Vaba eestlane , August 27, 1985

              Nr. 64 Nr. 64 ' VABA SmLANE teisipäeval, 27. augustÜ 1985 ^ Tuesday, August 27,1985
taarid
used?
\>barügi (LAV)
theicl> millele kee-lahuldavat
lahen-
|r võim üheltpoolt
arv koos kogu
^a, on seal vasta-raske.
ennustada.
IlahcnduSj millest
fged jagagu võim
lega, ,man-vofe*
|n lubanud astuda
kuid mitte enne
ps on lõppenud.
)iha oodata, maa^
irNigeeria autor
ahmud Okereke
d ülikoolis ko­si
et aastal 1963
nisatsion of Afri-lonisatsiooni
kü-
SeHesše ühingus-u
53 Aafrika rü^
ibia on väljas,
on aga iUegaat
Jdab kõik nõue-
— asub Aafrika
räänrte, valitseb
ides Ija ei ole
l A V kuulub sel­lis
on disknteeri-leidmise
võima-lasi
oma
£6 riik Aafrikas,
[Seda ön ka Põh-llästel
Ja Sudaa-
|b, et ajakirjan-olukorda
LAV-s
värvides ja sa-latahtlikult
LAV
ise tehtud muu-lilised
ja tehtud
phtis asjaolu on
lud vaeVu mär-
[öttes leiab Oke-öle
kuigi hästi
lalitsuskord, vaid
lastavalt suguvõ-lädele
— just
Jger teisest Aaf-
Mukorda erapoo-la
seisukoht fö-juhtimine
pea-organisatsiooni
jpoolest päris
^dis. ^/'•\-'';.:;'r/';>:
ista, ega kosta,
ies. ^•
eest
tubli kaas- ja
Ron Westõver,
[oloogia doktor.
js kirjutas Los
85) pikemas ar-
[mist:
ega saa olema-
)mi inimkönnsi
põhjusel. Loo^
iminaalkuritegi-
I vasta (crimes
Nende ainuke
läbitud ja ei saa
lusi teadüslikakš
saada häid teat-li
toimete kohta,
il ^lõpmatu suur
mslikult vanad,
vägistajad ja
)Ti üldiselt kasu-hukkamõistetud
mõtlemapanev^
ie võib doktorile
tema edaspidi-
|*3lasi üks doktor,
(ole talitas/ kuid
[JV .suri..:-,.
ja televisioonis
|iite^ ning võinud
:t Etioopia kom-
:"i hooli vähemat­ega
oma maal
m on oma sõja-jude
Liidult relvi
|ting Tigrese mäs-
(järg lk. S ) '
I
. aug^ ja 1. ning 2. sept.
ffl,::teL 921-7777
7. Ja 8. septembril
dr. M. Leesment, tel 481-6834
Cl
Pace University New Yorgis lõ­petas
BA kraadiga. Mantin VaMboo
Sa Kaid. Ta jätkab sügisel õpin­guid
õigusteaduse ajal.
New York City University lõpe­tas
BA kraadiga summa cum laude
Aino Kaid (Korporatsioon Filiae
Patriae). Samal ajal lõpetas ees-märgituna
Pace ülikooli ta poeg.
Emal jäi ülikool abiellumisel poo­leli,
mis nüüd viidi lõpule.
^ Rerisselaer Polyteciimc Institute
Treys, N.Y. lõpetas cuni laude me­haanika
inseneriteaduse (masina­ehitus)
alal fi.S.M. yMadiga Ar­vo)
Jaan Süsmeteo Ta: valiti koolis
Tau Beta Pi ja Pi Tau Sigma Ho-nor
Society liikmeks. Ijõpetaja siir-dus
suveks tööle Saturn • Corp.
juurde Detroiti, Mich.; Sügisel jät­kab
ta õpinguid University of Illi-;
ooisis magistrikraadi saavutami-
Colgate University Hamiltonis,
:N.Y.,: lõpetas'yOnda Pajusi;^Ä
kraadiga poliitillstpja rahvusvahe­liste
teaduste alal. Ta jätkab õpin­guid:
Helsingi ülikoolis, Soomes,
magistrikraadi saavutamiseks.
0 e •
Investeerija oli 65 aastat. Jä­relikult
fondi kestvuseks on 25 aas­tat,
mistõttu esimese aasta välja­võtt
on 1/25-k fondi suurusest. Näi-
RRIF-i investeeritud summa oli datud on kaks võimalust, müm-
103,253 dollarit detsembris 1978. muni ja maksimum.
Kyfdas võitd
(Algus lk 2)
Eesti skautide esindüsüksm Ühtlastes nahksärkides^ ja niuruinütsides esinemas külalis
tele lauluga jjAnts oli aus saunamees" eesti, inglise ja prantsuse keeles.
MünimumRKIF Maksimum RRIF.
Kuupäev Yanis- , • Kuised Fondi Kuised Fondi
maksud väärtus maksud väärtus
Dets. 1979 66 $359 $131,957 $686 $126,971
Dets. 1980 478 152,276 .•860- 140,827'
Dets. 1981 68 577 131,882 975 116,404
Dets. 1982 . 523 153,612 129,823
Dets. 1983 70 640 183,929 943 150,223
Dets. 1984 . • 71. 807 183,753 1,122 1 144,174
Kokku välja võetud 40,602 64,919
_ _ . Igakuised väljamaksud olenevad
Foto; Ervin Aleve veel fondi väärtuse kas^^^
hanemisest. Fondi väärtuse seis
/eelmise aasta lõpiii määrab järg­mise
aasta väljamaksude suuruse.
RRIF-i eoseks oii, et kui omanik
enne 90-t eluaastat sureb, süs fon­di
ülejääk arvatakse tema päran­dustompu
(estate) ning jaotatakse
pärijatele. RRIF.ist väljavõetud
Soome SkaiitMe Maleva (Suomen Parüopoika Liitto) tealdas oma I suuriaasiri^"^^^ arvestatakse omaniku sis.
- — -1 « rm , , _ i ÖAA Ti i* , « , . setulekusse nmg langevad tema
la süvitiiskoiias Tanmere lahedal, taagn ÖOÖ skaudi hplka kuulus ka käes tulumaksu aUa iga isik võib
Eesti 53 Kangascalcis 1 f 30 Noorkotkaste
hobyse süniiipciik
skautriihmast. eluea jooksul omale ainult ühe
[er toiinuš.mit]» aasta eest toimunud sünd-••^^i^
jäl^nevas kirjutises uks la^^ varem RRSP-desdmd.
• 3. S U L A R A H A .
de ja pankade kaudu, ^astaren-diste
muretsemisel on kasulik mit­mete
firmade käest küsida, müli-seid
kuiseid väljamakse RRSP-st
ülekantav summa ostab. Vahed fir­made
pakkumiste vahel on küllalt­ki
suured. Sünjuures tuleb veel
meelespidada, et kui on kord aas-tarendis
ostetud, seda enam muuta
ei saa. Soovitav oüaastarendist
osta süs kui intressimäär on kõrge,
sest see tagab kõrgema kuise väl­jamaksu.
RRIF-e sellevastu võib
igal ajal muuta, s.t. pangast inves­teerimisfondi
või teise panka üle-
\kanda^
Tarvo Toomes
/ (Algus lk. 2)
Teleyi^ioonisi on olmsd
näha kolmekõrguriej lai viljakottide
lasu, mis ulatas silmapiirini —
toitu miljonitele — sadamakail
roiskumas. Ja aiSes nüüd, kuus
kuud hiljem selgub häda-abi korral­dajatele,
et toidu kokkuvoplamisest
pole vähematki kasu, kui pole
transporti sSeiJe kättevümiseks mäl-
Ja ja llaigusifce ali kamiatajatefe
Ühendriigid on toetanM Aafrika
mäSjahädalisi nüüd üle biljoni läolla-xi
ulatuses, sellest enamtis Etioo-piale,
Nüüd pahandab Etioopia dik-taator,
et ühendriigid pole neile läV
Mtanud küllaldaselt veokeid vilja
laialivedamisekSr Ja näe — kohe
tuleb 300 veoautot ühendriikidelt,
inillised peale
Etioopia riigile (^)o
::ATLAS VABISEB
K|^uba Fidel kutsus
esindajad Hävanasse
verentsüe, kus arutati rahva kas­vavat
vaesust, mille oli põhjusta-liud
IMF (International Mon^tary
Fund) oma laenudega. Riigivõlad
olid kasvanud IJLÕlkides riikides aas-ta-
aastalt, vaatamata tasumistele,
Ja nüüd oli olukord selline, et võla-protsehtegi
maksta ei suudetud.
Mida teha? Pank nõuab oma osa
ja soovitab, et riigid peavad olema
kokkuhoidlikumad, rohkem pingu­tama,
ning rahvas elama lihtsamat
elu. Kuid mida iiks vaene ja Mhtne
Iramene rohkem kokku hoida saab
või pmgutada suudab . . v
.;: 'Kuubia Fidel,koos. endise • Peruu
• peanuništriga, tõid.|elsile idee, 'kpi-,
das olukorda lahendada, mis ühtla-
• si sotsiaUšmi\iubü, ,h
^;viiks.->-\
Võlgnike streiki
üle 2000 delegaadi kuulasid neid
mõtteid ja needmeeldisid kõigile.
Sel moel saaks rikkused maailmas
paremini nivelleeritud ja ülekohtu­selt
kokkuröövitud rahad vaestele
inimestele jagatud. Kõigis Ladina­maades
oli ohikordtõsme ja streik
teeks neid kõiki korraga võlava-vlbaks
ja; võib-olla ' vabaks;; kõigist
•.mmredesi
Ma ei tea iaus juhtub. Fangad^n
lobedad soodlustatud vola-pikenduši
pakkuma, kuid võlglased teavad, et
see pole mingi lahentes,
|a vaesuse kasvamine.
-Seega ^--streik!, i -^
Imelik külf. Mõte
— müür on ees!
Ka rikkad riigid on võlgades. Ka
ühendriikid — peaaegu 2 triljonit!
Kas Ühendriigid ei peaks streik!-
Jätega ühinema?
Kindlasti — peaks!;:.-
- -Mas-^vabisebo. ^ . x '/
Eesti skautide tioog välismaiste
suurlaagrite külastamiseks algas
pärast I Eesti suurlaagrit 1926 Pi-rita-
Kösel. Järgmisel aastal pii vai­ke.
Eesti esindus Rootsi suurlaagris.
Aastal 1928 võeti sume esindusega
osa Läti skautide II suurläagrist,
1929 eestlaste grupp Inglismaal
Arrow Parki maailmajamboreel ja
saipal ajal toimuvas Poola skautide
süurlaagfiš. 1930 Viibisid 53- eesti
skauti Kangasalas Längelmävesi
järve kaldal.
Suurläagrist võttis osa ka Saksa­maa
skautide paarikümnelihe esin-'
dus. Need olid „pfadfinderid'^ Ber­liinist,
kelle omamoodi põrisev
,vrrr" tegi esialgu nendest arusaa­mise
raskeks. Distsiplineeritud poi­sid,
kes rivis liikudes laulsid vanu
sõjasulaste marsilaule.
Saksamaal oli sel a|al natsiliiku-
Mine iõusmas riigivõimiikš; poi-
-olid ,arvaradseli efi nende
skaiitBws. vajreti lo
Mõne aasta pärast see juhtuski,
sest Hitlerjugendi kõrval ei olnud
teised npörteliikumised lubatud.
Soomes oli tõusmas samuti natsi^
maiguline I I L — išamaalme rah­valiikumine,
mida asutamiskoha
järgi nimetati ka Lapua-liikumi-seks.
tJsna palju lapua-mehi, sini-mustad
käelindid varrukatel, olid
šuurlaa^is respekteeritud külalised.
Eestis oli samal ajal päevakorral
uue gkäutiiku bganišatsiooni —
noorkotkaste asutamine Kaitseliidu
juurde. ŠeUe organisatsiooni põhi-raamatu
(Noörkotka käsiraamat I
^,Alati valmis") :öli koostanud ilma
praktiliste skautluse kogemusteta
koolidirektor Viktor Neggo.
Ta oli kasutanud materjalina
Boden-Powelli „Scouting im
loys": ja Isaksa ning ' t o ON
Via skautide-käslraaiimaltuld.. PALJU ÕPPIDA^ :' . . iääne-Soksamao |C8
Käsiraamat oü; peaaegu M
m i c Vnirl r1,V^W«r M A r r , , ^ nir^ac VSPa mis, kuid direktor Neggo pidas vaga ssttiimmnullpeperriJvv jJaa aannrdUics «eoecsftii .o^scaa_- P^^" ^^^^^ tUmmaKSU maKSia. J^m
taryilikuks enne lõplikku regidee- lejate kaudu meie skautlusele pal-rimist
kord ka tegelikku skautlust ju head ja uut hoogu. Sellest laag-vaadelda.
Ta oli kaasas Eeistiskau- rist „iaenasime" soomlastelt nende
;tide esindusega ja elas laagris era- sinise valge ristiga murumütsi, mi-summa
on suur, on tulumaks kõr­aas
e¥
ge.' r
Kõiki ülaltoodud mooduseid võib BONN — Lääne-Saksamaa kants-kombineerida.
Miinimumvanuseks ler Helmut Kohi märkis Saksamaa
RRSP-de muutumisel on praegu 60, ja N. Lüdu vaheliste suhete nõr-riides
,vabahä«;anä" oma telgis. ^ da nimd ^ et vamisepür maüseerimise^^l^^^^
varsti langeb. MaksimuihvanUseks tusega ]a sooviga paremateks side-oii
71 aastat: E i ole mingit nõuet, meteks kahe riigi vahel. Kirjas N.
et üks isik peab kõik oma RRSP-d Ludu juhüe Mihhail Gorbatshovile
ütles Kohi, et 1970. a. sõlmitud kok­kulepe
vüs kaks rüki tähelepanda-vaisse
suhetesse Ida ja Lääne va­hel.
Moskvas vihjas Crorbatshov
rangest kokkuleppest Mnnipidami-
Eesti esinduse 40 liikme iulka^^^i^^^ud omaks pidama, nagu Pa-kuulusskaudipoisse
kõikidest Eesti ciuse ,,Isamaa laulu" viisi Eesti
linnadest. Valikuks oli nõue öilal Seal nä
järgu skaut, tegelikult määras osa- f d ^ ^^
võtu rahakotte tulid, kelM oli ^e^^v kuid ^
sõiduraha. Esindusrühma juhtis sel- seda llootsis skaudeldes Julge- ^^^^ Ümber muutma. Seda võib te­ieaegne
Eesti Skautide Maleva pea- sime järele teha. _ järk-järgult ülaltoodud vaimse-staabi
ülem skm. Hugo Paalmann. Soomlased kasutasid Ameerika y^^^ v^hel.
|a vanemaist juhtidest oli veel kaä-J^abadu^^^ vajadusele, millega need kaks
sas Harri Haamer, kes praegu kõr-iaulu (Battle Hymn of America) ^j^j^^^^^g^^^^^ ja trustide riiki nõusüisid loobuma mi jõu tar­ges
vanuses pastorina tegutseb Ees- soomendatult, kus J. B. oli asen- ^^^^^ ^^jj^p^j^-gg) kaudu. RRIF-e vitamisest teine teise vastu kui ka
tis. Soome matkal viibivad 13 Tal- ^atud Vene vastu yoideldes 4ange- muretseda - investeerimisfon- eksisteerivate riigipüride tmmusta-linna
NMKÜ skauti eesotsas male- ^^d noore Rootsi hertsogi Can elukindlustusfimade, trusti- misest järelsõjaäegses Euroopas,
va juhi skm. Richard Treu'ga(hil-^G^
jena Tõnuri) ja Valter Suigussaäre-gä
olid läbistanud Põhja-Soome,
peatusid laagris mõned päevad ja
matkasid edasi Helsinigi poole.
Suurlaagrit varjutas kurb sünd­mus.
^ Ü^hel õhtul leiti sügava Län-gehnavesi
kaldalt skaudi rüded.
üks Pori linnast pärinev skaut, ars-ine
rahvas kutsusid Kalle-Kustaks.
tegid sel-.
lest tõsisest soome versioonist pl-lamaiguga
eestikeelse muganduse
ja nii sai laul ,,KaUe-Ku^
(ostils laadalt valge Iiobiise.,
Laulu-laenusid oli teisigi — rau-ti
poeg, kdlelÄamevea tõttu oli ma laul^^, „Kuule pü-ujumiskeeld,
oli salaja suplema läi- ha vannet", Indias kuu kumab
nud ja iippünüd. s ; kuumasti", „Hulkurite kuningas"
].nl. Saksa skautidelt ^^^^k^^
Xaagri juhatus rakendas paanika „Iandsknechtide" viisidest sai aga
välthmseks eesti pisse, kes oMd alles 1969 Kanadas Lembitu Ma-
Jliead Bsjujad, uppuM otsimisele, leva;,,Möirgäva 2Ö";iaagrilaul
Sukeldusime hommiku kella Icahe- ''^^^ - ameeriklased vallutasid
ni sest öö oli valge (kohvikateM^^
rannas tulel), kuidL tulemusteta.: ? ? ° ^ š t kaasa populaarne „Kodu.
Hommikul tõmmati uppunud poiss ^g^^ f teatri-zhanrite paroodia
tragiga välja sügavast kaljupraost,- sa mu 13a • nina nai-kuhu
nieie sukeldudes ei k ü ü n d i - . m i l l e j u u r e s noorkotkadhil­jem
sündsuse pärast „isa nina" ase­mel
kasutasid „labakinnast".
ESTLANE
$54w
$30w
$68.
$37.
$19.
I KLASSI POSTIU LISABA SAATEKULU JÄRGMISELT:
14. juunü korraldati Lääne-Aust-raalla
Balti komitee poolt Perthi
Wesley kiriku ees leinavalve küüdb'
tamise mälestuseks. Leinavalvest
informeeriti kõiki tähtsamaid tele-yisioonijaamu,
ajalehti, ajakirju ja
poHitikategelasi. Samal päeval Ü-mus
Perthi suurimas ajalehes
,iThe West Australian" suur kuulu^
tiis, kujutades Balti riike suures
N. Liidu ämblikuvõrgud. Leinaval­vest
osavõtjad hoidsid käes põle­vaid
küünlaid, nende hulgas oli pal­ju
noori mustaS; riietuses ja naisi
rahvariietes. Sündmus äratas ela­vat
tähelepanu austraallaste hul­gas
ja see anti edasi tdevisioonis
ja ajakirjanduses.
Helilooja Elmar RajaloQ: tähistas
11. juulü Austraalias oma 80. sün­nipäeva.
JuubUar on sündinud 19Ö5.
a. Laiuse vallas. Tartumaal, õppis
Torma kihelkbmiakoolis, Tartu
kömmetsgümnaasiumis. Lõpetas
EV Sõjakooli 1926; a. iioöremleit-nandina^
jäädes sõjaväkke kaadri-ohvitseriks.
1944. a. põgenes Sak­samaale,
sealt 1949. a. Austraalias­se^
asudes Sydney'šse.
Ta eriliseks huvialaks on olnud
muusika. Sõjakoolis asutas orkest­ri,
Rakveres haridusseltsi juurde
sümfoonilise orkestri, mis hiljem,
kuulus kaitseliidu alla. Komponee-tfks
asi, millest meie, eestlased,
aru ei saanud ihnnes tervek laag­rile
korraldatud sõjamängu puhul.
Kui mänguks moodustatud rühmad
rimisega alustas juba feštis, luties olid rivistatud lipuväljakule,
marsse pühkpilliorkestrüe, neist .. \. ,
populaarseimaks said „SuuriüM-t''^r^
maasse rivskorras, nagu seisune.
Sydney's laulis sega- ja meeskoo-' v . „ . . J 1 n r •
rides, oli koorijuhiks ja täiendus- ^,
kodis muusikaõpetajaks. 1965: a.^P^^^^
ilmus lauhide kogu„Minu laul'' (16 Kas juhtkond kartis, et poisid
noorte pluss 6.meeskoori, laulu), märiguhasardis hakkavad teineteist
Ta on looimd ligi sada selle kohta oli,
gust helitööd, palasid puhkpillidele, et soomlased on tugeva võitlus- ja
eesti popurriisid, parafraase ja voistlushasardiga kõvapäine rahvas
marsse, üle kümne^^aulu nais-, ei või iial teada! Hilisemad ko-
Kiees- ja segakooridele, loonud saa-: gemused hõimudega oh kinnitanud,
temuusücat lastenäidendeüe ja kir- et see kartiis võis ka põhjendatud
jutanud muusikalise kom
Kohtume •Kunglas"^-''
Vahepeal köödunud 55 aasta
jooksul on Soome pidanud kaks
;. sõda raskete inimkaotustega, kaota-
CanberrastMms; küüditamise nud Jäämere-ühenduše, Viiburi ja
mälestuspäeva tähistamine Can- Kalevala laulumaa. Soomest on
berra Balti Nõukogu korraldusel gaaiiud tugevasti linnastunud töös-puhapäeval,
16. juuiul:Päey algas tusmaa, kes igal sammul peab vai-jumalateenistusega
Maarja katoli- varna oma suhteid suure ja vastiku
ku kirikus. Teenis leedu preester, idanaabriga. Soome skautlus on
jumalateenistus oli sügavasisuline nende aastatega muutunud: hundi-mg
hmgesoojendav elamus. Mä-t,utsikatest (nii nad nimetasid hun-kstuspaevateine
osa leidis aset^^^^^^^^ saanud uoolepoisid
Leedu-Austraalia Mubi avarais (j^oji^j^^p^j^^,^ soomepäras-ruumes,
mis oli^ vümase võimalu- .^tud, katsekavu bn moderniseeri-senitaidetud.
Kohal olid ^rmtmed^ud,,ga liikumine elab edasi ja
:Ausü-aaha .parlamendiliikmed. ^ • järjekordset
Kontserdiosas ; esines Canberra ^süurleiri"
Eesti Segakoor ja lätlaste sega- "
klassi postiga (kiil!p(»tii|ga)^^
Iqastaš $32.«
veerandaastas $17.-
KinadM:
+ $42,
$21^
$10.50
USAHK
$47.-.
:24.-.
$12^--
VÄLJASPOOL KANADAT ja USA-d!
LENNUiPOSTIGA $69.—^emM'-
aastas $36.— : }
Aadressi muudatus 70 centi. tJksiknumbri Mnd 70 ceitt
;..V :USAaadre^
Iwda aadressidele palame mäiidda ,,POSTAL COP^^^
pangatsiieldc või lahakaart kiijutada
^^^^^^
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ y^^^
1 f55lesliest..Don Mills,OniMli2M3
Pähm mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga «Uates ...........................
19....... Tellimise katteks lisan $ : . . . . . n^ftojuures
rahas /tshddga / rahakaardiga. (Raha saate aSnnSa t9fe^kSi|a§).
Ninu