Vaba eestlane , June 5, 1979

              Nr. 42
b^ta s^est avalikult,
pn täielikult vaDuta-
Ina, põlevkivitÖöstu-luure
osa Virumaast
ftid viitavad siiski
[alt venelaste samm-vallütamlsoperatsi-kulgevad
pidevalt
ja haaravad eestlas-iised
elamispürkon-iteks
äsja komiiiu-
|i ajalehes „RaJiva
latudN, Liidu Ülem-resiidimm
seadluse
I asuva V.I. Lenini ni=
ivitööstuse ammonl-litamlsel
kõige enam
Id töötajate autasus-liidu
ordenite ja me-
Inäiteks said medal!
j töö eest" Ivan Bas-
Gavrilöv, Äleksan-ji,
Ivan KozhemjakOj
(entjush, ..Sergd UI-le
Fedotova, ja Ju-ledäli
,,Töövapruse
venelast, ^^TÖökuul-
|ii ordeni" viis vene-jLustuse
märk*' neli
avaste Sõpruse" or-lelast
ja „Toopuna-ts
venelast. Selles-
|t tulnud Eestimaad
..tulnud auhinna-hulka
oli nagu ko-uiud
kaks eestlast
lemio Põllu, kellele
Sõpruse" orden
Ralf Kippar, keda
«austada medaliga
iest". ~
Iva Hääles" (nr. 117,
I) antakse pikk k i r -
radi kirjanike külas-la-
Ifän^ele ning neile
]vastuvõttudest ja
st, kus eriti toon!-
riipsutati neid side-lendavad
Kohtla-igradi.
Kogu selle
jelased olid venela-kaabujate
ja vastu-jirjjas
ei eksisteeri
letatakse veel Eesti­le"
on juba mit-liudutanud
N. Liidu
mida vägisi suru-
?stist põgenenud ja
elavatele eestlaste-
Ituleb veelgi kasita-
Iwast N. Liidu saat-ftmde
poole jagatud
cpndsuse kohta in-
I niis ei vasta tõsi-jüab^
faktide vääna-
Jlst mööda minemi-olukorda
roosilise-fcegelikult
on.
^b Toronto „Star;is"
J) pikema „selgitu-rOttawa
saatkonnzS
I abi Igor Lobanov,
fon kirjutätud, võrd-
[aonis, mis püüab
i a neid, kes N. L i i -
5use seaduse aluse!
i^ et N. Liidu poolt
aladelt saabunud
IN. Liidu kodanikud
räästa sellest koda-vahepeal
võetud
rondsus. Igor Loba-
„Star'i" juhtkirjas
he üle; .et Kanadas
|onit kanadalast, ke-ib
oma kodanikeks,
ütleb, et „Star'i"
leid inimesi veel N.
feks ning kodakond-tuleks
neö esita-ilemnõukogu
presii-
Iv sooviavaldus.
|as toonis kirjutatud
lä N. Liidu koda-igrabvidest
mööda-ise
on N . Liidu saat-
I andnud Kanada rei-fbe
Toürs, kinnita-liidu
kodakondsuse
[anadas valesti tõl-ca
sellega tahetakse
itada ja mõjutada
külastamisest löo-
>be Tours mainib
[aadud informatsioo-
Isiküd, kes on lahku-
Walt ja keöedel ei
Ise {vanade passide
pute vastu toimus
1973—1977) ning
ristreeiltudN. Liidu
>n kaotanud N. L i i -
Isuse ning neid e!
Lüdu kodanikeks.
(Järg lk. 3)
Nr. 42 • VABA mmrhmm te!sipä©vM, a. juunil W — Tu^day, June 5,
isa-OBDSBIC
j a 10. jnimil dr. T.
75^6141.
l ja 17. juimil .Fatop
921-7777.' ; V
Eesti Liit Kanadas körraldusell
äoimuEud Trenti Seminar potenst-aalsetele
ühiskonna juhtidele oa
seotud Ontario kuituiM"
Svenska Scouträdet annetas Efö-ti
Skautliku Noortemaleva abijuhi-le
skoütmaster S v w „Tülvi" Haa-sonile
Gustaf Adolfi Medali ,,enti
suurte teenete eest skautlikus lii­kumises",
hagu seda pn märgitud
statmidis.
Medal, PÄIS kannab: omaaegse
rootsi peaskaudi prints Gustaf
Adolfi (pra^use kimmga isa) ni­me,
qn kõrgemaid tunnustusemär-ke
r€K)tsi sikaütlikus lükumises.
Eestlastest on seda annetatud var
rem gaider Virge Hintüe ja skau^
master Mart Küverile. Sven Han-son
alustas skautlemist paguluse
alguses , jKalevi' • lipkonnas Stok-holmis,
kus ta praegu on lipfcorma
^-vanemaks.•' '' V-:::" •
sihtidega; Sellise koostöö kutsus
esile peamisdt valitsuse majam-duslik
toetus.: Vastutasuks seSlele
toetusele tah?ib valitsus, et E L K
annab aega nend© poolfe Trenti
saadetud kõnelejatele, kes selgi­tavad
Kanada erinevate kultuuri­de
tähtsusest harmoonlise ühis­konna
rajamisel. Nende kõnelejs^
te hulgas on olnud ka e e s t M . :
Tremt 79 kavas oli antud minis-teeriumi
jprobleamide j^lgitajate-le
kdkifcu pijhapäevaiie õhtupoolik,
lõunase lauakõnega alates. Laua-kmie
pidas Midticultural Dsf^elcp^
ment osaikoima 'konsultant T5iM©
Ta: pülneiffldas oniia
peamiselt eestlaste kultuuriliste
üi^Eu^emisde j a soovis/e$ e<Bsi^
USA kaitseministeeFium (Peata-gon)
autasustas äsja. rahaliselt
kaht t e a d i s tetaduses n^de uu­rimustega
Helsingi kokkuleppe mõ­judest
N. Lüdu rahvaste ;fcüsimüš-tele.
üheks auhizmatuks osutus Ma­rylandi
ülikooli professor dr. Tõnu
Panning, teine vääristus läks üh©'*
le Delaware ülfeooli õppejõule.
.VES--:-
amidamise
koima bösmiltaiffit Thad©' Rachwai T m i t i s kõnet pidamas.
Foto: Vaba E e s t t e
• Ja: vUumusi feiste • rahvastega
ning aitaks neU i e i ^ väärikas
koht iKamda kultuuri mosaiigis
ja luua Kaamdas harmoo^^
rahvaste j a rasside ühtsi^.
Vaiv© Andre andis põgusa üle-!
vaat®- GGCM (Canadian GJonsuItSr
tiva CoimtJÜ on Mtilticolturalism.
stniktuunst.' Ta kõneles ka ras­kustest/
niis esüe kerkivad, Ikui
fümlmistel ©i arvestata rälwus-grupi
soovidega, kui ajaJkirjandus
vaikib ralwusgrappide hoogsast
t^evussst jn®. Kahjulks oli aeg
liiga napp, ©t n i i kompilitsseritud
ja- iaiaildast piõldu põiijalikumalt
tundma
jeldav etteikanne' o l i liigselt ©mot-sicnaate.
Ray on
velopmöTit projekti konsultant.
George
4e iniagilisest saatusest Kanar
das I I maailmasõja a<jal ja šm*
v i t ^ kõik energia suunat
liitOisele j a ühiskondlikule
lemisele, kuma etnilst(? ruhma-
STOKHOLM (EPL) Kas on Tartus tulemas uus pöMÖSEffi
protsess? Küsimus kerkib seoses kõdumast saabunud värskele
teadetega K G B äkilisest aktüvsusMt ühenduses Tartus põiwida
aü ilmuva kultutirillse, p s i t s i paljundatud ajakirjaga, mis kas-i
i i i i i . i i
ümus masinaikirjalelitedel
paljundatuna kõigest mõneküm­nes
eiksemplaris j a lugejate arvu
võis hinnata ainult
inimesele.
I>aarisöjäle
Ometi on ametivõimud
i i ^ n d ohtti rezhiimüe
kuulamised oh käigus.
Saabunud informatsioonidel
k a M l u ^ b K G B esmaselt noort
Duluth-Superior siimfooniaor^
kester, mille juhatajaks ja muu-sfeadirektoriks
on dr. Taavo
VirMiaus, lõikas Duluthis, Minn.
loort^ireid oma viimase kontser­diga,
müles kaastegevad olid diri­gendi
abikaasa sopran Nancy
Virtohaus, kes samuti sai nagu tei­sed
kaiks solisti nkig.kiniEoa^
koor, ikütva arvustuse |Osallseks.
Taavo ja Naiicy Virkhaus on po-puiaErs^
maid iniiraösi Duluth-Su-perioris.
Taavo Virikhausüe aplo-deeds
auditoorium püstiseistes.
Laudikonnä vestlusest võtsid
osa Riten Ray, George Imai ja
John Stepbens. Riten Ray Kanar
da värvüište elanike eatust kif-etnllise
kultuuri Mfevik. .
Büüda jõuikaiks saada j a hariduse
kaudu pääseda mõjuvatele kohtar
dele o l i kõneleja ettepaneik. John
Stepbens, kes on CCCM Ontario
esimees, rõhutas, et Kanada pealy
oma rahvast peegeldama nende
erinevate kultuuride taustal. Sa­muti
rõhutas ta ©tnllsste rühmad®
rahuloilematiust Task 3?^rce on Car
nadian flinity reipordiga.
Kui Trentis '77 j i a '78 kõneldi
mitmekultuurüisuse m^te täht­susest,
algusestVja levlmis^t, olu­liste
minltoiriiimidie ja nende
allorgäni^tsloonide asutamist
ning toetuste võimalustest eriine-'
vatele etmlistele rühmadele kul­tuuri
viijelemissks, siis Trant "79
tõi mitmdcuHtuurilistesse ettekan­netesse
ka poliitüist niallm. Kana­das
on üks kolmandik rajhvasti-üllõpüast
Hubert Jakoteit, keda
on kutsutud ülekuulamisele, kuid
põie lätod. KGB^eitnant Vfidor
Kozlov ori kutsunud y,veštlus-tdks"
välja tesL noori valmuini-miesi:
10. aprillü kuulati üle poe­tess
Doris K a j T ^ , 11. aiprillÜ Ar­vo
Vest ja Ado Lindrop, ülicipi-iaiie,
kelle isa on olnud varem
cikupatsiconi liaridiism^
samuti Anton Raid, Katrin Kolde
KGB oli Massif itseenmid oma^
väüjaande ..I^olpäevaleihe** nõu-
Isogadeivastašeiks, kuigi see ^ i t -
leb kultuuriuudiseid. Aprilli lõ°
pus käsitleti väljaannet k a partei
Taitu linnakoniitees, kus võeti
seisukoht, et ,,Föoapäevaleh(t** w
natsionaJistiik ja religio«5n&
Ülekuulamii^ on nimd lilaki-'
nud k a Tallinnasse, kus K G B - l õn
õran^tunud sadada rohkem seletu­si
(kõn^use väljaande feohte.
Muu hulgas on «vesteldud" kunst'
nik Leonhard Lapiniga.
Selgub, et juba jaasMiari^us
KGB oli häiritud ja major Uue­maa
Tallinnast käinud Tarti^
KGB vaateid vahendava Jaan
Isötamme juures ähvaardui^fa, ^
võimud „Poolpäevalehfe" ei talu
j a toü selle Ilmumine ei katke, siis
1 tob asi 'tõsiseks. Ilmumine kst-
^keski^,;-'
kust etnilise päritoluga.
23. aprillü toimunud Noorte Au­torite
Koondise juhatuse koosole­kul
pidi otsustatama Hubert Jar
kpbsi koondisest väljaheitmine,
mis äga põrkus noorte kirjamees­te
vastuseisule. Juhatuse liikmed,
Hästi organiseerttwlt on seUell^Ja^J^^^ ^alju^^^^K^^ Tõnis
rühnütüsel väga tugev pomtili-j ^ ^ ^ ^ nõudsid seepeale kate­gooriliselt
„elmsoovitava elemen­d
i " väljapuhastamist, mis seeipea-
Kuna aga K<anada mitmekultuuri-lisus
sai ametliku staatuse libe­raalide
valitsuse ajal j a kuna kon­servatiivid
ei ole sellele erilist
vaimustust osutunud, on mžtme-kultuuriline
tegevus föderaalsel
pinnal praegu äraootaval seisuko-hal.^•••.
ka toimus — Jakobs heideti
I M a kuulas 24. apriilU isiklikult
üle ksi ülikool poritruldst rek-tör
Arnold Koop, kes ähvardas
lakõbsit yälja heita, kuiia ta po-
,:ie,:-.
KGB-l©.
SeHel© vaatamata
Juurdlus ning Jääb molj^, et see
toimub mingisuguse ime potilt- ^
protsessi lavastamise^
et enne 1980-nda aasta oKimpia»
^atti ,,puhastada" Eestit inimes­test,:
kes" võiksid vahiendada t ^
teid tegelikust oluikorrast Eestis.
Toronto Eesti Mt#§
(Algus lk. 2) ;
Samuti ei ole N. Lüdu kodanilmd
nende Kanadas sündinud lapsed.
Edasi mainitakse, et isik, kellel
on vana N. Lüdu pass ja kes ta-tab
uuendada oma N. Liidu ko­dakondsust,
peab esitama vastava
sooviavalduse N. Liidu konsulaa­dis.
N, Liidu Ülepmõukogu Fre-sudium
gai>anteerib kodakondsus
§e alles pärast sooviavalduse iga^
külgset kaalumisi
Lugedes neid Imnimalisi seletu-si,
tekib paratam£itult küsimus,
kus on tõde? I ^ s N. Lüdu võimu­organid
oh tõesti pagulastele pea^
lesurutud kodakondsusest väbas^
tänud need isikud, kes ei ole huyl
näidanud selle kodakondsuse vas­tu
niuig pole käinud saatkonnas
Ja konsulaatides registreerimas
ja oma l>assiküsimusi korralda­mas?
Yõi on siin tegemist Ottav^a
N. Ludu saatkonna veesegamise
katsega, et hoida endiselt käigus
tulutoovat äri turistidega? Igata­hes
meie ei ole seni midagi kuul­nud,
et nieid oipi vabastatud
Lüdu koda&ondsHsest, samuti m
lootsis kuni viimaseiajani sama
kodakondsuse küsimus eestlaste
hulgas pidevalt lammutanud.
Kogu see probleetn vajab M i -
ret ja kindlat i selgitamist — nll
Kanada võimudega kui ka N. L i i ­du
saatkonnaga. Meie peameüks­kord
jõudma nü kaugele, et meie
teame, milline on meie staatus
kodakondsuse küsinauses. Njng
siin ei aita mõne änietmku suu-sõnalised
seletused vaid ameti!
kud dokumentaalsed vastused,
kus selgitatakse, mullal ja mis
alustel meUtN. Liidu kodakond­sus
ära võeti — kui see tõele vas^
tab. Selles küsimuses peaks reso­luutseid
samme astuma Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas j a aitama
kõigiti kaasa, et lõpetaida priae-gust
"segast Ja häirivat olukorda.
Maailma Anti-KommunistUk M t (WÄTO
vanud ---omades aüüd tõeHsemaaSmaorgan^ Vaatamata suurtele kaugustee
ja komplitseeritud reisuteedele oli WÄCL 12. konverentsile Paraguai pealinna Asnncioni saabimiid
ligi 500 delegaati, kes esindasid 1 ^ Blkmesotganlsatsiooni 80 eri EIEMMIS4. Komverentsi tulipunktiks
kujunes elav vaidlus rea parena-ekstrenri^^ organisatsioonide vastuvõtnise üle liitu — haši-organiseeritud
infffl^eerimiskatse liiS^ tagasi, mis
set pöördepunkti W^CL.edaspidises aremgus.'
Konverentsi lõppresolutsloomis
rõhutatakse võitluse tähtsust
kommunistliku totalitarismi
vastti, ükskõikmJllises vormis!
ja nimede a i see k a ei esineks!
küll N. lüdus, kommunistlikus
Himas, mujal Aasias, Aafrikas |
ja Euroopas.
Balti ja Ida-Euroopa vabaduslii-kumisbele
tuleb kogu^ maailmast
abi oirganiseerida. Igal pool tuleb
tõkestada vasalkääimuslasbe, aga
ika teiste ekstreemsete liikumiste
inf iltratsiooni demdkraatllikesse
rnstitutsioonide^. Lõppkcmmu-nikees
öeldakse tea, et on ülimalt
kahjatsetaiv Ja otse Imbivääme, et
vabade ln|Äieste j a rahvaste suü-
Tim spordisündmus — Olümpia
Mängud — juba teist (korda (esi­mesena
Beriüinls) on antud tota­litaarse
türannia propaganda tee­nistusse.
Järgmine WACL konverents ot­sustati
(korraldada 1980. a. Eu-
WÄGL Roots! osakonna poolt roopas enne Mo^vä olümpiamän-esitatud
ülevaates anti üksikas- gusid. Asukohana esitati Lissa-aruanne
ka balti organi- bon, Saltzburg või Münchm.
satsioonide tegevusest n i i Root­sis
kui-ka Euroopas.
Samiüti käsitles see ülevaade
pöhj alikulit suurvõimude konfron­tatsiooni
Läänemem ruumis ja
polaarpiiükondades. Nü Rootsi
kui 'ka Eur<K)pa regionaalne- üld-aruanne
ikäsitles sel aastal piõlhija-likimialtika
uus-natsistlikke liiku­misi
Euroopas^ samuti ka fümi
,vHolocaust" vastukajasid Skandi­naavias
ja Euroopas. '
Konverentsi töö toimus neljas
komisjonis: 1) poliitilised • Ikiisi-mused,
2) (kultuuri j a kirik, 3)
noorteorganisatsioonid, 4) maail­ma
ililMus ja uudiste viahendami-',
se probleemid. Konverents kuu-'
las ära suure arvu polütüiste ja
strateegüiste (küÄimUsle eiksperti-de
etbelkanded, kes kohale olid
saabunud Washingtonist, Euroo-
Insurance
Ag^cy
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Snite 200
Rexdale, Oht. M9V 3Y7
Tel. 7454e22
Möödunud teisipäeval olid Eesti
Majas Toronto Eesti Meeskooril
Soome meeskoor „Suoineii Mieö-laulajat"
külalisteks. HõBnuk<K)r
oii külaliskoorUcg hüjtEtl toimunud
T.E. Meeskoori kevadkoiitserdü,
kus sõlmiti uuesti lähemaid side­meid
pärast mitmeaastast vahe-aega.;.-'
, •, ' : .
õhtu oli sõprusõhtuks, fa^ v a ­ieldi,
sõlmiti lähemaid s^misside-meid
ja organiseeriti ka ühislaulu.
Mõlemast koorist oli kohal umbes
samäarvuliselt 40 laulja umbe?,
kes veetsid meeleolulise õhtu. Ot­sustati
edaspidi veelgi selliseid
sõprussidemeid tugevdavaid koos-vübimisi
jätkata.
WACL Euroopa osakonnad olid
sel konverentsü arvukalt esinda­tud.
Rootsi WACL osakonda esin­das
esimees Arvo Hõim-Teine de-legaat
Rootsist Lars E r i c Nyman
esindas WACL lluroopa regionaal­set
organisatsiooni, mis hüjuti
loodi Kopenhaagtenis j a kuhu kuu­lub
14 rüki.
WACL on üks neid maallmaor-ganisatsioone,
kelle käsutuses on
suiaed majanduslikud ressursid,
mis võimaldab pidada pikki kon­verentse,
neid avada j a lõpetada
suurte ja kulukate tseremooniate­ga
ja delegaatidele paiklkuda kül­luses
igat laadi vastuvõtte, teätri-etealdusi,
väljasõite jä paralleel
programme. Asuncionis kulus
konverentsiks kogu nädal 22.-28.
aprililini. Konvepntsi avamme
toimus suure pidulikkusega Vik­toria
teatris, mülele järgnes suur
massmütirig ipealinnä Vabadus­väljakul
koos koriverentsi mäles­tustahvli
avamisega Vabadusmo-numendü.
Konverentsi juhata­jaks
ja käesoleva aasta WACL esi­meheks
vailiti Paraguai osakonni
esimees dr. Juan Manuel Frutos.
.Järgnesid traditsioonilised ter­vitused,
aruanded, komisjonide
moodusiamised Jä kogu suure
aparaadi tööle rakendamine..
WACL konverentsid on aga ala­ti
olnud ka olulised eksiilrahvste
esindajjate kohtumispaigad. Balti
ja ka JKeäk- ja Ida^Euroopa ek-siüraiivaste
delegatsioonid on
alati ohiud arvukad, kuigi eksüli-de
organisatsioonid WACL-is tihti
omavad vaid vaatlejar ja feülälis-lijkmete
staatust. Eksiüesindaja-te
aruanded on k a alati olnud s i ­sukamad
ja piShjalikumalt tööt-letud
kui paljude ipäris liikmes­maade
aruanded. See tuleneb
muidugi sellest, et eksiüesindajad
tunnevad maaillmaikomimunismi
probleeme juba oma islklike-ko-gernuste
tõttu pahemini ikui tihti
muu maailma esindajad.
$35.-
Foolaastas
SE&llYCIlHJtDÄ
C A R C r ' ^
Eeeh tHbrabor offic* Ihdopehdanlly-ewnod
end eporotod
2S70A Yomge St. (at-Lytton
Toronto M4P 2 J5;
Kinnisvara ostu või müügi
helistage V,
Toomas Mankm, teL 487-4477
kodus 447-2017
.)
$9.50
$28w
USA-8^
$51—
$30.~
LENNUPOSTIGA
Aastas $69,--, piM»lffi&6tss$Slio, ^randaastas $18.-^
Aadressi muudatus 40 centi. tJk^^knumbri hind 40 cmü.
Kanada aadressidele palame märMda ^JPOSTAL COBE"
^^^^^^^^ CODE"
F a n g a t s h ^ või posti rabakaart kirjutada
FreeEstoniasa Pnblisliers nimele.
j a
IciHfsis Eestis :
STOKHOLM (EPL) — Kuning­liku
OQperisPrümabalMn Astrid
Strüver käis oma N. Liidu turnee
raamides k a Tallinnas, ikus ta esi­nes
Estonia laval „Giselle" nimi-,
osas,...^;
Parteneriks oli taUe selles bal­letis
eesti baületltantsija Ä
Härm, kelle võimete kohta ta an­nab
ajEMrja^duses p ^ hin­nangu,
mäjdkidies, et Härm on
pedagoog ja nüüd on (kavatsus
teda Stokholnii taitsuda; oopecri-bälleti
meestantsijaid treenima
siigisperioodiks.
Astrid Strüver käis esinemas
veel Vilniuses ja Leningradis.
Pastal Stn.
muUe saata VABA EESTLANE aastafes 7 pKJlaastaks /
— tavaüse / kuripostiga alates - - " ^ - - J . i — —
107- .TdJimise katteks lisan $ _ _ - sünjuures
/ iga / rahakaardiga. (Kaha saata aiuuli^ ^btMrJas).
i l '