1982-11-02-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
J.
'j/ABA EESTLANE teisipäeval, 2. novembril 1982~Tuesday, November 2, 1982 Nr. 81 Nr.
7.
Toimetusele sacsdefyd
Briti Maailmariigi mängudel Austraalias, lBrisbane'is
jalB ÄiistraaMa 39 kuld-, 3? hõb^ ja 29 pronksmedaliga. Teiseks jäi
Inglisiiiaa 38 kuld-, 38^^h^ ja 32 pronksmedaliga. Kolmandaks Ka^
mäda 26 kuld-, 23 hõbe- ja 33 pronksmedaliga. Mängude aimus maailmarekord
oli Kanada ujujalt Aleis: BaismanMlt. AHjäi
sportlalstetagajärgi.
Köy 13,37, maailmariigi rekord;
30 km käimine: 2) Marcel Jo- - -
bin 2.12,23, 3) Gaumaüme^^^^
lanc 2.14,56, 5) Francois Upöinte RAHVUSLIK KONTAKT nr. 3
2.17,02. " (95) — 1982. Rootsi Eestlaste Esin-
Kaugushupe: 1) Gary Honey, (juse väl3aandes on avaldatiid: S.
Austraalia 8.13. pruüden „Kodutütreid meenutades
Kõrgush^e: 1) Milt Ottey2.31, _ Sütti lõke",. „Vabadusraadiole
mängude rekord. 5) Greg % ^us juhataja", A. Pae ,,Sisukas va-
2.16, 7) AlamMetellus 2.16. ijmiseehie nõupidamine", J. Adüa
Kuulitõuge: 1) Bruno Pauletto Heaoluriik muutumas maksudik-
19.55, 3) Luby Ghambul 17.46. taatoriks",P.Wieselgren„Johan
Kettaheide: 2) Rob Gray 60.66, Skytte ja Academia Gustaviana",
3) Bishop Doligiewicz 60.34. Raud-„Loova mõtte primaat"
Odavise: 2) Laslo Babits 84.88. (Endel Kõksi 70 a. juubeliks), A . K :
teenekat juubilari" ja L.
8004. Kalling-Kant „Mida taoüeme".
EKK Kultuurifondi auhinnaga kroonitud
IVAR IVASK'i poeem
VERANDARAAMAT
Lundetaja kaheksas luuleraamat on piihendatad oms snnua
yanemaUe ,,keUe vaimust ja vaimostiis^^^ sündisid veranda
i^erandanuunatu autor*^
Hind $7.00 pluss 50 eenti postiM
Müügil VABA
mÜMINE •
Naised;:.: •
100 m vabaujumine: 1) inglanna
Juhe Groft 56,97, uus mängude
rekord. Kanädalased
100 m: 1) Angella Taylor 11,00.
200 m: 3) Angella Taylor 22,48
Reid
K E R G E Ä ^
Mehed: . ./;
l ^ ^ mi 2) Ben Johnson 10,05;
200 m: 5) Tony Sharpe 20,77.
meli 13,10.
Kõrgushüpe: 1) Debbie Briil
:i.88.-,.;: ,
Seitsmevöisthis: 3) Jill Ross-
Giffen 5981.
BALTIMORE EESTI OROANI-SATSIOONIDE
BÜLLETÄÄN nr.
172 -r. 1982. Sisus: G.O. Randvee
„Meie püsimise alused", A. Gailiti
Ilule rahutu vee" (katke), „Heli-kunstnik
August Nieländer 95-aas-tane",
Leida Siimseni „Vastus
Mart Laanemäe ,,Roosade lirillide
arvustamisele," mis ilmus ajalehe
200 m vabaujumine: 2) Peter
Shmidt l;5i,65, 4) Ai Baumann
1.52,07. J
M m u ^ mängude rekord, 3) j m tõkkejooks: 3) Susan Ka-
New, Jennifer Campbell ja Naomi ,v .
Marubashi tulid vastavalt^ 5;, 6. ja \ 200^ m rimiuh: 1) Davis
7 köhale •2.16,25, uus mängude rekord.
• 100 m Hblikujumine:' 1) aust- ^ ^00 m kompld^iijum^^^^ 1) A
raallamia Lisa Gurry, mis Briti 4.23,53, 4) C.
M^ailmarügi^ rekord 1.01,22, 3) '^''^^'^^^
kanadalane Michelle MaePherson
1.01,93.
100 m rinnuli: 1) kanadalane
Kathy Baid 1.11,89, 2) Ahne Ot-tenbrite
1.11,99. *
200 m rinnuH: 1) A. Ottenbrite^^^^^^^^^^4^^ m tõkkejooks: "5) Lloyd saavutanud austraallane KenLor- kalada^S m.l.„Pathway", infor-
2.32,07,^2) K. Baid 2.36,06, 3) QUSS51,23. rawäy tulemus 17.54 on silmapais- matsiooni algava hooaja sündmu-
,,Vaba Eestlane" 15. juuli numbris,
T.E. „Eesti nädalalõpp Kaufmann
Mängudel saavutati tähelepanu- Plazal", R.L. „Aiapidu", A. Viir-väärseid
tulemusi kohnikhüppes, laid „Läänemere kaldal", B. Kang-kus
esimeseks tuli inglane Keithro „Nüüd tõuseks ja läheks" ja
Gonnor 17.81-ga, mis on ainult 8 „Lahkumine", ' noortelehekülsel
cm madalam brasiillase Oliveira „Pilvi sügistaeval", M.L.„Sest on
maailmarekordist. Ka teise koha rannassa paremba, rannas süüakse
ILMUS
ILMAR KÜLVET9
Kathy Richardson 2.36,06. 110 m tõkkejooks: 1) Mark Mc- tev tagajärg.
200 m kompleksujumine: 2)
Gheryl Gibson 2.19,91, 4) K. Baid
2.20,79, 5) J. Campbell 2.21,71.
200 m selili: 3) G. Gibson
2.15,87, 5.. ja 7. J. Campbell ja
Reema Äbdo.
400 m kompleksujumine: 3)
Michelle MaePherson, 4) Q Gib-
:Son.
400 m vabaujumine: 6) J. Daig-neault.
•Mehed;,
100 m vabaujumine: 1) austraallane
Neil Broks 51,14. Kanädalased
Oraham Welbourn ja Blair
Hioken jagasid 7. ja 8. kohti.
100 m sehli: 1) Michael West
57,12, uus mängude rekord, 2) Ga-meron
Henning 57,82, 3) Wade
Flemins 58,38.
100 m liblikujumine: 1) kanadalane
Dan Thompson 58,71, uus
mängude rekord, 3) Toni Ponting
55,64.,^.:;•;::;•^•; ^
100 m vabaujumine: 7. ja 8.
kohtadel kanadalašed G. Welbourn
|a B. Hicken.
200 m selili: 1) Gameron Henning
2.02,88, uus mängude rekord,
3) M. West 2.04,36.
200 m liblikujumine: 5., 6. ja 8.
kohal kahadaläsed Victor Bavis,
L. Schroeder ja Levente Mady.
200 m kompleksujumine: Alex ,
Baumann 2.02,25, uus maailmare- Moment b^ltllaskev^^^^
kord, 3) Jeff Sheehan 2.07,14 kuuMaukude asetust. Vasakul asja pgima Foto: Tommy Tomson
NÄITEMÄNGURAAMAT
sisddcib 5 näidendit fotodeg^r
PARADnS! PÄRISPEREMEES
LAMP EI TOHI KUSTUDA
SILD ÜLE MERE -
SULETUD AKEN '
MENNING .
Hind $1 pluss saaMytu 70 e
Saadavd VABA EESTLASE talitusest
PrdfFELiX OINAS
«KALEVIPOE© KÜTKES
ja muid esseid eesti rohvahiulesta
mütotoogiast ja kirjandusest"
Saadaval VABA EESTLASE tatftuses
EINAR SANDEN
SÜDA JA KIVID
RomaasB
„Shkki teos on otsene järg 1979 a. ihnimud «Lcojangul lahk»-,
mine Talliimast" on ,,SUda ja kivid" loetav ka iseseisva romaanina.
Autor jätkab siin Karl Sfire elukÄigu jÄlgimist Iftbi
kahe knntinmdl kuni lopplabsndoraoi ^es linnakeses
Devonis, Suurbritannias."
SaäsdAvsi VABA
HW $19.50 + •Hbtekihi 70 c
Siin oli see täpselt vastupidi.
Siin koondasid , mitmed - indiviidid
oma loovjõu ja see oli palju suurem
kui ühe ainsa isiku loovjõud
seda kunagi suudaks olla. Kui üks
töölistest peaks surema, siis töö ei
lakka; ka kui juhtkonnast keegi\ sureks
— insener, eestööline, durek-tor,
osakonnajuhataja — siis jätkub
töö. tJkskõik,' kui oMine ük-sikindiviid
ön, talle leitakse asen-
Kogu tööprotsessist andis mulle
ülevaate tugeva karukehaga, venelasest
eestööline, proua Neumani
hea tuttav. Oma töös oli ta kogenud,
kuid talle ilmselt ei meeldinud
mu Äitelu. Proua Neumän
patsutas ta laia selga ja vägevaid
käsivarsi just nagu oleks tegu suure
koeraga, keda süitatäkse selleks,
et ta aru saaks, et see pole kuri
võõras, selle peale pole vaja haukuda.
•. •
• Tema vastumeelsusest hoolimata
sain teada, et keskmine meeste
tööpaik on 31 senti tunnis, mis
ameerika rahas või-duks samuti
31-le sendile, naiste palk oli 20
senti tunnis. Ületunnid nii meestele
kui naistele oHd poolteistkord-sed.
Tööpäev on seaduse järgi ka-heksa-
tunnine ning töö käib .kolmes
vahetuses. Vabrikus on 5000
töölist^ kellest 200 kuni 300 on
naised, peamiselt rakendatud puhastustöödele;
Valjrik oli tõepoolest
puhas — kui arvestada töö
iseloomu.
Kui me rafineerimisvabrikust
lahkusime, viis eestööline meid teise
venelase juurde. See näis olevat
suur idealist ja kõneles inglise
keelt, küna oli Ameerikat külastanud.
Ta oU seal tutvunud Henry
Fordi tööstustega, kus töötas ta
poeg. Soovides meile tööliste elutingimusi
näidata, yiiias ta pikale
reale ühetoalistele majadele, kus
poissmehed elasid, sinna ta meid ei
viinud, vaid tahtis näidata kahe-toalisi
perekonnaelamuid. Ei usu,
et meie külaskäik sinna oli ettevalmistatud.
Ta peatus paari maja ees
ja siis valis ühe, kus ta uksele koputas.
Kõik majad olid sarnased,
ühekorruselised ridamajad kahel-pool
tänavat, kaheteistkümnel tänaval.
Meile avas ukse erakordselt
nägus tüdruk puhtas ja nägusas
riietuses. Majal puudus eeskoda ja
sisenedes ^ leidsime end otsekohe
köögist, kus neli-viis naist meile
jahmunult otsa vaatasid. t)ks osa
ruumist oli valge väljaõmmeldud
kardinaga eraldatud, selle taga asus
voodi jällegi väljaõmmeldud kattega,
kõrvahruumis oli niisuguseid
voodeid kohn, kõik korralikult
ülestehtud. Puhaste akende ees
olid pitskardinad ja aknalaudadel
õites lillepotid ning suur laud keset
tuba oli õmblustarvete ja parajasti
käsiloleva õmblustöö all.
Neis kahes toas elas neli immest.
Kuigi elamine oli puhas ja korrar
lik, puudus seal privaatsus ja võimalus
külaUste vastuvõtuks.
Seltskoüdiikü elu tarviduste
jaoks oli kompanii ehitanud töölistele
seltsimaja. Arvatavasti oli see
toimunud vene idealistide mõjutusel.
Hoone oli avar, koosnedes näitelavaga
suurest saalist, kus ka filme
näidati, pisut väiksemast tantsusaalist,
raamatukogust, lugemistoast,
kus parajasti grupp mehi
ajalehti ja ajakirju soris, siis oli
veel kaardimängu ja maleruum ja
ruum klaveriga, kus keegi harjutas.
Käimlad oli: moodsad.
Vana venelase silmad särasid
kui ta meile seda kõike näitas ja
meie noogutustest ja naeratustest
heakskiidu välja luges. Suure uhkusega
teatas ta, et on 78 aastat
vana. Ja uhke ta võiski olla, sest
oli nii paljust eluga välja tulnud,
see oli raske võitlus.
Koduteel möödusime põldudest,
kus viljakoristamine oli käsil. Seal
töötasid peamiselt noored tüdrukud
ja poisid. Lambakarjad sõid
rahulikult koristatud põldudel, neid
valvas kas väike poiss või tüdruk,
suur koer kannul. Juurvilja- ja
puuviljaaiad marjapõõsaste, õuna-ja
pirnipuudega asusid igas külas
iga maja taga. Samuti olid igas
külas kool, kirik, kino ning tJhis-'
pank- ja kauplus. Viimased, ühistegelikud
ettevõtted, kõnelesid
arengust ja moodsast ajast.
PALDISKI. JA SAARED
Sellest hetkest alates, kui ma
merelt olin näinud Eesti ranniku
kauneid saari, oli mu salasooviks
neid külastada. Merelt vaadatuna
näisid nad lasteraamatu illustratsioonidena.
Jõudnud tagasi Talünna
viis mind Paldiskisse ja Pakri saarele
üks mu noortest eesti sõpradest,
Elisabet Firson, Tartu ülikooli
lõpetanu ja ühe suure puusaa-duste
firma väliskorrespondent. Ta
kõneles, inglise, saksa, vene ja
prantsuse keelt oma emakeelele lisaks.
Ta oli ilus, noor ja väga iseseisev.
Teda huvitas k^gu maailm
ning oma puhkused oli ta veetnud
üksinda ringi rännates Inglismaal
ja teistes Euroopa maades.
Ta tuli mulle järele kell pool
kaheksa hommikul, sõime hommikueine
koos ning boolunata vai'a-sest
stardist, jäime rongist maha
taksojuhi vea tõttu. Tegelikult osutus
rongist mahajäämine õnneks,
sest muida ma poleks tutvunud
Paldiski „huvirongiga". Järgmine
rong oligi „huvu^ong", mis koosnes
pikast kaubavagunite reast ning
väga lihtsal viisil oli ümbermuude-tud
reisjate rongiks — istmeplan-gud
olid pandud laiuti seinast seina.
Seesugune rong on käibel ainult
pühapäeviti ja pühade ajal,
ning püeti hind on vaid paar senti.
Nimetus „huvirong" tuleb aga sellest,
et'see on mõeldud inimestele,
kes tunnevad huvi oma maa ning
ümbruskonna looduse ja linnade
vastu. Väga paljud eestlased ilmselt
tunnevad hiivi, kuna paari minuti
jooksul oli rong puupüsti
täis. Mehed, naised ja lapsed —
kõik korralikus pühapäevariietuses,
paljudel koerad rihma otsas ning
söögikorvid kaasas — ronisid vagunitesse,
mis polnud ju tegelikult
midagi muud kui ratastele asetatud
kastid, kitsad plangud istmeks,
suured küljeuksed avali. Rong
peatus iga viie või kümne minuti
järele, inimesi läks maha, teisi tuli^
peale. Pikk vagunite rida oli inimestest
tulvil ning niisuguseid pii-hapäevaronge
näis olevat palju, nii
et jäi mulje nagu oleks Tallinn
nüüd inimtühi, kuna kõik sõidavad
„huvü:ongidega" maale.
Mulle hakkasid silma naiste ja
laste moodsad riided. Olin teadlik,
et valmisriided on Eestis kallid
ning küsism Elizabethi käest:
„Kust pärmevad kõik need iflisad
moeriided?" !
„Need õmmeldakse ise," ittles
ta. „Eesti naised on osavad."
„Aga need kleidid, mantlid,
kuued ja pluusid on kõik nii stiilsed,
otse viimane moekarje. Kuidas
on see võunalik?"
„0h, meÜ on müügil häid lõikeid.
. Proua Mäelo „Eesti Naine"
näiteks, toob igas numbris ära mõne
uuema moelõike."
Ka' naiste soengud olid moodsad
— püsilokkidega. Sukki nad ei
kandnud, jalanõudeks olid enamuses
sandaalid; naiiste sääred olid
tugevad, varbad surged, jalakannad
laiad. See kõik tõendas talupoeglikku
pärinevust.
Kui sõitsime Paldiski poole, ei
olnud mul aimugi, mida see koht
kujutab. Ja kui pärale jõudsime, ei
saanud ma palju targemaks. See
põhud linn, vaid pigemini suur
avatud väljak, kus üksikud majad
OÜd peidetud kas tihedate puude
või paksude valUde taha. Umbes
paarsada inimest astus Paldiskis
rongilt maha, söögikorvid käeotsas.
Jaamas olid meil vastas inar-jamüüjad,
oli näha ka kukleid ja
kompvekke.
„Kuhu need inimesed kõik lähevad?"
küsisin ElizabeÜt.
,,'Oh, teedpidi edasi," tiües ta.
Alles siis märkasin, et see polnud
mingi plats, vaid äärmiselt lai, rohtunud
tee.
„Aga miks. nad siia tulevad?"
küsisin. ,,Mida siin teha või vaadata?"
„Siin on ilus mets," vastas ta
just nagu Eestis leiduks paika, kus
puudub metsi „Nad einetavad rohelises
looduses, sõidavad paatidega,
käivad ujumas."
- „Kus asub linn?"
„ 0 h , siin pole mingit linna.*?
Olin segaduses. Me kõndisime
edasi mööda laia teed.
„Maja asub siit pisut edasi," ütles
Elizabet.
„Mismaja?"
„Maja, kuhu teid Viin. Proua
Adamsoni, meie kuulsaima skulp-ton
Amandus Adamsoni le^e maja,
te külastasite Tartut, nii olete
nämud ta skuptuuri „KaIevipoeg,"
„Nägin küll. See oli väga kau-nis.
Kuid miks proua Adamson
siin elab?"
Sanj
vise]
nooi
Vi
21|
sui
seall
et tl
proc
kai
he il
aegj
õnne
nu
nultl
Vd
laat
mäi
mc
gi ri
rohti
01
te-jj
tee
igasj
ja.
hai
, ja s^
saii
aegi
ma,|
aegj
sestJ
kide
vami
tulel
Meil
näit
läbi
aüki
nev!
Sl
neml
musi
aegi
rist
kõiki
test,
kaa:
või
Icukl
See
ma
kui
olid
R(
P<
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 2, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-11-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e821102 |
Description
| Title | 1982-11-02-06 |
| OCR text | J. 'j/ABA EESTLANE teisipäeval, 2. novembril 1982~Tuesday, November 2, 1982 Nr. 81 Nr. 7. Toimetusele sacsdefyd Briti Maailmariigi mängudel Austraalias, lBrisbane'is jalB ÄiistraaMa 39 kuld-, 3? hõb^ ja 29 pronksmedaliga. Teiseks jäi Inglisiiiaa 38 kuld-, 38^^h^ ja 32 pronksmedaliga. Kolmandaks Ka^ mäda 26 kuld-, 23 hõbe- ja 33 pronksmedaliga. Mängude aimus maailmarekord oli Kanada ujujalt Aleis: BaismanMlt. AHjäi sportlalstetagajärgi. Köy 13,37, maailmariigi rekord; 30 km käimine: 2) Marcel Jo- - - bin 2.12,23, 3) Gaumaüme^^^^ lanc 2.14,56, 5) Francois Upöinte RAHVUSLIK KONTAKT nr. 3 2.17,02. " (95) — 1982. Rootsi Eestlaste Esin- Kaugushupe: 1) Gary Honey, (juse väl3aandes on avaldatiid: S. Austraalia 8.13. pruüden „Kodutütreid meenutades Kõrgush^e: 1) Milt Ottey2.31, _ Sütti lõke",. „Vabadusraadiole mängude rekord. 5) Greg % ^us juhataja", A. Pae ,,Sisukas va- 2.16, 7) AlamMetellus 2.16. ijmiseehie nõupidamine", J. Adüa Kuulitõuge: 1) Bruno Pauletto Heaoluriik muutumas maksudik- 19.55, 3) Luby Ghambul 17.46. taatoriks",P.Wieselgren„Johan Kettaheide: 2) Rob Gray 60.66, Skytte ja Academia Gustaviana", 3) Bishop Doligiewicz 60.34. Raud-„Loova mõtte primaat" Odavise: 2) Laslo Babits 84.88. (Endel Kõksi 70 a. juubeliks), A . K : teenekat juubilari" ja L. 8004. Kalling-Kant „Mida taoüeme". EKK Kultuurifondi auhinnaga kroonitud IVAR IVASK'i poeem VERANDARAAMAT Lundetaja kaheksas luuleraamat on piihendatad oms snnua yanemaUe ,,keUe vaimust ja vaimostiis^^^ sündisid veranda i^erandanuunatu autor*^ Hind $7.00 pluss 50 eenti postiM Müügil VABA mÜMINE • Naised;:.: • 100 m vabaujumine: 1) inglanna Juhe Groft 56,97, uus mängude rekord. Kanädalased 100 m: 1) Angella Taylor 11,00. 200 m: 3) Angella Taylor 22,48 Reid K E R G E Ä ^ Mehed: . ./; l ^ ^ mi 2) Ben Johnson 10,05; 200 m: 5) Tony Sharpe 20,77. meli 13,10. Kõrgushüpe: 1) Debbie Briil :i.88.-,.;: , Seitsmevöisthis: 3) Jill Ross- Giffen 5981. BALTIMORE EESTI OROANI-SATSIOONIDE BÜLLETÄÄN nr. 172 -r. 1982. Sisus: G.O. Randvee „Meie püsimise alused", A. Gailiti Ilule rahutu vee" (katke), „Heli-kunstnik August Nieländer 95-aas-tane", Leida Siimseni „Vastus Mart Laanemäe ,,Roosade lirillide arvustamisele," mis ilmus ajalehe 200 m vabaujumine: 2) Peter Shmidt l;5i,65, 4) Ai Baumann 1.52,07. J M m u ^ mängude rekord, 3) j m tõkkejooks: 3) Susan Ka- New, Jennifer Campbell ja Naomi ,v . Marubashi tulid vastavalt^ 5;, 6. ja \ 200^ m rimiuh: 1) Davis 7 köhale •2.16,25, uus mängude rekord. • 100 m Hblikujumine:' 1) aust- ^ ^00 m kompld^iijum^^^^ 1) A raallamia Lisa Gurry, mis Briti 4.23,53, 4) C. M^ailmarügi^ rekord 1.01,22, 3) '^''^^'^^^ kanadalane Michelle MaePherson 1.01,93. 100 m rinnuli: 1) kanadalane Kathy Baid 1.11,89, 2) Ahne Ot-tenbrite 1.11,99. * 200 m rinnuH: 1) A. Ottenbrite^^^^^^^^^^4^^ m tõkkejooks: "5) Lloyd saavutanud austraallane KenLor- kalada^S m.l.„Pathway", infor- 2.32,07,^2) K. Baid 2.36,06, 3) QUSS51,23. rawäy tulemus 17.54 on silmapais- matsiooni algava hooaja sündmu- ,,Vaba Eestlane" 15. juuli numbris, T.E. „Eesti nädalalõpp Kaufmann Mängudel saavutati tähelepanu- Plazal", R.L. „Aiapidu", A. Viir-väärseid tulemusi kohnikhüppes, laid „Läänemere kaldal", B. Kang-kus esimeseks tuli inglane Keithro „Nüüd tõuseks ja läheks" ja Gonnor 17.81-ga, mis on ainult 8 „Lahkumine", ' noortelehekülsel cm madalam brasiillase Oliveira „Pilvi sügistaeval", M.L.„Sest on maailmarekordist. Ka teise koha rannassa paremba, rannas süüakse ILMUS ILMAR KÜLVET9 Kathy Richardson 2.36,06. 110 m tõkkejooks: 1) Mark Mc- tev tagajärg. 200 m kompleksujumine: 2) Gheryl Gibson 2.19,91, 4) K. Baid 2.20,79, 5) J. Campbell 2.21,71. 200 m selili: 3) G. Gibson 2.15,87, 5.. ja 7. J. Campbell ja Reema Äbdo. 400 m kompleksujumine: 3) Michelle MaePherson, 4) Q Gib- :Son. 400 m vabaujumine: 6) J. Daig-neault. •Mehed;, 100 m vabaujumine: 1) austraallane Neil Broks 51,14. Kanädalased Oraham Welbourn ja Blair Hioken jagasid 7. ja 8. kohti. 100 m sehli: 1) Michael West 57,12, uus mängude rekord, 2) Ga-meron Henning 57,82, 3) Wade Flemins 58,38. 100 m liblikujumine: 1) kanadalane Dan Thompson 58,71, uus mängude rekord, 3) Toni Ponting 55,64.,^.:;•;::;•^•; ^ 100 m vabaujumine: 7. ja 8. kohtadel kanadalašed G. Welbourn |a B. Hicken. 200 m selili: 1) Gameron Henning 2.02,88, uus mängude rekord, 3) M. West 2.04,36. 200 m liblikujumine: 5., 6. ja 8. kohal kahadaläsed Victor Bavis, L. Schroeder ja Levente Mady. 200 m kompleksujumine: Alex , Baumann 2.02,25, uus maailmare- Moment b^ltllaskev^^^^ kord, 3) Jeff Sheehan 2.07,14 kuuMaukude asetust. Vasakul asja pgima Foto: Tommy Tomson NÄITEMÄNGURAAMAT sisddcib 5 näidendit fotodeg^r PARADnS! PÄRISPEREMEES LAMP EI TOHI KUSTUDA SILD ÜLE MERE - SULETUD AKEN ' MENNING . Hind $1 pluss saaMytu 70 e Saadavd VABA EESTLASE talitusest PrdfFELiX OINAS «KALEVIPOE© KÜTKES ja muid esseid eesti rohvahiulesta mütotoogiast ja kirjandusest" Saadaval VABA EESTLASE tatftuses EINAR SANDEN SÜDA JA KIVID RomaasB „Shkki teos on otsene järg 1979 a. ihnimud «Lcojangul lahk»-, mine Talliimast" on ,,SUda ja kivid" loetav ka iseseisva romaanina. Autor jätkab siin Karl Sfire elukÄigu jÄlgimist Iftbi kahe knntinmdl kuni lopplabsndoraoi ^es linnakeses Devonis, Suurbritannias." SaäsdAvsi VABA HW $19.50 + •Hbtekihi 70 c Siin oli see täpselt vastupidi. Siin koondasid , mitmed - indiviidid oma loovjõu ja see oli palju suurem kui ühe ainsa isiku loovjõud seda kunagi suudaks olla. Kui üks töölistest peaks surema, siis töö ei lakka; ka kui juhtkonnast keegi\ sureks — insener, eestööline, durek-tor, osakonnajuhataja — siis jätkub töö. tJkskõik,' kui oMine ük-sikindiviid ön, talle leitakse asen- Kogu tööprotsessist andis mulle ülevaate tugeva karukehaga, venelasest eestööline, proua Neumani hea tuttav. Oma töös oli ta kogenud, kuid talle ilmselt ei meeldinud mu Äitelu. Proua Neumän patsutas ta laia selga ja vägevaid käsivarsi just nagu oleks tegu suure koeraga, keda süitatäkse selleks, et ta aru saaks, et see pole kuri võõras, selle peale pole vaja haukuda. •. • • Tema vastumeelsusest hoolimata sain teada, et keskmine meeste tööpaik on 31 senti tunnis, mis ameerika rahas või-duks samuti 31-le sendile, naiste palk oli 20 senti tunnis. Ületunnid nii meestele kui naistele oHd poolteistkord-sed. Tööpäev on seaduse järgi ka-heksa- tunnine ning töö käib .kolmes vahetuses. Vabrikus on 5000 töölist^ kellest 200 kuni 300 on naised, peamiselt rakendatud puhastustöödele; Valjrik oli tõepoolest puhas — kui arvestada töö iseloomu. Kui me rafineerimisvabrikust lahkusime, viis eestööline meid teise venelase juurde. See näis olevat suur idealist ja kõneles inglise keelt, küna oli Ameerikat külastanud. Ta oU seal tutvunud Henry Fordi tööstustega, kus töötas ta poeg. Soovides meile tööliste elutingimusi näidata, yiiias ta pikale reale ühetoalistele majadele, kus poissmehed elasid, sinna ta meid ei viinud, vaid tahtis näidata kahe-toalisi perekonnaelamuid. Ei usu, et meie külaskäik sinna oli ettevalmistatud. Ta peatus paari maja ees ja siis valis ühe, kus ta uksele koputas. Kõik majad olid sarnased, ühekorruselised ridamajad kahel-pool tänavat, kaheteistkümnel tänaval. Meile avas ukse erakordselt nägus tüdruk puhtas ja nägusas riietuses. Majal puudus eeskoda ja sisenedes ^ leidsime end otsekohe köögist, kus neli-viis naist meile jahmunult otsa vaatasid. t)ks osa ruumist oli valge väljaõmmeldud kardinaga eraldatud, selle taga asus voodi jällegi väljaõmmeldud kattega, kõrvahruumis oli niisuguseid voodeid kohn, kõik korralikult ülestehtud. Puhaste akende ees olid pitskardinad ja aknalaudadel õites lillepotid ning suur laud keset tuba oli õmblustarvete ja parajasti käsiloleva õmblustöö all. Neis kahes toas elas neli immest. Kuigi elamine oli puhas ja korrar lik, puudus seal privaatsus ja võimalus külaUste vastuvõtuks. Seltskoüdiikü elu tarviduste jaoks oli kompanii ehitanud töölistele seltsimaja. Arvatavasti oli see toimunud vene idealistide mõjutusel. Hoone oli avar, koosnedes näitelavaga suurest saalist, kus ka filme näidati, pisut väiksemast tantsusaalist, raamatukogust, lugemistoast, kus parajasti grupp mehi ajalehti ja ajakirju soris, siis oli veel kaardimängu ja maleruum ja ruum klaveriga, kus keegi harjutas. Käimlad oli: moodsad. Vana venelase silmad särasid kui ta meile seda kõike näitas ja meie noogutustest ja naeratustest heakskiidu välja luges. Suure uhkusega teatas ta, et on 78 aastat vana. Ja uhke ta võiski olla, sest oli nii paljust eluga välja tulnud, see oli raske võitlus. Koduteel möödusime põldudest, kus viljakoristamine oli käsil. Seal töötasid peamiselt noored tüdrukud ja poisid. Lambakarjad sõid rahulikult koristatud põldudel, neid valvas kas väike poiss või tüdruk, suur koer kannul. Juurvilja- ja puuviljaaiad marjapõõsaste, õuna-ja pirnipuudega asusid igas külas iga maja taga. Samuti olid igas külas kool, kirik, kino ning tJhis-' pank- ja kauplus. Viimased, ühistegelikud ettevõtted, kõnelesid arengust ja moodsast ajast. PALDISKI. JA SAARED Sellest hetkest alates, kui ma merelt olin näinud Eesti ranniku kauneid saari, oli mu salasooviks neid külastada. Merelt vaadatuna näisid nad lasteraamatu illustratsioonidena. Jõudnud tagasi Talünna viis mind Paldiskisse ja Pakri saarele üks mu noortest eesti sõpradest, Elisabet Firson, Tartu ülikooli lõpetanu ja ühe suure puusaa-duste firma väliskorrespondent. Ta kõneles, inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt oma emakeelele lisaks. Ta oli ilus, noor ja väga iseseisev. Teda huvitas k^gu maailm ning oma puhkused oli ta veetnud üksinda ringi rännates Inglismaal ja teistes Euroopa maades. Ta tuli mulle järele kell pool kaheksa hommikul, sõime hommikueine koos ning boolunata vai'a-sest stardist, jäime rongist maha taksojuhi vea tõttu. Tegelikult osutus rongist mahajäämine õnneks, sest muida ma poleks tutvunud Paldiski „huvirongiga". Järgmine rong oligi „huvu^ong", mis koosnes pikast kaubavagunite reast ning väga lihtsal viisil oli ümbermuude-tud reisjate rongiks — istmeplan-gud olid pandud laiuti seinast seina. Seesugune rong on käibel ainult pühapäeviti ja pühade ajal, ning püeti hind on vaid paar senti. Nimetus „huvirong" tuleb aga sellest, et'see on mõeldud inimestele, kes tunnevad huvi oma maa ning ümbruskonna looduse ja linnade vastu. Väga paljud eestlased ilmselt tunnevad hiivi, kuna paari minuti jooksul oli rong puupüsti täis. Mehed, naised ja lapsed — kõik korralikus pühapäevariietuses, paljudel koerad rihma otsas ning söögikorvid kaasas — ronisid vagunitesse, mis polnud ju tegelikult midagi muud kui ratastele asetatud kastid, kitsad plangud istmeks, suured küljeuksed avali. Rong peatus iga viie või kümne minuti järele, inimesi läks maha, teisi tuli^ peale. Pikk vagunite rida oli inimestest tulvil ning niisuguseid pii-hapäevaronge näis olevat palju, nii et jäi mulje nagu oleks Tallinn nüüd inimtühi, kuna kõik sõidavad „huvü:ongidega" maale. Mulle hakkasid silma naiste ja laste moodsad riided. Olin teadlik, et valmisriided on Eestis kallid ning küsism Elizabethi käest: „Kust pärmevad kõik need iflisad moeriided?" ! „Need õmmeldakse ise," ittles ta. „Eesti naised on osavad." „Aga need kleidid, mantlid, kuued ja pluusid on kõik nii stiilsed, otse viimane moekarje. Kuidas on see võunalik?" „0h, meÜ on müügil häid lõikeid. . Proua Mäelo „Eesti Naine" näiteks, toob igas numbris ära mõne uuema moelõike." Ka' naiste soengud olid moodsad — püsilokkidega. Sukki nad ei kandnud, jalanõudeks olid enamuses sandaalid; naiiste sääred olid tugevad, varbad surged, jalakannad laiad. See kõik tõendas talupoeglikku pärinevust. Kui sõitsime Paldiski poole, ei olnud mul aimugi, mida see koht kujutab. Ja kui pärale jõudsime, ei saanud ma palju targemaks. See põhud linn, vaid pigemini suur avatud väljak, kus üksikud majad OÜd peidetud kas tihedate puude või paksude valUde taha. Umbes paarsada inimest astus Paldiskis rongilt maha, söögikorvid käeotsas. Jaamas olid meil vastas inar-jamüüjad, oli näha ka kukleid ja kompvekke. „Kuhu need inimesed kõik lähevad?" küsisin ElizabeÜt. ,,'Oh, teedpidi edasi," tiües ta. Alles siis märkasin, et see polnud mingi plats, vaid äärmiselt lai, rohtunud tee. „Aga miks. nad siia tulevad?" küsisin. ,,Mida siin teha või vaadata?" „Siin on ilus mets," vastas ta just nagu Eestis leiduks paika, kus puudub metsi „Nad einetavad rohelises looduses, sõidavad paatidega, käivad ujumas." - „Kus asub linn?" „ 0 h , siin pole mingit linna.*? Olin segaduses. Me kõndisime edasi mööda laia teed. „Maja asub siit pisut edasi," ütles Elizabet. „Mismaja?" „Maja, kuhu teid Viin. Proua Adamsoni, meie kuulsaima skulp-ton Amandus Adamsoni le^e maja, te külastasite Tartut, nii olete nämud ta skuptuuri „KaIevipoeg," „Nägin küll. See oli väga kau-nis. Kuid miks proua Adamson siin elab?" Sanj vise] nooi Vi 21| sui seall et tl proc kai he il aegj õnne nu nultl Vd laat mäi mc gi ri rohti 01 te-jj tee igasj ja. hai , ja s^ saii aegi ma,| aegj sestJ kide vami tulel Meil näit läbi aüki nev! Sl neml musi aegi rist kõiki test, kaa: või Icukl See ma kui olid R( P< |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-11-02-06
