Vaba eestlane , June 21, 1979

              lk. 2 VABA EESTLANE neUapäeval,v21. juiniil 1979 — Ilhiirsdayv Jm^ Nr. 47
1 i C P üK
VABADE EESTLASTE H M I
71UAAK[©JA: O/Ü Vsba Eesüane, 135 Tecumseth St Tor®atos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sts. G, Toronto 3, Ont. M6J SM?
TELEFONID: toimetös 3M-7521,taUtus (tellimised, kuulutusi,
eksp^tFioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $32,-, poolaastas $18— Ja
veerandaastas $9^, kiripostiga aastas $53.—, poolaastas $28.—
ja veerandaastas $15.—.
TELLIMISHINNAD T^ljaspool Kanadat: aastas $35.-, poolaas­tas
$19- ja veerandaastas $10.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$58.—, poolaastas $30.^ ja veerandaastas $18.50.
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas |69.—, poolaastsis
$34.50 ja v^randaastas $18.—.
Aadressi muudatus 40 c. — üksiknumbri Mnd 40 c.
nn
?ublish©d by Free Estonian Publlsher;. Ltd., 135 Tecumsetb St.,
Toronto 3. OEt.M8J2H2
Kindral X Laidoner andis oma tugeva toetuse eesti laskuritele, kes olid enne Teist maaümasõda
maailma parimad. Pudil näeme kindral laidoner! laskurite Ja nende pooE maailma iäskeesivõtst-lusteE
kaasa toodud auhindade keskel.
Igal rahval on oma ajaloo kes-itel
olnud võite ja kaotusi. Võite
•Ja kaotusi, on'.olnud läbi"
ka eesti rahval, kes meie
kamaratest aegadelt peale on või­delnud
osna eicsistentsi ja oma
Identsuse ning territooriumi säi­litamise
eest. Eesti ja eesti rahva
ajalooraamatute lehekülgi sirvi­des
peame kpnstateerima, et vaa­tamata
oma vaprusde ja tugevale
võitlusvaunule oleme sageli pida­nud
alistuma suuremate jõudude
ees ning taluma alandusi ja kan­natusi.
Meie oleme ajaloos saanud
suurte kaotuste osaliseks ja pi­danud
ioöyutama oma maa ja
seMe valitsemise võõrastele, kuid
kaotuste kerval oleme kirjutanud
oina minevikuloo lehekülgedele
ka võite ja osa neist on suured
ja olulised võidud, milledel on ol­nud
suur tähtsus meie rahva aja^
löolCi; tsüevlkule-;^' rahvustunde^
• arengule.' ^
Kuna kaotuste ja kannatuste le­heküljed
meie ajalooraamatutes
on võitude lehekülgedest arvuka­mad,
siis peame seda enam hindan
ma, lugu pidama ja esile tõstma
meie võitusid
meenutamiseks eesti rahv^e kuu­lunud
polistelt elualadelt ning
eestlastele kuuluvalt territooriu­milt.
>' Praeguses olukorras on Võidu­pühal
ja sellega seoses olevate
sündmuste meenutamisel siiski
palju suurem tähtsus kui ainult
sõjaliste võitude ja meie sõdurite
vapruse esüe tõstmine kuigi selle
allakriipsutamine om esmajärgu­lise
tähtsusega. Kuid sellega kõr­vuti
peame meie Võidupühale
andma laiema jä kaugeleulatava­ma
tähtsuse ja mõiste ning meM
tuleb rääkida 23. juunist kui rah­vuslikust
tähtpäevast, kus eestla­sed
tundsid endid tervikuliselt ti­hedalt
kokkuliidetud ühise rah­vusliku
võitlusüksusena ning kus
ei olnud erinevaid arvamisi ja
Koi. V. Saarsen pidas hiljuti Stokhölnüs ettekande memjuhataja Mndral Mdonerl ja tema
abikaasa küüditamisest Eestis 1940. aasta juulis. Samuti peatuti ettekandes pikenaalt kindrali ja
tema abikaasa edaspidise saatuse Ja käekäigu juures. Anname allpool edasi koi. V. Saarsen! ettekan­de
,>Teata ja" Järele. • V;.
Husa kesksuve päeva pärastlõu­nal,
reedel, 19. jmiHl 1940. tuli
konimunistliku yares-Barbaruse
valitsuse. siseminister Maksim
Unt- soomusautode saatel Viimsi
tallu, arreteeris seal talu pereme­he
kindral J oM Laidoneri ja sõi­tis
temaga linna, õllepruuli täna-
•vale 6.:,'.
Siin teatati kindralile ja tema
abikaasale Mariale, et nad kahe
tünni järele valmis oleksid rei-suks
Nõukogude liitü.
Kindrali, küsimusele, kas ära­sõiduks
ettevalmistuse aega ei,
k õ h i d t o i J a r ^ n t e n h ^ »
leidunud mtegi taandujat vaidj^^^*
kõik olid pealetungijad. See vaim | 4. septembril 1941. a-Helsüngist
kandus edasi mitte ainult ineie sõ- [ TaUinna jõudnud kolonel Villem
javäkke Ja ei kujunenud üheks ,Saarsenüe jutustasid Laidoneri^^
meie armee tähtsamaks, alusta- majaabilised, kaks vanemat nais-
„01eme mõlemad hea tervise poolaasta eest kõik niakstud.
juures. See on meie kohta kõik.
Nüüd Sinust: ja meie- Tallinna as­jadest.
Sa tead, et töötaoiüne mõ­jub
Sinule karastavalt, nüüd pole
aeg, et^ mittemidagi teha. P ü^
laks vaid see mentaliteet sai
omaks kogu meie rahvale ning
^ • võimaldas meü lühikese ajaga
lahmguval^dds^^^^^^^^^^^
meie pol|Svaeiüaste vasü^^
kui nenc^ jmtluste t u l e ^ ^ ^ rahvusvahelisele foormnüevüa.
suutsime kaitsta 1918—1920 aas­tani
meie noore riigi iseseisvust
ja teiritooriumi ning kindlustasi­me
eesti rahvale lühikese kuid
õitseva iseseisvuse ja vabaduse
perioodi, mis pani tugeva aluse
meie rahvuslikule mõtlemisviisile
Ja meie kultuurile ning sisendas
meisse vajalikku iseteadvust Ja
rahvuslikku uhkust.
Nende ajalooliste võitude tähis­tamiseks
kuulutati jaanipäeva
eelõhtu 23. juunil nieie üleriigili­seks
rahvuspühaks Võidupü­haks,
mis origiuaalselt oli mõel­dud
vabadussõjas võidu tähista­miseks
balti aadli poolt organi-iseeritud
iandesveeri üksuste üle,
SeUes arusaamas pühitseme
paguluses Võidupiiha ja katsume
selle päeva mõtte ja vaimu laien­datud
versiooni edasi anda ka
meie noorematele generatsiooni­dele.
Kui meie lähtume seisuko^
hast, et Võidupüha tähistamine e!
ole mitte ainult eesti rahva sõja­liste
võitude pühitsemine ja mi­neviku
rõõmupäevade praeguses­se
ajastusse ülekandmine, mis
võib tekitada^ probleeme, arusaa­matusi
ja mitmesuguseid argu­mente,
vaid et see on ka ühine ja
üksmeelne eesti rahva jõudude
koondanune suureks vaimseks,
koostööllseks, rahvuslikuks ja
terahvast;,milline kirjeldamata,
kurbmäng oli pererahvaga juma­lagajätmine.
-
Kui proua; Maria nuuksudes lä­bi
pisarate küsis — ,>Kaš meil
tõesti kusagilt pole loota abi?"
vastas Laidoner rahulikult: „Ei
Qle!'V-----' ' \
Kindral seisatas väljas auto
juures, heitis valusa pügü oma
istutatud foošipeenardele, aitas
abikaasa autosse, rohelised vära­vad
avanesid ja sulgusid pererah­vale
igaveseks : /
Laidonerid asetati Ülemistel
teise klassi vagunisse, mida val­vasid
kuulipildujatega relvasta­tud
saada tööle Kiviõlis, võib olla ai­tab
dr. Wendt ehk; Mierits. Viim­sis
on kõik usaldatud valitseja
Kalkuni kätte, kes on kogenud
mees põllumajanduses. Mis puu­tub
Irrma majja süs ma tahaksin,
et meie korter jääiks meie päralt^
samuti mööbel. Maali ja Liisi või­vad
seal elada nü kaua kui soovi­vad,
ma tasun nende palga.
Kirjutan seda, eeldades et teie
juures kõik on endiselt korras,
aga: kui peaks tulema, niuudatusi.
siis muidugi mina siit ei saa mi­dagi
ette näha.
Sa tead oma nõrkusi, aga Süi
oh küllalt enesekriitikat ja kui
ometi midagi läheb teisiti — ära
lange oma tujuga mitte, vaid
püüa jätkata energiliselt tööta­mist.,:
•
Kuima pidin lõpetama tööta­mise
jäid minule meie koerad
sõpradeks ja nende puudumist^
tunneme siin valusasti, aga ometi
k^asa võtta neid polnud võimalik.
Meile üteldi, et võime oma; asu­kohal
töötada oma ärenägemise
järele, selleks vajan "oma raama­tukogust
raamatuid, ka lubati: jä­rele
saata mööblit, aga meie ei
vaja seda. kuna lubati mööbliga
ja meie kahe vajadus on lihtne.
Ühte palun — korralda meie äs-
' jadega rninult antud juhtnööride
kuid/Laidoner ei tea kuidas uus
riigivõim nendes asjades temasse.
suhtub ja ei tea selletõttu teha
olukorrale vastavaid korraldusi,
vaid soovitab Krusehevskile toi­metada
vastavalt Eestis kujime-nud
nõuetele,
lisaks on ;kiri proua Maria Lai-
Eestist pagulaseestlastele saade­tava
propagandaajakirja .^Kodu­ni
aa'/ andmetel on Välismaaga
Sõpruse ja Kultirurisidemete Areri-damise
Eesti Ühingu juhatuses
UMud märgatavaid muudatusi
ning viidud ühingu tegevus seni-
.sest silmatorkavamalt parteUise-le
ja polütilisele pinnale. Ühingu
juhatuse koosolekul mainiti, et
käesoleva aasta tegevuskavas on
kõige suuremaks ürituseks Nõuko­gude
Iniltuuripäevade: läbiviimine
Norras oktoobris ja novembris,
mis puhul eesti interpreedid • ja
kunstiahsamblid esinevad mitmes
Norra linnas, teiste Hulgas ka Os-bs
ja Trondheimis. Kuid peale
selle on eesti kunstnikel ette näh­tud
esinemisi sellistes kaugetes
kohtades nagu Nõukogude kuituu-
Hpäevadel Indias ja Jaapanis.
Ühingu endise esimehe Johannes
Ünduski surma tõttu oli see koht
lahtine ja täideti nüüd uue esune-hega,
kelleks sai tuntud juunikom-munist
Ämöld Meri, kellel olid
parteile ja nõukogude korrale nii
suured teened, et talle annetati
juba 1941. aastal esimese eestlase­na
N.' Lüdu kangelase aunimetus.
Arnold Meri oli 1940. aastal kui
venelased Eesti okupeerisid 21-aas-tane
noonik, kuid Uitus kohe eesti
rahvast rõhuma ja hävitama haka­nud
uue rezhiimiga. 1W2. aastal
võeti ta vastu kommunistliku par­tei
liikmeks ning Teise maaüma-sõja
ajal oli ta suutnud enda juha
üles töötada Eesti laskurkorpuse
poliitosakonna ülema abiks, teeni­des
truult venelasi. Pärast sõda
usaldati talle komnoorte keskkomi­tee
esimese sekretärina eesti kom­noorte
kasvatamine ning 1959. aas­tal
lõpetas ta N. Lüdu kommunist­liku
partei keskkomitee kõrgema
donerilt, kes tervitab Maalit ja j paj-teikooü. 1960. aastast alates oli
Lüsit, pahib neid jääda elama e n - 1 E e s t i haridusmmistri ase-diselt
oma ruumi ja hoida maja 11^^^^^^^^
I Moskva truu teenüüise eest nime-
19. 03.1941. !tati ta Eestimaa Kommunistlüiu
Maria Laidoneri telegramm partei keskkomitee liikmeks nmg
Aleksei Krusehevskile Tallinn: i taUe on annetatud kaks Lemni or-
„Telegrafeeri kas on lootust saa- denit ja kübviisi teisi punaseid
da i ^ m a ^ M J a s o ^ -Kodumaa" peab vajali­metame
ja sellest haigestume'*; kuks mamida et „Suurest Isamaa-
16. 07. 1940. sojast osavõtnuna ja komsomoli-
Laidoneri telegramm Krusc- ^^g^eranina teeb A. Meri silma-hevsküe
Tallinn:
„ E i saa enam ajalehte..T^^^^ kasvatamisel",
uuesti^asfelopuriikas vorü^^^^
amsa. Laidoner . sõprusühmgu juhatuses teha suu-
3. aprülü 194L a. ligemaid ja põhjalikumaid puhastus-
Kindral Johri Laidoneri viimne töid, kuna Arnold Meri esimeheks
kiri Pensast Aleksei Kruschevski- nimetamisega roogitl juhatusest
le. (Eestikeelne). j välja ka senine abiesunees Elja
Kirja alguses Laidoner mär-^Prümägi, kes saadeti ,;teisele
gib, et pole ammu keUelegikir-^ tööle". Tema asemele mmetati
jütanud |ega ka kellegilt kirja noor energüme 32-aastane nais-saanüd,
ka mitte Alekseilt. kommunist Silvi Teesalu, kes on
Oletab, et ehk tema nimele ei las- elukutselt mglise keele õpetaja
, . , . , , , . üksteist mõistvaks jõuplngutu-kuid
m s a«gaae_ jooksul on kuju- ^ saab meUe paguluses
nenud meil kõigi Vabadussõja' ! paremini selgeks ka Võidupüha
võitude ^ae fsil^J^^,i^stm^^
meie noort vabaruki vagistai^
.:: venelaste' ise-.-.-
Narvat läbistades seisis ühe ak- kohaselt. Kui võimalik jäägu kõik
na juures EestiVabariigi Sõjavä-^ asjad oma.kohale.^^^^^^'^^-V
gede ülemjuhataja kindral Johan | just praegu 'kuulsime raadios.
Laidoner. Tema mälestuskambris et Tallinnas oli juba eüe toimu^
tõusid eUu lahinguväljade nimed, nüd suured riigikorra muudatu-millistest
ta nüüd möödus, ta kui- sed, loodan, et kõik möödus rahu-vatas
pisaraid sihpis,: kate tõmr likult, see on minu arvates loo-mati
uuesti aknale ja.rong kii- mulik ja mida rahulikumalt ja
HAMBURG — Hiina On älrvar-danud,
et ta ei võta osa 1980. aas­ta
oliimpiamängudest, kui Taiva­nilt
pde võetud Internatsionaalse
Oltknpiakomitee liikme õigused;
Kui Taivani staatust ei suudeta
lahendada enne Ameerika Ühend­riikide,
Lake Placld'is peetavaid
tallmäs^e, võivat see anda tuge­va
hoobi Hiina-Ameerika ühend­riikide
vahekordadele, ütlesid Hii­na
spordiametnikud. Hiina spor­diminister
Wang Meng ütles Ham­burgis,
et ikui Taivan on ; edasi
liikmeks, siis pole s ^ mingit
kohta Hiinale. See oli Hiina esi­mene
rektsioon Internatsionaal­se
Olümpiakomitee; otsusele võtta
Hiina vastu organisatsiooni 135.
liikmeks. Kui aga Taivani küsi­mus
soodsalt lahendatakse, ka­vatsevat
Hiina anda sisse soovi­avalduse
1988. a.
de korraldamiseks.
5iglyst Kciiiaciei
PORT-OF-SPAIN - üks Trini­dadi
ametiühing on pöördunud uue
Kanada peaministri Joe Oarid
poole, et ta oma postiteenijate
ametiühingu vastu oleks „deino-kraatlik
ja õiglane": Trinidadi
Kommunikatsiooni-tööliste ameti-iihiiig
ütles oma kütjas, et ta on
„tõsiselt mures" 23.000 Kanada
postiteeni ja täbara olukorra ja
postiteenijate juhtide vastu teosta­tud
ebaõiglaste atakkide" pärast.
rendas sõitu...
Esimene teade Nõukogude Lii­dust
oli telegramm Moskvast
Aleksei Krusehevskile ölieprauli
tänavale 6 .Tallinn: „Jõudsime
hästi Moskvasse Laidoner''^
sei Kruschevski oli Maria Laido­neri
vennapoeg, kelle Laidonerid
adopteerisid Nõukogude Liidust
pärast oma poja Mihaeli surma.
Ta õppis Tartu ülikooliSj oli an­dekas
: klaverimängus, arreteeriti
5.' augustü 1941. a. ja tema jäljed
kadusid teadmatusse.
22. juulil 1940. a. Laidoner
kirjutab kasupojale Tallinna:
,,Meid paigutati elama ühte suvi^
lasse Moskva lähedal, kuni val­mib
meSle elamiseks määratud
HANGO — Soome sõjajõudude
riikliku lipupäeva pidulik paraad
peeti tänavu Hangos. Kuna ihn
oli 4. juunil erakordselt soe, siis
paraadivomiis sõdurid vaatlesid
tänavail bikinis neidusid. Soome Hangosse.'
lõunapoolsemas sõjaväepürkon-nas
võtsid paraadist osa 1700 sõ­durit,
80 veokit, taeva all lendas
20 Pouga. ja Drake lennukit. Ka
merejõududele oli antud oluline
osa, läänesadamas oli 13 sõjalae­va,
kuna rannikul opereerivad
suurtükipaadid sõitsid peopäeval
kiiremini kõik sürmlb seda pa­rem:
Silita meie koeri ja ole ise
tubli." -
; • 18. septembril 1940:kindral
kirjutab Krusehevskile maksu­de
korraldamiseks võtta Scheeli
pangast 4.300 krooni.
Edasi pikem korraldus kindralile
marssal Voroshilövüt 1939. a. kin­gitud
puhastverd araabia hobuse
kohta. Laidoner ei taha seda
niüüa, vaid soovitab anda riikli­ku
hobusekasvatuse asutusse „To-risse"
või „Vorbiisesse". ; ; :
Laidoner soovib hobusega toi­metada
nõnda, et seBega ühendu­ses
ei oleks kulusid.
2. oktoobril 1940. a. •
Kindral ^kurdab tervise halve­nemise
üle ja märgib, et ta viie
aasta kestel võttis osa kahest šõ-i
ast, ilma et ainsatki päeva ol­nuks
haige ja lamanud voodis.
On kogemata teinud katki termo­se,
mis nende elus mängib suurt
osa. Palub eriliselt rõhutades selle
vajadust muretseda ja saata uus
termos. •
22. 09. 1940. : ^
Pikem Mri Krusehevskile mak-!
sude küsimuses, need on esimese'
ta kirja läbi, ehkki Moskvas tema-
. le kinnitati kirj avahetüse vaba­dust
nagu igal: SSSR kodanikul'
Viiinane Aleksei kiri oli septemb­rist
:1940;:
Laidoner teatab, et kõik saade­tud
asjad tulid heas korras koha­le,
ainult kaks 'veini pudelit olid
läinud katki. Vermuti pudelist op
Ugi pool ara tarvitatud ja nad tea­vad
et seda kusagilt enam ei saa.
\,See kõik ön tühi asi, peaasi et
saime sooje riideid ja. väga tanus
olid ka toiduained. Uue aasta al­gus
oh meüe eriti raske, toas
külm, sooje riideid polnud ja mõ­lemad
olune haiged".
Laidoner kirjeldab kui raske on
sabas seismine, et vähest toitu os­ta,
nelja kuu kestel said ainult
kaks kilo suhkrut osta ja sedagi
komandatuuri lahkel kaasabil!
Erüiselt suureks rõõmuks olid
raamatud:
„Mina ei mõista ilma raamatuta
elada ja tädi niisamuti! Ehkki
Nõukogude Liidus ilmub häid
raamatuid aga Pensas neid saada
ei ole."
Kindral kirjutab, et kogu te­ma.,
varandus on pandud aresti
alla 300.000 krooni võla katteks,
missugust võla olemist ta kind­lasti
eitab.
Laidoneril ei ole vähematki või­malust
selles asjas kuidagi taga­järjekalt
reageerida. '
„Mina olen elus; mitu rumalust
teinud ja üks nendest on, et võt­sin
riigüt autasuna maatüki.
Valitsuselt ei tasu üldse autasu
vastu võtta. — üks valitsus annab
ja teine võtab selle uuesti ära. Nii
oli ka minuga. ; ' ^
(Järg lk. 7)
kuid oli alates 1974. aastast kuni
seni ajani parteitööl Tallinnas.
Neid muudatusi sõprusühmgus
peaksid eriti teravalt sumas pida-ma
ja nendest oma järeldused te­gema
paguluses tegutsevad üksik­isikud
ja organisatsioonid, kes loo-davad
sõprusühinguga suheldes
kodumaal ja paguluses elavat-eestlastef
vahelisi sidemeid süven­dada
jä' kultuurivahetust \iljeleda.
Ühendrükide president Jimmy
Carteri ja tema nõuandjate välls-polütika
muutub üha komplitseeri­tumaks
ja tavalisele vaatlejale
arusaamatumaks. Kahjuks ei ole
enam selge, mida president taot­leb,
mis on ta eesmärgid ja kuidas
ta mõtleb praeguseid pakilisi
maailmaprobleeme korraldada ja
lahendada.
Võtame näiteks Rodeesia kiisi-muše,
kus presidendi tähtsamaks
nõuandjaks on presidendi sõber
neegrist diplomaat ÄndrewYoung,
kes on ka Ühendriikide peaesmda-jaks
Lütunud Rahvaste Organisat­sioonis.
Andrew Young ei pürdu
mitte ainult oma imelikkude idee­de
levitami$ega Ühendrükides.
kus tema tegevuse suhtes viimasel
ajal.on hakatud iiha enam nina
krimpsutama, vaid ta on sõitnud
isegi üle Vaikse ookeani Austraa­liasse,
kus ta pidas seitse kõnet ja
üllatas sealseid ajakirjanikke ja
poliitilisi vaatlejaid oma kumma­liste
seisukohtadega Aafrika küsi-muses.
'^^v
Rodeesia punaste mässajate ja
terroristide sõber Andrew Young
teeb Austraalias propagandat, et
(Järg lk. 3V