Vaba eestlane , November 4, 1986

              • A''
C i - . /
isü VaDadusvõitlejate
|eti lisatud pröklamatsi-ihm
Päeva puhul läkjo
bkstiga allpool ära too»
[jäid maha suruda, viisid
)gude võimud pikkade aas-jooksul
ellu demokraatia
mtamise ideed. Eesti pari-poegi
ja tütreid pandi treK
[aha. I^ahjuks ilmutasid m-õ-neist
argust, ütlesid lahti
[ideaalidest. Võimud kasuta-leid
nüüd oma huvides. Va­lsse
jäänud võitlejaid püüa-lad
nüüd rahvast isoleerida,
lata ja alandada. Kiites ühte-
|ja laimates teisi püütakse
kiilu meie ridadesse. Tõeli-isamaalased
aga vaevlevad
liates või tegutsevad sügaval
Inda all.
jinnates vääriliselt vabadüs-
(ejaid, kes viibivad vanglais
?unnitöölaagreis, tundes kaa-lende
kannatavatele perekon-
|le, loeb iga eestlane, kus ta
ti viibiks, oma pühaks kohu-abistada
neid inimesi.
jstlaste rahvusliku uhkuse,
rahva ja vaba maailma
faste vahelise ühtekuuluvus-:
k kasvatamine on meie pea­ülesanne.
Ees ootab meid
le tulevik — olla vaba, iser
JV ja õnnelik!
üeie võitlus jätkufe!
'allinnas, august 1986
Teie kaasvõitlejsii
m
mm
S5 . • • • * ' . . . .
»1TLEJATE PÄE
poliitvangide ja
^mlt tagakiusatud -
perekondadele
irün
ibri 13J
VABA EESTLANE teisipäeval,, 4. novembril 1986 Tuesday, November 4, 1986
on SUI
„ V aW Eesfyn^" trükkis 28»
6. J 6 . loo Ontario väikelinna
CampbeUfordi keskkoolist, kus
sealiie ajaloo-õpetaja tõi õpilaste
ssindajad. Mohalik ajaleht trük­kis
ära mijla need oma poliitika
õigustamiseks rääkisid.
See tore kool tõi nüüd välja
niue mõtetevaheltuse — Lõuna-
Aafrika Vabariigi esindaja Ka­nadas
suursaadik GlennBabb ja
ANC — jjAfrican National
Congressi" esindaja Kanadas
lusuf Saloojee kohtusid. Kohalik
ajaleht jtõi ära| need sõnavõtud
|a küsimused ning andis muljete
kokkuvõtte ühe 17-aastase tüd°
ruku poolt kirjutatud artiklis.
Toome omaltpoolt selle artikli
Suursaadik Babb püiidiš apart­heidi
seletada näidetega, kuidas
teised pigid on püüdnud rassi ja
rahvusküsimusi lahendada. Hal­vim
tee on .hävitamine (Hitler).
Edasi on eraldamine, sulatami­ne,
segunemine, mitmerahvuslus
ja „apartheid". LAV valitsus va­lis
kunagi selle tpe, praegune va­litsus
on aga „apartheidist'' loo­bunud.
Probleemiks jääb, kuidas
valitseda, kui maal on 12 täiesti
erine vati etnilist gruppi, mis oma­vahel
kibedas riius. LAV-s ei
toimu praegu taplus mustade ja
valgete vahel, vaid eri-gruppide
vahel nende majanduslike ja ras­siliste
erinevu!ste tõttu.
Saloojee vaidles sellele vastu,
öeldes, et võitlus on ikkagi mus­tade
j ^ valgete tähel. Miks ühel
ja samal maal elunevad inime­sed
peavad elama eristandardite
alusel? küsis ta.
^Babb leidis, et LAV-le ei so­bi:
„üks,mees, üks hääl" print­siipi
kuna sealijie ühiskond pole
homogeenne. On ju vaja kaitsta
kõigi huvisid^ seega on gruppide
autonoomia nende proportsio­naalsust
j arvestades ainuke õige
lahendus. See garanteeriks vähe­musele
samad õigused. Babb oli
sanktsioonide vastu, kuna need
pole kuigi efektiivsed, vaid rusu­vad
just ivaesemaid, seega musti.
Saloojee oli teisel arvamisel —
sankllsioone oli kohp tarvis, et
vältida 1 ähvardavat veresauna.
Mis pi|utub sanktsioonide koor-musse
mustadele, siis need on
rõõmuga nõus kandma seda
koormat^ et vabadust ja inimõi­gusi
saaÜa. Ning rahvas ja kogu
maailm tahab näha kiireid tule­musi,
aktsiooni!
Kanada oli just kuulutanud
välja sanktsioonid LAV vastu ja
see akt pandi õpilaste seas hää­letamisele;
Kas sanktsioonid on
õiged? 13.1 klassi õpilaste hää­led
Jäksid peaaegu pooleks, kuid
10. klassi liikmed hääletasid so­liidselt
Kanada seisukoha poolt.
Saadik kinnitas, et ANC on
kommunistlik organisatsioon,
kuid Salooj^ ütles, et see on va­le,
laim ja propaganda. E i tähen­da,
kui mõned meist on kommu­nistid,
ütles ta. «Kas Teises maa­ilmasõjas
Kanada ja Vene ei sõ­dinud
kõrvuti Hitleri vastu? Pea­legi,
mis õigusega sunnib üks riik
teisele pbale oma poliitilist-.süs-
Suursaadik väitis, et ANC-d
kardetakse. Kui need võimu
saavad siis tuleb diktatuur! ANC
põhikirjas pole sõnakestki era­omandist,
parteidest, kõne- ja
sõnavabadusest! Saloojee eitas
kõike seda ja ütles, et ANC ei
taha vägivalda, kuid valitsuse
paendumatus põhjustab tulevikus
veresauna. ANC lõpetab kõik
viletsuse ja vaesuse ning päästab
tuhanded, kes seal praegu nälga
surevad, väitis ta.
Õpilased hääletasid ANC
usaldusväärsuse ja võimete üle
— 13. klassi õpilased hääletasid
pooleks, kuid 10. klassi liikmed
usaldasid ANC-d 89% võrra.
Vastuseta jäi küsimus, miks
meie meedias ignoreeritakse
LAV valitsuse seisukohti, kuna
mässud ja tapmised on dramati­seeritud.
Suur enamus õpilasi
sümpatiseerib mustadele ja kõik
on apartheidi vastu, kuid täna
nad on saanud teadlikuks ühest
teisest vaatenurgast, pillist nad
varem ei aimanudki, ütles artik­kel.
' Kõnelejad olid vilunud me­hed;
kuid Saloojee väited olid
enamasti põhjendatud tunnetele,
Babb tõi ette statistikat. Saloojee
jättis mõnedki küsimused vasta­mata
ja ^leda tegi ka saadik, kuid
libedamm Saloojee tuli eeldu­sega,
et tal on täielik toetus,
kuid oli nüüd rabatud, kui ka­heldi
ANC õiguslikkuses. Suur°
saadik oli üllatunud, kui ta ei
leidnud tänavalt protesteerijaid
ja võis vabalt ja segamatult rää­kida
igaühega — õpilase, õpeta­ja
või reporteriga.
SpQ oli väärt ajaloo õppetund,
mis andis õpilastele paremat ma­terjali
LAV. probleemide mõist-
Okupeeritud Eesti muusikud ja kirjandusloolased, kes osalesid Stokholmi Muusika­akadeemias
F. Tuglase 100. sünni-aastapäeva tähistaval kontserdil. Vasakult .pianist
Valdur Roots, ooperilauljad Hendrik Krumm ja Helvi Raamat, kirjandusloolased'
August Eelmäe ja Rutt Hinrikus Wng tshellist Ivo Juul. (Vaata Talvi Laeva artikkel
eelmises lehenumbris) o Foto: H. Trummer
i, see 17-aasta vanuse tüd-i
kiri on näide tervest vai­must,
mis võrdleb poolt-vastu
punkte ja eraldab tunded lõpli­kust
otsusest. See võime puudub
paljudel Kanada ja Ameerika
poliitikutel ja reporteritel.
vaissie arengust. Hääletamised
Eäitavad, et 10. klassi õpilaste
arvamused sobivad hästi meedia
moevooluga.
kooli-lõpetajad, näitavad märg^
tavat iseseisvat inõtlemist ja
gisst vasii^u hakata) „kõik
ii
Kuhu kaob ajajooksul see tär­ganud
individualism ja kriitika-
Miksüliõpilaskonea. enamus
on langenud tagasi 10. astme
tasemele?
is õieti toimub meie ü
Saloojee, et ANC saab venelas­telt
toetust, mis tekitas küsimu­sed:
Kas yene ei nõua tasu? Kas
on Vene enne teisi aidanud ja
pärast maalt lahkunud? Saloojee
kinnitas, et tal pole selle üle min­git
muret. Eks nad hakka sõdi­ma,
kui vaja. Kuid kas niisugune
Scarborough nimetati üheks
50-est hästikorraldatud linnast
Põhja-Ameerikas. See austus tuli
New Yorgis asuva „Product In­formation
Network" agentuuri
käest, kelle ülesandeks on ana­lüüsida
tuhande Põhja-Ameerika
linna ja asula valitsus- ja korral-dusprogramme.
Scarborough lisa-iiapea
Gus Harris oli puhkuse!
kui see meeldiv sõnum linnava­litsusse
jõudis, kuid aselinnapea
Keti Morrish ütles: ,,Me peame
t: esimese
Kui Gerry Falwell,
räägitakse kui ühest president
Reagani järglasest presidendi^
kandidaadist, mõni aeg tagasi
kutsus üles mitte ainult USA-s
lõuna osariikides elavaid baptis­te,
vaid kõiki kristlasi vaatama
juutidele uue pilguga, siis temal
kui doktori kraadiga usuteadla­sel
pidi olema selleks mingi eri­line
põhjus. Tema toetus muidu­gi
Piiblilej kui ta manitses kaas-kristlasi.
Iisrael on algusest peale ol­nud
üks imepärane saavutis
maailmarahvaste ajaloos, seotud
tihedalt imeliste sündmustega.
Võtke näiteks nende pääsemist
Egiptusest, Jordani jõe kaheks
taandumist, kõrbes toitlust tae­vamannaga
jne.
Iisraeli riik oii samuti üks sot­sioloogiline
ime. Kes. uskus seda
1948-ndal aastal, et Iisraeli riik
jääb kauemaks püsima? See oli
omaette ime, kuidas pool miljo­nit
juuti tulid kokku 52-est eri-riigist
ja moodustasid ühise rah­vuse.
Teadlased arvasid, et sel­leks
oii vaja 3 generatsiooni, aga
juudid said sellega hakkama
paari aastaga. Ja nüüd elab Iis­raelis
üle 2,5 miljoni juudi, kes
on kokku tulnud 92-elt erimaält.
Neil on rohkem arste kui
ühelgi teisel rahvusel maailmas
rahva üldarvu arvestades.
Nad tarvitavad Vana Testa­menti
nii ajaloo- kui maadetea­duse
tunnis. Kõige suurem sünd­mus
aastas on võistlused selle
üle, kes kõige rohkem võib peast
tsiteerida Vana Testamenti, mi­da
kuulutataks raadios öösel kel­la
:":2-^ni,r,:.'''-:^
Iisrael on samuti põllumajan­duslik
ime. Ta on üks 6-est rii­gist
maailmas^ kes on võimeline
toitma oma- rahvast] ^ Need riigid
•on USA, Kanada,' Argentiina,
Austraalia, Uus-Meremaa ja lis-
Fxsli Vabadusvõitlejale Päevale kogimciuicl eestlased deklarcenvad,' d
Uliiriemicl Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas, Huroopa Julgeoleku ja
Koostöönõupidamise lõppaktis ning teistes rah^ 'isvahelistes dokumentides
kindlaksiuääratud põhimõtted rahvaste enesemääramise õigusest ning
inimõigustest poie rakendatud feti rahva osas^ kes j ä t k u v a l t kannatab N ,
Liidu vägivaldse
' JE MÕISTAME H U K K A EesJi rahva venestamise, eestluse süstemaatilise
hävitainise ja eestj loodusvarade kolonialistllku ekspluateerimise. Meie
mõistame hukka poliitiliste, kultuuriliste ja usuliste põhiõiguste rakendamist
nõudvate eestlaste tagakiusamise ning nõukogude vanglaisse, sunnitöölaag-reisse
ja vaimuhaiglaisse heitmise.
'A¥/ NÕUAME Eesti rahva põlise enesemääramise õiguse ning põhiliste
inimõiguste taastamist. M e i e nõuame poliitilistel, usulistel ja rahvusliicel
põhjuste} ebaseaduslikult vangistatud, sunnitööle mõistetud ja vaunuhaiglaisse
paigutaludjccstlate vabastamist.
MFJENÖUA^ŠE Eesti noorte vägivaldseslsrmasaatniiselõpetaniist Kremli im-perialistlikiss
sõjas kangelasliku Afganistani rahva vastu. Meie nõuame eestlas­te
vägivaldse lähetamise lõpetamist išcrnobõli katastroofipiirkonda, lõpu
tegemist nende t ö ö j õ u ebainimlikule ekspluajeerimiseleeluohtlikul tuumasaa§°
tatud territooriumil. I
P Ö ( ) R I ) l ' f \ l E E R i L I § E Ü S . E S K ü T S E ( ;A N . L i i d u valitsuse poole v^
vabadusvõitlejate ja inimõiguslaste Mart Nikluse, Enn Tarto, Lagle Pareki,
H e i k i Ahoneni j a A r v o Pesti koheseks vabastamiseks ning Mart Niklusel^
Rootsis asuvate sugulaste juurde a^sumiseks vajaliku väljasõiduloa andmiseks^
N . Liidu suursaatkonna juures, ü j ö r \ v e l l s g a t a n 3 I.Stockholm, k l . 16.00. Sõna­võtt:
Rootsi riigipäevaliige Birgit Friggebo. Proklamatsiooni ettekandmine
eesti,jootsl: j a vene keeles.
E E S l l V A N G I S T A T U D VABAöUSVüiTLE.iATE A B I S T A M I S K E S K US
B O X 34018, 10026 S T O C K M O L M . P O S T G I R O 50 01 04-5
niidagi oieti tegem^,
Iisrael expordib üle 300 mil­joni
dollari väärtuses sidruneid
ja apelsine. Nende apelsine ni­mega
,,Shamuti" turustatakse üle
maailma. Nad on arendamid
uue apelsini-sordi, mis on senis­test
magusam, palju lihtsam koo­rida
ja meeldivama lõhnaga.
uusi-ÕU"
nasorte, mis on endistest tundu­valt
suuremad, mahlasemad,
hästi maitsevad ja mis peaasi —
ladudes kaua püsivad/ Samuti
ekspordivad nad aastas üle 20-
ne tuhande tonni pähkleid. Kui
ettevõtlikud on juudid, näitab
see, kuidas nad on väljaarenda-nud
uue sordi karpkala, mis on
väga odav ja maitsev aseaine l i ­hale,
Seda kala tarvitatakse üle
20.000 tonni aastas.
Iisrael omas enne 1967 aasta
sõda umbes 8.000 ruutmiili
Nad paigutasid veejuhtmed 108
tolli (või 9 jalga) läbimõõduga,
Galilea järvest Negevi kõrbe, lä°
bistades mägesid 165 miili pik­kuselt.
Ja nüüd on see kõrb ku­junemas
vahemeremaade viljaai­daks.
Ja kindlasti pakub huvi ka
teada, et Iisrael on vist ainuke
riik maailmas, kus lapsed õpeta­vad
vanematele emakeslt) sest
lapsed õpivad koolis Vana IleS"
keelt.
Edgar Heinsoo