' kogemusi Ig-
' Tõ-nnaküla.- Organisatsiooni
on
1 . - ,
tide ja ko-reaüaste) olukorda. .
^LisaaaOQ äj^ .DDD^ koto-dD. W^.Xi.^x l a X ^ Leivati ÕM.
kument-i mis-kasrlevad vaoatiah:-.1 . "
likke valveiiksusi, nõuk. passisüs-' L5\na-- kõneleb,:. aup^konsul
teemi.; ja. nn. - ,propiskaT\, Kõik Ibiar Heinsoo, t ^ n a l .' „Eesti".
neea^kolm tegelevad' availiku kor-.i.Seires tuuakse välja meie tegevu-r
a .^uitamisega : vastavalt. v a l i t - i S r >i:undi ^Eesti vabadusvõitluse
sejate huvidele..;• '. .!sekt-õris.' ''•
' ; ; v i - r i
luriioiliste -mater^aliae anaiiuusi-misele.
..
vaneüises õiguses, .Nõuk.
• Nõuk.. tegelikkuse ja. - seaaus-
.as-dhise ning 'rahvusvaheliste va» 1 raras: lOunai jaguneo seminar
häkordadetundma.õppimiseks on j "^^j^^^^fl^^^^^ ' ^
ilmunud • \'äl-jaanded .- Jkäsul-ibT.-^'' ^^^-^-^-^ e*teÄanne^e alusel nini
y o r i kandidaati peaa
hääli.: Selletõttu üks; kandidaati. •
dest. nõudis häälte-'- uuesti luge­mist,
- mille • tagajärjel häälte arvu
i^ahe vähenes'ainult'37 häälele.. .
lihe. valimisvõistlus oii:'ette'.nä>
ha, kandidaadid kuulutasid
märgatavalt ka Toronto- eesti- aja-
Iditsdes.' • • .y
• . B^tlastel oli võimalus oBa 3>aa-.
lukeeleiks oma 'umbes 5W hääle­ga
n i i ^ nad olemid võinud kuju-
.neda .: väga. ^nõjurikkaks,. näit.
eestlastele', .soodus-tuste .-.-noudmi-.
sel..-; •
Kahjuks, hääletas üdora iim»
bes' SõO-st h-ääleõiguslikust eest­lasest
ainuit 40-ne ümber..Eest­laste
' m-õjuvõimsus: on ' saanud
seega suure, liahju. ainult .tänu
eestlaste- loidusele. ' > -.
Kr. 13
N%DA|
20. ja 21-vet
dr. Peters, tel.
„Käteiine
ti Chicago Ee
Eesti Maja N]
Remmst'ila"\
ilts'a auhim
laiine Eestist'!
lUdsse
raeeidfe
kuJfl ja vast
Juba esimese
^näidendi kest|
-laiBsri. Män^
go;Beati Majj
k-cnd oina paij
IcuM; vaiafcaijf
Öteosd^^
tebtud toiiusj
®eöti Majal
Toomsalu
lekuika teg^
hai vÜMvale
tl ttäflb veei]
näidend iIa-\
liasja isegi lj
se olukorraga ning Waskingt-oni ta­gasi
naasides pidas ta vajaBksks
kinijitada. . et ameeriklssed e i ' olt:
T-äitnud .oma koliusüisi .Aafrikas
võimu üieasdmiseks valgetelt
mustadele ning- oa', lükkanad koga. ^
v~;:t:itiivekci^rma; . inglaste -kaelaV
Valgele .Majale. öE: sellise .dekls-rat?
iiooii suureks üliatnseks ja- prc
fidenf Carter .6li;:,s:|tiiiitsd YoiiB^r'
vliljeiidiisi, mis olid: ilmselt .fU7::nii
ruut töötab :,Khi^nika
- P r i ^ s " peatDimetsja V, Ghaüidse
- juhtimiseii. Khroniks P r ^ i ' pea,-
..• miseiS3 ^ublika-tsiooiilks .on fcea;:'^-.
, vasti. neli. koreda aastas.', ilmuv
s4
luu võtab vaait
Lud Kah vaste
Dshlaraisiooni''. j a Nõuk.
^institutsiODnl
LiiCLU
vahekon^.
:Järgneva.a. artiklid.käsiuLerad nh.
. ,A' Ghrbniole - of Human ^ Bights • ,.para5iitiliku ehiviisr.^. v ^ t u " *'
: in tbe USSS^'. - ,. | lemiseiks • rakendatava^ .seadus
Instituudi kirj3Stusa^ 'OQ andlust-ja vähemusrahvuste (jun
SDciaast Law-^. m 8th Ave. New ' Haudsepp oma uute lauu-
Yoiik.- N. Y : 10D18 (I köide 2DQ Etnograalüise ringi
' $10.00. II-köide. 4 r . a . . T h ^ r - S t n e Hunge. ranva Ja .seits­melt-
ig^^^QQ-j ^ • kc^:^diike mängude.; õpetaznisega.
j .-- ^ • .ISsHos õ^etsmine'ja.'mesteQluline
L. KOOBAS -' osa on vüdud. ;
KohaHkud valla poliitikud väi­davad,
et t s ^ ka ^ juhul kui:
suurel' hul-^al hääletanud, eestlas-.-
ma - välisministri' Kissxi!§"eri Tastn. :
•pebmesdama.''•. : • 7 - v-. .-
AcdiwYoüiigi esimesed sjäds
lad. ema vastufosrikkas^ ametis 011 :
olnud Väga kõikuva isejoamugÄ 72
raske ca ütelda, .millise S S E Ü S V ^ ;
tavsd.^ tema . pclüülised : sam^-nii
maailmaorganlsatsioc^ais, '• Küi
Ymmg ralgibv et ta' taliab LiitunBd:
Rahvaste' .Or^nisatslocsais >ciic,-
eest li ea. seista, et .XbendriuTid on
moraalsetes küsimustes maallm,^!^
õigel poolel*' ning et übeadriiirid
saavad tagasi oma .^d;r3Äl«te
jõu**, mis aad kaotasid \letB3rui§,
siis tairsksime näha;.e« se^St^ või^,
poole" poliitika raamides rõcMÄfee
maailmas arutusele ka Salü rlikf
de okupeerimise küsimus, ¥«?^un.ii
seniseid palütilisi samme arvx^sj^p
võttes tüödub selleks s-ä^ki derait
väheseid väljavaateid.
,,Pravdas'* äsja- avaldatud pikk
juhtkiri dissidentide küsimus*^ ka-te
hääled o l e k s - ü h ^^
nud Itahe kandidaadi vahel, hädas nende ennastsalgavate im-oless
eestlaste mõju püsinud. Või j mestega, kes nõuavad iniinõig^te
nagu ühes vaijmisülesku:^ ösl- ] kehtestamist Venemaal ja aEabei-di:
Hääleta kukias soovid, kuid j detud riikides. KremU probleemid
tl leta! on seda suuremad, ei .Brezbuev
: (Jarglk. 3),
KINl
1482 Ba
(Batb
Telefon
AdvoScaac
hr* D,
-"teel
EesH kuiisj
se idied o|
: Jistsda ja
/ 861
Torol
KII
23 WEJ
Kömi
Judele
haddsi.
kõiki nc
raud*
kuna 8<
suuri
lutika,
dissidei
fiikai
olitl
le rezhil
Asjas|
sideatic
kiusamj
vacuU
pildi
dusU
peab v|
{. kögndel