Vaba eestlane , June 5, 1979

              Ui. 2 wmä EESTLANE teisipäeva, 5. ju-unil l OT — Tu^day, Jmie 5, l OT Nr. 42. . Nr. 42
tÄLJÄANI^JA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Tomatos.
1 PEÄTOtel^A: Karl
POSTIiU^EESS: P.O. B^^^^ 3, Oat. M6J SM7
lIBLEFONIDrtoimeto 354-7521^,^^ (tellünised, Jmulutu&sd,
TEIiJMISHINNAD Kanadas: aastas $32.--,
veerandaastas $9.50, %p)stiga-a^täs
. ' , • :.: ja^^-vierandaastas $15.—.
TELLBipspNNAD v ä l j ab
tas $19.— Ja vBOTandaaštas $10 50.
pjoläaste^
LSNNUPOSTOA ülemere
$34^0 Ja vears^^ $18^.
hiiid 40 €.
PöIÄod by Free Estoaian Ptiblisher, Ltd, 135 Tecusrot
^^^^^^^^ ^ I
— ainult aus lööming, laliendab. selle küsimus®. ii
SellesS on möödimud juba lige- valitsejateks OHL islami revolutsi-maie
neSi kuud Imi miiiliianieedlas-te
juli4 ä;|atolIali Äomeini
tas Iräaiuis s h Ä Eeza
fiiing pani maksma õigeusklike
Emuhanieedlaste range valitsemis­korra.:
P a r ^ ei ole olukord Iraa­nis
psffašt uue valitsuse moodus­tamist
kaugeltki
ning ^ vastuolud inito
gruppide ja fraktsioonide vahel
näitavad ühä süvenemise ten­dentsi.,
Eriti suured vastuolud on
Khomeinfl tekkinud kommunisti­dega
Ja teiste pahempoolsete rüh­mitustega
ning leidub isegi neid
poliitilisi vaatlejaid, kes iroonili­selt
kinnitavad, et Khomeini täi­dab
Iraanis sama osa, mida män­gis
Kerenski 1917. aastal Vene­maal
kui ta kaudselt ?kaasa aitas
jtonununistlikule riigipöördele ja
pimaste võimuletulekule.
Khomeinit ja tema revolutsioo
Ui ei saa otseselt võrrelda Ee
,renski ajastuga ja tsaari kukuta,
nüsega ning sellele järgnenud ok-
I toöbrirevolutslqoniga, kUid tea­tud
sugemed on siin siiski võrdle­misi
lähedased. Nii näiteks lase­vad
kommunistide ja teiste pa­hempoolsete
gruppide sammud
cletadai et need fraktsioonid toe­tasid
kõigiti K]homehut shahhi
kukutamisel, kasutades teda vaja­liku
löögipuuna kuid nüüd ei ta­ha
nad enam midagi teada Kho-meinist
ning ajavad asju omas
suunas ja oma plaanide järele, et
kehtestada Iraanis kommunistlik­ku
korda. See on sama taktika,
mida rakendasid kommunistid
1917. aastal Petrogradlš, kuid sa. j armee lagunemin
komiteed, kes vastutar
vad tegelikult ainult salajase is­lami
nõukogu ees, mMe
ametisse nimetas Khomeini.
Iraani õitsev majanduselu on
pärast Khomeini revolutsiooni
taielikult kokku varisenud ning li­gemale
3,5 nnljonit iniiiiest on il­ma
tööta; Inflatsiooni kasvu äsv
vestatakse 30 protsendile ja kuigi
valitsus on viimasel ajal suuren­danud
õli produktsiooni 4 miljo­ni
vaadile päevas, mis toob aas­tas
sisse 20 miljardit dollarit^ ei
ole majanduselu alal niipea ette
näha paranemist.
Sellise põikpäise valitsemise
tulemusena kardetakse olukorra
tekkimist, kus mõõdukad poliiti­lised
ringkonnad ori sunnitud
Khomeinit võimult kõrvaldami­seks
ühinema pahempoolsetega,
lihkki rahva enamus toeta;b veel
praegugi Khomeinit, väheneb poo­lehoid
temale pidevalt ja juba lä­hemas,
tulevikus; võib' . saabuda
moment ktis mõlemad pooled iun-nevad
endid võrdsetena [ja alusta­vad
võiinumantli pärimiseks ko­dusõda.
Khomeini vastase rinde
organiseerimisel on eriti energili­sed
marksistiikleninistlik Feda-yeen,
kes kogub onia lippude alla
rezhiimivastaseid töölisi ning
müstiline Forghani nimeline
grupp> kes on juba mõrvanud
kaks Khomeini lähemat kaastöö­list
ja kellel on ümselt tihedad si­demed
konimunistidega.
Üldist kaost* aitab suurendada
keskse politseivõimu puudumine,
ning Iraani et-
Eesti lähemas ymbryses
STOKHOLM(EPL) — Kui keegi tänapäeval Rootsis katsub ävamndtku-jeMada sõjavägede olukorda
maailmas ja teeb järelduse, et teatud suurvõimud näivad, valmistuvat ette suursõjaks, siis on tavaline,
et seda išiknt tembeldatakse sÕJaässitajaks ja militaristiks. Nende ridade Mrjutaja riskib siiski järgne­va
ülevaatega. Läänemere piirkoiinas on tražtsioonilme ajalugu tihti olnud seotud sõdadega. PoliitUised
muudatused on toimunud sõdade ja sõjavägede abil. Eesti ja teised balti maad on juba keskajast saa­dik
olnud ihaldatavad vallütnsobjektid ümbritsevatele suurvõimudele. Erid tähtsateks kujunesid sisse-tnlekud
transiitkaubandusest üle Baltikumi Venemaalt Läane-Europasse ja vastupidi. Venelaste välis­poliitika
tunnusmärk keskaja lõpust peal® on olnud ekspansioon kõikides suundades Ja eriti ümbritse­vate
merede poole. -.
Kerenski isikut Khomemi isiku­ga
ning samuti on Khomeini toe­tajaskond
palju suurem Ja fanaa-tUisem
kui seda olid Kerenski sel­ja
taga olnud kõhklevad demo­kraatlikud
kõdänlised ringkon-^
•nad - •
Praegu valitsevad siiski tõsised
kartused, et Kohomein! kaotab
oma mängu Iraanis omia rumalu­sega,
x»õikpäisusega Ja rangetff
islami traditsioonide, seaduste ja
ikommet© rakendamisega, mille­del
ei ole enam kohta praeguses
20-da sajandi Iraanis. Iräanijna^
janduselu on korraldamata, inflat­sioon
suureneb peadpööritava kii­rusega
iga päevaga ning revolutsi­oonilised
kohtud töötavad' täie
mai ajal ei saa kuidagi võrrelda njliste gruppide nõudmised auto­noomiale.
Nii on tekkinud suure­mad
rahutused Kurdistanis ja
iraani õlitööstuse tsentrumis Äba-danis,
kus kokkupõrg(Btes on sur­ma
Saanud sajad inimesed. Iraa-nU
on tekkinud tülikaid olukordi
ja raskusi ka piirirajöonides, eri­ti
Äfganistani-Iraani piiril kus õi­geusklikud
muhameedlased võit­levad
Afganistani kommuriistMku
rezhiimi sÕJajõududega.
Paljude : poliitiliste vaatlejate
arvates ei saa selline olukord
Iraanis lõpmatuseni kesta Ja sel­lele
peab tulema lahendus. Kuid
— milline lahendus? Tõenäoliselt
kodusõja puhkemisega, kus kom­munistidel
ja teistel paheiiipöpl-
- , , , , , setel elementidel on N. Liidu toe-tempoga,
saa<^s J i a l a s ^ M t r^^^^^
surma mimesi, keda Khomemi
peab oma vastasteks. Ametlikult
valitseb Iraanis Valitsus, mille
on peaminister Mehdi Ba-ziargan,
kuid maa
pealtvaatamisel suuri võimalusi
võimule tuBa ja Iraanis kommu­nistlikku
rezhiimi kehtestada.
A j a l Ä „Helslngin SmmiBi"
Mosfcvar-kirjasaatja E Ä i Pemia-nen'i
teatd on-Inimeste sürdumi-
?ie uutesse Mhoosi- ja saviiioosi-feuladesse
eJijk agrolinihadešse ol­nud
ofeu$>. Baltikumis, Valge­venemaal
ja musta mulla aladel
nii:a^larie, et Nõuikogude võimud
kavatsevad seda 1990-ndatel aas­tatel
:)kiir8ndaÄ senisest nelja­kordseks.
. •
Soome lehe ^ kirjasaatja jargi
Eestis, Lätis ja Leedus elab maal
67—83% elanikest külades, mille
•KA.
elanike arv ön alla 200. See nä^e
tuleb eelkõige sellest, et inimesed
ei taha agroliimadesse kolida,
vaid elavad meelsamini enda ehi­tatud
Või. väiiemalt endale kuidu-vates
majades.
Pantei eesmärgiks oi^ olnud
kaotada senine süsteem, müle
järgi ikolhoosi 'või sovhoosi alla
kuulub keskmiselt 6—7 küla ja
tuua elanikud kokku 2—3 suure­masse
külasse elik agrolinna.
Seda poliitikat ajas eriilise innu­ga
Nikita Hrusihtshov. Tema ees­märgiks
oli, et aastal 1090 oleks
saavutatud olukord, kus ei oleks
oinüd enam väiksemaid 'kui 1000
elanikuga ifcülasid. See
Läänemere suunas ori Eesti juba
15. sajandi lõpust kindlasti venelas­te
huvipiirides. Baaside nõudmisel
esitasid^ venelased ettekäändena N.
Liidu sõjalise julgeoleku, aga kui
Punaarmee oli sisse marssinud,
ühendati Eesti kähku N. Liidu im­peeriumiga,
'
Kui Baltiriigid, aga mitte Soome
okupeeriti N. Liidu" poolt, siis ole­nes
vahe suurelt osalt erinevatest
sõjalistest ressurssidest Soomes ja
Baltikumis.
Katsume vaadata, kuidas sõja­jõudude
vahekorrad tänapäeval on
kujunemas Eesti ümbruses. ,
• kommunikatsioonide jatbimka
kiire arengu tagapõhjal tuleb prae­gusest
olukorrast arusaamiseks
vaadelda sõjapoliitilist olukorda
globaalses perspektiivis.
Kui pisut uurida, missuguseid
ettevalmistusi Euroopa sõjalised
suurliidud NATO, ja Varssavi-pakt
(VP) teevad, siis nähtub, et mõle­mad
liidud V ehitavad üles . sõjalisi
jõudusid, nagu ootaksid nad kol­mandat,
peamiselt konventsioijaal-set
suursõda.
Tuumarelvade muretsemine ja
nn. terroritasakaal on tõenäoli­selt
viidud nii kaugele, et keegi
enam ei saa võita sõda tuuma­relvadega
— see tooks mõlemale
poolele tohutuid kaotusi ja muu­daks
arvatavasti kogu Maa ela­miskõlbmatuks*
kui kusägü peaks tekkima min­gi
laiahaardelisem sõda, siis tuleb
seda pidada suurima mõõdukusega
ja ettevaatlikkusega. Tähtis on, et
ei sunnitaks vaenlast kasutama
tuumarelvi — väga delikaatne ja
peaaegu võimatu tasakaalu hoid­mine..';
•
NAT0'1 on Euroopas võrdlemisi
suurel, aga siiski piiratud arvul sõ­javäge.
Tagamõte on, et tuleb ülla­tavat
rünnakut idast tagasi lüüa
nii kaua, et NATO jõuaks ähvarda­da
• tuümrelvadega ja saada amee-rikast
massiivset abi.
Seesugune strateegia eeldab, et
NATO valitseb Atlandi ookeani ja
et ülepääs Euroopasse oleks vaba.
Juba vanast ajast on NAT0'1 olnud
domineerivad- mereväeüksused
maailma okeaanidel, aga see ei Bäi
enam kestvat kuigi kaua.
V-pakti! OM juba paarkümmend
aastat olnud suur kvantitatiivne
sõjaliste jõudude ülekaal Eüroo-
. pa mandril. •
Viimastel aastatel on aga pandud
erilist rõhku moodsa mereväe üles­ehitamisele.^
On ehitatud mitu uut ookeani- Kui heidame pilgu üle Laänenie-kõlblikku
sõjalaeva ja NATO ees- re, on kohe näha, kuidas seal domi-kujul|
suurel arvul tuumarelvi neerib V-pakti merevägi. Lääne-kandvaid
aatomiaUveelaevu. V- merre on koondatud unibes 30"^
pakti merevägi korraldab järje- kogu W mereväest, mida^ o tun-kindlalt
ulatuslikke manöövreid duvalt rohkem kui oleks vaja V
Gröönimaa — Shoti — Islandi liinil.
Volks öelda, et VP domineerib
täielikult Atlandi ookeani põhja­pool
seda joont.
NATO kardab, et, V-pakti mere­vägi
varsti on küllalt tugev, et ot­sustavalt
häiilda NATO elulisi
ühendusi üle Atlandi — ja neid ko­guni
katkestada. Mi satuks ohtu
kogu ,NATO Euroopa-käitse stra-pakti
Läänemere-maade otseseks
enesekaitseks-
Järelikult
Läänemere
muid kavu.
näib, et paktil on
laevastikuga ka i
V-pakt on Läänemere-gadamatesse
koondanud tähtsaid laevatehaseid
ja suuri tagavararessursse. Kõik
see tähendab, et neil on sõja, puhul
läbipääs laevadega Taani ja Rootsi
vahelt äärniiselt suUre tähtsusega.
Eestis ei räägita sellest avalikult,
et venelased on täielikult valluta­nud
Narva linna, põlevkivitööstu­se
rajoonija suure osa Virumaast.
Mõningad faktid viitavad siiski
paljutähendavalt venelaste samm-šammulisteie
vällutanüsoperatsi-oonidLele,
mis kulgevad pidevalt
lääne suunas Ja haaravad eestlase
telt nende põlised elamispiirkon-nad.'
•'^
Võtame näiteks äsja konmiu-nistliku
partei ajalehes „Rahva
Hääles"^valdatudN. Ludu ülem­nõukogu
pB^esiidiuml seadluse
Kohtla järvel asuva V.I. Lenini ni­melise
põlevkivitööstuse ammoni-aagikäitise
ehitamist kõige enam
silma paistnud töötajate autasus-,
tamiseks N. Li^du ordenite ja me­dalitega.
Nii näiteks said medali
„EeskuJuliku töö eest" Ivan Bas-hüov,
Nikolai Gavrilov, Aleksan­der
Zhukovski, Ivan Kozhemjako,
Aleksander Pentjush, Serg^ Ul-
Jankov, Angeline Fedotova, ja Ju­ri
Shibajev. Medali i,Töövapruse
eest säid kuus venelast,Töökuul-suse
III j ä i ^ ordeni" viis vene^
East, ordeni ,,Austuse märk'' neli
venelast, „Rahvaste Sõpruse" or­deni
kolm Venelast ja ,/roöpuna-lipu"
ordeni kaks venelast. Selles­se
piiri tagant tulnud Eestünaad
ekspluateerima, .tulnud :auhinna­tud
seltskonna hulka oli nagu ko­gemata
kukkunud kaks eestlast
— puusepp Henno Põllu, kellele
anti ,,Rahvaste Sõpruse" orden
Ja kraanajuht Ralf liippar, keda
peeti vääriliseks austada medaliga
„Töövapruse eest".
Samas „Rahva Hääles" (nr. 117,
23. mail, 1979) antakse pikk kir­jeldus
Lenüigradi kirjanike külas­käigust
Kohtla-Jän^ele ning neile
korraldatud vastuvõttudest ja
köosviibimtstest, kus eriti tooni­tati
Ja alla krüpsutati neid side­meid,
mis tihendavad Kohtla-
Järve ja Leningradi. Kogu selle
vaatepiidi tegelased olid venela­sed
ja pikas saabujate Ja vastu­võtjate
nimekirjas ei eksisteeri
ühtegi eestlast.
Ja seda nimetatakse veel Eesti­maaks!
tud mereväebaas Mürmanskis, ku-
Kui suured sõjaväed asuvad tä­napäeval
Euroopas ja Läänemere
kaldal?.;,/'^ ':/V;-; z^^;-^ ' .
Rootsi võib pärast mobilisatsioo­ni
parma välja unibes 800 000 sõdu­rit.
Rahuajal kaitsevad Rootsit um­bes
45 000 sundajateenijat ja nende
15 000 kutselist ülemust, üldiselt
võib ütelda, et Rootsu on täielikult
defensiivne sõjavägi ja et seda.vii­mastel
aastatel on tundvalt vähen­datud
ja nõrgestatud.
Praegu arvestatakse süurliitude
sõjalist tasakaalu Euroopas järg­miselt:
; '
Sõdurite arv enne mobilisatsioo­ni,
Vipaktil 2 750000 ja NAT0'1
1800 000. Lennukiemalaevu 3:10,
suuremaid^ sõjalaevu 185:220^; all­veelaevu
230:150, aatomiaUveelae­vu
60:17, .sõjalennukeid 8000:4100,
tanke 33 000:11 000 ja aatomipom­me
3500:7080. •
Peab muidugi arvesse võtma, et
V-pakti raskuspunkt asub Euroopas
ja et suul' osa NATO jõududest
Ameerikas ja mujal, nü et õieti ek-! ^^otsis arvestatakse ,et V-pakt
sisteerib muidugi, et NATO'l on'eventuaalse suursõja puhul NATO-võinialikhikudä
vabalt üle Atiän- Julgeks
di, Kui teha võrdlusi sõjavägede
,yVaba Eestlane*' on Juba mit-
Kuna y-pakti merevägi on mel puhul puudutanud N.Lüdu
natud peamiselt läände, siis on j kodakondsust, mida vägisi süru-viimastel
aastatel eriti välja ehita- takse peale Eestist põgenenud ja
välismaailmas elavatele eestlaste­na
sealt on kõige vabam väljapääs J ifc Küsimust tuleb meelgi kasita-
Atlandüe. >
NATO huvides on sõja puhul ta­kistada
V-pakti Läänemerelaevas-tiku
väljapääsu Läänemerest Bai­tide
ja öresundi kaudu, Musta me­re
laevastiku väljapääsu Bosporuse
või Gibraltari kaudu hing Jääme-re-
laeyastiku liiklust Svalbardi ja
Nordkapi vahel või Gröönimaa —
Islandi — Slioti liinil.
Rootsi kardab, et ta võib sattuda
sõjaolukorda just siis kui suurvõi­mud,
NATO või V-pakt katsuvad
oma kätte- saada Lõuna- või Põhja-
Rootsit, et endale kindlustada ja
vastasele takistada läbipääsu öre-da,
kuna Ottawast N. Ludu saa^
konnast on mitmde poole jagatud
N Liidu kodakondsuse kohta in­formatsiooni,
mis ei vasta tõsi­eludele
ja püüab faktide vääna­misega
Või neist mööda minemi­sega
kujutada olukorda roosilise­mana
kui see tegelikult on.
Näiteks esitab Toronto „Star'is"
( i l maü. 1979) k)ikema,,selgitu­se"
N. Liidu Ottawa saatkoimsS
pressiatashee abi Igor Lobänov,
kelle artikkel on kirjutatud võrd­lemisi
ülbes toonis, mis püüab
naeravääristada neid, kes N. Liir
du kodakondsuse seaduse alusel
sundi või nn. Nordkalotteni kaudu, konstateerivad, et N. Liidu poolt
Vaatame lõpuks piiht sõjatehnili-selt
V-pafcti Läänemere sõjalisi
oon oleksv-haaranud 50—70 mil­jonit
inimest. Kuld see šuürejoo^
vahel, ei tohi unustada, et sõjaväe
tõeline kapatsiteet on olenev mit­metest
tegiiritest. :
,\ Näiteks -relvade Jä: sõidukite va-,
nus ja efektiivsus, sõdurite ja
juhtkonna väljaõppe tase, geo­graafilised
olud, poliitüised ideo­loogiad,
rahvamajariduš jne.
Eesti on sõjapoüitiilselt huvitav,
kuna ta pakub V-paktile häid ssida-maid
jä kuna Eesit annab kaitset
ka N. Lüdu suurhnnale ja revolut­siooni
hällile, Leningradüe. Pealegi
leidub Eestis tähtsaid põlevkivi
kaevandusi ja õlitehaseid mrig iga­suguseid
teisi tehniliste toodete te­haseid.
Kõige moodsamad lennukid, lae­vad,
satelliidid ja robotid on äga
viunasel aastakümnel tunduvalt
vähendanud Balti riikide sõjalist
tähtsust N. Liidule.
Ka Rootsi ja NATO-riigid on
praktüises' poliitikas näidanud, ^et
neline kava osulps ebarealistli- Eesti ja teised Balti riigid ei tä­kuks.
Leiti, et agroiinnade kõrval henda neile suurt midagi. Poleks
.on vaja ehitada ka kestenise suu- nagu põhjust tülitseda suure N.
rusega külasid, 'kus oleks 200— j Liiduga nende väikeste ma
1000 elanikku. : • feeste ja rahvaste pärast.
Rootsi vallutamiseks
loovutada kuni 50 mehhaniseeritud
diviisi (umbes 700 000 meest) ja
1500 lennukit.
V-pakt võib sel juhul kallale tun­gida
üle maapiiri põhjas ja üle me­re
kahes kohas ja teha veel mitu
väiksemat rünnakut õhüdessanti-dega.
•
N. Liidul on Läänemeres peale
tavaliste sõjalaevade umbes sa­da
spetsiaallaeva ülemere-inva-slooni
jaoks: ro-ro tüübist kontei­nerlaevad,
maabumislaevad ja
Laevade kiirus võimaldab sõitu
üle Läänemere Skäne juures um­bes
4—5 tunniga ja Gotlandile Saa­remaalt
umbes 6—7 ^tunniga. Glis-serid
aga ületavad sama distantsi
1—2 tunniga. Lennukitel võtab sõit
üle Läänemere Gotlandile umbes
10—15 minutit.
ülemerelisel mvasioonü kasuta­takse
spetsiaallaevade kõrval ka
tavalisi kaubalaevu. Nende lossi­miseks
on võimalik kaasa võtta
pontoonsadamaid, arvestades, et
tavalised, sadamad on tugevasti
kaitstud või suurema hädaohu kor- du kodakondsuse ning
okupeerititud aladelt saabunud
põgenikud on N. Liidu kodanikud
ning neid ei päästa sellest koda­kondsusest
ka vahepeal võetud
Kanada kodakondsus. Igor Loba-npv
ironiseerib „Star'i" Juhtkirjas
avaldatud väite üle,' .et Kanadas
on kolm miljonit kanadalast, ke­da
N. liit peab oma kodanikeks.
Pressiatashee ütleb, et „Star'i"
väide ei tee neid inimesi veel N.
Liidu kodanikeks ning kodakond­suse
saamiseks tuleks neil esita­da
N. Liidu ülemnõukogu presii­diumile
vastav sooviavaldus.
Umbes samas toonis kirjutatud
ebamäärase Ja N. Liidu koda­kondsuse
paragrahvidest mööda
libiseva selgituse on N, Liidu saat­kond
Ottawas andnud Kanada rei­sibüroole
Globe Tours, kinnita­des,
et N. Liidu kodakondsuse
seadust oii Kanadas valesti tõl­gendatud,
kuna sellega tahetakse
inimesi hirmutada ja mõjutada
neid N. Lüdu külastamisest loo­bumisele.
Globe Tours mainib
saatkonnast saadud informatsioo­ni
põhjal, et isikud, kes on lahku­nud
oma isamaalt j a keüedel ei
ole uusi passe (vanade passide
vahetamine uute vastu toimus
ajavahemikul 1973--1977) ning
kes ei ole registreeritud N. Liidu
konsulaadis, on kaotanud N. Lil-neid
ei
fal ka purustatud. enam N. Liidu kodanikeks.
(Järg lk. 3)
NÄI
9. ja 10.
tel. 751-611
16. Ja 17 J
tel. 921-7771
Svenska
ti Skautüku
le skautmasl
sonile Gust
suurte teen«
kumises",
statuudis.
Medal,
rootsi pej
Adolfi (pra^
me, on kõrj
ke rootsi
Eestlastest
rem gäider
master Mai
son alustas!
alguses „K|
hohnis, kus]
vanemaks.
Pentogi
eesti t<
USA kait
goii) autaf
kaht teadis
runustega
judest N.
tele. üheks
rylandi iili!
Parming, te
le Delawar^
Virkhai
Duluth-
Muth-Si
kester,
s!fcadirekt(
Virkhaus,
loorbereid
diga, mille
^ d i abü
Virkihaus,
sed ikaks
koor, ikiit\
Taavo ja
puiasu^sem^
perioris.
deeris QU(
Samuti ei
nende Ki
Edasi mai
on vana
tab uuei
dal{0hdsu$|
sooviavalf
dls;^N. Li
südiüm ga
se alles p?
külgset kj
Lugedej
si, tekib
kus on tõ(
organid o]|
lesurutudj
tanud m
näidanud
tu ning
Ja kohs!
Ja oma
mas? Või;
N. Lüdü
katsega,
tulutooval
hes meie
' Blud, et
Liidu koi
Rootsis
kodakom
hulgas pi^
Kogu
ret ja
Kaiiada
du saatke
kord jõu(
teame,
kodakom
siin ei ai|
sõnalised]
kud doi
kus selgij
alustel
sus ära v\
tab. Selle
luutseid
KesknÕuI
kõigiti
gust segj