1986-11-04-06 |
Previous | 6 of 13 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• 1 ; .1
Tänavuse spordihooaja suurimaks
sündmuseks olid kahtlema-
V ta 14. Euroopa meistrivõistlused
kergejõustikus, mis peeti Stuttgardis.
Võistlused täitsid huviliste)
ootused-lootused: püstitati 3
maailma- ja üks^ Euroopa-re-kord,
üht maailmarekordit korrati,
puistati põhjalikult edetabe-
1 lefd, parema ilma puhul cnõnel
võistluspäeval oleks tippsaavutuste
arv olnud veelgi suurem,
o l i oodatud ja ootamatuid võite,
üllatuslikke läbikukkumisi. Ühe-
^ sõnaga kõike, mida suurvõistlus
pbab pakkuma. Heitlus kuldme-'
dalite pärast Ida-Saksa ja N . L i i du
vahellõppes viigiliselt 11:11.
Kui rääkida üllatustest siis
võib esmajoones mainida Itaalia
kolmikvõitu 10 000 meetri jook-s
l i s , N . Liidu kolmikvõitu kettaheites
niag shveitslase Günthöri
tesikohta kuulitõukes tulemusega
22.22 m ida-saksa favoriitide
ees.
Eestlastest tegid N . Liidu esinduses
Stuttgardl heitlused kaasa
odaviskajad Puuste ja Kaleta ja
(kümnevõistleja Külvet, kahjuks
ebaõnnestunult. Puuste viiendal
I ja Kaleta eelvõistlusel vigastatud
jala tõttu kaheksandal kollal.
Külvet katkestas külmetuse
(palavikku 3 8 ° ) tõttu võistlemise
kahe ala järel,.
Kuid samuti sirbi ja vasara Xi-
1 pu all võistlevatel leedulastel ja
lätlastel oli põhjust juubeldamiseks,
erti leedulastel. Esimene ja
kolmas koht kettaheites: I.
Ubartas 67.08, 3. Kidikas 66.32,
IColmikhüppes tõi lätlasele Bru-zhiksile
hõbemedali 17.33-line
hüpe. K a vennasrahvale Soome-üsna
nult üks hõbemedal
Bryggare 110 m tõkkejooksus.
„Meie" Tiina Lillak, kes veel
kolm aastat tagasi oli maailmameister,
pidi leppima neljanda
kohaga ja üsna tagasihoidliku resultaadiga
66.66.
Siin püstitas võitja, mustanahaline
Briti esindaja Fatima
Whitbread eelvõistlusel ilusa
maailmarekordi 77.44. Kuid kõige
fantastilisem oli venelase Se-
,m.-vasaraheites.
Vändras toimus Eesti 31. ma-ratonimeistrijooks,
millest 138
^ndsaS^' v^astpc^^^ ^Eestk; Eesti püstolilaskurid Balti maavõistlustel 20. sept. 1986.'Ya
Võitjaks tuli ja omas meistritiit- Jukkum, Mati Gering, Evald Gering. Eesseisev poiss on Sui jr. Püstolimehed olid või-
Einar Oimet 2:35.35, kolmandale
Viktor Artemjev Tallinnast
Vabapüssi lamades asendi kes tuli neljandaks ja M . Juk-võitsid
lätlased. Matshist võtsid kum, viies koht. Kuid lätlased
^ * o o ' r o ' ^^^^^^f^^r^f-} J^äni iga-aastaste Balti mängude rak- osa eestlased Arnold Pakker ja võitsid meeskonnana, kuna neil^
T VA? toimusid ka sel aastal laske- Udo Robi. oli meeskonnaks tarvilik arv
J!^"^- • 1 • võistlused, mille korraldajaiks Vabapüssi kolme-positsioonl neli võistlejat — eestlastel ainult
Parima naisena lõpetas esime- ojj^ lätlased oma ,,Berzaine"vä- matshivõitsid^^^^^^k^^^^
sena lätlanna Tamara Merzhkma 155^^^^! Mount Alberti asula lä- eestlased osa ei võtnud. Vabapüstolis tuli jälle esime-
^aga 3:12^4, ^ l l e järgnesid heduses. Võisteldi vabapüssis Spordipüssi kolmes asendis seks Mati Gering, kuna Usvaltas
^^^^ " ^-^^ eal. free rifle) ja spordipüs- võ^^^^ Karklis vahetasid .kohti ~
supova 3:36.55. §is (.22 eal.'spofting rifl^ ainult Arvi Tinits. leedulane tuli teiseks, lätlane
ti haavlipüssis kaarrajal (trap), 'Haavlipüssis võitsid leedula ^^^"^^"^^^^ ^^^^^ Gering, Ma-
N. Eesti meistrivõistlustel jalg- ^andard-piistolis^C22^caL st^^^ võistlesid kaasa p^^gi^^^^ tuli neljandale ko-pallis
oli seitsme vooru jarel juh- dard-pistol), vabapüstolis (-22 j | ^ y ^ ^ j j ^ j g^^^^ hale.
timas „Žvezda" nimeline mees- eal. free pistpl) ja suurekaliib- V ^ " * *> Suurekaliibrilises püstolis tuli
kond, milles venelaste kõrval rilises püstolid (centrefirepistol)/ Standard-püstolis tuli esime- ^yj^^j Gerine esimeseks Urmas
lööb kaasa ka paar eestlast. Jalg- Eestlased olid edukad ainult seks eestlane^^^^^K^ Gering, tei-^^j teiseks la lätlane A' Karklis
pall on teatavasti juba aastaid püstolini^tšhides, kuigi nad pea- seks lätlane Ä. ^^^^^
olnud ala, kus „jäme ots" on ve- aegu igast äiast osa võtsid. Aga daks leedulane J . Usvaltas (laseb
nelaste käes. Mõnes liiduklassi nagu varem selle lehe veergudel harilikult eestt meeskonnas, kuid Püstoliitieeste vähesus oli tin-meeskonnas
näiteks ei ole ühtki märgitud, on eesti püssimeeskon- seekord võistles leedulaste ni- gitud samal ajal toimuvaišt pro-eestlast.
siad alla käinud. mel). Kaasa lasksid veel U . Sui, vintsi-matshidestBramp^
iiiiittiiiiHitHiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiüiiiiiitiiHSSiiiiiisiineinsis^^
0 ID
¥ARA§TASIME ?SEN1I,
EDASI
On võetud meetmeid selliste
korralageduste vältimiseks. Kõikides
taksop^rkides on peetud koos-v'[
plekuid.v:,',- Ox/V;'--^^
üleüldse —taksojuW^ pn eri-jlsie
liik inimesi ja me pleme ko^
hüstanud partei rajoonikomiteecje
sekretäre iga kuu käima
Oleme sellest avalikult, kõnelnud.
Oleme registreerinud 3.600
narkomaani, yabatahtiikült nad
end kirja ei pane. Tekib' küsimus:
kui paliü . narkomaane, on - veel
217. Muudatistest Moskva masin hommikul, viib lapse koo-fteakomifee
aparaadis? li ja isa tööle ja läheb siis ema
Meil oli Inimesi, kes lugesid käsutusse. See praktika tuleb lõ-tööajast
tasulisi loenguid. . . . petada. Me pe^i^e silma peal.
Paljud seltsimehed on üle viidud Varem sõitsid it^^
...v^ . . . . . , V . teisele tööle, on neid, kes sellele ku taolisele linnakomitee sekre-jaid
asjad kiimiste soc^^^ . ^kandidee Rõhutan, et tarid igaüks omas autos. Need
r^^^^^ nüüd muudetud, Näete,
1^9. Kill p^^^
rteist vaha kafee kmm^si vahe- sjpaaine, ennastohverdav ja taga. vad, nad sõitsid täna siia ühes
ijji^u 'ifL^a^ma u^^.r.. sJhoidlik, autos. Meie taktika jälgida,
kusimusi 265. On hulk sedeleid SOOVI"
Võin ütdda, et on
kuritarvitusi, asja uuritakse,
|<t,m,: Ininieste vastuhakk büro-
'kraatiale, streik on Jeltshini poõH
kuulutatud ,,korralagedus
taksojuhid erilisteks, nähtavasti
alamat sorti^ inimesteks^ õpetiik,
kas põle?)
41.: JeadüsIlkiBd: iiiiiriQüiisliiistitiBu-:
ja
Oleme välja selgitanud 39 teaduslikku
uurimisinstituuti, mis pole
aastate vältel midagi teinud. 15
neist suletakse ja võetakse maha
riiklikult finantseerimiselt.
<t.m.: ja ülejäänud 24?) >
30.000 teaduslikku töötajat, kes
isniberatesteeriniisel ei sluutriud
toestada ^ma kvälif^
Eätakse lööstusesse. • :•
on madal. Hallus sünnitab hallust.
On kohalt maha võetud ja parteiliselt
karistatud. Ta sisustas orria
korteri härrasmehelikult, laskis
isegi ehitada sinna personaalse kamina;
mille suitsutoru jooksis läbi
kogu maja. Taoliste vürstide koht
pole parteis. Farteitööl
ma kristallpuhtad inimesed.
Näen noorsoo juures tungi teenimatule
lõbutsemisele. Häbiasi pn
seegi, et kbmsomolijuhi juurde ju-tülepääsemiseks
tuleb kasutada
[istreerimist. 7
On. Miilitsaprganid töötavad
balvasti. Partei rajoonikomiteede
esimesed sekretärid peavad röh-
.^keni
.\;:',i:^iffliiHtsagši.'
Küsimus ph seatud vääralt, Pri-on
tulnud juurde: suurendasime
töökoorinust. Oleme suu-rendanud
bürooistungite arvu.
Nüüd töötavad limtakomitee töötajad
hommiku kella üheksast kella
üheksani Õhtul, vahel südaöö-nigi.
f»Ipjahv kinnise tööst
de kaupluse panime kiiini.
r (lm.: Kus on töc^
Pean lähenemisnurka õigeks, jä- ^ ' " ^ V " imnaiijprnogu^oosU ^ ga pääseda erajiUuajamisele.^
reldusi vääraiks. Järeldata^^^ ni- ^Tuletan meelde, et Promoslov Loomi|likult ei ^saa ,ma vastu
melt, et partei 0 0 rahvast eemal- peale võtta kõiki. Noh näete-snno^^
dunud Grishinit, ehkki ta palus luba üks taoline soov:'Teaduste Aka-veel
viis aastat tööta
ja ülelibiseyate ^^^^ ^^^^^^^^
vastustega on Jehshin jõudnud ^ kompetentne inimene kes kirjutab, eti nende instituudis
206 küsimuseni. Anname talle ae-^ mis väga tähtis -— pole kelle- on palju korralagedust, mülest ta
gajiiua klaasikese rnineraalvett ja ega müiegagi seotud, tahaks mulle jutustada. Ajaga on
anname oma kommentaari.- ft.ni.: 78-aastane Vladimir tõesti raske^ aga ma olen teid,
Oletame jätkuvast!, et steno-^^o^^^^ oli Moskva ,,linna- sm. fö^
gramm Pn Läänes Gorbatshovi Pea" 23 aastat, 1963-^1986.) võtma. Tulge 12. ( m a i l kell
kontori salajasel mahitusel. Mis ^üüdistiisedtenia vastu --^^^W^^ 14.00.
siis meüe tahetakse selgeks te- tas ringi, jõi -—peaksid raugale (t.m.: ooteaeg üks kuu)
ha seniste küsimuste-vastustega? äu tegema. See, et ta soovis veel 268. Küsitakse, kas ma võtan
Eks seda, et korralageduses ja viis aastat
korruptsioonis ori süüdi üksikud viitab teatud huumorimeelele. Võtan küll. Mõne päeva eest
inimesed — taksojuhid, Danilov, ^ Saikin, uus ,,linnapea" oli se-votisin vastu noore ^aise, müü-
Grishin, miilitsionäärid, narico- M Lihhatshovi nimelise autote-janna, kahe lapse ema. Rääkisi-maanid
— ja mitte mingil ^ avas muile
partei. Mitte mingu juhul süsteem ametikohal oik toimuva kuritege-ise.
Kas pole see katse abitukene: millegagi seotud? — see jäägu likkuse mehhaanika,
süüdistada lapsi isa pattudes? Pe- Jeltshini südamet
'"^ tahetakse siin väita, et Gorbat-shov
ülendab^ kohati ka inimesi,
kes ei kuulu tema Sverdlovski-mafiasse?)
, . Peame vabanema muganejate
läheme edasi. Vaatame, mida kihist, võitlema kuritarvitustega
räägib Jeltshin Moskva propa- Paljude juhtivate t^^^ lESTLASES"
2 1 7 - n d a s t k ü - s e d ^ ^ ^^
iga» Tavaliselt tuleb selline '
Kuulutamine
Eesti läbi a
Vello Pekomäe teo
Yello Pekpmäe toil
Bioortele ja vanadele vajl
oli ettenähtud rikkalikulf
millele lisanduksid teos<
bielamusi.
„Eesti läbi aegade" dn
jaini jõudnud, jutustades'
ajaloost 9500 aasta jooj
Raamatu autor Vello Pek
on kirjeldanud sarja esi
teose saamislugu, ööldes et
kohane raamat oli kavatsus
ba aastaid tagasi, kuid ilmu
le andis tõuke kodumaalt
nemise 40. aastapäeva tä
mine. 330-leheküljeline r
ön täiendatud enam kui
-kaardi ja fotoga.
Põgenike-generatsioöni s
läbi lahkumisega kaob pi|C
traagiliste sündmuste läbite
arv. Kuid uued põlvkonna^
javad neid lugusid oma
taustai mõistmiseks, peale
see hõlmab kogu meie
saatuse selle ajaloolises ül^
Ka on see värskendav luge
hemäle generatsioonile er
kuna mäluvaramu paratai
aastakümnetega on kahan
V. Pekomäelon häid jko
si sellelaadiliste teoste lo
ga/ toimetamis.ega. Juba 3
tat tagasi toimetas tä pii
„Eesti pildis ja sõnas"
mus eesti-, rootsi- ja ingli
tekstiga. Samuti on ta
suurteoste sünni juurk
„Eesti riik ja rahvas II m
sõjas" ja„Eesti saatusaastj
Autor iseloomustab' oi
uue raamatu loomisel, k
malik oli kaisutada Balti
9000-list fotoarhiivi Ago
lahkel kaasabil; see on
võimaluse väga väärtusli
tomaterjali kasutada. V
saadud materjale dr. Ilo
kaartide arhiivist ja eesti
lismi hiigelraamatust.
V. Pekomäe pii jubi^
ajakirjanik, selletõttu ön
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 4, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-11-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861104 |
Description
| Title | 1986-11-04-06 |
| OCR text |
• 1 ; .1
Tänavuse spordihooaja suurimaks
sündmuseks olid kahtlema-
V ta 14. Euroopa meistrivõistlused
kergejõustikus, mis peeti Stuttgardis.
Võistlused täitsid huviliste)
ootused-lootused: püstitati 3
maailma- ja üks^ Euroopa-re-kord,
üht maailmarekordit korrati,
puistati põhjalikult edetabe-
1 lefd, parema ilma puhul cnõnel
võistluspäeval oleks tippsaavutuste
arv olnud veelgi suurem,
o l i oodatud ja ootamatuid võite,
üllatuslikke läbikukkumisi. Ühe-
^ sõnaga kõike, mida suurvõistlus
pbab pakkuma. Heitlus kuldme-'
dalite pärast Ida-Saksa ja N . L i i du
vahellõppes viigiliselt 11:11.
Kui rääkida üllatustest siis
võib esmajoones mainida Itaalia
kolmikvõitu 10 000 meetri jook-s
l i s , N . Liidu kolmikvõitu kettaheites
niag shveitslase Günthöri
tesikohta kuulitõukes tulemusega
22.22 m ida-saksa favoriitide
ees.
Eestlastest tegid N . Liidu esinduses
Stuttgardl heitlused kaasa
odaviskajad Puuste ja Kaleta ja
(kümnevõistleja Külvet, kahjuks
ebaõnnestunult. Puuste viiendal
I ja Kaleta eelvõistlusel vigastatud
jala tõttu kaheksandal kollal.
Külvet katkestas külmetuse
(palavikku 3 8 ° ) tõttu võistlemise
kahe ala järel,.
Kuid samuti sirbi ja vasara Xi-
1 pu all võistlevatel leedulastel ja
lätlastel oli põhjust juubeldamiseks,
erti leedulastel. Esimene ja
kolmas koht kettaheites: I.
Ubartas 67.08, 3. Kidikas 66.32,
IColmikhüppes tõi lätlasele Bru-zhiksile
hõbemedali 17.33-line
hüpe. K a vennasrahvale Soome-üsna
nult üks hõbemedal
Bryggare 110 m tõkkejooksus.
„Meie" Tiina Lillak, kes veel
kolm aastat tagasi oli maailmameister,
pidi leppima neljanda
kohaga ja üsna tagasihoidliku resultaadiga
66.66.
Siin püstitas võitja, mustanahaline
Briti esindaja Fatima
Whitbread eelvõistlusel ilusa
maailmarekordi 77.44. Kuid kõige
fantastilisem oli venelase Se-
,m.-vasaraheites.
Vändras toimus Eesti 31. ma-ratonimeistrijooks,
millest 138
^ndsaS^' v^astpc^^^ ^Eestk; Eesti püstolilaskurid Balti maavõistlustel 20. sept. 1986.'Ya
Võitjaks tuli ja omas meistritiit- Jukkum, Mati Gering, Evald Gering. Eesseisev poiss on Sui jr. Püstolimehed olid või-
Einar Oimet 2:35.35, kolmandale
Viktor Artemjev Tallinnast
Vabapüssi lamades asendi kes tuli neljandaks ja M . Juk-võitsid
lätlased. Matshist võtsid kum, viies koht. Kuid lätlased
^ * o o ' r o ' ^^^^^^f^^r^f-} J^äni iga-aastaste Balti mängude rak- osa eestlased Arnold Pakker ja võitsid meeskonnana, kuna neil^
T VA? toimusid ka sel aastal laske- Udo Robi. oli meeskonnaks tarvilik arv
J!^"^- • 1 • võistlused, mille korraldajaiks Vabapüssi kolme-positsioonl neli võistlejat — eestlastel ainult
Parima naisena lõpetas esime- ojj^ lätlased oma ,,Berzaine"vä- matshivõitsid^^^^^^k^^^^
sena lätlanna Tamara Merzhkma 155^^^^! Mount Alberti asula lä- eestlased osa ei võtnud. Vabapüstolis tuli jälle esime-
^aga 3:12^4, ^ l l e järgnesid heduses. Võisteldi vabapüssis Spordipüssi kolmes asendis seks Mati Gering, kuna Usvaltas
^^^^ " ^-^^ eal. free rifle) ja spordipüs- võ^^^^ Karklis vahetasid .kohti ~
supova 3:36.55. §is (.22 eal.'spofting rifl^ ainult Arvi Tinits. leedulane tuli teiseks, lätlane
ti haavlipüssis kaarrajal (trap), 'Haavlipüssis võitsid leedula ^^^"^^"^^^^ ^^^^^ Gering, Ma-
N. Eesti meistrivõistlustel jalg- ^andard-piistolis^C22^caL st^^^ võistlesid kaasa p^^gi^^^^ tuli neljandale ko-pallis
oli seitsme vooru jarel juh- dard-pistol), vabapüstolis (-22 j | ^ y ^ ^ j j ^ j g^^^^ hale.
timas „Žvezda" nimeline mees- eal. free pistpl) ja suurekaliib- V ^ " * *> Suurekaliibrilises püstolis tuli
kond, milles venelaste kõrval rilises püstolid (centrefirepistol)/ Standard-püstolis tuli esime- ^yj^^j Gerine esimeseks Urmas
lööb kaasa ka paar eestlast. Jalg- Eestlased olid edukad ainult seks eestlane^^^^^K^ Gering, tei-^^j teiseks la lätlane A' Karklis
pall on teatavasti juba aastaid püstolini^tšhides, kuigi nad pea- seks lätlane Ä. ^^^^^
olnud ala, kus „jäme ots" on ve- aegu igast äiast osa võtsid. Aga daks leedulane J . Usvaltas (laseb
nelaste käes. Mõnes liiduklassi nagu varem selle lehe veergudel harilikult eestt meeskonnas, kuid Püstoliitieeste vähesus oli tin-meeskonnas
näiteks ei ole ühtki märgitud, on eesti püssimeeskon- seekord võistles leedulaste ni- gitud samal ajal toimuvaišt pro-eestlast.
siad alla käinud. mel). Kaasa lasksid veel U . Sui, vintsi-matshidestBramp^
iiiiittiiiiHitHiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiüiiiiiitiiHSSiiiiiisiineinsis^^
0 ID
¥ARA§TASIME ?SEN1I,
EDASI
On võetud meetmeid selliste
korralageduste vältimiseks. Kõikides
taksop^rkides on peetud koos-v'[
plekuid.v:,',- Ox/V;'--^^
üleüldse —taksojuW^ pn eri-jlsie
liik inimesi ja me pleme ko^
hüstanud partei rajoonikomiteecje
sekretäre iga kuu käima
Oleme sellest avalikult, kõnelnud.
Oleme registreerinud 3.600
narkomaani, yabatahtiikült nad
end kirja ei pane. Tekib' küsimus:
kui paliü . narkomaane, on - veel
217. Muudatistest Moskva masin hommikul, viib lapse koo-fteakomifee
aparaadis? li ja isa tööle ja läheb siis ema
Meil oli Inimesi, kes lugesid käsutusse. See praktika tuleb lõ-tööajast
tasulisi loenguid. . . . petada. Me pe^i^e silma peal.
Paljud seltsimehed on üle viidud Varem sõitsid it^^
...v^ . . . . . , V . teisele tööle, on neid, kes sellele ku taolisele linnakomitee sekre-jaid
asjad kiimiste soc^^^ . ^kandidee Rõhutan, et tarid igaüks omas autos. Need
r^^^^^ nüüd muudetud, Näete,
1^9. Kill p^^^
rteist vaha kafee kmm^si vahe- sjpaaine, ennastohverdav ja taga. vad, nad sõitsid täna siia ühes
ijji^u 'ifL^a^ma u^^.r.. sJhoidlik, autos. Meie taktika jälgida,
kusimusi 265. On hulk sedeleid SOOVI"
Võin ütdda, et on
kuritarvitusi, asja uuritakse,
| |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-11-04-06
