1985-05-30-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Mm
WOBB-i
i i -
fj
asakult Marja-liim,
Liisa No-f/
aba Eestlane
rsiooffü
Jmbes 50000 ser-
|id osa kiriklikust
on üks suureV
5i kogumisi kom-
[laavia ajaloos.
>unktis 86-aasta-ortodöksl
vaim^
irraan asetas ki-atnisel
olevasse
mAJAD
»OSAR
|e., Ste. 1802
[5H3M7
OWSKI
(OPTIK)
ISI
ILES AVEO
i»ARK
iia«ii«aaaaBaaiii
liinniMflitniHi
stec
vasta
isliilinininmiiHjiii?
eelde vanu
Iide saatusi,,
ned kurvad,
ookide eest.
lõbtjsämaks
tumirie Val-
'ikku:. ja: /te-k8.:,';•
jölek Vlõppeš
tiäis näudi-
¥ABA mULANl neljapäeval, 30. maü ^^^^"^Thursday, May 30, 1985 1X3
lim».M,linii|H.i.Liimii. i i . i . , 0^
Rlmioiihindu
ÄIarKivitok
Kanada televisiooni reklaamfilmide
võistlusel määrati auhindu
kodumajanduse, xiietuse, tervishoiu
ja iludusvahendite' ning jaekaubanduse
kategoorias. ,
Kodumajanduse kategoorias
määrati talle teiAe auhmd töömeis-terlikkuse
alal lavastaja/kinemato-graafi
ehk kaameramehe ,töö eest
filmis „Light , power" tValguse
jõud) eest. Film tehti Uoibn Carbide
Ganada Ltd. tellraiisel.
Samas kategoorias sai ta kinematograafia
auhinna filmi „Explo-sion"
lavastamise eest; tehtud samale
ettevõttele.
Riietuse kategoorias sai A. Ki-vilo
kolmanda auhinna fibni „Bum
Bum Movin" filmimise juhtimise
eest.
Tervishoiu ja iludusvahendite
kategoorias sai ta kiitusekirja filmi
„Day in, day out" lavakamise
eest. Jaekaubanduse kategoorias
anti talle töömeisterlikikuse auhind
filmi „Fall & Winter Catalogue"
filmimise eest
KOHO
korraldavad
iPETSIAALREISI HIINASSE
6. okt. Torontost
päeva $3639.— Cm.
Lilaemsfa Mormatsiooni]^ tel. 4SS-9437
fQ3H0 IHTBWAVONALTOURS
m EgOnton Av«nue East^ Suitt IH
Phon«(4l<)4»S:9437
Eesti Kodu Segakoor. Pildil esireas vasakult E. Ivand, A. Tarand, A. Valgerist, Ed.!
Kanada reklaamfilmide võistlus Tobreluts (koorijuht), T. Kents, A. KuUango, L. Aneiin;-teises reas A. Võika, J. ^Sr" väijaa^^^^^^^ """MN! Herma, M. Plutus, A. Kelemit, A. Koppel, V. Musta; tolišndas reas Ä. Lepismaa,
NERS. • ' ^ A. Koppel, P. Kents, A. Pallop, V. Võika, J . Haiba, A. Pätin. Koor esines hiljutisel
Eesti Vabariigi 67. aastapäeva aktusel Eesti Kodus. Foto: O. Haamer
KEVADINE ERIPAKKUMINE
ÄvostotiXVsafcindi
seinamaal
Tallinna kpmisjonikaupluse laoruumiks
mõeldud hoone remonümi^
sel leiti Pikk tänav 39 haruldane
seinamaaling. Arvatakse et see
loiulub XV sajandisse. See on osaliselt
hästi säilinud. Avastus tehti
kui kultuurimälestiste ^ uurijad
eemaldasid seintelt tapeedi|dhid.
mnnooaaaaDaBaaaoaaooonooaaaaoaaaoaaB.
härra soovib
TUTVUST
daamiga' 50-^0 vamisea;- •
PRAEGU, ENNE TÖOHOOAJA ALGUST ¥ÕIIB 8AADA
MEILT ALUMnNIUMITOOTEID ODAYAIE KEVADIK
HINDADEGA!
Uysi fakte venestamisest fa k®1oniaalvõiiny.de lci'ästamistööst
kodymaal
'lesti Ra]lii?esiiiõiikogMe:.m mis
hästi valgustab pmegust olukoüda okup. Eestis. Suurem osa sellest mformatsioonist
käsitleb Eesti kultuurivaramu hävitamist, eesti muinsusväärtuste,looduse |a keskkomia
fikkumist. Avaldame selle Mormatsiooui kodumaalt
iyamiminmist ^
Tennoaknad
Aiknaluuu^d
jaukaed l^ästaalused
vaunaweerennid
Kirjad: P.O. Box 155, Stn.
Mississauga, Ont L8A 3M
'CDOOaaOOBOOOBIiailDDOtDIDBIIlDDDIDniOBSSDaOOaD
KULTUURIVARAD KAOVAB aare ja relvi (arvatavalt osa 1187. kes tahaksid parema meelega m
VENEMAALE a. Sigtunasfõjasaagist). Päeval, mir pea^tpiihkida kogu meie. kultuuri-
SURNUAEDU RÜÜSTATAKSE aare avastati, saadeti kõik leitu len- vara. Ehitusest ja arheoloogiamä-nukiga
Venemaale, teadmata ku- lestistest Lasnamäel paj
©1978. a. sügisel avastati Saare- ^u. Eesti arheoloogid ei saanud loog, ajalookandidaat Vello Lõugas
maal lennuvälja laiendades kuld- leide isegi mitte näha. 1983. a. ajakirja „Horisont'^5.
i n o o . u r rr ^ 1 • numbri artikiis„Veel kord Lasna-
' - ^ ^982. a. taheti Toolse lossjvare- ^^äe aastatuhandest''v
metesse sisse seada Julgeolekuko- yab:... Kui Mustamäe m&^^
mitee piinvalvevagede vaatluspunk- jbonid kerkisid viljatuile liivikuUe,
tl. Tohutute pingutustega õnnestus ^ praegune Lasnamäe ehitustan-see
snski ara hoida. der haarab enda alla juba tüseda
(D 1983. a. sügisel ^ändi Ilumäel nN^uurikihiga'^ alad. Väo, Kuris-asuvas
von Pahlen'ite" surnuaias tiku ja Nehatu külade enam kui
v m TiD-iu- A -n TP *s UÄT 1 1 " ' ^^^"^^ hauarööv. Kurjategijad on kahe tuhande aasta pikkune ajalu-
X l l i FOIJJa-Ameema MStl Meesiaulupaev, HUOtt© seni tabamata. ^ gu on jätnud lagedatele loopealse-
„Ehne ja nüüd", toünus Baltimores USA-s, 18. mail ^ «„rnn.j..t i hulgaliselt • mälestisi alates
• " ® ^"™^^^^^nuaiast on järele meie ajaarvamise eelse aastatu- 1985. Laulupäevast võtsid osa neli kooris Baltmiore Eesti jäänud ainult kaks väravaposti ja hande kivikalmest kuni tänapäe-
SOOME ETTEVÕTE
ALUMINÜM
34CaiaarlesTupper]Diro
281-1175
TASUTA EELARVED
Alcan
Bidkitg
PkochKäs A L C AN
PLUMBING, HEATING & mm%
Eesti ettetvOte
XIII Põhia-ÄEiieerika Eesti Meeskiiiupie^
ialtimores
Laulumehed (koorijuhid Evald ja Mati Tammaru)
Connecticuti Eesti Meeskoor (koorijuht Ants Laan)
New Yorgi Eesti Meeskoor (koorijuht - Erik Veski)
Toronto Eesti Meeskoor, Charles Kipperi juhtimisel •
Eduard Tolli mälestuskivi, millel vasteni välja"
üutseb silt: , Tuntud vene polaar- ..Arvukama muististerühma
uurijale E. Tollile'. Kogu surnu- moodustavad 1. aastatuhandest e.
aiast on säilinud veel kahe Tolli m.a, pärinevad kiviristkalmed ja
esivanema hauaplaadid, mille^mb. väikeste^ lohkudega kultušekivid:
rus on reostatud pudelikildude ja Suhteliselt ohtrasti jäi neid praegu
Kontserdipäeva hommikul kogu-. listile, bariton Avo Kittaskile. Ta ^^^^^^ surnuaed on muutu- rajatava IV mikrorajooni alale.
nesid-4auljad ühisele homipikueine- laulis kolm laulu heliloojailt Toi, kolonistide „piknikuko- Kuna pealmine mulla ja paekiht
le Baltimore „Eesti Majj^"; lahke Aav ja Virkhaus ning mõned lisa- • Nukruse mõisahoonesse on eemaldatakse seal kohati kuni
pererahvas oH seal maitseva eesti- palad. Laulja teenis pälvitult tubli ^^^^^^tud randtoolised. Moisahoo- meetripaksuselt, ei pidanud ehita-pärase
söögilaua korraldanud, mil- aplausi; täpse ja meeldiva klaveri- on haledas olukorras, hoonet jad võimalikuks muistiseid töö
le eest neid hüjem tubli lauluga saate solistile andis Charles Kipper, feristavad lagunenud puukuurid ja käigus säilitada." Kommentaarid
kiideti ja tänati. ' Sellele järgnes ühendkooride ^^^^"^^^ solgiaugud. Halvas olukor- liigsed,
ühendkooride lauluproov algas esitusel kontserdi kolmas osa, ni- ^^amus vanu mõisahooneid, Lisame veel mõned väljavõtted
ILMUS KOGUTEOS.
METSAÜLIKOOL
sunires fonnaadfis, 226 lk, |>alju ffotosii
Kaastöölised professorid!
3LSE LEfflSTE,rVARrVASK,FELIX OINAS.J.ii.-
Artikleid eesti kultuurist ja muust
Toimetanud HEINO SUSI
Saadaval Vaba Eeistlase talituses
Hind $25.—pluss saatekulu $L50
mi iz, uiuton JLaKe mgn öcnooi mega „ . . j a nuud". Lauldi viis 55^"^^ ^2, surnuaedadega. 23. novembri 1984. a. ajalehest
ruumides. Uus, meeldiv ja mahu- laulu, milledest kohn laulu: Ed. ^^^^^^^^ Kaitseväe Kalmistul on ^^sirp ja Vasar", artikkel „Rebala
kas auditoorium oH akustika poo- Tubina „Sõmeralt sõrmikule", Jüri ff^^/ sodunte hauad peaaegu taie- Lug^- (^utor V Lõugas — Ene
lest laulule sobiv. Proov läbi, oligi Mandre „Lõikusekuul" ja Salme ^^^^^ hävitatud, osa allesjäänud paaver): „Küla ise — too ürgko-varsti
tuUeminek ees. Purre „Me lähme koju" olid uus- ^^"f^iye on happega ule valatud, gukondlik sumbküla — on Tallin-
^ n.» r tulnukad Meeslaulupäevade kava- ,^^^1^ ^ ^ ^ ^ i enam lugeda ei na kOIje all tänaseni alles. Aga —
Kontserdi alguseks oli saali mm- ^ ^ saaks ja seega ei teaks Eestimaa ^oaärisaia meetri ^«imncel seisab
bes 300 konlajat kogunenud; vabaduse eest langenutele austust .CTKS^ esinejaid koos koorijuhtidega oli . ^ Maarau keemiatehase kaevandus
üle saja mehe. Kogu õhtQ kava
salvestati helilindiL
Kohaleihnunuid tervitas j i Lau-lupäeva
avas lv. Ado Valge, Baltimore
meeskoori esimees. Ta puu-irikud
ei pääseinid
konverMfcile
Stuttgardis toimus r^hyus teadlaste konve--
lents teemal „Sjrik ja sotsialisflik ühiskond Ida-Euroo»
ülejäänud kooriiaiüiiudi olid tava- avaldada. Enamikule haudadele on front.^LrtisX^k^^^^ pas"o Konverentsist võttis osa 180 Lääne-Euroopa maade
Fr. It Kre»t™« pooM kir»- • aiad on täiesti hävitatud, see oli aLik" L i S l " l7b " ^ u Veem.
pandud sonu kmmtasid, et . . . vist vahseestlastele juba ennegi j,rii«t (Vf^Wr. T P^. Äi^ocf,-. Tni
„eesti laulud u laufcid veel teada. Praegu asuvad nendes koh- onTc.iu2f^^^^^^ Stuttgardi konverentsi valmista- Kom-ad Veem võttis Stuttgardi
tades metsistunud parkide moodus- f ^^^^^^^f^selt paikne olevus. gpetsiaüstide kohtumist konverentsi sisu järgniiselt kokku:
lauca uicwiatuiiuu pdroue moouus jgegi randrahvastele tähendasid . rxy^p^* Alguses oli terve Ettekandpist selffus tänaoäeval
tisea i£us vene „vagüased oma' matusteks .^Wv«H rä.nn^\cu?i\^d ^'^^'''J, T''^^^^^ 'I..^^.^ J:.1Z^»:'ll^^^^r
!ka elavadl"
koorijühtidde, solistUe ja^^^s^^^ nõusoleku osalemiseks, I ^ ^
js vaeva näbud korraldajatele, niilii-^^j^^ asendanud riigi idedoogia,
i-sed nägusate ja rahvarndeisÄ^ iS^a^uSeSr^ - P^^^ ametivõimud keeldusid Mjemter^^ kus kommmiistiik partei üüe|):
i- kUte t>00lt anti . . m in- ' sust. J^JoW^lr? rnoaHa /Iplp^an. PiiV miriiiT V r i t r i A H trali+cAlt»
Autor rõhutab veel:
dutas lühidalt Meeslaulupäevade ^ _ _ _„
traditsiooni ja mõtet ja A a s ko- Kontserdi lõpul ^t^^^^
haleihnünuid. ' knarnuhtiHeif» «rviktiiA c,^^^ ^ .^«i^^io^vc. T « ^ „„
Järgnes kontsert, mille esimeses
osas „ E n n e . . e s i n e s i d ühenä-kooÄ
Selle osa neli laulu (heli- küte poolt üle anti.... mõnel ju-loojäilt
Brenner, Säbelmann, Lätevhu^^^^i^^^ ^^^^^^^^ ^^^^ WATVTF^ - - tiaeie miumaat v^o«.. «v«.,^^, x,
Ja Härma) õlid ajastust, mis algas naelad laulüpäeva mälestuseks ENSV-s^ on esmakordseU nii tera- ^evalmistused did sisuliselt: kau- dud tipuni välja.
LEesti Laulupeoga, lõppes urpbesridelipm^ ^alt kolcku põrganud to^^
sajaMVahetusel Tavakohaselt vavEesti hümni laulmist kerge kahet-. vr ' j . toimus konverents tud. Mitte keUelgi pole õigust
heldusidkpprijuhid iga lauluga, et sustundegaseÜ jg^oo ®/Narvas vestlesid 1984. a. tootmise pärast, me toodame märtsist 24. märtsini ainult vustada N. Lütü. Arvustamist ei
igamees saaks,,käe soojaks". ^^^^^^^^Ä : ^^^^ õigusta ei filosoofia, ©i ideoloogia,
« " • Tj?^^ ehitata^ ometi minevikukultuuri v^^^
^^^•f^^^^ visainat
koor^^^s^^^^ - B a l t i m o r e v a s t i i p a m i . Eriti seal, kus usk ja
^^^^f!^ Xheür jiioödsas Gonvention Gentre's. ^ ^timaks Narva nüüdseks ju- mise eesmärgil toimubki okupeeri- g. ^korraldajad olid rooma-katoliku rahvas langevad kcykku. Nii tulevad
vele reale idabloki maade delegaa- „Riik on minu.** Nimelt valitseb
„Meil ^j^gie andmast viisat. Kuna aga et- riigis doktriin, kus etätism on yÜ-
Sellele allutatakse
inimesed on neutraliseeri-ar-loojailt
KarindivRilsmg ja Eme-saks.)
laul^-i : Fr.: : :Kreutzwaid/R^
Toi) ettekandele tui! veel ap|Di
• bariton - Avo /Eittask,
periga klayeriL
färast pakotui õhtusööld M J'^.v^^f «^M?^^^ — ^ ^^^^^^ Shveitsi mõlemad tegurid tegelikust ehist,
iii^i^ tantsumuusika ia teata- vandalismi. Abi- raske tootmiseks nimetada. Keegi .^jg^^^^,^ aiaitKs i?i dpr J^WMIPTI •näifAirc Pnninc T.öoriiic vHViAmiic.
s„ii_.„_^ nõudest vai määral õnnestunud hoolimata on: eelkindluse ei vaja seda rämpsu, mida meil ^^i^u
ji^tus seinast seinani^ vaibal; koo° -n r- - " ^
ride „Iisapalad« jä Avo M
. kergemasisulised Ä o M ^ ^ ^
: VPärast lühikest vaheaega j ^ ^ ^
ühendkoörWe IL kontserdiosa, n i - ; h a k a t a k s e . 1985;
megä>,Vabaskodüs'^ Selles ^^^^ pärast südaööci. Oli jälle aastast; ehitama 17-korrüselisi ela-raške
^tootmiseks .^jg^^^y^ Glaube in. der Zweiten näiteks Poolas, Leedus, vähemus
ee= . , ^gj^.»- gruppide juures Bulgaarias ja Ju-seinad
taismaalitudyenekeeMd;^toodetakse",^ te
Simm, Aav 3ä
„anti sõna"
samuti neli laulu/heliloojailt kprd .kinnitatud vanu sõpmsside- muid. Tallinna vanalinn ja Eesti
^„ c^:-^ A . . . X7;^.4, II meid, loodud ka mõningaid uusi nminsuspärand on šam
so- mm ' tore olemine! nuks silmas pkupatšiöonivõiÄ
EESTLÄHI
oa valyel eefstlaskonna
üldhuvide eest!
fi
, , , v 1,.J f - f J. goslaavias ning islamiusulistes na.
Ettetomd^Ad kõrge kv ..vabariikides''N. Ludus endas,
gä, katoliku ku-iku poolt oli esm-dajaks
Viini Jc^rdinal König, kes Peapiiskop K. Veem ütles, et
on pikemat aega olnud Vatikan! konverentsil oK „tohutult palju õp-
Maašjade osakonna juhataja. pida^'. Kohapeal oli sõlmitud palju-
- , rvT J ./ V., j .dega isiklikke kontakte ning os
Suurel lariklikudmaailma^^^^ diskussiooiides. z -
olnud kohal, väljaarvatud Üks vaatleja;-•-:
• •'KS/EPL';:
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 30, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-05-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850530 |
Description
| Title | 1985-05-30-05 |
| OCR text | Mm WOBB-i i i - fj asakult Marja-liim, Liisa No-f/ aba Eestlane rsiooffü Jmbes 50000 ser- |id osa kiriklikust on üks suureV 5i kogumisi kom- [laavia ajaloos. >unktis 86-aasta-ortodöksl vaim^ irraan asetas ki-atnisel olevasse mAJAD »OSAR |e., Ste. 1802 [5H3M7 OWSKI (OPTIK) ISI ILES AVEO i»ARK iia«ii«aaaaBaaiii liinniMflitniHi stec vasta isliilinininmiiHjiii? eelde vanu Iide saatusi,, ned kurvad, ookide eest. lõbtjsämaks tumirie Val- 'ikku:. ja: /te-k8.:,';• jölek Vlõppeš tiäis näudi- ¥ABA mULANl neljapäeval, 30. maü ^^^^"^Thursday, May 30, 1985 1X3 lim».M,linii|H.i.Liimii. i i . i . , 0^ Rlmioiihindu ÄIarKivitok Kanada televisiooni reklaamfilmide võistlusel määrati auhindu kodumajanduse, xiietuse, tervishoiu ja iludusvahendite' ning jaekaubanduse kategoorias. , Kodumajanduse kategoorias määrati talle teiAe auhmd töömeis-terlikkuse alal lavastaja/kinemato-graafi ehk kaameramehe ,töö eest filmis „Light , power" tValguse jõud) eest. Film tehti Uoibn Carbide Ganada Ltd. tellraiisel. Samas kategoorias sai ta kinematograafia auhinna filmi „Explo-sion" lavastamise eest; tehtud samale ettevõttele. Riietuse kategoorias sai A. Ki-vilo kolmanda auhinna fibni „Bum Bum Movin" filmimise juhtimise eest. Tervishoiu ja iludusvahendite kategoorias sai ta kiitusekirja filmi „Day in, day out" lavakamise eest. Jaekaubanduse kategoorias anti talle töömeisterlikikuse auhind filmi „Fall & Winter Catalogue" filmimise eest KOHO korraldavad iPETSIAALREISI HIINASSE 6. okt. Torontost päeva $3639.— Cm. Lilaemsfa Mormatsiooni]^ tel. 4SS-9437 fQ3H0 IHTBWAVONALTOURS m EgOnton Av«nue East^ Suitt IH Phon«(4l<)4»S:9437 Eesti Kodu Segakoor. Pildil esireas vasakult E. Ivand, A. Tarand, A. Valgerist, Ed.! Kanada reklaamfilmide võistlus Tobreluts (koorijuht), T. Kents, A. KuUango, L. Aneiin;-teises reas A. Võika, J. ^Sr" väijaa^^^^^^^ """MN! Herma, M. Plutus, A. Kelemit, A. Koppel, V. Musta; tolišndas reas Ä. Lepismaa, NERS. • ' ^ A. Koppel, P. Kents, A. Pallop, V. Võika, J . Haiba, A. Pätin. Koor esines hiljutisel Eesti Vabariigi 67. aastapäeva aktusel Eesti Kodus. Foto: O. Haamer KEVADINE ERIPAKKUMINE ÄvostotiXVsafcindi seinamaal Tallinna kpmisjonikaupluse laoruumiks mõeldud hoone remonümi^ sel leiti Pikk tänav 39 haruldane seinamaaling. Arvatakse et see loiulub XV sajandisse. See on osaliselt hästi säilinud. Avastus tehti kui kultuurimälestiste ^ uurijad eemaldasid seintelt tapeedi|dhid. mnnooaaaaDaBaaaoaaooonooaaaaoaaaoaaB. härra soovib TUTVUST daamiga' 50-^0 vamisea;- • PRAEGU, ENNE TÖOHOOAJA ALGUST ¥ÕIIB 8AADA MEILT ALUMnNIUMITOOTEID ODAYAIE KEVADIK HINDADEGA! Uysi fakte venestamisest fa k®1oniaalvõiiny.de lci'ästamistööst kodymaal 'lesti Ra]lii?esiiiõiikogMe:.m mis hästi valgustab pmegust olukoüda okup. Eestis. Suurem osa sellest mformatsioonist käsitleb Eesti kultuurivaramu hävitamist, eesti muinsusväärtuste,looduse |a keskkomia fikkumist. Avaldame selle Mormatsiooui kodumaalt iyamiminmist ^ Tennoaknad Aiknaluuu^d jaukaed l^ästaalused vaunaweerennid Kirjad: P.O. Box 155, Stn. Mississauga, Ont L8A 3M 'CDOOaaOOBOOOBIiailDDOtDIDBIIlDDDIDniOBSSDaOOaD KULTUURIVARAD KAOVAB aare ja relvi (arvatavalt osa 1187. kes tahaksid parema meelega m VENEMAALE a. Sigtunasfõjasaagist). Päeval, mir pea^tpiihkida kogu meie. kultuuri- SURNUAEDU RÜÜSTATAKSE aare avastati, saadeti kõik leitu len- vara. Ehitusest ja arheoloogiamä-nukiga Venemaale, teadmata ku- lestistest Lasnamäel paj ©1978. a. sügisel avastati Saare- ^u. Eesti arheoloogid ei saanud loog, ajalookandidaat Vello Lõugas maal lennuvälja laiendades kuld- leide isegi mitte näha. 1983. a. ajakirja „Horisont'^5. i n o o . u r rr ^ 1 • numbri artikiis„Veel kord Lasna- ' - ^ ^982. a. taheti Toolse lossjvare- ^^äe aastatuhandest''v metesse sisse seada Julgeolekuko- yab:... Kui Mustamäe m&^^ mitee piinvalvevagede vaatluspunk- jbonid kerkisid viljatuile liivikuUe, tl. Tohutute pingutustega õnnestus ^ praegune Lasnamäe ehitustan-see snski ara hoida. der haarab enda alla juba tüseda (D 1983. a. sügisel ^ändi Ilumäel nN^uurikihiga'^ alad. Väo, Kuris-asuvas von Pahlen'ite" surnuaias tiku ja Nehatu külade enam kui v m TiD-iu- A -n TP *s UÄT 1 1 " ' ^^^"^^ hauarööv. Kurjategijad on kahe tuhande aasta pikkune ajalu- X l l i FOIJJa-Ameema MStl Meesiaulupaev, HUOtt© seni tabamata. ^ gu on jätnud lagedatele loopealse- „Ehne ja nüüd", toünus Baltimores USA-s, 18. mail ^ «„rnn.j..t i hulgaliselt • mälestisi alates • " ® ^"™^^^^^nuaiast on järele meie ajaarvamise eelse aastatu- 1985. Laulupäevast võtsid osa neli kooris Baltmiore Eesti jäänud ainult kaks väravaposti ja hande kivikalmest kuni tänapäe- SOOME ETTEVÕTE ALUMINÜM 34CaiaarlesTupper]Diro 281-1175 TASUTA EELARVED Alcan Bidkitg PkochKäs A L C AN PLUMBING, HEATING & mm% Eesti ettetvOte XIII Põhia-ÄEiieerika Eesti Meeskiiiupie^ ialtimores Laulumehed (koorijuhid Evald ja Mati Tammaru) Connecticuti Eesti Meeskoor (koorijuht Ants Laan) New Yorgi Eesti Meeskoor (koorijuht - Erik Veski) Toronto Eesti Meeskoor, Charles Kipperi juhtimisel • Eduard Tolli mälestuskivi, millel vasteni välja" üutseb silt: , Tuntud vene polaar- ..Arvukama muististerühma uurijale E. Tollile'. Kogu surnu- moodustavad 1. aastatuhandest e. aiast on säilinud veel kahe Tolli m.a, pärinevad kiviristkalmed ja esivanema hauaplaadid, mille^mb. väikeste^ lohkudega kultušekivid: rus on reostatud pudelikildude ja Suhteliselt ohtrasti jäi neid praegu Kontserdipäeva hommikul kogu-. listile, bariton Avo Kittaskile. Ta ^^^^^^ surnuaed on muutu- rajatava IV mikrorajooni alale. nesid-4auljad ühisele homipikueine- laulis kolm laulu heliloojailt Toi, kolonistide „piknikuko- Kuna pealmine mulla ja paekiht le Baltimore „Eesti Majj^"; lahke Aav ja Virkhaus ning mõned lisa- • Nukruse mõisahoonesse on eemaldatakse seal kohati kuni pererahvas oH seal maitseva eesti- palad. Laulja teenis pälvitult tubli ^^^^^^tud randtoolised. Moisahoo- meetripaksuselt, ei pidanud ehita-pärase söögilaua korraldanud, mil- aplausi; täpse ja meeldiva klaveri- on haledas olukorras, hoonet jad võimalikuks muistiseid töö le eest neid hüjem tubli lauluga saate solistile andis Charles Kipper, feristavad lagunenud puukuurid ja käigus säilitada." Kommentaarid kiideti ja tänati. ' Sellele järgnes ühendkooride ^^^^"^^^ solgiaugud. Halvas olukor- liigsed, ühendkooride lauluproov algas esitusel kontserdi kolmas osa, ni- ^^amus vanu mõisahooneid, Lisame veel mõned väljavõtted ILMUS KOGUTEOS. METSAÜLIKOOL sunires fonnaadfis, 226 lk, |>alju ffotosii Kaastöölised professorid! 3LSE LEfflSTE,rVARrVASK,FELIX OINAS.J.ii.- Artikleid eesti kultuurist ja muust Toimetanud HEINO SUSI Saadaval Vaba Eeistlase talituses Hind $25.—pluss saatekulu $L50 mi iz, uiuton JLaKe mgn öcnooi mega „ . . j a nuud". Lauldi viis 55^"^^ ^2, surnuaedadega. 23. novembri 1984. a. ajalehest ruumides. Uus, meeldiv ja mahu- laulu, milledest kohn laulu: Ed. ^^^^^^^^ Kaitseväe Kalmistul on ^^sirp ja Vasar", artikkel „Rebala kas auditoorium oH akustika poo- Tubina „Sõmeralt sõrmikule", Jüri ff^^/ sodunte hauad peaaegu taie- Lug^- (^utor V Lõugas — Ene lest laulule sobiv. Proov läbi, oligi Mandre „Lõikusekuul" ja Salme ^^^^^ hävitatud, osa allesjäänud paaver): „Küla ise — too ürgko-varsti tuUeminek ees. Purre „Me lähme koju" olid uus- ^^"f^iye on happega ule valatud, gukondlik sumbküla — on Tallin- ^ n.» r tulnukad Meeslaulupäevade kava- ,^^^1^ ^ ^ ^ ^ i enam lugeda ei na kOIje all tänaseni alles. Aga — Kontserdi alguseks oli saali mm- ^ ^ saaks ja seega ei teaks Eestimaa ^oaärisaia meetri ^«imncel seisab bes 300 konlajat kogunenud; vabaduse eest langenutele austust .CTKS^ esinejaid koos koorijuhtidega oli . ^ Maarau keemiatehase kaevandus üle saja mehe. Kogu õhtQ kava salvestati helilindiL Kohaleihnunuid tervitas j i Lau-lupäeva avas lv. Ado Valge, Baltimore meeskoori esimees. Ta puu-irikud ei pääseinid konverMfcile Stuttgardis toimus r^hyus teadlaste konve-- lents teemal „Sjrik ja sotsialisflik ühiskond Ida-Euroo» ülejäänud kooriiaiüiiudi olid tava- avaldada. Enamikule haudadele on front.^LrtisX^k^^^^ pas"o Konverentsist võttis osa 180 Lääne-Euroopa maade Fr. It Kre»t™« pooM kir»- • aiad on täiesti hävitatud, see oli aLik" L i S l " l7b " ^ u Veem. pandud sonu kmmtasid, et . . . vist vahseestlastele juba ennegi j,rii«t (Vf^Wr. T P^. Äi^ocf,-. Tni „eesti laulud u laufcid veel teada. Praegu asuvad nendes koh- onTc.iu2f^^^^^^ Stuttgardi konverentsi valmista- Kom-ad Veem võttis Stuttgardi tades metsistunud parkide moodus- f ^^^^^^^f^selt paikne olevus. gpetsiaüstide kohtumist konverentsi sisu järgniiselt kokku: lauca uicwiatuiiuu pdroue moouus jgegi randrahvastele tähendasid . rxy^p^* Alguses oli terve Ettekandpist selffus tänaoäeval tisea i£us vene „vagüased oma' matusteks .^Wv«H rä.nn^\cu?i\^d ^'^^'''J, T''^^^^^ 'I..^^.^ J:.1Z^»:'ll^^^^r !ka elavadl" koorijühtidde, solistUe ja^^^s^^^ nõusoleku osalemiseks, I ^ ^ js vaeva näbud korraldajatele, niilii-^^j^^ asendanud riigi idedoogia, i-sed nägusate ja rahvarndeisÄ^ iS^a^uSeSr^ - P^^^ ametivõimud keeldusid Mjemter^^ kus kommmiistiik partei üüe|): i- kUte t>00lt anti . . m in- ' sust. J^JoW^lr? rnoaHa /Iplp^an. PiiV miriiiT V r i t r i A H trali+cAlt» Autor rõhutab veel: dutas lühidalt Meeslaulupäevade ^ _ _ _„ traditsiooni ja mõtet ja A a s ko- Kontserdi lõpul ^t^^^^ haleihnünuid. ' knarnuhtiHeif» «rviktiiA c,^^^ ^ .^«i^^io^vc. T « ^ „„ Järgnes kontsert, mille esimeses osas „ E n n e . . e s i n e s i d ühenä-kooÄ Selle osa neli laulu (heli- küte poolt üle anti.... mõnel ju-loojäilt Brenner, Säbelmann, Lätevhu^^^^i^^^ ^^^^^^^^ ^^^^ WATVTF^ - - tiaeie miumaat v^o«.. «v«.,^^, x, Ja Härma) õlid ajastust, mis algas naelad laulüpäeva mälestuseks ENSV-s^ on esmakordseU nii tera- ^evalmistused did sisuliselt: kau- dud tipuni välja. LEesti Laulupeoga, lõppes urpbesridelipm^ ^alt kolcku põrganud to^^ sajaMVahetusel Tavakohaselt vavEesti hümni laulmist kerge kahet-. vr ' j . toimus konverents tud. Mitte keUelgi pole õigust heldusidkpprijuhid iga lauluga, et sustundegaseÜ jg^oo ®/Narvas vestlesid 1984. a. tootmise pärast, me toodame märtsist 24. märtsini ainult vustada N. Lütü. Arvustamist ei igamees saaks,,käe soojaks". ^^^^^^^^Ä : ^^^^ õigusta ei filosoofia, ©i ideoloogia, « " • Tj?^^ ehitata^ ometi minevikukultuuri v^^^ ^^^•f^^^^ visainat koor^^^s^^^^ - B a l t i m o r e v a s t i i p a m i . Eriti seal, kus usk ja ^^^^f!^ Xheür jiioödsas Gonvention Gentre's. ^ ^timaks Narva nüüdseks ju- mise eesmärgil toimubki okupeeri- g. ^korraldajad olid rooma-katoliku rahvas langevad kcykku. Nii tulevad vele reale idabloki maade delegaa- „Riik on minu.** Nimelt valitseb „Meil ^j^gie andmast viisat. Kuna aga et- riigis doktriin, kus etätism on yÜ- Sellele allutatakse inimesed on neutraliseeri-ar-loojailt KarindivRilsmg ja Eme-saks.) laul^-i : Fr.: : :Kreutzwaid/R^ Toi) ettekandele tui! veel ap|Di • bariton - Avo /Eittask, periga klayeriL färast pakotui õhtusööld M J'^.v^^f «^M?^^^ — ^ ^^^^^^ Shveitsi mõlemad tegurid tegelikust ehist, iii^i^ tantsumuusika ia teata- vandalismi. Abi- raske tootmiseks nimetada. Keegi .^jg^^^^,^ aiaitKs i?i dpr J^WMIPTI •näifAirc Pnninc T.öoriiic vHViAmiic. s„ii_.„_^ nõudest vai määral õnnestunud hoolimata on: eelkindluse ei vaja seda rämpsu, mida meil ^^i^u ji^tus seinast seinani^ vaibal; koo° -n r- - " ^ ride „Iisapalad« jä Avo M . kergemasisulised Ä o M ^ ^ ^ : VPärast lühikest vaheaega j ^ ^ ^ ühendkoörWe IL kontserdiosa, n i - ; h a k a t a k s e . 1985; megä>,Vabaskodüs'^ Selles ^^^^ pärast südaööci. Oli jälle aastast; ehitama 17-korrüselisi ela-raške ^tootmiseks .^jg^^^y^ Glaube in. der Zweiten näiteks Poolas, Leedus, vähemus ee= . , ^gj^.»- gruppide juures Bulgaarias ja Ju-seinad taismaalitudyenekeeMd;^toodetakse",^ te Simm, Aav 3ä „anti sõna" samuti neli laulu/heliloojailt kprd .kinnitatud vanu sõpmsside- muid. Tallinna vanalinn ja Eesti ^„ c^:-^ A . . . X7;^.4, II meid, loodud ka mõningaid uusi nminsuspärand on šam so- mm ' tore olemine! nuks silmas pkupatšiöonivõiÄ EESTLÄHI oa valyel eefstlaskonna üldhuvide eest! fi , , , v 1,.J f - f J. goslaavias ning islamiusulistes na. Ettetomd^Ad kõrge kv ..vabariikides''N. Ludus endas, gä, katoliku ku-iku poolt oli esm-dajaks Viini Jc^rdinal König, kes Peapiiskop K. Veem ütles, et on pikemat aega olnud Vatikan! konverentsil oK „tohutult palju õp- Maašjade osakonna juhataja. pida^'. Kohapeal oli sõlmitud palju- - , rvT J ./ V., j .dega isiklikke kontakte ning os Suurel lariklikudmaailma^^^^ diskussiooiides. z - olnud kohal, väljaarvatud Üks vaatleja;-•-: • •'KS/EPL';: |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-05-30-05
