1985-05-30-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE /neljapäeval, 30. mall 1985 — Thursday, May 30, 1985 Na. 41
Nr. 41
NR. 1242
perdiiaiediseidl
Vasaraheite maailmarekordimees
Gruusias peetud N. de ringra^ja ^õidumei sLtriiivdõui staluutsote- ^tud^ v^õi^stl uTsel! 'r7^4^,910,^ jlanad'%es isXell?e "^Z
avaetapil vormel-3-klassiš sai tree- ful^mf ega siiski teisele kohale- lir- •
ningsõitude põhjal esimese stardi- '^se Hegarty tulemus oh 77.52.
positsiooni viiekordne N. Liidu
.meister eestlane Toomas Napa, kes
asus ka esimesest ringist kohe juh- Saksa odaviskaja Gerhard Stock
tima ning ei andnud liidrikohta suri pika haiguse järel Hamburgis
; korrakski käest. Teine koht kuulus enne 75-aastaseks saamist. Stock
mullusele meistrivõistluse hõbeme- võitis 1936.^ a. Berliini olümpia-dalimehde,
kuid neljas oli eestla- mängudel odaviskes kuldmedali,
•ne Raul Sarap, viies Aavo Soots, mis arvati olevat kindel soomlase
kuues Urmas Haamer. Matti järvise võiduala. Ta oli spor-
Vormel „Vostok"-klassis lõpetas dirajal veel pärast sõdagi, rohkem
kolmanda köhaga Toivo Asmer, vana kuulsuse kui sporditulemuste
Urmas "Põld oli seitsmes. tõttu. ,
• r 1
•
m w i B li H 12
Ü 13
> • . - II
li B 17
f8 m 20
B B B t i zs 1
2:9
27 B 30 • Sl B 32 34"
H B -
i i 37 B B
.•• * B 40
• -• i i
r i3 • • • Mexico olümpiatiirus toimusid Walnutis peetud kergejõustiku-maailmameistriv^
istlused õhkrelva- võistlustel kaotas kanadalanna Andest
laskmises. Osa võtsid 47 riigi gela Chahner 3000 m jooksus
spõrbašed. M alus- ameeriklannale Ruth Wysock'ile, Põikread: 1. Ühekohaline arv, 6. Aafrikas, 24. Pisiriik Buroopas, 25.
tas Inna Roose 365 sihnaga (400- ajad 8.59,75 ja 9.00,02. Naiste Linn, Leedus, 10. Vankri osad, 11. Viga; 27. . ..hoidja --elukutse,
st), kuid võistkond, kuhu ta kuu- 10000 m võitis austraallanna Lisa Niiskus, 12. Sadamalinn Ukrainas, 29. Haritud, peen, 32. . . . , teadus
lus tuli 1130 silmaga maailma- Martin ajaga 32.34,15, kanadalan- 13. Punase kõhuga lind, 14. Loo- ^ omaaegne raamatusari Eestis,
meistriks. Kaaslased lasksid 384 ja na Linda McGlennan oli teine made toidunõu, 16. Väike puunõu, 35. Sugulased, 36. Meeste riietus-
381. 32.43,35. 19. Metsamari, 22. Linn Põhja-/ese, 37. Väärtpaberid, 39. Okaspuumets,
40. Ässad, 41. Sülelus,
42. Šidepidainisvahend, 43. Naiskuju
Vanas Testamendis. :
Püstread: 1. Lühikese kestvusega,
2. Graafiline kunstiteos 3. Kuningas
Vanas Testamendis, 4. Riigi-
või kohtuametnik, 5. Siledaks,
läikivaks 'hõõruma, 7. õilis mõte,
B. Mürgita uss; 9. Produkt, 12.
Taunele kaitsevahend, 15. Aine
algosad, 16. Eesti kirjanik, 17.
Lmn Musta mere ääres, 20. Maga^
des, 21. Mehenimi, 23. Kivihun-nik,
26. Mitte lubatud, 28. Hüplema,
29. Kirjanik Suve? Jaahi kodanlik
nimi, 30. Endine vald tartumaal,
31. Laevade parandusköht,
33. Peatselt, 34. Kõrgeim eesti sõjaväelane
H maailmasõja ajal.
• RISTSÕNA NR. 1241'
.liAHENDTO^
PÕikread: 1. Pisargaas, 7. LUB,
9. Aurama, 10. Peet, 11. Narr, 12.
Embama, 13. Stants, 15. Usin, 16.
Taevalik, 19 Peet Ären, 21. Kuld,
23. Elutee, 24. Sprott, 27. Sada,
28. Udar, 30. Eeniale, 31. Dip, 32.
Alma Mater:
ÄuMnnayõitjad hiljutisel eesti squasM esivõistlusel. Pildil vasakult Evi Heinar,
Arro, Jaan Lääniste, Lea Vares, Mart Hommik, Peeter Oolup, Peter Sild, Karin
giste,ÄiM'Saaremets, .Andrus:^K^ Paul Reinsoo^: Toomas .Heinar ja.
Toome.
1. Ppp, 2. Inerts, 3.
Antenn, 4. Gangster, 5. Aare, 6.
Surmav, 7. Lava, 8. Barakkide, 13.
-Suupisted, 14. Aime, 17. Ennetama,
18. Laut, 20. Antsla, 21. Kuduja,
22. Lebame, 25. Ramp, 26.
Tael,-29. Rar.;.
4—
4—
IM
14—
UM
8^
19.5®
15 —
.50
.50
.50
RAAMATUID
MÜÜGIL „VABA EESTLASE" TALITUSES
EESTI SKAUTLUS VHSKÜBfMSOT AASTAT 2.— $1.—
ESTONIAN SCOUTING . . 3.— .50
Red limbei^ --- ISA^ m&T .... ^ . 18.— V70
EDUAIU) RÜGA gsnafik Ja mas^ 9*— M
Ivar Iva!* — E L ^ ^
Hcfao lõe — UJGU KÄBIST, OJ^^^^ ^
Anna Ahmatova—Marie ünder — REEKVIEM 3.50 .50
HerbertMichelson---KODUMAALT VÕÕRSILE 10.— .50
Herbert J^chebon — S K A U ^ ^ TEEL . 3.— .50
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— .50
Herbert Michelson — E ^
Paol Laan — MÕTTELEND — pilte }a peegeidhnisS 5.— .50
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
^ERZURUM-Ants
Vomm — VARJUD Oindetrakog^y . . . . .
Safane Ekbamo AJATAR (tmiletiiskogi)^^^...
Johan Pitka — RAJUSÕLMED ^ . .
Urve Karoiss — KODAKONDUR OmüetD^op)
Hannes Oja—KOPUTUSED ENESES
(hmilletaskogii) ......*......................
Hannes ÖK--TUNNEES PURDEL
(looletiBskogo)
Andres Küujg — MS TOIMUS SOOMEST 4
Einar Sbnden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAiSr
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS . . .
E^llnstaln — TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestusi 1914—1943)^^
A. Roos RÄNDAMAIE (lmdeti«ftR>gn) .. .v.
ProLF^ Oinas — K A L ^ ^
j.m. esseid ... .!!;;.....:... .....^
E. Sandeai ,,StJDA"M"K^^
L Kiilvet — NÄITEMÄNGURAAMAT
<5 näidendit) ..
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.—
Arvi Unils — Vi&LGUMilRGI KASVANDIKUD 47.—
Saatekida Kanadoflte $1.50, mnjale $3«—
Gisela McBride — TALES FROM ESTONIA 5.75 .50
V. Kimberg-Kotlcas Imiletnškogn
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL :
E. Unstalu — Ft)R FREEDOM ONLY . .. ^
lÜEHVITUD PURJEDEGA n . . . . . . .
: NAER ON TERVISEKS — kõdijüttö
Ilmar: JAKS — NEPTUN „^
Ivar Ivas* -^VERANDARAAMAT
Imdetuskoga . v.
S. ^bamn — Inuletnskogii ÕHUMARGI A L L .
Ants Vomm RISTSÕNAD n
: NAER ON TERVISEKS H .
M. Juhkam — USK ON MEID AIDANUD
(Valimik vaimniikke sõnavõte kodumaale) .
TAIMI PROOS — ELUKHGEL amüÄctosedj.
E.Eerme— EESTI E X S L n ^
; VÄUSMÄAL W ........;...:..::.l..............,.^v:.^
M. Meret — TEREM JUTUSTUS ....................
^LISANIHJSIT;
mõtete ja uudiste vabale levikule EestliB. .
A. Mägi—EUROOPA R ^ ^
AJARAAMAT 264 M., köites . . .
.50
.50
M
.70
.70
$1.
.70
.70
30
8.—
7.—
10 —
2.25
12.—
.70
1^
1.—
.70
.70
.75
.70
12— $1.50
10.— .50
5.—
25.—
.70
$1.50
1*—
$22.
Robert Kreem — VANDEGA SEOTUD
E.Past — MAALT ja MERELE
—w70
US$2.00
15.— $1.50
$10^ $L50
O _ _ Ö
pääseenise lugu]
. 3.
Et meil sünnipäevalapsele midagi
pakkuda polnud, siis laulsime
'mõned eesti laulud. Me olime ju
õhtuti pimedas õhtusööki oodates
küUalt koos laulnud ja nüüd pani
meie koor välja oma parima. Sellega
võitsime ka külaliste lugupidamise.
Ei mäleta enam mida kõike
laulsime, kuid „Tahäksin kodus
olla"' ja ,,Postipoiss" oa meeles.
Kuid ilusa ohvitseriga ei lasknud
perenaine meid juttu ajada. Üldse
mitte ühegi külalisega, kui märkas
I oli kohe jaol, kas mõne naljaga.
või muul ettekäändel vahetas tantsupartneri
välja. Meie ei saanud
aru tema teguviisist ja olime tusased
ta peale. Hiljem, kui külalised
olid läinud, sarnie teada, et ta karr
tis meie suude pärast, et äkki räägime
nendega seda, mida pole vaja
teada haakristi härradel. Ja see
ilus härra ©Inud see kõige kardetavam.
Kui:olime.kuu aega seUes puhkekodus
nälginud, külmetanud ja
puhanud, tuli ometigi Berliinist
Hilfsellest tagasisõidu luba ja tänukiri
peremehele, kes me eest nii
1 hästi hoolitsenud! Ja sakslane lol-
1 lakas oli . sellest nii. vaimustatud,
1 näitas seda igaühele, et niisugust
I kirja ei saadeta igamehele! L6idis
I vist et ta oli . tõesti seda väärt.
I Muigasin omaette ja kiitsin takka
g järele. Olgu igal endast hea arva-
1 mine. Minu lahkumine kujunes
I sealt kuidagi kurvaks. Olime, vaa-i
tamata kõigele, selle kuu aja jook-
1 • sul hakanud üksteisest lugupidama.
i Pererahvas, pool^alest teenijad ja
I 4 perekonda eestlasi, kes pidid siia
1 edasi jääma. Sel ajal olid Varssavi
I pärast lahingud käimas ja. karta
I oli raudtee läb^lõikamist. Sõja mü-
1 rin kostis juba siia.
TAGASI LESCHTINES
Oma laagrisse Leschtinesse jõudsime
tagasi pkar päeva enne jõule.
Tõin kohvris pisikese jõulukuusegi
puhkekodust kaasa, kuid siia oli
mägedest kuuski toodud, nii et
mul polnud seda eriti vaja. See
„Deutsche Ordnung" oli veel tol-ajal
nii täpne. Posenis tuli meil
ümberistuda Dresdeni sõitvale rongile.
Kohe kui maha tulin oma viie
lapsega Ja pakkidega oli juures, ei
tea millal meid juba märganud,
valget käelinti kandev naine ja küsis
kuhu sõidame. Teatasin oiiia sihi,
haaras ta osa pakke, ja muudkui
— tulge järele. Viis meid teisele
perroonile ja käskis oodata, et
niipea kui rong ette tuleb, tuleb ta
tagasi. Nii oligi. Juba ta aitas lapsed
ja pakid peale. Rong on sõjaväge
ja rahvast täiskiilutud. Ise ei
•olnud veel peal, kui rong juba liigub.
„Mensch-Mensch", karjusid
sõdurid ja tõmbasid mu vagunisse.
Puhkekodust tagasi jõudes ei läinud
ma enam tagasi oma endisesse
laagrisse, sinna suurde saali.
vaid meid oli inääratud esunesse
laagrisse. Üks tuba "oli tehtud tühjaks,
il-liikmeline Viia perekond
oli saanud Zäubernitzi külla pri-vaat-
korteri. Nüüd mahtusime siia
tuppa neli ema oma lastega. Mina
viiega, pr. U. kahega, pr. S. ühega
ja prl. L. oma babygä. Seega oli
meid ühes toas( 13 inimest ja lõpuks
toodi meie tuppa veel pr. S.
ema, kes oli suremas haige ja kes
surigi mõni nädal hUjem samas
toas. Meil ei ohiud toas muud
mööblit kui voodid paberist alus-kottidega
ja ---püüridega. Naiste
laagrite jaoks oli siia kä üks mees-eestlasest
velsker ametisse pandud.
Tema ei elanud laagris, vaid fa
omas perega külas eräkorteri. Ta
arstis meie pisihaigusi. Suuremate
puhul tuli arst kohale. See arst,
sakslane muidugi, ei pidanud meie-suguseid
üldse inimesteks. Ei ta
meie pärast oma käsi pesnud ega
oma nahkjakki seljast võtnUd, isegi
mitte seljakotti seljast. Abi tast
suurt ei olnud. Nüüd saime toidukaardid
oma kätte. Igaüks .võis
keeta või küpsetada oma normitoi-dpst
kiüdas oskas. Algul toidupuudust
ei olnud, samuti mitte söe-puudust.
Mida lähemale tuli sõda,
seda napimaks jäi toit. Märtsikuus
ei saanud enam koike toitu kaartide
järgi kätte. Lõpuks puudus
kartul boopis. Talumeestelt sai
veel normisigarettide^ vastu: üks sigarett
ja 2 kartulit. Mida küllalt
sai, oli suhkur. Seda anti vahest
leiva asemele, vahest kartuli kaartide
vastu. Elasime ju suhkru maal.
Olime alalisel toidujahil külades.
Punane peet oli see mida küllalt
sai osta. Vedasime seda seljakottide
täied koju. Kolm korda päevas
oli punane peet toidusedelil. Hom-mUcul
küpsetatud peet suhkruga,
lõunaks mingisugune peedi rossolje
ja õhtuks uuesti küpsetatud peet.
Jõulud Leschtine laagris oli omaette
elamus. Sel ajal oh kõike veel
saada ja me küpsetasime igaüks
ise omad jõulusaiad ja koogid.
Küll oli siis laagri köögis sagimist!
Meil puudusid söögilauad nagu harilikul
kodanikul. Istusime oma
jõulutoiduga igaüks oma voodi:
serval, toidukauss süles ja lasime
hea maitsta. Jõuluõhtul tuli külarahvas
meile jõulurõõmu tooma.
Toodi jõulupuu, ehted ja küünlad.
Suured kotid maiustustega olid
toonud Santa Klaus abilistega välja
jagamiseks. Meie lapsed kutsusid
neid pahempidi kasukais poisse
karudeks. Lastele jagati jõulu-piparkooke,
suured paksul sokud,
südamed, mehed, kompvekke, puuvilja
ja mänguasju. Iga laps sai
rikkalikult. Pärast laulsime ühiselt
oma kodumaa jõululaule, mis jäid
meile kurku kinni. Kodud ja omaksed
olid veel liiga värskelt meeles.
Ka külarahvas sai meie lauludest
ja laste deklamatsioonidest haaratud.
Nad aina pühkisid pisaraid,
kuigi ei. saanud sõnakestki aru.
Nad soovisid meile kõike head, ja
et meie järgmised jõulud veedak-sime
uuesti oma kodumaal. Saatus
tahtis, et järgmisel jõulul olid selle
küla rahvas samuti kodudest aetud
ja olid samasugused põgenikud
nagu meie. Nad olid böömi sakslased.
Külla jäid ainult üksikud perekonnad,
kes olid tshehhid, meie
maja peremehega eesotsas, ja kes
ka sai uueks bürgermeistriks. Vana
bürgermeister viidi minema. Ta oli
meie põgenike vastu vaga heatahtlik.
liiliiillillllSS
VIIMASED ÖÖD
LESCHTINES .
Elasime Leschtmes 7 kuud, okt
1944 kuni maini 1945, kuni sõda
lõppes. Olime arvamisel, et meie
jääme jagamisel lääne tsooni. Inglane
oli päris lähedal, Aussigi linnas
juba. Aga ühel hommikul ärgates
selgus, et venelane oli külas.
Mis meist siis nüüd saab?
Kuid sel päeval ei saanud midagi.
Venelane sõitis ainult läbi, terve
päev vooris neid, küll hobustel,
küll autodel. Neil polnud aega
peatuda. Sakslased olid visanud
passid metsa,( sidunud valged lindid
ümber käe ja tulid venelastele
vastu. Mitte enam marsi taktis,
vaid nagu see, kes läheb koju pärast
ränka ja rasket ebaõnnestunud
tööd.
Kogu küla oli heisanud valged
palakad varda otsa. Miks? Kas
keegi siis nõudis ka talumehelt allaandmist?
Ainult majal; kus elasime
meie, lehvis' uhkelt Tshehhi
puna-valge-sinine. Maja peremees
oH tshehh, ta naine ja laps oli viidud
juudina minema!
HETl
365 Ba^
Õhtuti
XKOXIXD
Jälgige
eesti
tegevust
VABA EESTLASES!
ma
TOOl
B.|
ADvl
Torol
aa
ANDRI
@ige!!of¥,
78
caxn
KIN
H.il
INSl
1482
Telefoni
R. SCI
Suur valikl
Zeiss, R<
Spetsialiset
1586 BLOO]
ue pool
kitlini
T.E.R.R. jjl
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 30, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-05-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850530 |
Description
| Title | 1985-05-30-06 |
| OCR text | Lk. 6 VABA EESTLANE /neljapäeval, 30. mall 1985 — Thursday, May 30, 1985 Na. 41 Nr. 41 NR. 1242 perdiiaiediseidl Vasaraheite maailmarekordimees Gruusias peetud N. de ringra^ja ^õidumei sLtriiivdõui staluutsote- ^tud^ v^õi^stl uTsel! 'r7^4^,910,^ jlanad'%es isXell?e "^Z avaetapil vormel-3-klassiš sai tree- ful^mf ega siiski teisele kohale- lir- • ningsõitude põhjal esimese stardi- '^se Hegarty tulemus oh 77.52. positsiooni viiekordne N. Liidu .meister eestlane Toomas Napa, kes asus ka esimesest ringist kohe juh- Saksa odaviskaja Gerhard Stock tima ning ei andnud liidrikohta suri pika haiguse järel Hamburgis ; korrakski käest. Teine koht kuulus enne 75-aastaseks saamist. Stock mullusele meistrivõistluse hõbeme- võitis 1936.^ a. Berliini olümpia-dalimehde, kuid neljas oli eestla- mängudel odaviskes kuldmedali, •ne Raul Sarap, viies Aavo Soots, mis arvati olevat kindel soomlase kuues Urmas Haamer. Matti järvise võiduala. Ta oli spor- Vormel „Vostok"-klassis lõpetas dirajal veel pärast sõdagi, rohkem kolmanda köhaga Toivo Asmer, vana kuulsuse kui sporditulemuste Urmas "Põld oli seitsmes. tõttu. , • r 1 • m w i B li H 12 Ü 13 > • . - II li B 17 f8 m 20 B B B t i zs 1 2:9 27 B 30 • Sl B 32 34" H B - i i 37 B B .•• * B 40 • -• i i r i3 • • • Mexico olümpiatiirus toimusid Walnutis peetud kergejõustiku-maailmameistriv^ istlused õhkrelva- võistlustel kaotas kanadalanna Andest laskmises. Osa võtsid 47 riigi gela Chahner 3000 m jooksus spõrbašed. M alus- ameeriklannale Ruth Wysock'ile, Põikread: 1. Ühekohaline arv, 6. Aafrikas, 24. Pisiriik Buroopas, 25. tas Inna Roose 365 sihnaga (400- ajad 8.59,75 ja 9.00,02. Naiste Linn, Leedus, 10. Vankri osad, 11. Viga; 27. . ..hoidja --elukutse, st), kuid võistkond, kuhu ta kuu- 10000 m võitis austraallanna Lisa Niiskus, 12. Sadamalinn Ukrainas, 29. Haritud, peen, 32. . . . , teadus lus tuli 1130 silmaga maailma- Martin ajaga 32.34,15, kanadalan- 13. Punase kõhuga lind, 14. Loo- ^ omaaegne raamatusari Eestis, meistriks. Kaaslased lasksid 384 ja na Linda McGlennan oli teine made toidunõu, 16. Väike puunõu, 35. Sugulased, 36. Meeste riietus- 381. 32.43,35. 19. Metsamari, 22. Linn Põhja-/ese, 37. Väärtpaberid, 39. Okaspuumets, 40. Ässad, 41. Sülelus, 42. Šidepidainisvahend, 43. Naiskuju Vanas Testamendis. : Püstread: 1. Lühikese kestvusega, 2. Graafiline kunstiteos 3. Kuningas Vanas Testamendis, 4. Riigi- või kohtuametnik, 5. Siledaks, läikivaks 'hõõruma, 7. õilis mõte, B. Mürgita uss; 9. Produkt, 12. Taunele kaitsevahend, 15. Aine algosad, 16. Eesti kirjanik, 17. Lmn Musta mere ääres, 20. Maga^ des, 21. Mehenimi, 23. Kivihun-nik, 26. Mitte lubatud, 28. Hüplema, 29. Kirjanik Suve? Jaahi kodanlik nimi, 30. Endine vald tartumaal, 31. Laevade parandusköht, 33. Peatselt, 34. Kõrgeim eesti sõjaväelane H maailmasõja ajal. • RISTSÕNA NR. 1241' .liAHENDTO^ PÕikread: 1. Pisargaas, 7. LUB, 9. Aurama, 10. Peet, 11. Narr, 12. Embama, 13. Stants, 15. Usin, 16. Taevalik, 19 Peet Ären, 21. Kuld, 23. Elutee, 24. Sprott, 27. Sada, 28. Udar, 30. Eeniale, 31. Dip, 32. Alma Mater: ÄuMnnayõitjad hiljutisel eesti squasM esivõistlusel. Pildil vasakult Evi Heinar, Arro, Jaan Lääniste, Lea Vares, Mart Hommik, Peeter Oolup, Peter Sild, Karin giste,ÄiM'Saaremets, .Andrus:^K^ Paul Reinsoo^: Toomas .Heinar ja. Toome. 1. Ppp, 2. Inerts, 3. Antenn, 4. Gangster, 5. Aare, 6. Surmav, 7. Lava, 8. Barakkide, 13. -Suupisted, 14. Aime, 17. Ennetama, 18. Laut, 20. Antsla, 21. Kuduja, 22. Lebame, 25. Ramp, 26. Tael,-29. Rar.;. 4— 4— IM 14— UM 8^ 19.5® 15 — .50 .50 .50 RAAMATUID MÜÜGIL „VABA EESTLASE" TALITUSES EESTI SKAUTLUS VHSKÜBfMSOT AASTAT 2.— $1.— ESTONIAN SCOUTING . . 3.— .50 Red limbei^ --- ISA^ m&T .... ^ . 18.— V70 EDUAIU) RÜGA gsnafik Ja mas^ 9*— M Ivar Iva!* — E L ^ ^ Hcfao lõe — UJGU KÄBIST, OJ^^^^ ^ Anna Ahmatova—Marie ünder — REEKVIEM 3.50 .50 HerbertMichelson---KODUMAALT VÕÕRSILE 10.— .50 Herbert J^chebon — S K A U ^ ^ TEEL . 3.— .50 Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— .50 Herbert Michelson — E ^ Paol Laan — MÕTTELEND — pilte }a peegeidhnisS 5.— .50 Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ^ERZURUM-Ants Vomm — VARJUD Oindetrakog^y . . . . . Safane Ekbamo AJATAR (tmiletiiskogi)^^^... Johan Pitka — RAJUSÕLMED ^ . . Urve Karoiss — KODAKONDUR OmüetD^op) Hannes Oja—KOPUTUSED ENESES (hmilletaskogii) ......*...................... Hannes ÖK--TUNNEES PURDEL (looletiBskogo) Andres Küujg — MS TOIMUS SOOMEST 4 Einar Sbnden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAiSr V. Veedam — LURICH AMEERIKAS . . . E^llnstaln — TAGURPIDI SÕUDES (Mälestusi 1914—1943)^^ A. Roos RÄNDAMAIE (lmdeti«ftR>gn) .. .v. ProLF^ Oinas — K A L ^ ^ j.m. esseid ... .!!;;.....:... .....^ E. Sandeai ,,StJDA"M"K^^ L Kiilvet — NÄITEMÄNGURAAMAT <5 näidendit) .. H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.— Arvi Unils — Vi&LGUMilRGI KASVANDIKUD 47.— Saatekida Kanadoflte $1.50, mnjale $3«— Gisela McBride — TALES FROM ESTONIA 5.75 .50 V. Kimberg-Kotlcas Imiletnškogn PILVE ALL JA PILVE PIIRIL : E. Unstalu — Ft)R FREEDOM ONLY . .. ^ lÜEHVITUD PURJEDEGA n . . . . . . . : NAER ON TERVISEKS — kõdijüttö Ilmar: JAKS — NEPTUN „^ Ivar Ivas* -^VERANDARAAMAT Imdetuskoga . v. S. ^bamn — Inuletnskogii ÕHUMARGI A L L . Ants Vomm RISTSÕNAD n : NAER ON TERVISEKS H . M. Juhkam — USK ON MEID AIDANUD (Valimik vaimniikke sõnavõte kodumaale) . TAIMI PROOS — ELUKHGEL amüÄctosedj. E.Eerme— EESTI E X S L n ^ ; VÄUSMÄAL W ........;...:..::.l..............,.^v:.^ M. Meret — TEREM JUTUSTUS .................... ^LISANIHJSIT; mõtete ja uudiste vabale levikule EestliB. . A. Mägi—EUROOPA R ^ ^ AJARAAMAT 264 M., köites . . . .50 .50 M .70 .70 $1. .70 .70 30 8.— 7.— 10 — 2.25 12.— .70 1^ 1.— .70 .70 .75 .70 12— $1.50 10.— .50 5.— 25.— .70 $1.50 1*— $22. Robert Kreem — VANDEGA SEOTUD E.Past — MAALT ja MERELE —w70 US$2.00 15.— $1.50 $10^ $L50 O _ _ Ö pääseenise lugu] . 3. Et meil sünnipäevalapsele midagi pakkuda polnud, siis laulsime 'mõned eesti laulud. Me olime ju õhtuti pimedas õhtusööki oodates küUalt koos laulnud ja nüüd pani meie koor välja oma parima. Sellega võitsime ka külaliste lugupidamise. Ei mäleta enam mida kõike laulsime, kuid „Tahäksin kodus olla"' ja ,,Postipoiss" oa meeles. Kuid ilusa ohvitseriga ei lasknud perenaine meid juttu ajada. Üldse mitte ühegi külalisega, kui märkas I oli kohe jaol, kas mõne naljaga. või muul ettekäändel vahetas tantsupartneri välja. Meie ei saanud aru tema teguviisist ja olime tusased ta peale. Hiljem, kui külalised olid läinud, sarnie teada, et ta karr tis meie suude pärast, et äkki räägime nendega seda, mida pole vaja teada haakristi härradel. Ja see ilus härra ©Inud see kõige kardetavam. Kui:olime.kuu aega seUes puhkekodus nälginud, külmetanud ja puhanud, tuli ometigi Berliinist Hilfsellest tagasisõidu luba ja tänukiri peremehele, kes me eest nii 1 hästi hoolitsenud! Ja sakslane lol- 1 lakas oli . sellest nii. vaimustatud, 1 näitas seda igaühele, et niisugust I kirja ei saadeta igamehele! L6idis I vist et ta oli . tõesti seda väärt. I Muigasin omaette ja kiitsin takka g järele. Olgu igal endast hea arva- 1 mine. Minu lahkumine kujunes I sealt kuidagi kurvaks. Olime, vaa-i tamata kõigele, selle kuu aja jook- 1 • sul hakanud üksteisest lugupidama. i Pererahvas, pool^alest teenijad ja I 4 perekonda eestlasi, kes pidid siia 1 edasi jääma. Sel ajal olid Varssavi I pärast lahingud käimas ja. karta I oli raudtee läb^lõikamist. Sõja mü- 1 rin kostis juba siia. TAGASI LESCHTINES Oma laagrisse Leschtinesse jõudsime tagasi pkar päeva enne jõule. Tõin kohvris pisikese jõulukuusegi puhkekodust kaasa, kuid siia oli mägedest kuuski toodud, nii et mul polnud seda eriti vaja. See „Deutsche Ordnung" oli veel tol-ajal nii täpne. Posenis tuli meil ümberistuda Dresdeni sõitvale rongile. Kohe kui maha tulin oma viie lapsega Ja pakkidega oli juures, ei tea millal meid juba märganud, valget käelinti kandev naine ja küsis kuhu sõidame. Teatasin oiiia sihi, haaras ta osa pakke, ja muudkui — tulge järele. Viis meid teisele perroonile ja käskis oodata, et niipea kui rong ette tuleb, tuleb ta tagasi. Nii oligi. Juba ta aitas lapsed ja pakid peale. Rong on sõjaväge ja rahvast täiskiilutud. Ise ei •olnud veel peal, kui rong juba liigub. „Mensch-Mensch", karjusid sõdurid ja tõmbasid mu vagunisse. Puhkekodust tagasi jõudes ei läinud ma enam tagasi oma endisesse laagrisse, sinna suurde saali. vaid meid oli inääratud esunesse laagrisse. Üks tuba "oli tehtud tühjaks, il-liikmeline Viia perekond oli saanud Zäubernitzi külla pri-vaat- korteri. Nüüd mahtusime siia tuppa neli ema oma lastega. Mina viiega, pr. U. kahega, pr. S. ühega ja prl. L. oma babygä. Seega oli meid ühes toas( 13 inimest ja lõpuks toodi meie tuppa veel pr. S. ema, kes oli suremas haige ja kes surigi mõni nädal hUjem samas toas. Meil ei ohiud toas muud mööblit kui voodid paberist alus-kottidega ja ---püüridega. Naiste laagrite jaoks oli siia kä üks mees-eestlasest velsker ametisse pandud. Tema ei elanud laagris, vaid fa omas perega külas eräkorteri. Ta arstis meie pisihaigusi. Suuremate puhul tuli arst kohale. See arst, sakslane muidugi, ei pidanud meie-suguseid üldse inimesteks. Ei ta meie pärast oma käsi pesnud ega oma nahkjakki seljast võtnUd, isegi mitte seljakotti seljast. Abi tast suurt ei olnud. Nüüd saime toidukaardid oma kätte. Igaüks .võis keeta või küpsetada oma normitoi-dpst kiüdas oskas. Algul toidupuudust ei olnud, samuti mitte söe-puudust. Mida lähemale tuli sõda, seda napimaks jäi toit. Märtsikuus ei saanud enam koike toitu kaartide järgi kätte. Lõpuks puudus kartul boopis. Talumeestelt sai veel normisigarettide^ vastu: üks sigarett ja 2 kartulit. Mida küllalt sai, oli suhkur. Seda anti vahest leiva asemele, vahest kartuli kaartide vastu. Elasime ju suhkru maal. Olime alalisel toidujahil külades. Punane peet oli see mida küllalt sai osta. Vedasime seda seljakottide täied koju. Kolm korda päevas oli punane peet toidusedelil. Hom-mUcul küpsetatud peet suhkruga, lõunaks mingisugune peedi rossolje ja õhtuks uuesti küpsetatud peet. Jõulud Leschtine laagris oli omaette elamus. Sel ajal oh kõike veel saada ja me küpsetasime igaüks ise omad jõulusaiad ja koogid. Küll oli siis laagri köögis sagimist! Meil puudusid söögilauad nagu harilikul kodanikul. Istusime oma jõulutoiduga igaüks oma voodi: serval, toidukauss süles ja lasime hea maitsta. Jõuluõhtul tuli külarahvas meile jõulurõõmu tooma. Toodi jõulupuu, ehted ja küünlad. Suured kotid maiustustega olid toonud Santa Klaus abilistega välja jagamiseks. Meie lapsed kutsusid neid pahempidi kasukais poisse karudeks. Lastele jagati jõulu-piparkooke, suured paksul sokud, südamed, mehed, kompvekke, puuvilja ja mänguasju. Iga laps sai rikkalikult. Pärast laulsime ühiselt oma kodumaa jõululaule, mis jäid meile kurku kinni. Kodud ja omaksed olid veel liiga värskelt meeles. Ka külarahvas sai meie lauludest ja laste deklamatsioonidest haaratud. Nad aina pühkisid pisaraid, kuigi ei. saanud sõnakestki aru. Nad soovisid meile kõike head, ja et meie järgmised jõulud veedak-sime uuesti oma kodumaal. Saatus tahtis, et järgmisel jõulul olid selle küla rahvas samuti kodudest aetud ja olid samasugused põgenikud nagu meie. Nad olid böömi sakslased. Külla jäid ainult üksikud perekonnad, kes olid tshehhid, meie maja peremehega eesotsas, ja kes ka sai uueks bürgermeistriks. Vana bürgermeister viidi minema. Ta oli meie põgenike vastu vaga heatahtlik. liiliiillillllSS VIIMASED ÖÖD LESCHTINES . Elasime Leschtmes 7 kuud, okt 1944 kuni maini 1945, kuni sõda lõppes. Olime arvamisel, et meie jääme jagamisel lääne tsooni. Inglane oli päris lähedal, Aussigi linnas juba. Aga ühel hommikul ärgates selgus, et venelane oli külas. Mis meist siis nüüd saab? Kuid sel päeval ei saanud midagi. Venelane sõitis ainult läbi, terve päev vooris neid, küll hobustel, küll autodel. Neil polnud aega peatuda. Sakslased olid visanud passid metsa,( sidunud valged lindid ümber käe ja tulid venelastele vastu. Mitte enam marsi taktis, vaid nagu see, kes läheb koju pärast ränka ja rasket ebaõnnestunud tööd. Kogu küla oli heisanud valged palakad varda otsa. Miks? Kas keegi siis nõudis ka talumehelt allaandmist? Ainult majal; kus elasime meie, lehvis' uhkelt Tshehhi puna-valge-sinine. Maja peremees oH tshehh, ta naine ja laps oli viidud juudina minema! HETl 365 Ba^ Õhtuti XKOXIXD Jälgige eesti tegevust VABA EESTLASES! ma TOOl B.| ADvl Torol aa ANDRI @ige!!of¥, 78 caxn KIN H.il INSl 1482 Telefoni R. SCI Suur valikl Zeiss, R< Spetsialiset 1586 BLOO] ue pool kitlini T.E.R.R. jjl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-05-30-06
