Vaba eestlane , October 20, 1983

              Nr. 77
A:
VABA EESTLANE neljapäeval, 20. oktookil 1933 ^ Thursday, October 20. 1983 Lk. 7
ADVOKAADiD
ao»
INN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAl
loom 1002, Royal Trust Tow^
Toronto Dmuinion CeB$r«
Postiaadress: P.O. 32|S, f o?«»^
Algava hooaja daamide moodi enamvähem Iiuvitava ülevaäto Eesti Inva-liidetoetava
Naisringi traditsiooniKst moenäitust külastades, mis toimub Pühapäeval, 30. oktoobril keU 3 p.l.
Eesti Maja suures saaHs. SeUega seoses vaatles Helmi Maider tänapäevaseid moevoolusid ja suundasid
Maailmas, mis mõneti kajastuvad kä eeloleval moenäitmsel Helmi Maid?r vestleb riietusesemeist, värvi-tet
ja. riideliiMdest, mida praegused moeloojad kasutavade. ^
TclefoBi! 8694777
24-tundi telefoni valveteesiistm
HETHERINGTON, FALLBS
Advokaadid-notadd
365 Bay St., Süite 401. 363-4451
õhtuti 447-2017 või 929-3425
TÕNU TOOME
ADyOkAAT — NOTAM
Yörkdaie Place, 1 Yorkdale Road,
i Saite 207
: Toronto, Ont. M6A 3A1
Telefon 789r7S79
kodas 762-2367
ILEKTRiK
miendosed
teed elmiiajadeg või etteTStetes.
Hdling 76Ž-9190
Uiüents m-. E1044
liMsaid villaseid kampsuneid kuni
rikkaUku tikandiga õhtukampsuni-tem.
See on üks tänapäeva popu­laarsemaid
riietusesemeid, eriti
Ameerikas ja.Kanadas. Edasi oh
kootud jakid mis sagedasti asen­davad
kostüümijakki, need variee^
diivad pikkuselt, olenedes kas sedi
kasutatakse pükste või seelikutega.'
kostüümid on sel hooajal kaunid
ja elegantsed, olgu nad siis puhta
klassilise joonega või segatud tä­napäeva
modernismiga. Ka siin on
palju tegumoode, mille kirjelda­mine
läheks Uiga pikale. ;
Siinlcohal ainult mõningad näi- ^Kalevipoeg kunstis-kirjaiiduses-muusikas**mmeline osa Chicago eesti
ted:lühüiesetaljestatud jaki juur- raamatunäitusei Foto: A. Sibul
de kuulub sirge või rattakujuline /. : .. • '^^ • . • ' • •. •• •'. ^ .- ".. V " • : ' • '
seelik, pikema jaki juurde kitsas
seelik jne. • ;
aa UWtF.nCHB
g^õIEIDESS
KINDLUSTUSTEKS
H.LATER&COo
Sürdudes algava hooaja daamide
moodide vaatlemisele peab nenti­ma,
et algav moeaasta on erinev
eelmistest aastatest, lubades roh­ket
vabadust ja eriti palju fantaa­siarikkust
nii lõigete kui ka mater-jalide
valikul.
Ameerika on sel hooajal riietus-^
esemete loomingu teataval määral
ülesehitanud klassilise spordirõi-vastuse
orientatsioonile; sealjuures
silmas pidades ultimaatset sofisti-keerimist.
Euroopa esitab ka osa­liselt
seda joont, kuid pearõhk lan­geb
seal rohkem modernsele klas­silisele-
loomingule.
Vaatamata nendele väikestele
erinevustele on esitatud moe üld­joon
nii siin kui ülemeremaades
enam-vähem sama. See on: puhas,
poleeritud, põhjalikult läbimõeldud,
vümistletud, peamiselt sirge joon
— väärikalt graatsiline, jättes siis-ici
laialdase vabaduse variatsioonide
valikul, üldpilt on elegantne jä so-fistikeeritud.
Võiks veel öelda, et
käesoleva aasta mood on elegant­se
klassitsismi ja 1983/84 moder­nismi
segu:
Palju on kasutamist leidnud eri­ti
kontrastsete mitmevärviliste või
mitmemustriliste ning isegi erine­vate
materjalide kombinatsioone
ühe rõivastuseseme valmistamisel
— alates tänavariietusest kuni õh-tutualetini.
Esitatud rõivastuse proportsioo­nid
ning viis, kuidas üksikud riie­tusesemed
kokku pannakse on
uudsed. On lõpmatult palju kombi­neerimise
võimalusi. Kuna praegu­sel
ajal pole mingit kindlat reeglit,-
siis peab selle kokkupanemisel vä­ga
teadlik olema, et üldpilt mitte
/ebaesteetiliseks ei kujuneks, eriti tüüme, kampsuneid jne. Mantlite igas võimalikus variatsioonis litri- et kõige suurema ja toorema kar-
_ kui on tegemist kihilise riietusega, juures on pearõhk õlajoonel, need te-pärlite, reinstöne'ide ja isegibril- tuli sai esimesele kohale tulnud
Päevarõivastuse (kleitide, mant- on kas ümmarguse või terava jolo- jantidega, üldjoontes^ sirge joone- võistleja. Tal soovitati kartul too-lite
ja seelikute) pikkus varieerub nega(õlapatjadega) eriti tugevalt ga,-avatud^ süiia.
pealt poolt põlve kuni peaaegu toonitatud ja mahukate varrukate- koltee tihti ulatub vööjooneni, või Tõsisemas kavas oli hulk laske-pahkluuni,
olenedes kandja east- ga (raglaan, kimono), üldkujult paljastatud õlgadega õhtukleidid, harjutusi ja -võistlusi,' nagu Lätte-jä
kujust (nägusam kui see on põl- on sirgelõikelised, mõned neist VÕi on siis drapeeritult kehale lii- mäel ikka. Parimateks laskuriteks
ve ümbruses). Sama reegel mak- meeste mantlite joont jäljendades, liuva saleda joonega tualetid (Va- osutusid:
laanes Päevakleitide juures on igasugu­sed
moed esitatud. Kõige populaar­sem
näib olevat nn „chemise-kleit", »Meie laager Lättemäe laanes, / meid ühendas eestlus ja sõp-millega
tuli kevadel välja prantsu- ™s . . Nii lauldi skautide-gaidide ühislaagris, mis toimus Lätte-semoekimingas
Yves St. Laurent '^^äel augusti viimasel nädalal. Organiseerijaks oli nskm H^iiio Altö-ja
mis vallutas kohe Euroopa ning ^^^ar, abiliseks-läbiviijaks skm Endel Ruberg, kes jõudis pärale otse
Ameerika kontinendi, ülevalt avar «I^õekäärult teisel laagripäeval. j
„»rfiT L„-ifh.^ Kuye oonega, 91a vanemad, pere-emad«ks Kersti Lõpu-sõprusringis paluti saada
faan v^^f^^anH, r v3n^;tri ^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^ ^^^a Riga, homme paremaks kui oUme täna
iab ära kL kehT S d " fveld) "'^^^^^^ rõõmsateks ja ette- kelt lahkudes palvuse, et Taevaisa
U " n a > t i k ' ^ Ä mi^S^aS '"^TTKr^ ''"^f , f .«^f «"^^T "'''tf
mistelgi aastatel, vana hea korra peatselt teeks vabaks meie kodu
kohaselt: hommikune lipuheiska- Eesti Läänemere kaldal. Süs laul­mine,
lühike palvus ja mõtisklus di „Hoia Jumal Eestit!"
positiivsetel teemadel kõlbelise kas- : .: ;
Mis puutub- õhturiietusse, olgu vatüse ja moraali valdkonnast,
see siis kokteili või maani ulatuv Endiste laagrite eeskujul toimus ka
peo-, balli- või galakleit, süs nüüd lõbusat nagu kartulikoorimis-on
lieed sel hooajal mi luksuslikud võistlus: kõige enam punkte sai
ja üusad, et seUest võiks kirjuta- see, kellel olid kõige õhemad.koo-da
omaette peatüki. Paljud neist red,,,kõige puhtam töö". Pealõk-on
efekti andmiseks. kaunistatud kel jagati võitjaile ka auhindu, nii
telkleiti, .mis tuli tagasi üle hulka­de
aastate — muidugi muudetud
kujul. Ilus ja praktilme.
Aleksander Haavaniif
80-acistane
"INSURANCE"
1482 Bathurst St, 4 kmä
(Bathurst—St.Clair)
Telefon feontoris 653-7815 jai
653-7816
šab ka kokteilriietuse kohta.
Enne kui asuda üksikute riietus­esemete
kirjeldamisele võiks mai­nida
värve ja materjale, mis domi­neerivad
tänavuse hooaja riietuses.
Päevarõivastuse materjalid: villa-või
ka klassilise joonega. lentino, Bass) jne.
Kui kleit on lihtne ilma kaunis­tusteta,
siis täiendatakse seda dra­maatiliselt
rohkete säravate ehe-"
tega. Pearõhk on pandud peami­selt
sellele, et see oleks suurepä-'
lamadfes käelt Kristjan Pühvel
(100-sd võimalikust CIL-märki
99); lamades toelt Margus Riga
(Toronto; sada sajast, neist 8
südamikku).
angoora, gabardüh, kootud vülased
"jne. õhturiietuse materjalid: sa-
"1 met, siidi dzhörsi, krepdeshiin, täis-
OPTICAL STUDIO Lfdo süd, lamee, satään, charmeuse, sü-
R. SCHMID, saksa optik ^'''^^^ ^ ' ' ^ " ^ ^ ^^''^'^^
Suur valik euroopa prilliraame:
Zeiss, Rodenstock, Metzler.
Spetslaiseerunad contad- fienside
alal.
1586 BLOOR ST. W. 1 tänav 5ää- pruun (viimane on uuesti tagasi
ne pool Dundas'e sibway'd
Tel. 535^252
On ka erandeid, nagu taljestatud
mantlid (Valentino). ülaosa keha­le
ligemale liibuv, alumine osa ra-taškujuline,
kantav laia nahkvöö-
, . .„ r -n^ „ ga, õlajoon lai ja tugevalt rõhuta- - - ^ . . .... ,
ne niohair, villane krepp, vülane ^^^^ ^^^^^^^ kategooriasse kuulu- raselt võluv, ükskõik, mis vaate- Parimad tudnikud 12-14
flaneU, tweedid, viUane dzhorsi .^^J 3/ vinkHst seda vaadata. Ingrid Sirgo 9-11 Tima
mantlid või jak|d. Mantleid asenda- Selle hooaja õhturiietuse juures Sirgo. Parimad poisid ^11 a.:
vad ka rataskujulised keebid või on veel uudne teatri- või ,.,dinner'' Kristjan Bubleit. Ka emad ta^^^^
siis pontshod. kostüümi tagasitulek. sid marki: parim,oli Margit Sirgo
Olgu veel mainitud, et tänavusel (USA-st).
Püksid ületavad sel hooaja seeli- hooajal on hakatud rõhutama põhi- üks päev pühendati paadisõidule
Värvidest võiks nimetada: must kud. Populaarsem neist: eest vol- mõtet, et tähtis on kanda isikupä- ja saunale H- Altosaare suvüa juu-
(esikohal), valge, puhas sügav si- diga, sirge klassilise joonega, või raseid rõivaid, olgu need siis too- res, teise päeva hommikupoolel kü-nine,
liUa, talvevalge, iiidigo, pu- siis meeste pükste joont jäljenda- detud Ameerika, Pariisi, Itaalia lastati Lachute'i laata, mis on üle
nane, fuksia, jõhvika, erk türkiis- vad sirged püksid, õhtuks smokin- või Kanada moeloojate poolt, või Quebeci tuntud oma suuruse poo-haU,
tumesinine, mürkroheline ja gu joonega püksid. - - siis kandja enda poolt valmistatud, lest. Nahaehistöökoda oli laagri , Ai^Vcc^nHpr Mnnv^nüt
Seelikud on enamuses sirged. Tehes kokkuvõtet, olgu lõpuks ajal täies hoos. Mi läksid õeksed ^5^^^^^^ 80 TnTi
- - u u ; . ' Vähemal määral ka rataskujulised, .öeldud, et juurdekuuluvad lisandid Tiina ja Ingrid Sirgo koju mitme l^^^^^^l S ^ , , , .e^^^^^
Kui nüüd alustada mantlite vaat- volditud või kroogitud. Viimased nagu kübarad, kindad, kingad, ra- valminud nahkehisesemega, nende P.^^^-^^^^^^^^^^ _ nõhi^.dades
leMinega, siis on need avarad, nii jätavad üldpildis saleda joone oma hakotid, sallid, muhvid ja ehted- hulgas isegi üks pildialbum - kõik f^, ^^e enudbi v ne,^p
et n^nde alla saab mahutada kos- sirgjoonelise küljeõmbluse tõttu. õigelt valitud vastava riietuseseme- oma kätetöö. Poisid meisterdasid igai mmesei^on^mmev^^^
Junnimaa mees, Paikuse vallast
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA tAOTUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-m
Toimetaja H. Oja kodune
. tel. 481-5316
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
KUULUTAMINE
YABA EESTLASES
oi tasuv ajalehe liialdase
leviku tõttu.
üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75
tekstis $5.—
' $5.50
nädala eshnesse ajalehte kuni
emašp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise' ajalehte kuni koh
map. honun. kella 11-mo
Frcsternitas^ Artis©
siigisena kunstinäif PS
L^kewoodis
Kujutavkunstnike organisatsioon
„Fraternitas Artis", hõlmates loo­vaid
kunstnikke kõikidelt aladelt,
korraldab Lakewoodi Eesti ühingu
EestiMajassügis-kunstinäituse pü­hapäeval,
9. novembril, avamisega
kell 12 päeval.-
Korraldav organisatsioon kutsub
kõiki kaasmaalasi näitust külasta­ma.
Näitusel esitatud tööd on müür
giks. Loosimisele tulevad kaks
tööd.
«•<)«I^>«aP(hXIBKMIE>>0«2:&fl<]I»(>4£Xfr(>«l3»OCB»()«a»<KB»(KB
¥ÄIPADE & MiimU
PUHASTUS
SEINAST-SEINA JA' LAHTISED
EMK LOKBDC — 447-9834
VAJATAKSE
gumoelt, värvilt kui mustrilt. On.
Sõjakooli aspi-
Helmi Maider järgneval päeval laagri vabaphu- rantide kursuse ja saanud E. V.
söögisaalis. Haridusministeeriumilt stipendiumi
. .. •. aianduse õppimiseks Saksamaal,
Neljapäevaõhtune käik Mide oh j^^gg^g^^^ 1928—1931 ;Haavaniit
seekord veidr e]'mev, kuna see oli rakendus ühiskonna teenistusse,
pühendatud peamiselt tütarlastele, ^^^^ | aspirant-üleajateenijana
kes läksid päike seloojangu ajal hii- ^^^^^-^^ aspirantide kursusel, õpe-de
soovüõngu siduma. • taja ja ^aiandusalajuhataja Türi
Kodumaal on iiheks uueks põllu- üle 40 uppunu, neist suurem osa Istusid kõik hiiekivil Aiamajanduse (joimnaasiumis ja
majanduse ergutamise mooduseks oHd ohud purjus. Enamjaolt noo- lõkendava leegi ümber ja kuula- Jäneda Põllutöökoolis, Tallinna
nn. perekonnafarm. Teatud osa red või keskealised mehed, kes gid suure huviga jutte muistsete linna plaani- ja aianduse-haljas-kplhoosi
või sovhoosi majandist, olid ohiud pealegi head ujujad. egiva„emate kommetest-tavadest. alade arhitekt. Hiljem põgenikuna
mis antakse ühe perekonna majan- üks töömees oli joodet Saksamaal, alates a. 1944, oli
dada. Need on alles väga uued ai- et^ mõnesajameetriline kojummek Nii said nad aimu sellest, kui õn- Sacksenis ja Flensburgis aiaäride
gatused ja nende tegevust vaadel- oli talle olnud ületamatult raske, nelikud olid meie esivanemad ning põllumajapidamiste juhataja,
dakse hoolikalt. Edukas olevat oi- ta^leiti hommikupoole ööd yeelom- muistse iseseisvuse ajal. ^^^^^^^ ühiskonnale palju
nud käesoleva aasta esimesel poo- bist, kus suurem sügavus oH 7 sen- õhtuti olid opeth andnud kuid vähe on teda selle
lel Eesti esimene Jürgensonide pe- timeetrit Surma põhjus oli uppu- mõistatused ja mängud armsaks . _ _ „ i , _ _ _ _ . „^
rekonnafarm Luunja sovhoosis, mine. A i-,H.rr.ö. PPPHP nb. kasuks meeles peetud, pigem on
Kui majandi zootehnikud talitajate
hoolealuste kaaluandmed kokku
lõid, selgus et 310 nuumamullikat
on saanud juurdekasvu 607 gram­mi
ööpäevas, mis on 152 gr enam
saanud Lättemäe tares. Reede õh neavalu" tekita-
^ ~ tui aga toimus suurlõke, kus ette- ^^^^ „peavalu tekita
" , - - ^ kanded ja naljad vaheldusid ühis- ^^d. Peale II maailmasõda Saksa-
Kodumaal peaks kalmistul kätte- lauludega. Lõkkevana osa kandis P^^^^ Kanadasse tulekut ta asutas
saadaval dema tööriistad ja vesi, E kes pani südamele arendas uhemiljon^^^^^^
et haudu korrastada. Väike-Maar- kultuuripärandi tähtsuse ja 9 5f
uhiskonnalekinkiB.
Teades, et füüsiHsed harjutused
ei vormi ainult inimese keha, vaid
teevad ka „targemaks" — Haava-
Leida Marley 223-0080
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont.iM2R 3S8
kahele lapsele (2- ja 4-aastased)
pooleks päevaks 2—3 päeva näda­las
Bloor & Runnymede rajoonis.
HeL 762-2367
kui möödunud aastal samal ajal. toitnud tallinlane kurdab, et-^^jj^ edasikandmise vajaduse tule-
Jaan ja Maret Jürgensoni hoole- ™?Peal selgus, et ei saa vett sur- ^^^^^j^ põlvedele - et meie keel
alused olid kasvanud jõudsalt. Pe- l^Z^J^^T T.?^''^ ^'T ^ • • refcohnafarmide vastu on süski hü- olevat nkkis. Ka pahiud
vi väheldane sest enne selle moo- ^^^^^^ labidast, rehast, ämbritest @ chicago Eesti Maja peakoosolek nüt kroolib, teeb konna voi saar-duse
juurde ' minemist hakatakse ^^^a kastekamiudest. Alevi elanikud peeti märtsi teisel poolel. Tegevus- mast suveti Toronto ,,Eesti W ^ ^ ^
küsima mis saah'qellpc;t siis kui ^^^^at tüdinenud, et nende ]uu- aruandest selgus, et liikmete arv siseujulas voi talvekuudel Atlandi
praegused farmi võtiad on vanaks ""^^ ^^^^^«e alaliselt tööriistu lae- on tõusWd aasta jooksul nelja võr- rannikul Floridas. Selletõttu on ta
saanud? Seda vastust ei tea veel Halvem olevat aga vee - f7-le. Samuti on möödunud „vormis" nii füüsiliselt, kui ka
keegi/^^^ ^^^^^^^^^^^ ^ ^ ^^^^^^^^^^ ^ aasta olnud majanduslikult rahul- vaimliselt.
Samasuguseid teateid olevat dav, sissetulekuid on ohiud aasta Kuigi vanus on ainult arv, soo-
..-^ „Raliva Häälele" saabunud ka jooksul 337.852, väljaminekuid vrnie Aleksander Haavaniidule
Tartu rajooni lahangukambris on teistest kohtadest, kus surnuaeda- $31.085, sellest oli $7024 kinnisvara- siiski „Palju aastaid..."!
tänavu esimesel poolaastal ohiud des puuduvad töörüstad. makSi " A.