1977-01-18-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NEW, Y O R K — Pomopoodide vastu kavatseb New Yorgi kesklinna kodanike -ühing uut laadi „30da". iTsmelt tahetakse haikata pomopoode blokeerima, et ostjad sisse ei pääseks. Kava kohaselt piiraiks iga pomppoodi 200-- 300 inimest, i Ametivõimud on praegu veel kava vastu, kuna kar-detakse, et seetõttu võiks puhkeda .võitlusi. STQKHOLM — Rootsi televisiooni „Panorama" ©sitas programmi rahva rahulolematusest Poolas ja lida-Saksamaa kultuuritegelaste tagaikiusamisest. Eriti vapustav oli kuulda poola töölisit, k ^ ise oli võtnud osa töödis^ra-hutetest juimis ja kannatanud politsei vägivalla all. Intervjueeritaval oli julgust filmikaameras-se deklareerida: — Valitsus ei tohi rahva nimel väita midagi, mida meie ei usu. Reporter katsus Varssavis intervjueerida inimesi tänaval, 'kuid sai poliitilise poliis i ageiütide juuresoleku tõttu ainult puudulikke ja katkestatud vastuseid. WASHINGTON — Läänemaailmas kasvab meremeeste töötus. USA-^ on töötavate meremeeste arv langenud 66.000^1t 27.O004e. Hulk laevu on seisma jäänud. Samal ajal on venelased suurendanud oma kaiibalaevästikku 40% võrra ja harrastavad dumpmgut, kuna riik maksab, laevadele juurde ja meremeeste palgad oii madalad. Kokku on maailma kauba-laevastiku maht praegu u. 550 miljonit tonni ja kokku töötab maailmameredel poolteist miljonit meremeest. NEW Y O R K ; — Henry Kissin- .ger oli võrdiemisi shokeeritüd, ioii .kuulis, et Ameerika kesikkoo-li õpilased vähe teavad maailmapoliitikast ja 'maateadusest. Näiteks ilmnes, et võrdlemisi suur protsent õpilasi ei teadnud midagi araabia riikidest ja vaevalt oskasid maakaardil näidata, kus iikš või teine araabia riik asub. Veel suuremaks shokilis oli,, et iihes keskoolis Maine osariigis ainult kaks õpilast 30-nest õpilasest teadsiii, kes on Henry Kis-singer. NEW Y O R K — Ajaleht „New York Times soovitab lugejail osta Ira Lipmani raamatu „How to Protect Yoürself from Crime", niis sisaldab arvukalt nõuandeid, tused näiteks niisugustele klisi- . t,eo ohvriks. Raamat annab vastused näiteks niisukustele küsimustele: ikiüdas käituda, kui rööviti teid või kedagi teie sugulastest; kuidas kindlustada oma kodu, isikliku auto ja laste ohutus. Raamatu ühe jao pealkirjaks on ^Kuidas tänaval ellu jääda". Seal selgitatakse, nuks tuleb kanda kaasas teatud rahasummat seks puhuks, kui te jääte riisuja küüsi ninganiks ei ole vaja talle vastupanu osutada. Sealsamas soovitab autor tervet arsenali kaitsevahendid kurjategijate vastu, kaasa arvatud tulirelvad. Toronto eesti gaidid ei esine oma ettekannetega mitte ainult omavahelistel kokkutulekutel va!d viivad sageli noorte külakosti ka vanematele generatsioonidele. Pildi! näeme ühte gaidide grappi esinemas Toronto Eest5 Majas PensioEärid© Klubi Jõuluõhtml. Paremal dleMameerib Liis Tniuvert, Foto: J.Säägi Om seitungeid sääi tuhaadit, ja pagulatsi mitmit miljunit, lütsaimjs „Vaba Eestlana'*» St ollet joba 25 — sa ikki olnud eesti müš, kätt surun sul ma rõõmuga! Sa tule ikki vimgiga, V nink mede miiste vaimuga, m© tarenkoda soojenda! Jap! Ku ma Sind jälle siä®, teottun õkva tõus© päe, jxiiüs ing om tulvil ime iha! Om seitungeid s ^ tuhandit, ja pagulatsi mitmit miljunit, iMfe^iiuis ,,Vabä Eestiarie!^ li järele kokku seadnud: MIHKEL mUWSia Puhtalt ümber kirjutanud: MURIKATSI AADU Eesti üoorüiehe EKK käesoleva hooaja kolmas kontsert, laup., 8. jaan. õhtul, esitas Toronto publikule esmakordselt kahte noort USA helikunst-nikku — pianist Elizabeth Coxi ja ta venda tshellist Andrew Coxi, kelle ema on eestlanna ning isa ameeriklane. Kontserdi kava, mis paraku ei olnud kõige huvitavam, andis siiski põgusa ülevaate noorte taidurite talendist ning senisest arengust ja pakkus ka korduvaid võimalusi Imulajas-konnaga läheda kontakti saavutamiseks. Pärast J. S. Bachi mängleva Prantsuse Suid! pisut närvitsevat tõlgendamist, asus Elizabeth Cox L. van Beethoveni raskekaalulise Äppassionata Sonaadi kallale, kus ta võtmed ehk kogu õhtu kohta kõige positiivsemalt esile tulid. Pianist omab kiire ning Nämeeiister Qmh JERUUSALEMM Ontario Hamiltoni E. Seltsi Segakoori peaminister William Davis koos; ja H. Eesti Seltsi lihisel korraldu-abikaašaga ja, Toronto advokaadi i sel, toimus S. jaan. kohe peale Eddie Goodmaniga, kes on Onta-rio konservaitUvide parteis nõuandjaks, saabusid 'külaskäigule kirikut all saalis , ^ s t i luule ja teatri pärastlõuna". Saali kogunes kenalke hulk, umbes 100 rin-lisräeli. Arvatakse, et Davise kll= gis, luule- ja kunstisõpra ja laval laskäik Iisraeli on tihedalt seo-1 võttis istet külaline Torontost —- tud Ontarios lähemal ajal toimu-! Arvo Vabamäe. vate parlamendivalimistega. Ontario juutidel on Iisraeliga ilmselt väga tihedad sidemed kuna United Jewish Appeall rahakogumise aktsioon tõi Ontarios kokku 18 miljoni dollari suunise summa. synti Äüstraqlicis SYDNEY (MK) - 2. jaanuaril uppus õnnetult endise Brisbane'i Eesti Seltsi esimehe V. Kotdno-beli poeg Eduard, 24 a. koos oma lätlasest sõbraga, Atis:Vi9kne'ga Brisbanel lähedal Caloundra me-reraimal. Eduard Korknobel jalutades oma abikaasaga ja sõpradest abielupaariga täis riietuses rannaliival madalas vees, kui järšöcu jalge alt kadus liiv ja kõik neli 'sattusid veetõmbös uppumisohtu. Ap-plhüiüetele reageeris üks 15 aastane austraallasest noormees, kellel läks korda naised veest väljatõmmata, kuid mehed, kes olid sügavamal vees, tõmmati veekeerises kaugemale ja uppu-sid.-.' ^ • Ed. Korknobel oli elukutselt sisedekoraator ja alles hiljuti vad sammuvad" - Meksander j abiellunud. Võttis populaax^^^ ti noormehena osa kohapealsest Kava esimeses osas esitas A. Vabamäe deklamatsioone: ,yKi-sendad kõduma^" — Kalju Lepik, „Ma kuulutan" — Hendrik Visnapuu, „Maad ihkan" — Arved Viirlaid, ,,Elu tüli-' —r Gustav Suits, „Toi^" — Betti Älver, „Sü-giseselt" — Hannes Oja, ,yPäe-. , NEW Y O R K— Baiti Maailma-puhta tehnika, miüe juures -^l,^^^ missugune •koondab ook on vajatolei^^^^. ^ ülemaailmsed kull laidev km^ka joulme. Sonas^^ m vemi pomtühsmi meenutavale , koordineeritud tööks kolme Balti esimesele osale m^^J^l^r^^^ ja nende rahvaste kait-ssoomd,. mille madalregistn tee- = huvides, pidas New Yorgi Ees- i poolt. Proosadesse seatud täna-ma- koraaii, aga ka arendust, jaanuaril oma koos-iPäev - mees, naine ja surm. pianist suurepäraselt kuuldavale mis ühtlasi kujunes iulia- Esineja selgitas pisut selle kuul-tõi. Üleminek viimasele osale oli ^^^^ töö'üleandmise koosolekuks ' üemängu mõtet - naist leiad saa. Suuman. „öö söejoonised" Salme Ekbaum, „Mõt©ldes Sinule" — A,nts Vomm, „See, kel pole surma" — Tiina Tuvikene, „Minu muus*'--:- Bernard Kangro ja ;„Meri" — Friedebert Tuglas. Pärast lühikest vaheaega järgnes väike kuuldemäng „Mul ei 1 ole aega!" koostatud A.: Vabamäe eesti rahvatantsurühma tegevusest ning (koos balti noortega nende ühisest aktiviteedist. CIA yyedirekf^ri ümber WASHINGTON >- t J h e n d x» de senaitis on teltiklnud suur vastuseis Theodore T. Sorenseni kinnitamiseks Keskluure Agen^ tuuri (GIA) direktori tkohale. Arvatakse isegi, et uuš president Jimmy Carter lon smmitud Soren-seni nimetamisest loobuma ja valima kellegi teise sellele vastutusrikkale kohale. Senatis märgitakse, et Sorensenil puuduviad igasugused kogemused salaluure alal töötamiseks ning et ta ;c(n minevikus käitunud mitmel piüiiö selliselt, mis ei sobi CIA direktorile. Ta oli 'teatavasti üks president Kennedy lähemaid nöuand-T jäid kuld võttis Valgest Majast lahkumisel Ikaasa salajasi pabereid, millede põhjal ta kirjutas raamatu Kennedy admimstratsi^ oonist. Ta oli seotud ka Edward Kennedy kuriloiulša Ghappaquid-dioki looga ning on eemale hoidunud sõjaväeteenistusest põh-: jendusega, et sõjaväeteenistus on tema südametunnistxise vastu. Presidendiks valitud Garter . kaitseb siiski energiliselt Spren-seni, mainides, et süüdistiised tema vastu ön alusetud ning et ta jääb oma. nimetamise juurde. samuti väga hea — Elizabeth cox timdis end kohe^„kotlus ole- jggg^^„^gjt^j ^^^-^ Kesknõ-Äo-vaf' Inirete _passaazh.de ^juurde ^ aseesimees Ja EBKÜ esimees asudes. F. Chopini Ballaadid on T T V « O « - D W ^ . . . . imiar rieer. \ oma iseloomult amprovisatoor-j sed, värviderohked ja tehniliselt B8 Toronto Eesti' Seltsi, A/S Toronto Eesti Maja j ä Eesti Liit Kanadas juhatuse koostööl alga^ vad Toronto Eesti Maja loengute saalis sel nädalal loengud teemal „üle keskea". Esimesed loengud toimuvad neljapäeval, 20. jaan. kell 7.30. Esinevad psühhiaatrid dr. Priit Paas ja dr. Linda Sääsk ning kut^ selise sotsiaaltöö seisulcohalt Robert Kreem. E3!mene kokkutulek on mõeldud sissejuhatuseks teis-, tele. Aruifcluse alla tulevad meie ühiskonna tulevikuküsimused, üksikisikute ja perekondade probleemid, kaasaarvatud suguelu nooremas jj abielulahuitused, rasked. Ka on nad jutustavad, kuigi neil puudub täpne pro- J gramm. E. Cox mängis laupäeval | nimetatud helilooja neljandat Ballaadi, mis vaatavata liikuvale tempole, kaldub melanhoolsuses-se. Pala ettekanne õnnestus. Fee-nemadki nüansid tulid kuuldavale, mida soodustas läbimõeldud pedali kasutamine. Kava esimese poole lõpu kompositsioonina kuulsime S. Rachmaninoffi „Etu-deTabieauxi". Viimane, kuigi vaheldumisi sädelev ning sonaame, ei suutnud aga täita mõne niood-sama teose kohta. Kuigi Rach-maninoff suri alles 1943. a. on ta helikeel ometi põhiliselt romanti-iine ning tagasivaatev. Bartok, Tubin või isegi Debussy, oleks palju paremini sobinud. Programmi teist osa täitsid vend ning õde Coxid kahekesi. esitas Andrew kah-eestlastele.. Esimeheks järgmiserHst vasaikult ja paremalt poolt, mees istub laval ja surm vaid ettekujutuses. Vaesel naisel oli va-fcsnduseks alati ajapuudus, kuigi mees soovitas sageli, et lase p,jal joosta ja vaata ilu oma ümber; ela tänasele, mõeldes homsele ja meenuta vaid ilusat! Väga ilus elutõde! Kuuldemäng tõi esile naeru ja muigeid, kuna oli ju tuttav tänapäeva kiires elus kuuldud lause — Mul ei ole aega!" ^ ' Toronto Eesti, ühispanga juhatus kutsus surana läbi lahkunud jiüiatusliikme Artur Ekbaumi. asemele uueks juhatuse liikmeks ühispanga revisjonikomisjoni se- Teise kuuldemänguga „Põrgu-põhja uus peremees pastori ju-nise esimehe Karl:Randlaidi, kes j tnl", milline oli püdike A. H . on panga tegevusega seotud oi- Tammsaare rom.aanist. Pastori ja nud juba pikema aja j ooksul. Karl Randlaidi asemele kutsuti peremehe valieline jutuajamüie oli lõbus, meenutades paljudele revisjonikomisjoni EgbertRunge,'kunagi loetud romaani. Mõlemad kes on avalikkuses tuntud Eesti Skaud!sõprade. Seltsi energilise esimehena. Mõlemad nimetamised tulevad kinnitamisele Toronto Eesti tthispanga järgmisel peakoosolekul. ettekanded võeti suure kiiduavalduse ja kaua kestva aplausiga vastu. E. Kink -tänas esinejat ja (küla-lis nii rohkearvulise osavõtu eest, paludes laulukoori daamide peolt seatud kena ja maitsvat kohvilauda .külastada, et siis mõnusalt pisut mõtteid vahetada entusiastlik musitseerimine, üks I kuuldu ja nähtu üle: Istutigi yeöl *o Tvr r"^--^i-r"'A ^ ®^ ^"'^^^ ~ ^""^"^^s ei suut-ltükk aega koos enne kui^^^^^^^^^ te. ^ , Luc^i^hrfiood^- M mid tshello lihtsalt klaveriga hund tuiskavasse talveõhtusse. vus" ja „Ballaad^ Mõlemad on võistelda. Sama maksab osaliselt probleemideta palad, kusjuures ka BrahmsÜe järgneva Rachmai teine on tehnüiselt ja muusikali- ninoffi Sonaadi kohta. Sellest oli selt nõudlikum. IQirem tempo tõesti kahju. Omab ju AndrevI oleks „BaiIaadile" kasuks tulnud, ümara tooni ja võimeka tehnika. J. Brahmsi kahest Sonaadist Ka on ta muusikaline vaist ning esitas tsheUist laupäeval teise, op. maitse terved. Rachmaninoffi 99. Seda Kodimiaal suri 5. detsembril kirjanik Leida Kibuvits, iseseisvuse lõpuaastate silmapaistev romaani-ja novellikirjanik, kes oleks tuleval aastal pidanud öma 70-ndat sünnipäeva. Leida Kibuvits sündis 18. oktoobril 1907., Ta debüteeris a. 1932 Idi'- jastus Looduse romaanivõistlusel auhinnarsaanud romaaniga „Soo-muKtüdnik"; Romaani; peategelaseks on atsakas ja elu julge aguli-tüdruk — romaan oli eredaks värvilaiguks meie selleaegses nn..elu-läheduslikus halluses. Sama stiil jätkub Järgmises romaanis „Rahu-sõit". - Kibuvitsa ergas silm ja oskus, maaihna nüanšseeritult kujutada, pühitses võite romaanis „Paradii-si pärisperenaine'' (1934), mille peategelaseks on vananev näitlejanna. Teos sisaldab kirjeldustes haruldase järjekindlusega läbi viidud impressidnistiiku detailirik- Imšt, kõigi meeltega haaratud muljete vaheldusrikast sillerdamist Novellikogu „Ristjo Rõõm" (1938) koondab elujaatava huumoriga kirjutatud lugusid, neiski -on suur osa helkmeeleolude vahelduvusel. Presidendiks valitud James E. Carter nimetas riikliku Informatsiooni Agentuuri;, direktoriks ^ neegri John Reinhardti, välisministri asetäitja üldlvüsimuste alal. . John Reiiihardt saab sellega ühtlasi ka Ameerika Hääle raadio kõrgemaks juhiks, kaasaarvatud Ameerika - Hääl^ eestikeelsed saated. .:• John Reinhärdt on välisniinis-teeriumis neegritest kõige kõrge-mai ametiastmel olev isik. Va- • rem, president Lyndon Johnsoni : ajal, oli Informatsiooni Agentuuri juhiks ka neeger, Carl Rowen, kes aga kohal püsis lühikest aega. sonaati on õigustatult juures häiris veel Sonaadi pikkus, kutsutud Brahmsi Appässipna- JäUegI oleks mõni kaasaegsem taks. Helitöö on tunglev, mehine kompositsioon kohasem olnud, ja tugeva konstruktsiooniga, nii Tundsime samuti puudust ühest js, i tshellistile kui ka pianistile esi- Bachi tshello soolosonaadist. M - elu lesena või tab see suuri nõudmisi. Kahjuks sapalana mängisid Coxid Liidigi ülisikuna, lapsed perekonnaprob- ei pääsenud aga Sonaat väärikalt »Eesti tantsu". Kunstnikele anne-leepide keerises jne. Osavõtu- esile. OU see tshellisti istumis- tati lill! ja aplodeeriti soojalt. ^3iaks$l. . ,koM, ta-instrpnent või-pianisti ..• vanemas eas, Väga ilus ja meeldejääv õhtu uue aasta alguseks Hamiltoni rahvale. Tänu Idilakosti toojale ja ikaasasõitjatele! • • E . L . - - ' M:,Ü Ü A Küsida Andy, tel. 416/259-6892 Aadress: 34, 36th St. Toronto. Ont. M8W 3K9 Stalinismi ajastul pidi kirjanik veetma aastaid vangilaagris. Koju pääsenuna üritas ta jätkata kirjanduslikku tegevust. Novellikogu ,JElagu inimene!" (1962) hõlniab hii iseseisvusaegseid kui hilisemaid novelle — stiilimuutus halluse suunas on hilisemate juures märgatav. i Leida Kibuvits kuulus samasse põlvkonda arbujatega ja Earl Ristikiviga. Tema raamatute maailmas kohtame arbujalikku vaimukust jä kirjelduslikku elavust, kohati ka hingeeluliste konfliktide teravasilmalist analüüsi. ©Neljapäeval, 20. jaan. kell 7.30 õ. T. Eesti. Majas loenguõhtu ÜLE KESKEA 1 — „Üksiidsak,; perekond,ühiskond**. @ Reedel, 21, jaan. keU 7.30 Tartu College'is tartu Instituudi ja Metsaülikooli korraldusel prof. T. Parmirigu loeng ,.Intiimsüs* armastus ja sugupoolte eesti kultuuris**. ©Laupäeval, 22. jaan. kell 7 õ. Eesti Majas Estonia orkestri 20. aastapäeva kontsert-pidu. Piihapäeval, 23. laan. kell 5 p. I. Peetri kirikus koguduse siafls-ringi kõne- ja ffShniõhtu. ©Pühapäeval, 23. jaan. kell 6 ö. Tartu .GoUege'is Nora-Maü KefB»3>. f ni. klavierikontsei^. • ^' Värskemad uudised loete VABA EESTLASEST"
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , January 18, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-01-18 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770118 |
Description
Title | 1977-01-18-08 |
OCR text | NEW, Y O R K — Pomopoodide vastu kavatseb New Yorgi kesklinna kodanike -ühing uut laadi „30da". iTsmelt tahetakse haikata pomopoode blokeerima, et ostjad sisse ei pääseks. Kava kohaselt piiraiks iga pomppoodi 200-- 300 inimest, i Ametivõimud on praegu veel kava vastu, kuna kar-detakse, et seetõttu võiks puhkeda .võitlusi. STQKHOLM — Rootsi televisiooni „Panorama" ©sitas programmi rahva rahulolematusest Poolas ja lida-Saksamaa kultuuritegelaste tagaikiusamisest. Eriti vapustav oli kuulda poola töölisit, k ^ ise oli võtnud osa töödis^ra-hutetest juimis ja kannatanud politsei vägivalla all. Intervjueeritaval oli julgust filmikaameras-se deklareerida: — Valitsus ei tohi rahva nimel väita midagi, mida meie ei usu. Reporter katsus Varssavis intervjueerida inimesi tänaval, 'kuid sai poliitilise poliis i ageiütide juuresoleku tõttu ainult puudulikke ja katkestatud vastuseid. WASHINGTON — Läänemaailmas kasvab meremeeste töötus. USA-^ on töötavate meremeeste arv langenud 66.000^1t 27.O004e. Hulk laevu on seisma jäänud. Samal ajal on venelased suurendanud oma kaiibalaevästikku 40% võrra ja harrastavad dumpmgut, kuna riik maksab, laevadele juurde ja meremeeste palgad oii madalad. Kokku on maailma kauba-laevastiku maht praegu u. 550 miljonit tonni ja kokku töötab maailmameredel poolteist miljonit meremeest. NEW Y O R K ; — Henry Kissin- .ger oli võrdiemisi shokeeritüd, ioii .kuulis, et Ameerika kesikkoo-li õpilased vähe teavad maailmapoliitikast ja 'maateadusest. Näiteks ilmnes, et võrdlemisi suur protsent õpilasi ei teadnud midagi araabia riikidest ja vaevalt oskasid maakaardil näidata, kus iikš või teine araabia riik asub. Veel suuremaks shokilis oli,, et iihes keskoolis Maine osariigis ainult kaks õpilast 30-nest õpilasest teadsiii, kes on Henry Kis-singer. NEW Y O R K — Ajaleht „New York Times soovitab lugejail osta Ira Lipmani raamatu „How to Protect Yoürself from Crime", niis sisaldab arvukalt nõuandeid, tused näiteks niisugustele klisi- . t,eo ohvriks. Raamat annab vastused näiteks niisukustele küsimustele: ikiüdas käituda, kui rööviti teid või kedagi teie sugulastest; kuidas kindlustada oma kodu, isikliku auto ja laste ohutus. Raamatu ühe jao pealkirjaks on ^Kuidas tänaval ellu jääda". Seal selgitatakse, nuks tuleb kanda kaasas teatud rahasummat seks puhuks, kui te jääte riisuja küüsi ninganiks ei ole vaja talle vastupanu osutada. Sealsamas soovitab autor tervet arsenali kaitsevahendid kurjategijate vastu, kaasa arvatud tulirelvad. Toronto eesti gaidid ei esine oma ettekannetega mitte ainult omavahelistel kokkutulekutel va!d viivad sageli noorte külakosti ka vanematele generatsioonidele. Pildi! näeme ühte gaidide grappi esinemas Toronto Eest5 Majas PensioEärid© Klubi Jõuluõhtml. Paremal dleMameerib Liis Tniuvert, Foto: J.Säägi Om seitungeid sääi tuhaadit, ja pagulatsi mitmit miljunit, lütsaimjs „Vaba Eestlana'*» St ollet joba 25 — sa ikki olnud eesti müš, kätt surun sul ma rõõmuga! Sa tule ikki vimgiga, V nink mede miiste vaimuga, m© tarenkoda soojenda! Jap! Ku ma Sind jälle siä®, teottun õkva tõus© päe, jxiiüs ing om tulvil ime iha! Om seitungeid s ^ tuhandit, ja pagulatsi mitmit miljunit, iMfe^iiuis ,,Vabä Eestiarie!^ li järele kokku seadnud: MIHKEL mUWSia Puhtalt ümber kirjutanud: MURIKATSI AADU Eesti üoorüiehe EKK käesoleva hooaja kolmas kontsert, laup., 8. jaan. õhtul, esitas Toronto publikule esmakordselt kahte noort USA helikunst-nikku — pianist Elizabeth Coxi ja ta venda tshellist Andrew Coxi, kelle ema on eestlanna ning isa ameeriklane. Kontserdi kava, mis paraku ei olnud kõige huvitavam, andis siiski põgusa ülevaate noorte taidurite talendist ning senisest arengust ja pakkus ka korduvaid võimalusi Imulajas-konnaga läheda kontakti saavutamiseks. Pärast J. S. Bachi mängleva Prantsuse Suid! pisut närvitsevat tõlgendamist, asus Elizabeth Cox L. van Beethoveni raskekaalulise Äppassionata Sonaadi kallale, kus ta võtmed ehk kogu õhtu kohta kõige positiivsemalt esile tulid. Pianist omab kiire ning Nämeeiister Qmh JERUUSALEMM Ontario Hamiltoni E. Seltsi Segakoori peaminister William Davis koos; ja H. Eesti Seltsi lihisel korraldu-abikaašaga ja, Toronto advokaadi i sel, toimus S. jaan. kohe peale Eddie Goodmaniga, kes on Onta-rio konservaitUvide parteis nõuandjaks, saabusid 'külaskäigule kirikut all saalis , ^ s t i luule ja teatri pärastlõuna". Saali kogunes kenalke hulk, umbes 100 rin-lisräeli. Arvatakse, et Davise kll= gis, luule- ja kunstisõpra ja laval laskäik Iisraeli on tihedalt seo-1 võttis istet külaline Torontost —- tud Ontarios lähemal ajal toimu-! Arvo Vabamäe. vate parlamendivalimistega. Ontario juutidel on Iisraeliga ilmselt väga tihedad sidemed kuna United Jewish Appeall rahakogumise aktsioon tõi Ontarios kokku 18 miljoni dollari suunise summa. synti Äüstraqlicis SYDNEY (MK) - 2. jaanuaril uppus õnnetult endise Brisbane'i Eesti Seltsi esimehe V. Kotdno-beli poeg Eduard, 24 a. koos oma lätlasest sõbraga, Atis:Vi9kne'ga Brisbanel lähedal Caloundra me-reraimal. Eduard Korknobel jalutades oma abikaasaga ja sõpradest abielupaariga täis riietuses rannaliival madalas vees, kui järšöcu jalge alt kadus liiv ja kõik neli 'sattusid veetõmbös uppumisohtu. Ap-plhüiüetele reageeris üks 15 aastane austraallasest noormees, kellel läks korda naised veest väljatõmmata, kuid mehed, kes olid sügavamal vees, tõmmati veekeerises kaugemale ja uppu-sid.-.' ^ • Ed. Korknobel oli elukutselt sisedekoraator ja alles hiljuti vad sammuvad" - Meksander j abiellunud. Võttis populaax^^^ ti noormehena osa kohapealsest Kava esimeses osas esitas A. Vabamäe deklamatsioone: ,yKi-sendad kõduma^" — Kalju Lepik, „Ma kuulutan" — Hendrik Visnapuu, „Maad ihkan" — Arved Viirlaid, ,,Elu tüli-' —r Gustav Suits, „Toi^" — Betti Älver, „Sü-giseselt" — Hannes Oja, ,yPäe-. , NEW Y O R K— Baiti Maailma-puhta tehnika, miüe juures -^l,^^^ missugune •koondab ook on vajatolei^^^^. ^ ülemaailmsed kull laidev km^ka joulme. Sonas^^ m vemi pomtühsmi meenutavale , koordineeritud tööks kolme Balti esimesele osale m^^J^l^r^^^ ja nende rahvaste kait-ssoomd,. mille madalregistn tee- = huvides, pidas New Yorgi Ees- i poolt. Proosadesse seatud täna-ma- koraaii, aga ka arendust, jaanuaril oma koos-iPäev - mees, naine ja surm. pianist suurepäraselt kuuldavale mis ühtlasi kujunes iulia- Esineja selgitas pisut selle kuul-tõi. Üleminek viimasele osale oli ^^^^ töö'üleandmise koosolekuks ' üemängu mõtet - naist leiad saa. Suuman. „öö söejoonised" Salme Ekbaum, „Mõt©ldes Sinule" — A,nts Vomm, „See, kel pole surma" — Tiina Tuvikene, „Minu muus*'--:- Bernard Kangro ja ;„Meri" — Friedebert Tuglas. Pärast lühikest vaheaega järgnes väike kuuldemäng „Mul ei 1 ole aega!" koostatud A.: Vabamäe eesti rahvatantsurühma tegevusest ning (koos balti noortega nende ühisest aktiviteedist. CIA yyedirekf^ri ümber WASHINGTON >- t J h e n d x» de senaitis on teltiklnud suur vastuseis Theodore T. Sorenseni kinnitamiseks Keskluure Agen^ tuuri (GIA) direktori tkohale. Arvatakse isegi, et uuš president Jimmy Carter lon smmitud Soren-seni nimetamisest loobuma ja valima kellegi teise sellele vastutusrikkale kohale. Senatis märgitakse, et Sorensenil puuduviad igasugused kogemused salaluure alal töötamiseks ning et ta ;c(n minevikus käitunud mitmel piüiiö selliselt, mis ei sobi CIA direktorile. Ta oli 'teatavasti üks president Kennedy lähemaid nöuand-T jäid kuld võttis Valgest Majast lahkumisel Ikaasa salajasi pabereid, millede põhjal ta kirjutas raamatu Kennedy admimstratsi^ oonist. Ta oli seotud ka Edward Kennedy kuriloiulša Ghappaquid-dioki looga ning on eemale hoidunud sõjaväeteenistusest põh-: jendusega, et sõjaväeteenistus on tema südametunnistxise vastu. Presidendiks valitud Garter . kaitseb siiski energiliselt Spren-seni, mainides, et süüdistiised tema vastu ön alusetud ning et ta jääb oma. nimetamise juurde. samuti väga hea — Elizabeth cox timdis end kohe^„kotlus ole- jggg^^„^gjt^j ^^^-^ Kesknõ-Äo-vaf' Inirete _passaazh.de ^juurde ^ aseesimees Ja EBKÜ esimees asudes. F. Chopini Ballaadid on T T V « O « - D W ^ . . . . imiar rieer. \ oma iseloomult amprovisatoor-j sed, värviderohked ja tehniliselt B8 Toronto Eesti' Seltsi, A/S Toronto Eesti Maja j ä Eesti Liit Kanadas juhatuse koostööl alga^ vad Toronto Eesti Maja loengute saalis sel nädalal loengud teemal „üle keskea". Esimesed loengud toimuvad neljapäeval, 20. jaan. kell 7.30. Esinevad psühhiaatrid dr. Priit Paas ja dr. Linda Sääsk ning kut^ selise sotsiaaltöö seisulcohalt Robert Kreem. E3!mene kokkutulek on mõeldud sissejuhatuseks teis-, tele. Aruifcluse alla tulevad meie ühiskonna tulevikuküsimused, üksikisikute ja perekondade probleemid, kaasaarvatud suguelu nooremas jj abielulahuitused, rasked. Ka on nad jutustavad, kuigi neil puudub täpne pro- J gramm. E. Cox mängis laupäeval | nimetatud helilooja neljandat Ballaadi, mis vaatavata liikuvale tempole, kaldub melanhoolsuses-se. Pala ettekanne õnnestus. Fee-nemadki nüansid tulid kuuldavale, mida soodustas läbimõeldud pedali kasutamine. Kava esimese poole lõpu kompositsioonina kuulsime S. Rachmaninoffi „Etu-deTabieauxi". Viimane, kuigi vaheldumisi sädelev ning sonaame, ei suutnud aga täita mõne niood-sama teose kohta. Kuigi Rach-maninoff suri alles 1943. a. on ta helikeel ometi põhiliselt romanti-iine ning tagasivaatev. Bartok, Tubin või isegi Debussy, oleks palju paremini sobinud. Programmi teist osa täitsid vend ning õde Coxid kahekesi. esitas Andrew kah-eestlastele.. Esimeheks järgmiserHst vasaikult ja paremalt poolt, mees istub laval ja surm vaid ettekujutuses. Vaesel naisel oli va-fcsnduseks alati ajapuudus, kuigi mees soovitas sageli, et lase p,jal joosta ja vaata ilu oma ümber; ela tänasele, mõeldes homsele ja meenuta vaid ilusat! Väga ilus elutõde! Kuuldemäng tõi esile naeru ja muigeid, kuna oli ju tuttav tänapäeva kiires elus kuuldud lause — Mul ei ole aega!" ^ ' Toronto Eesti, ühispanga juhatus kutsus surana läbi lahkunud jiüiatusliikme Artur Ekbaumi. asemele uueks juhatuse liikmeks ühispanga revisjonikomisjoni se- Teise kuuldemänguga „Põrgu-põhja uus peremees pastori ju-nise esimehe Karl:Randlaidi, kes j tnl", milline oli püdike A. H . on panga tegevusega seotud oi- Tammsaare rom.aanist. Pastori ja nud juba pikema aja j ooksul. Karl Randlaidi asemele kutsuti peremehe valieline jutuajamüie oli lõbus, meenutades paljudele revisjonikomisjoni EgbertRunge,'kunagi loetud romaani. Mõlemad kes on avalikkuses tuntud Eesti Skaud!sõprade. Seltsi energilise esimehena. Mõlemad nimetamised tulevad kinnitamisele Toronto Eesti tthispanga järgmisel peakoosolekul. ettekanded võeti suure kiiduavalduse ja kaua kestva aplausiga vastu. E. Kink -tänas esinejat ja (küla-lis nii rohkearvulise osavõtu eest, paludes laulukoori daamide peolt seatud kena ja maitsvat kohvilauda .külastada, et siis mõnusalt pisut mõtteid vahetada entusiastlik musitseerimine, üks I kuuldu ja nähtu üle: Istutigi yeöl *o Tvr r"^--^i-r"'A ^ ®^ ^"'^^^ ~ ^""^"^^s ei suut-ltükk aega koos enne kui^^^^^^^^^ te. ^ , Luc^i^hrfiood^- M mid tshello lihtsalt klaveriga hund tuiskavasse talveõhtusse. vus" ja „Ballaad^ Mõlemad on võistelda. Sama maksab osaliselt probleemideta palad, kusjuures ka BrahmsÜe järgneva Rachmai teine on tehnüiselt ja muusikali- ninoffi Sonaadi kohta. Sellest oli selt nõudlikum. IQirem tempo tõesti kahju. Omab ju AndrevI oleks „BaiIaadile" kasuks tulnud, ümara tooni ja võimeka tehnika. J. Brahmsi kahest Sonaadist Ka on ta muusikaline vaist ning esitas tsheUist laupäeval teise, op. maitse terved. Rachmaninoffi 99. Seda Kodimiaal suri 5. detsembril kirjanik Leida Kibuvits, iseseisvuse lõpuaastate silmapaistev romaani-ja novellikirjanik, kes oleks tuleval aastal pidanud öma 70-ndat sünnipäeva. Leida Kibuvits sündis 18. oktoobril 1907., Ta debüteeris a. 1932 Idi'- jastus Looduse romaanivõistlusel auhinnarsaanud romaaniga „Soo-muKtüdnik"; Romaani; peategelaseks on atsakas ja elu julge aguli-tüdruk — romaan oli eredaks värvilaiguks meie selleaegses nn..elu-läheduslikus halluses. Sama stiil jätkub Järgmises romaanis „Rahu-sõit". - Kibuvitsa ergas silm ja oskus, maaihna nüanšseeritult kujutada, pühitses võite romaanis „Paradii-si pärisperenaine'' (1934), mille peategelaseks on vananev näitlejanna. Teos sisaldab kirjeldustes haruldase järjekindlusega läbi viidud impressidnistiiku detailirik- Imšt, kõigi meeltega haaratud muljete vaheldusrikast sillerdamist Novellikogu „Ristjo Rõõm" (1938) koondab elujaatava huumoriga kirjutatud lugusid, neiski -on suur osa helkmeeleolude vahelduvusel. Presidendiks valitud James E. Carter nimetas riikliku Informatsiooni Agentuuri;, direktoriks ^ neegri John Reinhardti, välisministri asetäitja üldlvüsimuste alal. . John Reiiihardt saab sellega ühtlasi ka Ameerika Hääle raadio kõrgemaks juhiks, kaasaarvatud Ameerika - Hääl^ eestikeelsed saated. .:• John Reinhärdt on välisniinis-teeriumis neegritest kõige kõrge-mai ametiastmel olev isik. Va- • rem, president Lyndon Johnsoni : ajal, oli Informatsiooni Agentuuri juhiks ka neeger, Carl Rowen, kes aga kohal püsis lühikest aega. sonaati on õigustatult juures häiris veel Sonaadi pikkus, kutsutud Brahmsi Appässipna- JäUegI oleks mõni kaasaegsem taks. Helitöö on tunglev, mehine kompositsioon kohasem olnud, ja tugeva konstruktsiooniga, nii Tundsime samuti puudust ühest js, i tshellistile kui ka pianistile esi- Bachi tshello soolosonaadist. M - elu lesena või tab see suuri nõudmisi. Kahjuks sapalana mängisid Coxid Liidigi ülisikuna, lapsed perekonnaprob- ei pääsenud aga Sonaat väärikalt »Eesti tantsu". Kunstnikele anne-leepide keerises jne. Osavõtu- esile. OU see tshellisti istumis- tati lill! ja aplodeeriti soojalt. ^3iaks$l. . ,koM, ta-instrpnent või-pianisti ..• vanemas eas, Väga ilus ja meeldejääv õhtu uue aasta alguseks Hamiltoni rahvale. Tänu Idilakosti toojale ja ikaasasõitjatele! • • E . L . - - ' M:,Ü Ü A Küsida Andy, tel. 416/259-6892 Aadress: 34, 36th St. Toronto. Ont. M8W 3K9 Stalinismi ajastul pidi kirjanik veetma aastaid vangilaagris. Koju pääsenuna üritas ta jätkata kirjanduslikku tegevust. Novellikogu ,JElagu inimene!" (1962) hõlniab hii iseseisvusaegseid kui hilisemaid novelle — stiilimuutus halluse suunas on hilisemate juures märgatav. i Leida Kibuvits kuulus samasse põlvkonda arbujatega ja Earl Ristikiviga. Tema raamatute maailmas kohtame arbujalikku vaimukust jä kirjelduslikku elavust, kohati ka hingeeluliste konfliktide teravasilmalist analüüsi. ©Neljapäeval, 20. jaan. kell 7.30 õ. T. Eesti. Majas loenguõhtu ÜLE KESKEA 1 — „Üksiidsak,; perekond,ühiskond**. @ Reedel, 21, jaan. keU 7.30 Tartu College'is tartu Instituudi ja Metsaülikooli korraldusel prof. T. Parmirigu loeng ,.Intiimsüs* armastus ja sugupoolte eesti kultuuris**. ©Laupäeval, 22. jaan. kell 7 õ. Eesti Majas Estonia orkestri 20. aastapäeva kontsert-pidu. Piihapäeval, 23. laan. kell 5 p. I. Peetri kirikus koguduse siafls-ringi kõne- ja ffShniõhtu. ©Pühapäeval, 23. jaan. kell 6 ö. Tartu .GoUege'is Nora-Maü KefB»3>. f ni. klavierikontsei^. • ^' Värskemad uudised loete VABA EESTLASEST" |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-01-18-08