1977-02-17-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA ESSTLÄHE . 17. veebruaril 1977 ,'February 17, 1977
Sälti suysatciülis'
Eesti-läti-leödu mäe- ja murd-ma^
suu&atamisvõistlused toimuvad."
Devil's Elbow suusakuurordis
laupäeval, 19. veebruaril naga varem-
teatatud. Ntiü4 on võistluste
täpsem kava selgunud.
' üidkorraldajafes tänavu on Kalevi
Suusa&lubi. Hommikul toimub
murdmaa- ja mäesõiduvõistlusi i
vanuseklassides ja suusatamine
matkajatele, pärastlõunal teate-voistiusi
ning õhtul ööšõit ja omavaheline
koosviibimine. •
\ Murdmaavõistiuste registreerimine
'toimub kohapeal „Caribou"
majas, algusega kell 9 laupäeva
hommikul. Start on individuaalne
^ohalejõudjate saabumise järjekorras,
algusega 'kell 11. Võistlusklassides
Jälgitakse Kanada Suusaliidu
norme tüdrukute, poiste ja meeste
vanusegruppides, imid naistele on
jž^atud võistlusklass veel kaheks
— üle 20 a. Ja üle 34 a. .
Võistiusstartide vahel ja hiljem
on võimalus matkasuusatajatele
startimiseks — neile, kes ei soovi
võiötelda. Matkasõidu aegasid võe-taikse
soovikorral. Rajad on Vahelduvad,
kergete nõlvakute ja
langustega metsamaal, 5 km ja 2,5
km distantsidel.
Suuskade määrimiseks on kasutad'^
köetud tuba. Auhinnad murd-maavõistlusel
on Kalevi Suusaklu-bi
medalid esimesele kohnele igas
klassis, kuna mälestuslindid antak-b
kõigüe osavotjaüe. Pärastlõunal
toimuvad teatesõidud, mida korraldatakse
kohapeal. '
Mäesõit algab kell 12. Regiiätree-rimme
toimub kell 9—11.30 suures
klubihoones- (Chalet). K&. siin toimub
Võistlus vanuseklassides, kusjuures
auhinnad on aimetatud Balti
Sausalüdu poolt. Võistlusaladeks
on slalom ja suur-slalcm.
Osavõtumaks mäesuusajatele on
$3.00 täiskasvanu pealt mng sama
!murdmaasuusatajatele. Vanematele
teismelistele on maks $2.00. Sel-
Me lisanduks veel poolehinnaline
rajaikasutüsmaiks $1.00 neile, kes
soovivad murdmaaradadel sõita
pärast võistlusi. Noortele vanuses
15 a. ja alla Ott nü võistlused kui
rajasõit tasuta.
Devü's Elbow suusakuuurort on
teatavasti eestlaste ettevõte ning
' asub Bethanyst c: a 15 min. autosõitu
põhjapoole. Sõita maantee
nr. 35-ga Bowmaaivillest põhja ku-
1 ni mnt. 7A, sellega itta kuni Bet-hany-
ni, sealt jälgida Devü's E l bow
silte. Sõiduaeg Tororiitost on
1,5 tundi, umbes 60 müü. Toitlusta-
. mine toimub kohapeal. Samuti leidub
võimalusi üürida suusavarus-tust.
Parkimine on tasuta. Murd-
Hiljuti 'tehti korraldused lihe grupi indiaaadaste laste mtoiisete
ühe põhja Ontario linna algkooli. Kooli juhataja oM teadlik, et
indiaanlaste lapsed kannatavad sageli tedste õpilaste tagafeiusamise
tõttu ning selle olukorra vältimiseks kutsus ta kohale ühe Humaa
Rights Oommissioni esindaja, kelle ülesandeks oli kõneleda' lastega
Nõunik küsis lastelt, kas mõni neist on pidanud oma endisest koolist
minema teise kooli ja milline on nende tunne kui nad tunnevad
endid.seal võõrastena. Sellise argumentatsiooniga aitas ta lastel ara
saada indiaanlaste laste tunnetest kooli saabumisel ning uustulnukate
kokkusulatamine endiste õpilastega arenes sujuvalt.
Nõuandmine kohtadel on Ontario Human Rights Oommissioni '
üks tähtsamaid ülesandeid. Meie korraldame seminare ja diskussioone
poEtseivõimudega nendes piirkondades, kus eksisteerivad
komriiunikatsiooni barjäärid politsei ja vähemusgruppide vahel ning
aitame sellega vähendada pinevust nmg arendada vastastikust
arusaamist. Meie külastame immigrantide ja pärismaalaste
vähemusgruppide koosolekuid, kus meie selgitame nende seaduse-päraseid
õigusi ning nende kohustusi provintiä kodanikena.
Meie abistame ka inimesi kontaktide loomisel selliste koMlke
organisatsioonidega nagu näiteks kooli jä kodu grupid, kogukondlikud
ja valitsuse agentuurid ning kirikud, mis on vahnis oma abisitavat
kStt ulatama, kuid millede olemasolust paljud inimesed ei ole
teadlikud. Kui tekivad raskused rassi, keele, nahavärvuse või usu
pärast, süs on Human Right Commlssion aiati valmis korraldama
diskussioone ning looma arusaamist ja respekte teiste inimeste
•suhtes.- .:
• Mede Ülesandeks on aidata; inimesi kokicuvtuua' ja
paremaid suhteid kõigi gnjppidevahei^^
Kui teie soovite mhkemMormatsioom või abi, süs võtke Human
Rights Commi§sion'ga kontaikti järgmistel aadrsssidel.
HAMILTON
1 West Avenue South
PostäIZone: L8N2R9
Telephone: 527-2951
LONDON
560 Wellington St.
PostalZone: N6A3R4
Telephone: 438-6141
SUDBURY
1538LaSalle Boulevard
PostalZone: P3A1Z7
Telephone: 566-3071
WINDSOR
500 Ouellette Avenue
PostalZone: N9A1B3
Telephone: 256-3611
KENORA ;
808 Robertson Street
PostalZone: P9NtX9
Telephone: 468-3128
OTTAWA
2197Riverside Driv®
PostalZone: KlH7X3
Telephone: 731-2415
THUNDERBAY
435Jam©sSt.S.
PostalZone: P7E6E3
Telephone: 475-1693
KITCH^NER
824 King Street West
PostalZone: N2GlGt
Telephone: 744-7308
PETERBOROÜGH
>267StewartSt.
PostalZone: K9J3MB
Telefihone: 743-0361
SAULTŠTE. MARIE
125 Brock Street
PostalZone: P6A3B®V
Telephone: 949-3331
TORONTO
400 University Avenu©
PostalZone: M7A1T7
l i
• /
Commission
Ministry of Labour
Bette Steph@nson,
V.
maasuusatajatel on soovitav" koguneda
väravast vasaMe, mäesuusatajatel
paremale. Võistluöõigusli-kud
on kõik eestlased, lätlased ja
leedulased ning kõiki eesti suusa-huvilisi
on lahkelt palutud väljasõidust
osa võtma.
Lisa-informatsiooni on saada telefonidel
(416) 223-6141 ja (416) 223-
6622.
© 6,7 miljonilise levikuga seksi-ajakiri
,,Flayboy" toob veebruarikuu
numbris seeria ihukateteta tütarlaste
pilte, kelledest 1977. a.
kestel avaldatakse fotoseeriad
koos topeltsiselehe fotoga, üheks
poseerijaks on Virve Reid, kelle
kohta öeldakse, et ta on sündinud
shoti isast ja eesti emast. 20-a.
Virve on kunstiõpilane Väncouve-ris
ja tahab saada näitlejaks. Ta
on maininud, et tema püdi avaldamine
topeit-siselehel 1977, a. kestel
aitaks palju tema karjäärile
kaasa. Poseerijate hulgas on ka
tütarlaps nimega Mavis Cusick,
mis võiks oüa kunagine moonutus
eesti nimest Kuusik. P r l . ( ^ i ck
on sündinud Saksamaal, kus tema
isa tollal töötas.
NARVA — Narva Mööblivabri-
•kus haikati tootma pehme elutoa^
mööbli kcoBplefeti „Ringo". ,
Kompleikit oh uudne selle poolest,
et ta koosneb sektsioonidest
ja tal on kaks nurgäjei^efnti.
Sektsioonid võib oseitada ühte
ritta, pika düvanina. Kuid seda
KOOSTANUD ANTS VOMM
misel: Teda saatsid ainult maamõõtja,
tõlk ja kaks kasakait. Matka
muuteid algusest peale raskeks
mitu head kelgutäit varustust, mida
tuli: kaasa vedada, ühe jõekese
juurest pidi ta samojeedijuhte l i saks,
saama, kuid kohalik pealik,
kellega ta kaupa tegi, viipas telkide
poole ja ütles, et seal on kõik
surnud. Raske külmetus oh tabanud
ka vastupidavaid looduselapsl
Jättes seitse, surnut maha, lukus
seltskond vaevaliselt siiski edasi,
kuid selle asemel et samojeedidelt
abi saada, pidi ta neid ise tõsiselt
aitama hakkama. Haiguse tõttu jäi
samojeedinaistel ka suur telk kokku
õmblemata ja reisiseltskond
kannatas kohn päeva lumetormis,
27.-30. maini.
17.
Kui kaiiÄsnahk oli esialgu Siberi
peamine eksporfckaup, siis rikaste
kuldasisaldavate; kihistuste avasta-,
misega kujunes kuld peagi esimeseks
väljaveoartikliks. Seda^ väärtuslikku
metalli leidub Uurali lää-nekülgedel
jä Lääne-Siberis, kuid
kõige produktiivsemad kaevandused
on Ida-Siberis, kus kuld andis
juba tsaariajal elatist tuhandetele
töölistele ja rikkust mõnele edukale
spekulandile. '
Knllaleiud andsid mõnedele Siber
i piirkondadele juba tsaariajal ka
ameerikaliku üme ja lõid selts-kondükud
vahekorrad täiesti segi.
Krasnojarski väikeliim, romantilise
Jenissei kaldal oH üks rikaste
kullakaevurite peamisi asukohti.
Siin võis näha uhkemini riietatud
inlniesi ja rikkalikumalt kaunistatud
tõldu. Kahjuks polnud selles
linnas aga ühtki raamatukauplust,
ega pandud rõhku vaimsele arengule.
KuUavaesem kuid rikkam vase
ja raua poolest on Uural, 'kus Peeter
Suur juba kaevandustega algust
tegi.
MIDDENDORFF'1 SEIKLUSED'
TAIMÕRIMAAL.
Mgides Siberi rannikujoont,
leiame ida pool Novaja. Eemljat
tühja maaala tõusmas Põhjanaba
poole, tungides oma kaugete maaninadega
sügavale merre. See maa
oma peajõe järgi on Taipiõrimaa,
Vana Maaüma kõige põhjapoolseimas
ja ebasõbralikumas nurgas.
1342. aasta aprillis leiame Eestist
pärit Alexander von Midden-dorff'i
oma kahe saa/tja, Taani
metsateadlase Brandfi ja 'ühe
teenriga Jenissei jäält. Ta kaaslased
olid haigestunud leetrisse.
Meeskond kiirustas, et enne lume
sulamist Hatangas^ jõuda. Terve
reisiseltskond koosnes veel ühest'
maamõõtjast ja kolmest kasakast.
Nad said kohiiekümnekraadilist
alla nulli ihnä ja tuul tahtis vägisi
nende kelke ümber lükata. Tunguusidest
teejuhtidega lukus seltskond
üle tundra kirdesse, ühes
asulas tehti haiguse tõttu peatus
ja kõik põdesid leetreid peale
Middendorffi, kes kavatses siit sa-
"mojeedidega koos edasi rännata.
Micldendorff kasutas jõudeaega
Hatanga uurimiseks ja ettevalmistuste
läbiviimiseks jõge mööda al-lasõiduks
kunagi tulevikus. Kohalikus
külas olid ka kõik leetris ja
Middendorf otsustas hoopis Taimõ-ri
jõge mööda alla sõita. Ta lasi
endale kaheteistkümne jalase kiiluga
paadikere valmis teha ja
alustas oma , seiklusrikast matka
Sula^ tegi kelgutamise raskeks ja
seltskond jõudis 14. juunil alles
Taimõri äärde. 30. juunil algas jäälagunemine
ja 5. juulil oli veetee
vaba. Kesköise päikese valguses
lükati paat vette ja ristiti „Tund-ra'ks",
et mälestada ta ehitamise
raslmsi 74° põhjalaiuse tühimaadel.
Lakkamatu põhjatuul aeglustas
nende sõitu piki Taimõri jä üle
Taimõri järve, mille taga Taimõr
voaias läbi kaljuse maalilise maastiku.
Kiirem voolus oli paadimeestele
kasuks, samuti ei pääsenud
tuul kaljukallaste vahel neile kallale.
?Middendorff ei saanud ennast
küllalt varustada ja nii pidid nad
selle vähesega läbi ajama, mis
paati kaasa oli võetud. 6. aug. oli
esimene öökülm ja hoolimata
hoiatustest ta sõitis edasi. 24. aug.
jõudsid nad 74- põhjalaiuse juures
mereni, kuid nüüd oU ka aeg kohe
1 tagasi pöörata. Suur vahemaa lähimate
inimasulate vahel ja vastuvoolu
sõudmme pani Middendorffi
juba kahtlema, kas nad suudavad
tagasi minna. J a toitu oli ka nii
vähe, et jõud kippus otsa saama.
Samuti segavad olid pimedad ööd
ja järjest suurenev Icülm.
26, augustil, oHes korjanud enne
Põhja-Jäämere äärest ajupuid kütteks
kaasa, alustati tagasiteed. Jõgi
oli kallastest iuba kohati jääs
ja vesi oli langenud üle kuue jala,
nii et tihti tuli sumada paati järel
tirides läbi madala, vee, Telgirü-dest
tehtud laia purjega ja.tagant-lüklcava
põhjatuule karmu lahkusel,
õnnestus neil paati kahest kärestikust
üle tõmmata. 31. augustil
lõi õel tuuleiil paadi kaljudele ja
murdis rooli. 5. sept. metsik torm
peksis vett paati ja nende rüetus
oli jääkorraga kaetud. Reisijad pidid
veel neli päeva venitama, enne
kui torm lakkas. ;^
Kuna järv jäätus, tegid nad paa-"
dist lükatava.kelgu ja jätkasid t a -
gasimatka : 10. sept., vaatamsta
vihmasele ilmale, mis sulatas sadanud
lume. Teravad kivid lõikasid
kelgujalastesse kui nugadega
ia kohne versta järgi puiiines sõiduk.
Middendorf f tundis ennast nii
väsinuna, et ta otsustas oma sõpradest
eralduda, lootuses, et vähemalt
need samöjeedideni jõuaksid,
enne kui nad lõuna poole rändavad.
Järeljäänud toitained jaotati
viieks. Loodüseuurija . koer,
kuigi kõhnaks nälginud, aga neid
truult saatnud, tapeti ja ka see
Idha jagati viie inehe vahel võrdselt.
Koerakontidest supp oli lah-kuniiseineks.
Nn jäi Middendprff
oma soovü haigest peast ja väsinuna
75° põhjalaiusel üksinda ühe
guma, paarsada versta vähemastki
inimasulast.
Kolm päeva suutis ta siiski veel
edasi komberdada. Ta nägi, kuidas
jää kattis järve ülem ja viimane
ünd lendas lõuna poole. Siis kadus
ta jõud ja järgmised kolin päeva
ei suutnud ta sõrmeotsagi liigutada.
Kui ta jälle suutis edasi minna,
roomas ta järveni, iõi jaäkoore
puruks ja jõi, sest teda vaevas
metsüt janu. Nüüd järgnesid suured
lumesajud, mis talle jäUegi
kasuks oli, paömdes varju külma
tuule eest. Ta sobrad olid läinud
juba kaksteist päeva ja ta leidis,
et kõik oleneb tast endast, kuigi
ta on kõigest maha jäetud ja samahästi
kui surnud. Pikkadel uneta
öödel nägi ta viirastusi, ta
unustas süüa jä juua. Ta tähtis ennast
tappa, sest ta nõrkunud aju ei
leidnud enam muud väljapääsu,
kui järsku kui valk taevast, tuli
tallo päästev mõte, mis lõi ta erk-
Ta korjas kokku oma viimased
puutükid ja süütas need ruttu. Ta
sulatas lumest vett ja ajas selle
soojaks. Siis lisas ta ühe loodusteadusliku
preparaadi peale kallatud
piirituse vette ja jõi. Nüüd sai
ta uut elujõudu: Ta mõtted pöördusid
taas tagasi perekonna juurde
ja meenusid õnnelikud noorepõlve-päevad.
Varsti vajus ta kosutavasse
imne Kaua ta maganud oli, ei
iftäietanud ta enam, kuid ta tundis
end ärgates näljasena. r-Ta sõi
nahka ja kasetohtu,. kuid siis tuli
lumekana laskekaugusesse, millega
ta suurendas oma viletsat toidutagavara.
Kuigi veel nõrk, asus
ta matkateele mahajäetud tagavara
otsima.-Lõuna ajal nägi ta ühel
tuttaval mäeküljel kolme musta ^
mööblit võib ika, panna nurgeti,
U-jkujuliselt, või siis säcsaikHia.
Iga sektsiooni saab kergesiti muuta
tugitooliks: selleks kuüiuvajd
koanpleikiti 'käetöed/,Jpigo'^ on
kaetud ilusa dekorajtüvriidega.
Kooiiplekti on 'kujundanud disainer
Ants Vürelaid, Y
suunas liücuma. Suur oli rõõm, kui
selgus, et sinna oli saahonud ka
samojeedipealik, keda ta Valrem
isiklikult oli aidanud ravida ja kes
nüüd ühe Middendorffi endise matkakaaslase
juhtimisel teda kolme
kelguga otsiinä oli tulnud. Tahtes
oma heategijat päästa, öü Mnulik
samojeed jätnud selja taha saja-viiekumne
verstalise matka.
Samuti 'kuulis ta nüüd, et kaaslased
olid jõudnud samojeedide juur-ide
juba neljandal päeval, kuid tugevate
lumetormide tõttu pidid
nad päästemeeskonnad tagasi tõmbama.
Kolmekümnendal septemb-rüsamojeedid
jõudsid Middendorf
figa ta telgi juurde ja"9. ok-toöbrü
jätsid nad Taimõriga lõplikult
jumalaga, jõudes järgmisel
päeval Böganida suitsutarre, kus
ootasid ülejäänud matkakaaslased.
Siin mõningaid Middendorffi tä-helpanekuid
t a Taimõrimatkalt.
Varem avaldatud väide, et valguse
ja vai^ju temperatuurivahe on
suurim kõrgematel laiuskraadidel
eriu suvel, leidis Middendorffi
poolt •kinnitamist Kuigi kraadiklaas
näitas —37' alla nuUi, tükü-sid
päikesepoölsed mäefcüljed sulast
ja juuni lõpu poole, kui ilmad
olid veel alla nulli, oli päike Tai-mõri
päiksepaisteliselt kaldalt juba
täiesti lume. sulatanud. Metsikud
voolused paiskusid kohisedes
mägedest alla ja järsku hügeljõge-,
deks paisunud tävaEsed jõekesed
olid tõusnud lieliMimmend kuni
kuuskümmend jalga oma talvisest
nivoos-t, kandes jää ja kõik,- mis
vastu ei suutnud pidada, üles
Põhja-Jäamerre,
kalju varju puhkama jä jõudu ko- täppi ja hakkas otsekohe selles
JSoomejppiste K l i
Mlöödunud lau]
rontos oma kiinj
gä; millestki
arvuliseli osa v(
kes veetsid meel
jaks muutsid. K(
säga ja Ameeril
mann ja T. E. V|
õhtu- algas Mul
Marteni aühikese
vitades Icüilalisi ja
vaadeüdes mõne p
soomedoiste liika
. Avasõnja järgi M
hümniks kujiuien^
tervitajnie:.."
Tervituste osal
Ja Vabariigi
' Heinsoo Mrjalil
tai polnud är£
malik koosviibii
Teiseks itervitas
T. E ; V. Ü. esimf
vldes üritusele pj
nekut j a kriipsuta
sooonepoisid on
ühise perena oma|
Kotoiandallcs itei
Ruberg Montreali]
vStüsi seailse M .
mepoiste poolt,
navõtus Ita ütles,
pole veel lõppenul
. da teha kaks kbrj
Veidi hiljem- k
vendade tervituse
siainen, kes oma
Ilses kõnes VJ
1939. aastal nooi
kes armastas kõi
onia isamaad,
lasi, ütles ta: „T\
külg — liiga väil
natul^e rohkem,
nud relvi, me suj
jas 105 päeva vi
See oli raske
ilusaim aeg, ini|
rahval olnud, s(
me rahva hulgj
meel."
Ta ikirjeldas pj
' valitsenud ebaki]
mil keegi ei todi]
hüglane uuesti k£
MVõibolla olune
Ä e d ja lootsil
alustades uuesti
1944. aaista suvel 1
leyskude mõtlema
nud enam ilusan|
jalna i i k s l jäänuc
rohkem tegemlstl
teisi abistada; Tn]
si rahuks."
_ Vaadates sõjai
' «Te eestlased ti]
J^^eid. Olgu
teile, kes ise ölit
põllud ja k\
oina soome vene
oli ohjiline abi sl
Syyäril algas tagi
Ä mõistis, et aij
aidata,
siis sel raskel
andev ja julgus!
eestlased, kel p|
laiaad ega koduJ
ve keha jä voi|
meile appi, tõi(
baduse altarile.!
pärast sõda ej
/
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 17, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-02-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770217 |
Description
| Title | 1977-02-17-06 |
| OCR text | VABA ESSTLÄHE . 17. veebruaril 1977 ,'February 17, 1977 Sälti suysatciülis' Eesti-läti-leödu mäe- ja murd-ma^ suu&atamisvõistlused toimuvad." Devil's Elbow suusakuurordis laupäeval, 19. veebruaril naga varem- teatatud. Ntiü4 on võistluste täpsem kava selgunud. ' üidkorraldajafes tänavu on Kalevi Suusa&lubi. Hommikul toimub murdmaa- ja mäesõiduvõistlusi i vanuseklassides ja suusatamine matkajatele, pärastlõunal teate-voistiusi ning õhtul ööšõit ja omavaheline koosviibimine. • \ Murdmaavõistiuste registreerimine 'toimub kohapeal „Caribou" majas, algusega kell 9 laupäeva hommikul. Start on individuaalne ^ohalejõudjate saabumise järjekorras, algusega 'kell 11. Võistlusklassides Jälgitakse Kanada Suusaliidu norme tüdrukute, poiste ja meeste vanusegruppides, imid naistele on jž^atud võistlusklass veel kaheks — üle 20 a. Ja üle 34 a. . Võistiusstartide vahel ja hiljem on võimalus matkasuusatajatele startimiseks — neile, kes ei soovi võiötelda. Matkasõidu aegasid võe-taikse soovikorral. Rajad on Vahelduvad, kergete nõlvakute ja langustega metsamaal, 5 km ja 2,5 km distantsidel. Suuskade määrimiseks on kasutad'^ köetud tuba. Auhinnad murd-maavõistlusel on Kalevi Suusaklu-bi medalid esimesele kohnele igas klassis, kuna mälestuslindid antak-b kõigüe osavotjaüe. Pärastlõunal toimuvad teatesõidud, mida korraldatakse kohapeal. ' Mäesõit algab kell 12. Regiiätree-rimme toimub kell 9—11.30 suures klubihoones- (Chalet). K&. siin toimub Võistlus vanuseklassides, kusjuures auhinnad on aimetatud Balti Sausalüdu poolt. Võistlusaladeks on slalom ja suur-slalcm. Osavõtumaks mäesuusajatele on $3.00 täiskasvanu pealt mng sama !murdmaasuusatajatele. Vanematele teismelistele on maks $2.00. Sel- Me lisanduks veel poolehinnaline rajaikasutüsmaiks $1.00 neile, kes soovivad murdmaaradadel sõita pärast võistlusi. Noortele vanuses 15 a. ja alla Ott nü võistlused kui rajasõit tasuta. Devü's Elbow suusakuuurort on teatavasti eestlaste ettevõte ning ' asub Bethanyst c: a 15 min. autosõitu põhjapoole. Sõita maantee nr. 35-ga Bowmaaivillest põhja ku- 1 ni mnt. 7A, sellega itta kuni Bet-hany- ni, sealt jälgida Devü's E l bow silte. Sõiduaeg Tororiitost on 1,5 tundi, umbes 60 müü. Toitlusta- . mine toimub kohapeal. Samuti leidub võimalusi üürida suusavarus-tust. Parkimine on tasuta. Murd- Hiljuti 'tehti korraldused lihe grupi indiaaadaste laste mtoiisete ühe põhja Ontario linna algkooli. Kooli juhataja oM teadlik, et indiaanlaste lapsed kannatavad sageli tedste õpilaste tagafeiusamise tõttu ning selle olukorra vältimiseks kutsus ta kohale ühe Humaa Rights Oommissioni esindaja, kelle ülesandeks oli kõneleda' lastega Nõunik küsis lastelt, kas mõni neist on pidanud oma endisest koolist minema teise kooli ja milline on nende tunne kui nad tunnevad endid.seal võõrastena. Sellise argumentatsiooniga aitas ta lastel ara saada indiaanlaste laste tunnetest kooli saabumisel ning uustulnukate kokkusulatamine endiste õpilastega arenes sujuvalt. Nõuandmine kohtadel on Ontario Human Rights Oommissioni ' üks tähtsamaid ülesandeid. Meie korraldame seminare ja diskussioone poEtseivõimudega nendes piirkondades, kus eksisteerivad komriiunikatsiooni barjäärid politsei ja vähemusgruppide vahel ning aitame sellega vähendada pinevust nmg arendada vastastikust arusaamist. Meie külastame immigrantide ja pärismaalaste vähemusgruppide koosolekuid, kus meie selgitame nende seaduse-päraseid õigusi ning nende kohustusi provintiä kodanikena. Meie abistame ka inimesi kontaktide loomisel selliste koMlke organisatsioonidega nagu näiteks kooli jä kodu grupid, kogukondlikud ja valitsuse agentuurid ning kirikud, mis on vahnis oma abisitavat kStt ulatama, kuid millede olemasolust paljud inimesed ei ole teadlikud. Kui tekivad raskused rassi, keele, nahavärvuse või usu pärast, süs on Human Right Commlssion aiati valmis korraldama diskussioone ning looma arusaamist ja respekte teiste inimeste •suhtes.- .: • Mede Ülesandeks on aidata; inimesi kokicuvtuua' ja paremaid suhteid kõigi gnjppidevahei^^ Kui teie soovite mhkemMormatsioom või abi, süs võtke Human Rights Commi§sion'ga kontaikti järgmistel aadrsssidel. HAMILTON 1 West Avenue South PostäIZone: L8N2R9 Telephone: 527-2951 LONDON 560 Wellington St. PostalZone: N6A3R4 Telephone: 438-6141 SUDBURY 1538LaSalle Boulevard PostalZone: P3A1Z7 Telephone: 566-3071 WINDSOR 500 Ouellette Avenue PostalZone: N9A1B3 Telephone: 256-3611 KENORA ; 808 Robertson Street PostalZone: P9NtX9 Telephone: 468-3128 OTTAWA 2197Riverside Driv® PostalZone: KlH7X3 Telephone: 731-2415 THUNDERBAY 435Jam©sSt.S. PostalZone: P7E6E3 Telephone: 475-1693 KITCH^NER 824 King Street West PostalZone: N2GlGt Telephone: 744-7308 PETERBOROÜGH >267StewartSt. PostalZone: K9J3MB Telefihone: 743-0361 SAULTŠTE. MARIE 125 Brock Street PostalZone: P6A3B®V Telephone: 949-3331 TORONTO 400 University Avenu© PostalZone: M7A1T7 l i • / Commission Ministry of Labour Bette Steph@nson, V. maasuusatajatel on soovitav" koguneda väravast vasaMe, mäesuusatajatel paremale. Võistluöõigusli-kud on kõik eestlased, lätlased ja leedulased ning kõiki eesti suusa-huvilisi on lahkelt palutud väljasõidust osa võtma. Lisa-informatsiooni on saada telefonidel (416) 223-6141 ja (416) 223- 6622. © 6,7 miljonilise levikuga seksi-ajakiri ,,Flayboy" toob veebruarikuu numbris seeria ihukateteta tütarlaste pilte, kelledest 1977. a. kestel avaldatakse fotoseeriad koos topeltsiselehe fotoga, üheks poseerijaks on Virve Reid, kelle kohta öeldakse, et ta on sündinud shoti isast ja eesti emast. 20-a. Virve on kunstiõpilane Väncouve-ris ja tahab saada näitlejaks. Ta on maininud, et tema püdi avaldamine topeit-siselehel 1977, a. kestel aitaks palju tema karjäärile kaasa. Poseerijate hulgas on ka tütarlaps nimega Mavis Cusick, mis võiks oüa kunagine moonutus eesti nimest Kuusik. P r l . ( ^ i ck on sündinud Saksamaal, kus tema isa tollal töötas. NARVA — Narva Mööblivabri- •kus haikati tootma pehme elutoa^ mööbli kcoBplefeti „Ringo". , Kompleikit oh uudne selle poolest, et ta koosneb sektsioonidest ja tal on kaks nurgäjei^efnti. Sektsioonid võib oseitada ühte ritta, pika düvanina. Kuid seda KOOSTANUD ANTS VOMM misel: Teda saatsid ainult maamõõtja, tõlk ja kaks kasakait. Matka muuteid algusest peale raskeks mitu head kelgutäit varustust, mida tuli: kaasa vedada, ühe jõekese juurest pidi ta samojeedijuhte l i saks, saama, kuid kohalik pealik, kellega ta kaupa tegi, viipas telkide poole ja ütles, et seal on kõik surnud. Raske külmetus oh tabanud ka vastupidavaid looduselapsl Jättes seitse, surnut maha, lukus seltskond vaevaliselt siiski edasi, kuid selle asemel et samojeedidelt abi saada, pidi ta neid ise tõsiselt aitama hakkama. Haiguse tõttu jäi samojeedinaistel ka suur telk kokku õmblemata ja reisiseltskond kannatas kohn päeva lumetormis, 27.-30. maini. 17. Kui kaiiÄsnahk oli esialgu Siberi peamine eksporfckaup, siis rikaste kuldasisaldavate; kihistuste avasta-, misega kujunes kuld peagi esimeseks väljaveoartikliks. Seda^ väärtuslikku metalli leidub Uurali lää-nekülgedel jä Lääne-Siberis, kuid kõige produktiivsemad kaevandused on Ida-Siberis, kus kuld andis juba tsaariajal elatist tuhandetele töölistele ja rikkust mõnele edukale spekulandile. ' Knllaleiud andsid mõnedele Siber i piirkondadele juba tsaariajal ka ameerikaliku üme ja lõid selts-kondükud vahekorrad täiesti segi. Krasnojarski väikeliim, romantilise Jenissei kaldal oH üks rikaste kullakaevurite peamisi asukohti. Siin võis näha uhkemini riietatud inlniesi ja rikkalikumalt kaunistatud tõldu. Kahjuks polnud selles linnas aga ühtki raamatukauplust, ega pandud rõhku vaimsele arengule. KuUavaesem kuid rikkam vase ja raua poolest on Uural, 'kus Peeter Suur juba kaevandustega algust tegi. MIDDENDORFF'1 SEIKLUSED' TAIMÕRIMAAL. Mgides Siberi rannikujoont, leiame ida pool Novaja. Eemljat tühja maaala tõusmas Põhjanaba poole, tungides oma kaugete maaninadega sügavale merre. See maa oma peajõe järgi on Taipiõrimaa, Vana Maaüma kõige põhjapoolseimas ja ebasõbralikumas nurgas. 1342. aasta aprillis leiame Eestist pärit Alexander von Midden-dorff'i oma kahe saa/tja, Taani metsateadlase Brandfi ja 'ühe teenriga Jenissei jäält. Ta kaaslased olid haigestunud leetrisse. Meeskond kiirustas, et enne lume sulamist Hatangas^ jõuda. Terve reisiseltskond koosnes veel ühest' maamõõtjast ja kolmest kasakast. Nad said kohiiekümnekraadilist alla nulli ihnä ja tuul tahtis vägisi nende kelke ümber lükata. Tunguusidest teejuhtidega lukus seltskond üle tundra kirdesse, ühes asulas tehti haiguse tõttu peatus ja kõik põdesid leetreid peale Middendorffi, kes kavatses siit sa- "mojeedidega koos edasi rännata. Micldendorff kasutas jõudeaega Hatanga uurimiseks ja ettevalmistuste läbiviimiseks jõge mööda al-lasõiduks kunagi tulevikus. Kohalikus külas olid ka kõik leetris ja Middendorf otsustas hoopis Taimõ-ri jõge mööda alla sõita. Ta lasi endale kaheteistkümne jalase kiiluga paadikere valmis teha ja alustas oma , seiklusrikast matka Sula^ tegi kelgutamise raskeks ja seltskond jõudis 14. juunil alles Taimõri äärde. 30. juunil algas jäälagunemine ja 5. juulil oli veetee vaba. Kesköise päikese valguses lükati paat vette ja ristiti „Tund-ra'ks", et mälestada ta ehitamise raslmsi 74° põhjalaiuse tühimaadel. Lakkamatu põhjatuul aeglustas nende sõitu piki Taimõri jä üle Taimõri järve, mille taga Taimõr voaias läbi kaljuse maalilise maastiku. Kiirem voolus oli paadimeestele kasuks, samuti ei pääsenud tuul kaljukallaste vahel neile kallale. ?Middendorff ei saanud ennast küllalt varustada ja nii pidid nad selle vähesega läbi ajama, mis paati kaasa oli võetud. 6. aug. oli esimene öökülm ja hoolimata hoiatustest ta sõitis edasi. 24. aug. jõudsid nad 74- põhjalaiuse juures mereni, kuid nüüd oU ka aeg kohe 1 tagasi pöörata. Suur vahemaa lähimate inimasulate vahel ja vastuvoolu sõudmme pani Middendorffi juba kahtlema, kas nad suudavad tagasi minna. J a toitu oli ka nii vähe, et jõud kippus otsa saama. Samuti segavad olid pimedad ööd ja järjest suurenev Icülm. 26, augustil, oHes korjanud enne Põhja-Jäämere äärest ajupuid kütteks kaasa, alustati tagasiteed. Jõgi oli kallastest iuba kohati jääs ja vesi oli langenud üle kuue jala, nii et tihti tuli sumada paati järel tirides läbi madala, vee, Telgirü-dest tehtud laia purjega ja.tagant-lüklcava põhjatuule karmu lahkusel, õnnestus neil paati kahest kärestikust üle tõmmata. 31. augustil lõi õel tuuleiil paadi kaljudele ja murdis rooli. 5. sept. metsik torm peksis vett paati ja nende rüetus oli jääkorraga kaetud. Reisijad pidid veel neli päeva venitama, enne kui torm lakkas. ;^ Kuna järv jäätus, tegid nad paa-" dist lükatava.kelgu ja jätkasid t a - gasimatka : 10. sept., vaatamsta vihmasele ilmale, mis sulatas sadanud lume. Teravad kivid lõikasid kelgujalastesse kui nugadega ia kohne versta järgi puiiines sõiduk. Middendorf f tundis ennast nii väsinuna, et ta otsustas oma sõpradest eralduda, lootuses, et vähemalt need samöjeedideni jõuaksid, enne kui nad lõuna poole rändavad. Järeljäänud toitained jaotati viieks. Loodüseuurija . koer, kuigi kõhnaks nälginud, aga neid truult saatnud, tapeti ja ka see Idha jagati viie inehe vahel võrdselt. Koerakontidest supp oli lah-kuniiseineks. Nn jäi Middendprff oma soovü haigest peast ja väsinuna 75° põhjalaiusel üksinda ühe guma, paarsada versta vähemastki inimasulast. Kolm päeva suutis ta siiski veel edasi komberdada. Ta nägi, kuidas jää kattis järve ülem ja viimane ünd lendas lõuna poole. Siis kadus ta jõud ja järgmised kolin päeva ei suutnud ta sõrmeotsagi liigutada. Kui ta jälle suutis edasi minna, roomas ta järveni, iõi jaäkoore puruks ja jõi, sest teda vaevas metsüt janu. Nüüd järgnesid suured lumesajud, mis talle jäUegi kasuks oli, paömdes varju külma tuule eest. Ta sobrad olid läinud juba kaksteist päeva ja ta leidis, et kõik oleneb tast endast, kuigi ta on kõigest maha jäetud ja samahästi kui surnud. Pikkadel uneta öödel nägi ta viirastusi, ta unustas süüa jä juua. Ta tähtis ennast tappa, sest ta nõrkunud aju ei leidnud enam muud väljapääsu, kui järsku kui valk taevast, tuli tallo päästev mõte, mis lõi ta erk- Ta korjas kokku oma viimased puutükid ja süütas need ruttu. Ta sulatas lumest vett ja ajas selle soojaks. Siis lisas ta ühe loodusteadusliku preparaadi peale kallatud piirituse vette ja jõi. Nüüd sai ta uut elujõudu: Ta mõtted pöördusid taas tagasi perekonna juurde ja meenusid õnnelikud noorepõlve-päevad. Varsti vajus ta kosutavasse imne Kaua ta maganud oli, ei iftäietanud ta enam, kuid ta tundis end ärgates näljasena. r-Ta sõi nahka ja kasetohtu,. kuid siis tuli lumekana laskekaugusesse, millega ta suurendas oma viletsat toidutagavara. Kuigi veel nõrk, asus ta matkateele mahajäetud tagavara otsima.-Lõuna ajal nägi ta ühel tuttaval mäeküljel kolme musta ^ mööblit võib ika, panna nurgeti, U-jkujuliselt, või siis säcsaikHia. Iga sektsiooni saab kergesiti muuta tugitooliks: selleks kuüiuvajd koanpleikiti 'käetöed/,Jpigo'^ on kaetud ilusa dekorajtüvriidega. Kooiiplekti on 'kujundanud disainer Ants Vürelaid, Y suunas liücuma. Suur oli rõõm, kui selgus, et sinna oli saahonud ka samojeedipealik, keda ta Valrem isiklikult oli aidanud ravida ja kes nüüd ühe Middendorffi endise matkakaaslase juhtimisel teda kolme kelguga otsiinä oli tulnud. Tahtes oma heategijat päästa, öü Mnulik samojeed jätnud selja taha saja-viiekumne verstalise matka. Samuti 'kuulis ta nüüd, et kaaslased olid jõudnud samojeedide juur-ide juba neljandal päeval, kuid tugevate lumetormide tõttu pidid nad päästemeeskonnad tagasi tõmbama. Kolmekümnendal septemb-rüsamojeedid jõudsid Middendorf figa ta telgi juurde ja"9. ok-toöbrü jätsid nad Taimõriga lõplikult jumalaga, jõudes järgmisel päeval Böganida suitsutarre, kus ootasid ülejäänud matkakaaslased. Siin mõningaid Middendorffi tä-helpanekuid t a Taimõrimatkalt. Varem avaldatud väide, et valguse ja vai^ju temperatuurivahe on suurim kõrgematel laiuskraadidel eriu suvel, leidis Middendorffi poolt •kinnitamist Kuigi kraadiklaas näitas —37' alla nuUi, tükü-sid päikesepoölsed mäefcüljed sulast ja juuni lõpu poole, kui ilmad olid veel alla nulli, oli päike Tai-mõri päiksepaisteliselt kaldalt juba täiesti lume. sulatanud. Metsikud voolused paiskusid kohisedes mägedest alla ja järsku hügeljõge-, deks paisunud tävaEsed jõekesed olid tõusnud lieliMimmend kuni kuuskümmend jalga oma talvisest nivoos-t, kandes jää ja kõik,- mis vastu ei suutnud pidada, üles Põhja-Jäamerre, kalju varju puhkama jä jõudu ko- täppi ja hakkas otsekohe selles JSoomejppiste K l i Mlöödunud lau] rontos oma kiinj gä; millestki arvuliseli osa v( kes veetsid meel jaks muutsid. K( säga ja Ameeril mann ja T. E. V| õhtu- algas Mul Marteni aühikese vitades Icüilalisi ja vaadeüdes mõne p soomedoiste liika . Avasõnja järgi M hümniks kujiuien^ tervitajnie:.." Tervituste osal Ja Vabariigi ' Heinsoo Mrjalil tai polnud är£ malik koosviibii Teiseks itervitas T. E ; V. Ü. esimf vldes üritusele pj nekut j a kriipsuta sooonepoisid on ühise perena oma| Kotoiandallcs itei Ruberg Montreali] vStüsi seailse M . mepoiste poolt, navõtus Ita ütles, pole veel lõppenul . da teha kaks kbrj Veidi hiljem- k vendade tervituse siainen, kes oma Ilses kõnes VJ 1939. aastal nooi kes armastas kõi onia isamaad, lasi, ütles ta: „T\ külg — liiga väil natul^e rohkem, nud relvi, me suj jas 105 päeva vi See oli raske ilusaim aeg, ini| rahval olnud, s( me rahva hulgj meel." Ta ikirjeldas pj ' valitsenud ebaki] mil keegi ei todi] hüglane uuesti k£ MVõibolla olune Ä e d ja lootsil alustades uuesti 1944. aaista suvel 1 leyskude mõtlema nud enam ilusan| jalna i i k s l jäänuc rohkem tegemlstl teisi abistada; Tn] si rahuks." _ Vaadates sõjai ' «Te eestlased ti] J^^eid. Olgu teile, kes ise ölit põllud ja k\ oina soome vene oli ohjiline abi sl Syyäril algas tagi Ä mõistis, et aij aidata, siis sel raskel andev ja julgus! eestlased, kel p| laiaad ega koduJ ve keha jä voi| meile appi, tõi( baduse altarile.! pärast sõda ej / |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-02-17-06
