1986-11-04-09 |
Previous | 9 of 13 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 82 fr. 8^
wssstwxnssx
9
mm
9 9 ee o
IIIHWffH!
'a juhatuse esimees Ko
is kasvanud 1986. tege-"
lenedesv seega maagilisele
ipust keni käesoleva aas-hoiused
on üle 28 miljo-
Uarit, ii
pele, samuti teistele organite-ja
ametkonnale, suuremaks,
vandeks meie oma panga ee-tutvustamine
noortele ja, ka
idele vanematesse aastakäiku-fse
jõudnud Vahvuskaaslastele,
seni meie ühispanga teenin-it
ei ole kasutanud. Samuti on
fspangal kavatsus tähistada
iese Eesti ühispanga —- Tar^
Laenu ja Hoiu Ühisuse —
itamise 85. aastapäeva ühiste-
/use õhtu näol.
Jee annaks iseseisvas
tegutsenud ühistegelastele või»
[maiuse oma teadmisi, koge»
musi ja rikkalikke mälestusi
ledasi anda nii noortele kui ka
Iseile ajastu kaasa elanud vsi«
nematele generatsioonidele.
|Mis puutub liikmeskonna teelisesse,
siis püavad juhatus jä
letkond ära kasutada kõiki
[imalusi parema ja ajakohase
minduse andmiseks. Nii on
|eie ühispank sisse seadnud ra°
imasinate kasutamise teiste
(ispankade kaudu, mille kohta
[psemaid seletusi võib saada
letkonnak. Eesti Ühispank psi
iaridanud ka õued efcktiivsQ"
lad ja ökonoomsemad büroo-
[asinad (kompuuterid), mis aita-id.
kaasa liikmeskonna pare-laks
teenindamiseks;
„L,ähenedes tegevusaasta lõ^
lule, on Toronto Eesti Ühispan-a
juhtkond ülimalt rahul käes-
Iie va aasta tegevuse tulemustega
[ikmeskonna hüvanguks," lõpe-isK.
Randlaid oma ülevaate.
m
m
lamas. Foto: T. SäägI
Mõtteteri
Tsivüisatsiooni mõistavad hwkka
need, kes on tema hüvedest küllas»
tunud. Nende eeskujuks olevad looduslapsed
alles igatsevad hukutava
tsivüisatsiooni küüsi sattuda.
' Arv© Valtcai -
«no , - 4»
opositsioonitegelase läkitus^ uis pii-
Ungari FewtatslooiBi 3®a laastsipäevako DokE»
se •;süsteemi-vastaie•: fevotolsi-•
oon".
—- 29. oktoobrist 2. novemb-rini
on Pariisi teise linnaosa raekojas
avatud näitus 3,Ungari revolutsioon
30-ne aasta eest;
1956. aasta oktoobri põhjused,
ja tagajärjed.*-
4. novembril avatakse ja
kestab 17. novembrini Musee du
Ghateau Arthuro Lopez*is kunstinäitus,
kus esinemas Pariisis
ICS LTD.
õrg@kvalit@©diliste euroopa materjalide äri
''ii
Feliks Koop
Pärast kolm pool aastat kestnud
mehist võitlust vähiahaigu-sega
lahkus nieie keskelt Feliks
Koop 2. oktoobril, 1986. Tema
näol kaotas eesti ühiskond silmapaistva,-
isiksuse Ja,;, suur
he. \
•* •
Feliks Kqpip sündis 10. jaanuaril
,1928 TallinnaSj kus ta
vanematel oli äriline ettevõte.
Juba noorukina oli ta huvitatud
spordist ja malemängust
Põgenikuteekond viis ta perekonna
1944. aastal Stokholmi,
Rootsis,, kus ta lõpetas töö kõrvalt.
Stokholmi Tehnikaiostituud!
elektrotehnika alal. Oma sportlikke
harrastusi jätkas ta Ernst
Idla võimlemisrühmas, kus x^-
mast arenes välja tippvõimleja.
Samuti kuulus ta rahvatantsijate
eliitrühma.
1950-ndal aastal asus Feliks
Koop ümber Kanadasse, elukohaga
Torontos. 1952 abiellus ta
Eveiyn Org'iga ja sellest abielust
on sirgunud jcaks poega, Indrek
ja Margus, t a lõpetas õpingud
Toronto Ülikooli inseneriteaduskonnas
elektrotehnika alal 1956.
Ka nüüd tilli õpingute kõrval
töötada i ülalpidamise teenimiseks.
1964.| saavutas ta magistrikraadi
samal alal; sel puhul aga
sooritas ta õpinguid täisajalise
leivatöö kõrval. Viimased 23
aastat on ta'töötanud SPAR Ae-rospäce
firma juures vastutatavatel
kohtadel, kus tema juhendusel
^ kujundati mitmesuguseid
elektroonilisi kontrollsüsteeme
^sõjaväelisteks ja maailmaruumi
uurimise otstarveteks. Ta oli
oma erialal väga võimekas ja
kaastööliste hulgas lugupeetud
kolleeg. ii
Feliks Koobis peitus laiahaardeline
talent, kelle rinnus tuksus
tubli eesti' n|ehe süda. Ta panus
eesti ühiskonnale ei piirdunud
mitte ainult, võimlemise ja
spordiga, vaid hõlmas meie ^valis
võitlust ja mitmesuguseid i l minguid
meie kultuurielus.
Feliks Kqpp oli Rahvusliku
Välisvõitluse Nõukogu kolmanda
koosseisu liige, ta oli kaua aega
tegev spordiselts Kalevi juhatuses,
olles ka spordiseltsi juhataja
ja võimlemis- ja rahvatantsurüJi-made
juhataja.. Ta ols spordiinstruktoriks
Jõekääru suvekodus,
organiseeris eesti poiste
võimlemisilühma, mida ta ka
aastaid juhatas.
III-l P.-Ameerika Eesti Päevadel
oli ta võimlemise ja rahva-tantsuesinemiste
juhataja. Eestlaste
päeval 1967. a. Exjiol
Montrealis juhatas ta eesti nais-
(Võimlejate esinemist.
1 Ülemaailmsete eesti päevade
raames oli ta üheks valguspeo
peakorraldajaks ja kuulus IV
Ülemaailmsete eesti päevade
, 5 . , . Kolmkümmend aastat
tagasi, 23. oktoobril 1956. vallutasid
töölised, üliõpilased ja
sõdurid Budapesti raadiomaja,
sest nad es talunud enam ametlikku
valet; nad tahtsid kuulda
lõde ja avaldada oma arvamust.
Nad tõukasid ümber Stalini kuju
ja paljastasid võimu, milline
oli end ristinud „proletariaadi
diktatuuriks" ja ,,rahvavabariigiks''.
Nende võitlus näitas ilmekalt,
et ungari rahva tõeliseks
sooviks on sõltumatus, demokraatia
ja neutraliteet. Nad taht-
•sid -elada vabas maailmas ja ab--
sas ühiskonnas..
f f Yorkville Ave. Toi^nte
Cymberland Ceurt (Mall)
iNSATSiOONILINE I
VÄLJAMÜÜK
NOVEMBRIS
--50% hinnaalandust
J kõikidelt materialldelt
AVATUD 6 PÄEVA NÄDALAS
TEL. (416)920-9737
Mäletab.Pariiski:
~ 23. oktoobri
siin ungari muusikale ja poeesiale
toetunud kontsert.
28. oktoobril Luxembourgi
ees kojokvium, kus osalemas
ungari emigratsiooni väljapaistvad
esindajad, samuti paljude
maade kirjanikud, teadlased ja
ajakirjnikud. Kolokviumi kandev
mõte: „Maailma esimene. totaal-
25. ja 26. oktoobril toimus
aga Kongresside Palees foorum,
mis üheskoos tähistas Ungari revolutsiooni
ja Poola 1956. aasta
sündmusi. Organiseerijaks ajakiri
Diagonale Est-Ouest.
Maailm mäletab.
Ja. ei saagi unustada, sest 7..
novembril tähistab totaalne süsteem
Moskvas" Punasel platsil
sõjaväeparaadiga oma järjekord-e
OTTWAY HERBALIST
, tervislikud toi
teeaiiiBdaniisae eesü
ja vitamiinid. NõuM© ja
A. Toigeri poolt
1N6Tel. 463-5125
Soovitakse P'ER£NAIST
proua juurde Don Mills'is. Tasu kokkuleppel.
HeL tel 621-5501
« 0 •
Jäätmete' äravedu:. EI OLE teisipäeval, 11. lo-
Tavaline teisipäevane (11 .november) jäätme-äraviimine
toimub kolmapäeval, 12. novembril.
Kolmapäeval, 12. novembril ei toimu ajalehtede
Säästke oma ajalehed ja suuremad esemed kol-
Lindi Päeval peetud demonstratsioonil kohtusid
„The Army Quarterly and Defence Journal" toi-major
John Hasek ja insener Jan Drygala.
Foto: Tommy Tomson
nu vaim kuni lõpuni. Sina olid
toeks ja julgustajaks inimestele
oma lähemas ümbruskonnas, (kuna
Sa olid leidnud omale toe
Kõigevägevamas. Sinust on jäänud
soojad jäljed Su leinava pe-rekonnav
sõprade ja kaasvendade
südametesse. Sa oled annud mee-liliigutavaid
ja mällusööbivaid
elamusi tuhandetele kaasmaalastele.
Su laulud, Su naljad ja
naer^^ Su uljus, Su sõpruse ja armastuse
soojus jääb kauaks Su
L sõprade
hatusse, kus;ta,
hiks, kujundades ja juhatades
selle ürituse mitmekesist kava.
Kuni viimaseni oli ta Sihtasutus
Eesti Päevad Kanadas juhatuse
liige.
^'FeiikS:Roop lõi kaas näifc
, lejana mitmetes eesti teatrietendustes
ja tegutses lavastajana
ning autorina kahel Seedrioru
vabaõhu-lavastusel.
1954. ühines Feliks Koop
korp!: Rotaliaga, kus ta aastate
jooksul on loonud omale suure
sõprusringkonna kaasvendade
hülgas ja on juhtivalt korporatsiooni
ei o arendanud, olles mitme-gu:';
esimees;;.
Pidage BBieeless Torontos on 18 klaasi ja metalli
kogumise depood. Augustikuu jooksul koguti 266
tonni ajalehti, 33 tonni klaasi ja 7 tonni plekk-purke..
LähemakS' informatsiooniks .hei. 392-7742.
Ärge pange klaasikilde ega muid teravaid esemeid..
R. M. BREMNER, P.Eng., Fi.C.E.
Commissioner of Public. Works
kuigi raske haigus Sinu keha
pures.ja^vaevaSjei;]
Levib surm nagu lävi
läbi hommikuao,
aga olnu ei hävi,
söst et mälu ei kao.
(A.- Alliksaar)
• • Tarvo TOOM©®
Rootsi valitsus lükkab tagasi
õige tõenäolisuse järele Karl
.innas^ taotluse asüüli saamiseks
Rootsis, teatasid nädalava-hietusel
rootsi massiteabed.
Möödunud nädalal arutatud
asja. preliminaarselt väliskomisjoniga.
Lõplik otsus tehakse siis, kui
selgunud on, mida teeb USA
ülemkohus, kuhu Karl Linnase
poolt sisse on antud taotlus väli
jasaatmisotsuse revideerimjseks.
Selle otsuse" puudumisel ei ole
nimelt lõpfikult selge Karl LIKI"
Mse enda situatsiooa UŠA-^p»
>
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 4, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-11-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861104 |
Description
| Title | 1986-11-04-09 |
| OCR text | Nr. 82 fr. 8^ wssstwxnssx 9 mm 9 9 ee o IIIHWffH! 'a juhatuse esimees Ko is kasvanud 1986. tege-" lenedesv seega maagilisele ipust keni käesoleva aas-hoiused on üle 28 miljo- Uarit, ii pele, samuti teistele organite-ja ametkonnale, suuremaks, vandeks meie oma panga ee-tutvustamine noortele ja, ka idele vanematesse aastakäiku-fse jõudnud Vahvuskaaslastele, seni meie ühispanga teenin-it ei ole kasutanud. Samuti on fspangal kavatsus tähistada iese Eesti ühispanga —- Tar^ Laenu ja Hoiu Ühisuse — itamise 85. aastapäeva ühiste- /use õhtu näol. Jee annaks iseseisvas tegutsenud ühistegelastele või» [maiuse oma teadmisi, koge» musi ja rikkalikke mälestusi ledasi anda nii noortele kui ka Iseile ajastu kaasa elanud vsi« nematele generatsioonidele. |Mis puutub liikmeskonna teelisesse, siis püavad juhatus jä letkond ära kasutada kõiki [imalusi parema ja ajakohase minduse andmiseks. Nii on |eie ühispank sisse seadnud ra° imasinate kasutamise teiste (ispankade kaudu, mille kohta [psemaid seletusi võib saada letkonnak. Eesti Ühispank psi iaridanud ka õued efcktiivsQ" lad ja ökonoomsemad büroo- [asinad (kompuuterid), mis aita-id. kaasa liikmeskonna pare-laks teenindamiseks; „L,ähenedes tegevusaasta lõ^ lule, on Toronto Eesti Ühispan-a juhtkond ülimalt rahul käes- Iie va aasta tegevuse tulemustega [ikmeskonna hüvanguks," lõpe-isK. Randlaid oma ülevaate. m m lamas. Foto: T. SäägI Mõtteteri Tsivüisatsiooni mõistavad hwkka need, kes on tema hüvedest küllas» tunud. Nende eeskujuks olevad looduslapsed alles igatsevad hukutava tsivüisatsiooni küüsi sattuda. ' Arv© Valtcai - «no , - 4» opositsioonitegelase läkitus^ uis pii- Ungari FewtatslooiBi 3®a laastsipäevako DokE» se •;süsteemi-vastaie•: fevotolsi-• oon". —- 29. oktoobrist 2. novemb-rini on Pariisi teise linnaosa raekojas avatud näitus 3,Ungari revolutsioon 30-ne aasta eest; 1956. aasta oktoobri põhjused, ja tagajärjed.*- 4. novembril avatakse ja kestab 17. novembrini Musee du Ghateau Arthuro Lopez*is kunstinäitus, kus esinemas Pariisis ICS LTD. õrg@kvalit@©diliste euroopa materjalide äri ''ii Feliks Koop Pärast kolm pool aastat kestnud mehist võitlust vähiahaigu-sega lahkus nieie keskelt Feliks Koop 2. oktoobril, 1986. Tema näol kaotas eesti ühiskond silmapaistva,- isiksuse Ja,;, suur he. \ •* • Feliks Kqpip sündis 10. jaanuaril ,1928 TallinnaSj kus ta vanematel oli äriline ettevõte. Juba noorukina oli ta huvitatud spordist ja malemängust Põgenikuteekond viis ta perekonna 1944. aastal Stokholmi, Rootsis,, kus ta lõpetas töö kõrvalt. Stokholmi Tehnikaiostituud! elektrotehnika alal. Oma sportlikke harrastusi jätkas ta Ernst Idla võimlemisrühmas, kus x^- mast arenes välja tippvõimleja. Samuti kuulus ta rahvatantsijate eliitrühma. 1950-ndal aastal asus Feliks Koop ümber Kanadasse, elukohaga Torontos. 1952 abiellus ta Eveiyn Org'iga ja sellest abielust on sirgunud jcaks poega, Indrek ja Margus, t a lõpetas õpingud Toronto Ülikooli inseneriteaduskonnas elektrotehnika alal 1956. Ka nüüd tilli õpingute kõrval töötada i ülalpidamise teenimiseks. 1964.| saavutas ta magistrikraadi samal alal; sel puhul aga sooritas ta õpinguid täisajalise leivatöö kõrval. Viimased 23 aastat on ta'töötanud SPAR Ae-rospäce firma juures vastutatavatel kohtadel, kus tema juhendusel ^ kujundati mitmesuguseid elektroonilisi kontrollsüsteeme ^sõjaväelisteks ja maailmaruumi uurimise otstarveteks. Ta oli oma erialal väga võimekas ja kaastööliste hulgas lugupeetud kolleeg. ii Feliks Koobis peitus laiahaardeline talent, kelle rinnus tuksus tubli eesti' n|ehe süda. Ta panus eesti ühiskonnale ei piirdunud mitte ainult, võimlemise ja spordiga, vaid hõlmas meie ^valis võitlust ja mitmesuguseid i l minguid meie kultuurielus. Feliks Kqpp oli Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu kolmanda koosseisu liige, ta oli kaua aega tegev spordiselts Kalevi juhatuses, olles ka spordiseltsi juhataja ja võimlemis- ja rahvatantsurüJi-made juhataja.. Ta ols spordiinstruktoriks Jõekääru suvekodus, organiseeris eesti poiste võimlemisilühma, mida ta ka aastaid juhatas. III-l P.-Ameerika Eesti Päevadel oli ta võimlemise ja rahva-tantsuesinemiste juhataja. Eestlaste päeval 1967. a. Exjiol Montrealis juhatas ta eesti nais- (Võimlejate esinemist. 1 Ülemaailmsete eesti päevade raames oli ta üheks valguspeo peakorraldajaks ja kuulus IV Ülemaailmsete eesti päevade , 5 . , . Kolmkümmend aastat tagasi, 23. oktoobril 1956. vallutasid töölised, üliõpilased ja sõdurid Budapesti raadiomaja, sest nad es talunud enam ametlikku valet; nad tahtsid kuulda lõde ja avaldada oma arvamust. Nad tõukasid ümber Stalini kuju ja paljastasid võimu, milline oli end ristinud „proletariaadi diktatuuriks" ja ,,rahvavabariigiks''. Nende võitlus näitas ilmekalt, et ungari rahva tõeliseks sooviks on sõltumatus, demokraatia ja neutraliteet. Nad taht- •sid -elada vabas maailmas ja ab-- sas ühiskonnas.. f f Yorkville Ave. Toi^nte Cymberland Ceurt (Mall) iNSATSiOONILINE I VÄLJAMÜÜK NOVEMBRIS --50% hinnaalandust J kõikidelt materialldelt AVATUD 6 PÄEVA NÄDALAS TEL. (416)920-9737 Mäletab.Pariiski: ~ 23. oktoobri siin ungari muusikale ja poeesiale toetunud kontsert. 28. oktoobril Luxembourgi ees kojokvium, kus osalemas ungari emigratsiooni väljapaistvad esindajad, samuti paljude maade kirjanikud, teadlased ja ajakirjnikud. Kolokviumi kandev mõte: „Maailma esimene. totaal- 25. ja 26. oktoobril toimus aga Kongresside Palees foorum, mis üheskoos tähistas Ungari revolutsiooni ja Poola 1956. aasta sündmusi. Organiseerijaks ajakiri Diagonale Est-Ouest. Maailm mäletab. Ja. ei saagi unustada, sest 7.. novembril tähistab totaalne süsteem Moskvas" Punasel platsil sõjaväeparaadiga oma järjekord-e OTTWAY HERBALIST , tervislikud toi teeaiiiBdaniisae eesü ja vitamiinid. NõuM© ja A. Toigeri poolt 1N6Tel. 463-5125 Soovitakse P'ER£NAIST proua juurde Don Mills'is. Tasu kokkuleppel. HeL tel 621-5501 « 0 • Jäätmete' äravedu:. EI OLE teisipäeval, 11. lo- Tavaline teisipäevane (11 .november) jäätme-äraviimine toimub kolmapäeval, 12. novembril. Kolmapäeval, 12. novembril ei toimu ajalehtede Säästke oma ajalehed ja suuremad esemed kol- Lindi Päeval peetud demonstratsioonil kohtusid „The Army Quarterly and Defence Journal" toi-major John Hasek ja insener Jan Drygala. Foto: Tommy Tomson nu vaim kuni lõpuni. Sina olid toeks ja julgustajaks inimestele oma lähemas ümbruskonnas, (kuna Sa olid leidnud omale toe Kõigevägevamas. Sinust on jäänud soojad jäljed Su leinava pe-rekonnav sõprade ja kaasvendade südametesse. Sa oled annud mee-liliigutavaid ja mällusööbivaid elamusi tuhandetele kaasmaalastele. Su laulud, Su naljad ja naer^^ Su uljus, Su sõpruse ja armastuse soojus jääb kauaks Su L sõprade hatusse, kus;ta, hiks, kujundades ja juhatades selle ürituse mitmekesist kava. Kuni viimaseni oli ta Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas juhatuse liige. ^'FeiikS:Roop lõi kaas näifc , lejana mitmetes eesti teatrietendustes ja tegutses lavastajana ning autorina kahel Seedrioru vabaõhu-lavastusel. 1954. ühines Feliks Koop korp!: Rotaliaga, kus ta aastate jooksul on loonud omale suure sõprusringkonna kaasvendade hülgas ja on juhtivalt korporatsiooni ei o arendanud, olles mitme-gu:'; esimees;;. Pidage BBieeless Torontos on 18 klaasi ja metalli kogumise depood. Augustikuu jooksul koguti 266 tonni ajalehti, 33 tonni klaasi ja 7 tonni plekk-purke.. LähemakS' informatsiooniks .hei. 392-7742. Ärge pange klaasikilde ega muid teravaid esemeid.. R. M. BREMNER, P.Eng., Fi.C.E. Commissioner of Public. Works kuigi raske haigus Sinu keha pures.ja^vaevaSjei;] Levib surm nagu lävi läbi hommikuao, aga olnu ei hävi, söst et mälu ei kao. (A.- Alliksaar) • • Tarvo TOOM©® Rootsi valitsus lükkab tagasi õige tõenäolisuse järele Karl .innas^ taotluse asüüli saamiseks Rootsis, teatasid nädalava-hietusel rootsi massiteabed. Möödunud nädalal arutatud asja. preliminaarselt väliskomisjoniga. Lõplik otsus tehakse siis, kui selgunud on, mida teeb USA ülemkohus, kuhu Karl Linnase poolt sisse on antud taotlus väli jasaatmisotsuse revideerimjseks. Selle otsuse" puudumisel ei ole nimelt lõpfikult selge Karl LIKI" Mse enda situatsiooa UŠA-^p» > |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-11-04-09
