Vaba eestlane , February 17, 1977

              Nr; 13 VABA E E S I l x M ^ neljapW ^' ^^^^^T - ÄiEsday, Felmmiy 17,
^ • • • • i i i i i » « i m M l l J U J g
VALVEARST
20. Ja 21. veebr, on valvearstiks
dr. Peters, tel. 766-7611.
Lembif iC^oritsci
„Kälci!iiie Ees^Bst"
Chicagos
liaui^ervaa, 5. veebmaril esita­ti
caiicago Eesti Majas Chicago
Eesti Maja Näiteringi poolt Vivi
Rsmmeitl l a v a s t i ^ Lembit Koo-slts'a
suhinnatud fcomööda „Kü-laime
Eesust", mis toodi lavale
tMdiae ösimföt korda. Näidend
meeä^ harukordselt hästi publi-feiüs
j a vastuvõtt oli v ä ^ soe.
Juba Inimese pudi aliil ning kogu
näidendi feestei oli naeru ja ap-laifisi.
fifönguliselt ipaMcus Chica-go
EJasfel Maja näiteringi tegelas-kcaid
oma parima j a vääris täieli-ln#
vaaitaoa^omia kiituse.
Etenduse löpui avaldas (tänu
tehtud tõhusa töö eesti Cl^cago
Eesti Maja president Enno
Toompalu nii näidendi lavastaja­le
3£ul Ica tegelaskonnaile niog ko-hai
vÜbivaüe auitoröe; Kuuldavas-tl
ttüeb veed sellel kevaded sama
näidööd (lavastusele Ika Austma-liaš
j a isegi kahes linnas.
. . . . . . . . » . • • . • • ^ Eestlase piigugcs Lõynca-Aafrito
B
Möödunud nädalal jõudis Lõuna-Äafrikast kolmenädalaliselt ametireisUt Toronto^^
insener Jüri Sepp, kes konsulteeriva insenerina oli tööülesandels^iüies terasetööstuses L.-Äafri.
kas. Kuna L.-Äafrika vabariik on praegu maailim huviobjektiks»jus jutustab Jüri Sepp „yaba
Eestlasele" oma tälielepanekuisi mis ta SKBU© Jooksu!
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
.LATER&C©.
"INSURANCE"
1482 Bathursž St., 4 kord
(Bathurst—St. Clair)
Tdefon kontoris 653-7815 ja
' ^653-7816
Advokaadifirma Taanis otsib
fia-. E>. KAROPUNN'!
sugtgläsr. Palume teatada slt. kirja­teel
või tel. 364-7675.
Eesti kunstipärandi registreerimi-ieljed
on saadaval, palume" he-üs+
ada ja küsida.
. M S T I KUNSTIDE KESKUS
86 Ellis Park Rd.
Toronto, Ont. M6S 2V5
Tel. 766^203
J. Sepp-viibis kõhn nädalat
Rlchard's Bay*s, uues sadamalin­nas
India ookeani ääres, kus r a ­jatakse
uusi tööstusi, nende hul­gas
adumiiniumsiiMi, väetil^,
tööstus ja rauiasiilati. Seal eraH-dataifese.
rauda rannalüvasit, mis
suilataitaifc^ elektriahjudes peami-sslt
titaani saamisölss, Ikus kõrvail-prodüktiks
onjteras. Titaani k a -
suitatakse värvides, metaMisegu-des
ja õhusõidukite ehitamisel,
mistõttu ftžtaani nimetataJlJse Ika
maailmaaTuumi metalliks.
Kui pärime, kuidas Just tmm
sinna sattus, jutustab J. Sepp,
et kuna ta töötab sel alal Que­beci
titaanitööstus^, mis te­geleb
samal alusel, siis on juba
varem siinsest ettevõttest käi­nud
insenere seal nõu andmas.
Seekord dii siis (tema ikord minna.
Kuidas elatakse L.-Aafrikas?
Ins. Sepp ütleb, et Louna-AafrSka
jätab väga hea muilje. Seal on
moodsad Jinnad nagu meil ICar
nadas jä loodus pn väga ilus. Ini­mesed,
eriti just v M j ^ , elaiviad
hästi. 'Kolme nädala joaksuä vii­bis
ta suurlinnades Johaimes-burgis,
Eretoorias ja Durbanis.
Peamine /tööga seotud iliim oli
siiski Riohard's Bay, aiUes ehita­misel
olev väikelinn. Ajapuudusel
polnud võimMjk kohailikikie eest­lasi
üles otsida. K u i küsime, mis­sugused
polätilised muijed taiUe
jäid, saame vastuseks, et pealis­kaudsel
vaatilemisel sedlisit timnet
ei tekki, et sead midagi kääriks.
Linnades on julgeolek isegi suu­rem
kui ühendriikides ja
linnas ei Mõistata üksigi. Vaa-dates
suiMaiipilliroofannerite
maju, seisavad need v ä l j a d e l»
varjavajte aedadeta j a ikeegi ^_
näi tetvait imingeid kaMetunge.
Kuigi mustad ji
linnas ringiliikude, peavadnaö
ööseks oma ettenähtud plirkoM-da
tagasi minema.
Erandid Oli ainiilt sel juhul, kui
neile on vastav liiMuslluba antud.
Neisse mustade piirkondadesse ei
sooviftata valgeil öösel onimia.
Tänavapildis aga on näha musti,
kes isõidavad väg?t tihkeis aut(>.
des. Tavaliselt on mustad tööli­sed
j a iteenijad, kuna ametn&uci
on juba valged.
Puudutades Lõima-Aalrika tu-levikiku,
ütles ins. Sepp. ©t vaüit-sev
Mass aafriltaanläsed, 1,5 mil­jonit
buuride järeflitulijat on väga
konservatiivsed. Nad " tahavad
praegusel viisil edasi elada ja va­litseda.
Valgeist *on padjud Ingla^
sed rohkem liberaalsed, kuid ku­na
L.-Aalrika lahlkiis Briti Maail­mariigist,
siis podnud need end
L.-AafrSka kodanllceks võtnud ja
kaotasid sellega oma vaiimisolgu-se.
AafrikaaMased vaditseväd,
aga neid puudub opositsioon.
Mustad valitsusse ei kuulu,
Miil võivad nad ollä mõnel alal,
mis puudutab neid encüd, mit­mesugustes
nõuandjaiks.
Arvaitaikse, et mingisugused muu­datused
ituleyad, kuid küsimuses
on ainult aeg j a ikuidas. Inglasist
valged arvavad, et see ei saa nü
kiiresti juhtuda, nagu läänemaa­ilm
ootab ja peaks toimuma na-hudikul
viisil, üks samm on va­litsuse
poolt juba tehtud, nn.
«homeland staatuse" andmisega
musfcadede, mis on esimene gamm
omavalitsuslikuks tööks ja kus
musfcaded on antud õigiiS' maad
Toronto itsti Naisseltsi „Jõekääru
löste Suvekodu vei«b 1f77o öu
Seovidvaldiised esitada
15. märtsiks juhatusele:
Ho N0vek/6O Pavane LiHkway, Apt. 714
; 0 i i t . M 3 C l A l
See annab mustadele võimiäluse
ettevalmistada demokraatlikust
korrast arusaamiseks.
Mustade hulgas on aga nõud­mine
kliremadss ümberkorraldar
misüks ja see on tekitanud rahu­tusi.
Valged aga ei tea, millal
suuremad reformid võiksid toi­muda.
Maailma aj addrjanduses
on enti mustade osa rõhutatud,
tõenäolissit on mustadel häid
kommunikatsioonisidemeid, aga
teiselt poolt pn neil õigus oma
Õiguse eest mures o l a , sest areng
on muust maailmast väga
maha jäänud.
See on väga huvitaiv faas Lõu-na-
Aafrika elus. Loodetakse, et
reformid toimuvad rahulikuil
teel. Keenia riik on kujunenud
liõuna-Aafrika mustadele nagu
mingisuguselks musterrügiiks, k u ­hu
poob püütakse.
Kuid just praegu on seal ilu­saim
aastaaeg, südasuvi, idmostik
on parim, temperatuur 20—40°
C vahel. Rannikuiiimas Richard's
Bay's andis siiski tunda, väga
suur niiskus.
. MARET TRÜÜVERT,
lastehambaravi eriarst
>••••'• •. .teatab» et ': •, -.r
©r. CHRISTINE Y. PERRIfR
i r . VIOLÄL iOBODOWSKY
töötavad tema kabinetis illdhambaravi alal koostöös temaga.
m6 BLOOR ST. WEST TEL.:7664391
'TORONTO. •
OOD
STOKHOLM (EPL) — Vastavalt EIs- Kaljo$-Vaaoia^
pitaii sätetele jagas fondi vaiitsev Eesti Kultuuri Koondise kiü-tiuiurfohdi
toimkond tänavusi stipendiuine muusika ja näifekim».
ts alal tegutsevatele noortele. Seitsme stipendiaadi yaliel
kokku 6500 krooni
METROO še^in^r
Küna käesoleval aastal o l i eriti
palju stipendiumitaotlejaid, ot­sustati
neid esijoones anda nen­dele,
kes e i ole stipendiumi saa^-
nud kahel eelneval aastal järjest.
H. KIRIK
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
ResdaPe, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Kommentaarid
(Algus lk. 2)
STOKHOLM — Uppsala ülikooli poolt külalisloenguteks Rootsi
kutsutud Tartu ülikooli soome-ugri keele teaduse professor Pani
i ^ t e oli Stokliolmis Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi ja Eesti
Teadusliku Seltsi külaliseks, esinedes loenguga soomeiigri keelte uu­rimisest
5.-9. jaan. 1977 leidis Smälandis
aset METEOO seminar (METROO
= Metsaülikool Rootsis), millest
võttis osa üle 50 noorema-põlye
s e l t : '
Mart Jiirisoo, 26 a. 500 krooni
edasicoppimiseks diaulu alal.
Maria Kiišk-Rükikel. 23 a. 1000
krooni edasi õppimiseks muusi­kateaduse
alal Stcöcholmi tijlkioo-roöDsi-
egstläse. Nelja intensüyse ÜS. stipendiaat on flötist,
päeva jooksul kuulati loenguid, Martm Krooni, 15 a. 1000 kroo-
Muu hulgas jutustas ta, et Pärnu
jõe ääres on arheoloogid teinud
end. Pulli talu maaalal leidusid,
m 5 kinnitavad Eesti asustust juba
10.000 aastat tagasi,
seega palju varem kui senised
arheoloogilised leiud OE läidä-töötati
gruppides ja võeti osa mee­lelahutuslikust
programmist.
Grupitöö raames .arutati isikli-
. ^ . ^ .kest lähtekohtadest muuseas rah-
Tanapaeira teaduse .^dmete yusliku identsuse Icüsimusi ja
kakskeelsust.
Loengupidatäjateks oli Raimond
Koik, Ümar Laaban, Leena Män­nik,
Hain Rebas, Anatol Renning,
Mare ja Rein Taagepera. Käsitleti
teemasid nagu töölisliikumine
Järgi ori mwe esivanemad ilnm-nud
kodumaale Juba umbes 50ÖO
aastat tagasi.
Balti rahvad (lätlased, leedulased
ja preislased) tulid oma asukohta­desse
u. 3500 aastat tagasi ja tun­ni
muusikalaagrist osa võtmiseks
eeloleval suved. Kuulub Alfred
Pisukese noorte viiuldajate an-saniblisse.
TiihaÄri Randviir, 17 a. IflOO
krooni vüulicpingute jštkiamir
seks. Kuulub Alfred Pisutoese
viiuliansamblisse.
-* iKaisa-Lena Vallas, 15 a,
krooni viiuli oistniiseks. Kuuihib
samuti Alfred Pisukese vüuÄi-samiblisse.
Epp Lohk^Šundstrcm, 42 a.
1000 krooni irezihii-ja
se õppemakäull^. Stipendiaat on
näitleja Stokholmi Eesti Teatris.
Lauri Numiisšaar, .25 a. IM
krooni täiendaaniseks .näitekunsti
aial. Stipendlaiat on näitleja Pih^
na Stuudios.
ktrjatss Helsmgis lahkelU; aUsi
judele dokumentidele, milledes lu­bati
austada inimõigusi ja isikuva-baässi.
N. Lüdn juhtidel on raske
kÕiSd neid protes^erijaid vangi-raada
panna ja Siberisse saata,
kuna see kutsuks läänemaailmas
^ale ebasoobitavat reaktsiooni ja
ähvardaks mineerida Kremlile
suuri kasumeid toonud detente po­liitika.
Teisiest kiiljest jälÜ ei saa
disfädentide vastu leebe olla, kuna
lüknmlne laieneb pidevalt ja võib
ohttiknks kujuneda kommunistliku­le
rezliümile.
Asjast katsutakse iile saada dis-sideätide
hurjutamisega Jä taga-kini^
amisega, lääneriikide „detente
vaenlaste" kritiseerimisega ja vale
pildi andmisega N. Liidu ..vaba­dustest"
ja „õigustest". Pravda
peab vajalikuks kjlnnitada, et nõu-kognde
inimesel on õigus haridu-seL*>
tööle, sotsiaalkindlustusele
jä valitsusorganite valimisele ja
Ciida vaKda laskmisele, samuti va-btsssasutuste
kritiseerimisele.
Kuid Pravda ei räägi seda. et riõu-kognde
valitsus on ainult kommu­nistliku
partei hüpiknukk ning et
parteid ei tohi keegi kritiseerida
ega selle kohta lialba sõria ütelda.
Ning mis puutub N. Liidu nõnda­nimetatud
„valimistesse", siis on
selle paroodia telgitagused üldi­selt
teada ning need ei vaja lähe-aast
kommenteerimist.
• AMr
Prof. Ariste tuli loengule dots.
Valter Tauli saatel. Ta on ka va­rem
Rootsis kämud, mõni aasta
tagasi koos Endel Sõgeliga ühen­duses
soomeugri kongressi etteval­mistustega
Tallinnas, kuhu kutsuti
ka pagulasfennougriste.
Samuti oli ta Rootsis möödunud
aasta novembris Nõukogude turis-tigrupiga.
Prof. Ariste oli hüjuti
pikemat aega haige nagu märgiti
Tallinna ajakirjanduses.
Väljakaevamised tõestavad, et
inimesed on elanud Eesti alal
juba siis ja et nad, kolju kuju
järgi otsustades on olnud euroo­palikku
tüüpi.
gisid kuludena läänemere-soome Eestis 30-tel aastatel, Eesti ajalu-rahvaste
keskele.
Loengul olid end väljapandud ni­mekirja
kii'jutanud 41 isikut, osa
end sisse • ei ^kirjutanud. Külalise
tutvustajaks oli dots. Valter Tauli.
Järgmiiie „yle kesik-
E. V, aastapäevaga liihenduses
oleva ühiskondlüm -tegevtise roh-kuse
tõttu ei toimu ©sloleval nä­dalal
Toronto Eesti Maijas ,,üle
keskea" loenguid.
Järgmisel kokkutuleikul Eesti
Maja suures saalis neljapäeval, 3.
märtsil, ikäsitletadcse ikodu ja kor­teri
iküsimusi, ikus onia teadmiste
ja kogemustega tulevad välja
Teadlased kutsuvad neid protoeu-1 Peeter'Lepik, Raivo Abenmann ja
rooplasteks. Väljakaevamistelt lei­tud
kultuuriesemete järgi on komp­leksile
antud ,Pulli-kultuuri" nimi.
Seoses sellega on keeleteadlased
kindlaks teinud, et sellest ajast
peaie on läänemere-soome keeltes­se
tulnud rida sõnu, mis puuduvad
meie kaugematelt^sugui-ahvastelt.
On tõenäoline, et need sõnad päri­nevad
eeimainitjud protoeurooplas-telt.
.
Sõnu on umbes 30, need on kas
somaatilised (rind, selg, kõrv),
geograafilised (mägi; org, mets),
kohanimed (Peipsi, Kunda, Ruhnu)
või lindude-loomade nimetused
(haug, vimm, ahven, jänes, ilves).
Arvatavasti tulid need protoeu-rooplased
lõunast.
Prof. Ariste puudutas ka hilise­mate,
keelelaenude probleeme. Ha­rilikult
räägitakse germaani, balti
ja slaavi keelte laenudest eesti
keelde. Tegelikult oii^ need rahva-grupid
laenanud omaltpoolt ka sõ-
1 nu iäänemere-soome keeltest.
pr. Julie Herma.
Loengud lõpevad 10. märtail.
gu makroperspektüvis, poliitilise
kollaboratsiooni probleem N. Eesti
kirjanduses, pagulashoiakud, naine
N. Eestis, maaihn ja meie aastal
2007, N. Eesti võimailikke arengu­jooni.
Näitamisele tulid 5 tänapäeva
eesti filmi. Kohapeal oU võünalik
tutvuneda kaasatoodud eösti raa­matute,
ajakirjade ja plaatidega.
Meelelahutuslikus osas kanti et­te
kaks Raimond kolk'i dramati­seeritud
dialoogi tema viimasest
raamatust. Esitati luuletusi ja
muusikat ning õpetati eesti rahva^
tantse, õnnestunuks kujunes ka
eesti raamatute ja plaatide oksjon
viimasel õhtul.:
Et seminari peeti igati õnnestu­nuks,
kavatsetakse seda tulevikus I
ühol või teisel viisil korrata. .
PaotaostlBs
¥eeraB)daa$fas
lESFOSTIGÄ
$23.
$I2J0
USA-s:
$SI>
$26^
$14.
' „Sest ümmargusest maailmast",
läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal
kirja pannud Gustav Ränk, on teo­se
käsikiri, milline on just .tema
tähtpäeva eel trükivalmis saanud,
arvestatud ibnumisaeg sügisel.
Raamatu ulatus ca 250 lk nägusas
köites, varustatud illustratsiooni­dega
Saaremaalt. Teos tohiks ema
sisult olla üks paremaid mälestus-ja
olukirjelduse zhanris- Kirjeldus-piirkond
on Saaremaa sajandi al-
•gusest kuni. autori lahkumiseni
cnia sünnisaarelt.
ühinege Gustav Ränga õnnitle­jatega
ja saatke oma ja ka võima­likult
veel mõne sõbra tellimine
kirjastusele. Raamatu eest tasu­mine
kättejõudmisel. Eeltellimise
hind: Rootsis kr. 55.-, Ameerikas
® Austraalia sõjaveteranide liiga
esindus viibis äsja külaskäigul N.
Venes. Liiga president Sir William
Hall oli vaimustatud vastuvõtust
Venes ja jutustas ajakirjandusele,-
et ta tahab arendada N. Vene sõ­javeteranidega
tihedamaid suhteid.
Austraalia sõjaveteranide Uigasse
kuulub ka eesti sõjamehi, kes võit­lesid
II maaihnasõjas punaväelas-te
vastu. Eesti osakonna esimees
R. Kalamäe on teatanud „Meie
Kcdule", et ta taotleb Uiga NSW
osakonna presidendiga' kokkusaa­mist
pressiteadete tõepärasuse
kontroillmiseks. Vastusest oleneb
eesti osakonna seisukoht liigasse
kuulumisel. •
Veeramdaasfas
'LENNUPOSTIGA
$60,—, poolaastas $30.50, veeraadJ^tas $15.5(I>
Aadressi muudatus 30 centi. üksikmnnbri hind 35 ceati.
Kanada aadresšideSe-palimiemärMdIa,TOSTAL^C^^
• USA aadressidele-„ZIPCODE"
Pangatshekk või posti rahakaart
Free Estonian Publishers nimele.
$15.-, Austraahas $12.-, Inglis­maal
£7.—, Saksamaal DM 35.—.
õnnitlus-ettetellimine saata aad­ressil:
Välis-Eesti, Box 21Z1/S-103
14," Stockholm.
. ; ' • ••M6J.3M7
Palun muUe saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tayalise/kiripostiga alates j , - - - - "
197 Tellimise katteks lisan $ . s ü n j u u r e s
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Ralia saata aiiault tähtkirjas).
Aadress , - - 1 - - - - - ^ - ^ - " — • • -