Vaba eestlane , January 18, 1977

              NEW, Y O R K — Pomopoodide
vastu kavatseb New Yorgi kesk­linna
kodanike -ühing uut laadi
„30da". iTsmelt tahetakse haikata
pomopoode blokeerima, et ost­jad
sisse ei pääseks. Kava koha­selt
piiraiks iga pomppoodi 200--
300 inimest, i Ametivõimud on
praegu veel kava vastu, kuna kar-detakse,
et seetõttu võiks puhke­da
.võitlusi.
STQKHOLM — Rootsi televisi­ooni
„Panorama" ©sitas program­mi
rahva rahulolematusest Poo­las
ja lida-Saksamaa kultuurite­gelaste
tagaikiusamisest. Eriti va­pustav
oli kuulda poola töölisit,
k ^ ise oli võtnud osa töödis^ra-hutetest
juimis ja kannatanud
politsei vägivalla all. Intervjuee­ritaval
oli julgust filmikaameras-se
deklareerida: — Valitsus ei to­hi
rahva nimel väita midagi, mi­da
meie ei usu. Reporter katsus
Varssavis intervjueerida inimesi
tänaval, 'kuid sai poliitilise polii­s
i ageiütide juuresoleku tõttu ai­nult
puudulikke ja katkestatud
vastuseid.
WASHINGTON — Läänemaail­mas
kasvab meremeeste töötus.
USA-^ on töötavate meremeeste
arv langenud 66.000^1t 27.O004e.
Hulk laevu on seisma jäänud. Sa­mal
ajal on venelased suurenda­nud
oma kaiibalaevästikku 40%
võrra ja harrastavad dumpmgut,
kuna riik maksab, laevadele juur­de
ja meremeeste palgad oii ma­dalad.
Kokku on maailma kauba-laevastiku
maht praegu u. 550
miljonit tonni ja kokku töötab
maailmameredel poolteist miljo­nit
meremeest.
NEW Y O R K ; — Henry Kissin-
.ger oli võrdiemisi shokeeritüd,
ioii .kuulis, et Ameerika kesikkoo-li
õpilased vähe teavad maailma­poliitikast
ja 'maateadusest. Näi­teks
ilmnes, et võrdlemisi suur
protsent õpilasi ei teadnud mida­gi
araabia riikidest ja vaevalt os­kasid
maakaardil näidata, kus
iikš või teine araabia riik asub.
Veel suuremaks shokilis oli,, et
iihes keskoolis Maine osariigis
ainult kaks õpilast 30-nest õpila­sest
teadsiii, kes on Henry Kis-singer.
NEW Y O R K — Ajaleht „New
York Times soovitab lugejail os­ta
Ira Lipmani raamatu „How to
Protect Yoürself from Crime",
niis sisaldab arvukalt nõuandeid,
tused näiteks niisugustele klisi-
. t,eo ohvriks. Raamat annab vas­tused
näiteks niisukustele küsi­mustele:
ikiüdas käituda, kui röö­viti
teid või kedagi teie sugulas­test;
kuidas kindlustada oma ko­du,
isikliku auto ja laste ohutus.
Raamatu ühe jao pealkirjaks on
^Kuidas tänaval ellu jääda". Seal
selgitatakse, nuks tuleb kanda
kaasas teatud rahasummat seks
puhuks, kui te jääte riisuja küü­si
ninganiks ei ole vaja talle vas­tupanu
osutada. Sealsamas soovi­tab
autor tervet arsenali kaitse­vahendid
kurjategijate vastu,
kaasa arvatud tulirelvad.
Toronto eesti gaidid ei esine oma ettekannetega mitte ainult omavahelistel kokkutulekutel va!d
viivad sageli noorte külakosti ka vanematele generatsioonidele. Pildi! näeme ühte gaidide grappi
esinemas Toronto Eest5 Majas PensioEärid© Klubi Jõuluõhtml. Paremal dleMameerib Liis Tniuvert,
Foto: J.Säägi
Om seitungeid sääi tuhaadit,
ja pagulatsi mitmit miljunit,
lütsaimjs „Vaba Eestlana'*»
St ollet joba 25 —
sa ikki olnud eesti müš,
kätt surun sul ma rõõmuga!
Sa tule ikki vimgiga, V
nink mede miiste vaimuga,
m© tarenkoda soojenda!
Jap! Ku ma Sind jälle siä®,
teottun õkva tõus© päe,
jxiiüs ing om tulvil ime iha!
Om seitungeid s ^ tuhandit,
ja pagulatsi mitmit miljunit,
iMfe^iiuis ,,Vabä Eestiarie!^
li järele kokku seadnud: MIHKEL mUWSia
Puhtalt ümber kirjutanud: MURIKATSI AADU
Eesti üoorüiehe
EKK käesoleva hooaja kolmas
kontsert, laup., 8. jaan. õhtul, esi­tas
Toronto publikule esmakord­selt
kahte noort USA helikunst-nikku
— pianist Elizabeth Coxi ja
ta venda tshellist Andrew Coxi,
kelle ema on eestlanna ning isa
ameeriklane. Kontserdi kava,
mis paraku ei olnud kõige huvi­tavam,
andis siiski põgusa üle­vaate
noorte taidurite talendist
ning senisest arengust ja pakkus
ka korduvaid võimalusi Imulajas-konnaga
läheda kontakti saavuta­miseks.
Pärast J. S. Bachi mängleva
Prantsuse Suid! pisut närvitsevat
tõlgendamist, asus Elizabeth
Cox L. van Beethoveni raskekaa­lulise
Äppassionata Sonaadi kal­lale,
kus ta võtmed ehk kogu õh­tu
kohta kõige positiivsemalt esile
tulid. Pianist omab kiire ning
Nämeeiister Qmh
JERUUSALEMM Ontario Hamiltoni E. Seltsi Segakoori
peaminister William Davis koos; ja H. Eesti Seltsi lihisel korraldu-abikaašaga
ja, Toronto advokaadi i sel, toimus S. jaan. kohe peale
Eddie Goodmaniga, kes on Onta-rio
konservaitUvide parteis nõu­andjaks,
saabusid 'külaskäigule
kirikut all saalis , ^ s t i luule ja
teatri pärastlõuna". Saali kogu­nes
kenalke hulk, umbes 100 rin-lisräeli.
Arvatakse, et Davise kll= gis, luule- ja kunstisõpra ja laval
laskäik Iisraeli on tihedalt seo-1 võttis istet külaline Torontost —-
tud Ontarios lähemal ajal toimu-! Arvo Vabamäe.
vate parlamendivalimistega. On­tario
juutidel on Iisraeliga ilm­selt
väga tihedad sidemed kuna
United Jewish Appeall rahako­gumise
aktsioon tõi Ontarios
kokku 18 miljoni dollari suunise
summa.
synti Äüstraqlicis
SYDNEY (MK) - 2. jaanuaril
uppus õnnetult endise Brisbane'i
Eesti Seltsi esimehe V. Kotdno-beli
poeg Eduard, 24 a. koos oma
lätlasest sõbraga, Atis:Vi9kne'ga
Brisbanel lähedal Caloundra me-reraimal.
Eduard Korknobel jalutades
oma abikaasaga ja sõpradest abi­elupaariga
täis riietuses rannalii­val
madalas vees, kui järšöcu jalge
alt kadus liiv ja kõik neli 'sattu­sid
veetõmbös uppumisohtu. Ap-plhüiüetele
reageeris üks 15 aas­tane
austraallasest noormees,
kellel läks korda naised veest
väljatõmmata, kuid mehed, kes
olid sügavamal vees, tõmmati
veekeerises kaugemale ja uppu-sid.-.'
^ •
Ed. Korknobel oli elukutselt
sisedekoraator ja alles hiljuti
vad sammuvad" - Meksander j abiellunud. Võttis populaax^^^
ti noormehena osa kohapealsest
Kava esimeses osas esitas A.
Vabamäe deklamatsioone: ,yKi-sendad
kõduma^" — Kalju Le­pik,
„Ma kuulutan" — Hendrik
Visnapuu, „Maad ihkan" — Arved
Viirlaid, ,,Elu tüli-' —r Gustav
Suits, „Toi^" — Betti Älver, „Sü-giseselt"
— Hannes Oja, ,yPäe-.
, NEW Y O R K— Baiti Maailma-puhta
tehnika, miüe juures -^l,^^^ missugune •koondab
ook on vajatolei^^^^. ^ ülemaailmsed
kull laidev km^ka joulme. Sonas^^
m vemi pomtühsmi meenutavale , koordineeritud tööks kolme Balti
esimesele osale m^^J^l^r^^^ ja nende rahvaste kait-ssoomd,.
mille madalregistn tee- = huvides, pidas New Yorgi Ees- i poolt. Proosadesse seatud täna-ma-
koraaii, aga ka arendust, jaanuaril oma koos-iPäev - mees, naine ja surm.
pianist suurepäraselt kuuldavale mis ühtlasi kujunes iulia- Esineja selgitas pisut selle kuul-tõi.
Üleminek viimasele osale oli ^^^^ töö'üleandmise koosolekuks ' üemängu mõtet - naist leiad saa.
Suuman. „öö söejoonised"
Salme Ekbaum, „Mõt©ldes Sinu­le"
— A,nts Vomm, „See, kel pole
surma" — Tiina Tuvikene, „Minu
muus*'--:- Bernard Kangro ja
;„Meri" — Friedebert Tuglas.
Pärast lühikest vaheaega järg­nes
väike kuuldemäng „Mul ei
1 ole aega!" koostatud A.: Vabamäe
eesti rahvatantsurühma tegevu­sest
ning (koos balti noortega nen­de
ühisest aktiviteedist.
CIA
yyedirekf^ri ümber
WASHINGTON >- t J h e n d x»
de senaitis on teltiklnud suur vas­tuseis
Theodore T. Sorenseni
kinnitamiseks Keskluure Agen^
tuuri (GIA) direktori tkohale. Ar­vatakse
isegi, et uuš president
Jimmy Carter lon smmitud Soren-seni
nimetamisest loobuma ja
valima kellegi teise sellele vas­tutusrikkale
kohale. Senatis mär­gitakse,
et Sorensenil puuduviad
igasugused kogemused salaluure
alal töötamiseks ning et ta ;c(n
minevikus käitunud mitmel piüiiö
selliselt, mis ei sobi CIA direkto­rile.
Ta oli 'teatavasti üks presi­dent
Kennedy lähemaid nöuand-T
jäid kuld võttis Valgest Majast
lahkumisel Ikaasa salajasi pabe­reid,
millede põhjal ta kirjutas
raamatu Kennedy admimstratsi^
oonist. Ta oli seotud ka Edward
Kennedy kuriloiulša Ghappaquid-dioki
looga ning on eemale hoi­dunud
sõjaväeteenistusest põh-:
jendusega, et sõjaväeteenistus on
tema südametunnistxise vastu.
Presidendiks valitud Garter .
kaitseb siiski energiliselt Spren-seni,
mainides, et süüdistiised te­ma
vastu ön alusetud ning et ta
jääb oma. nimetamise juurde.
samuti väga hea — Elizabeth
cox timdis end kohe^„kotlus ole- jggg^^„^gjt^j ^^^-^ Kesknõ-Äo-vaf'
Inirete _passaazh.de ^juurde ^ aseesimees Ja EBKÜ esimees
asudes. F. Chopini Ballaadid on T T V « O « - D W ^
. . . . imiar rieer. \
oma iseloomult amprovisatoor-j
sed, värviderohked ja tehniliselt
B8
Toronto Eesti' Seltsi, A/S To­ronto
Eesti Maja j ä Eesti Liit
Kanadas juhatuse koostööl alga^
vad Toronto Eesti Maja loengute
saalis sel nädalal loengud teemal
„üle keskea".
Esimesed loengud toimuvad
neljapäeval, 20. jaan. kell 7.30.
Esinevad psühhiaatrid dr. Priit
Paas ja dr. Linda Sääsk ning kut^
selise sotsiaaltöö seisulcohalt Ro­bert
Kreem. E3!mene kokkutulek
on mõeldud sissejuhatuseks teis-,
tele. Aruifcluse alla tulevad meie
ühiskonna tulevikuküsimused,
üksikisikute ja perekondade
probleemid, kaasaarvatud sugu­elu
nooremas jj
abielulahuitused,
rasked. Ka on nad jutustavad,
kuigi neil puudub täpne pro- J
gramm. E. Cox mängis laupäeval |
nimetatud helilooja neljandat
Ballaadi, mis vaatavata liikuvale
tempole, kaldub melanhoolsuses-se.
Pala ettekanne õnnestus. Fee-nemadki
nüansid tulid kuuldava­le,
mida soodustas läbimõeldud
pedali kasutamine. Kava esimese
poole lõpu kompositsioonina
kuulsime S. Rachmaninoffi „Etu-deTabieauxi".
Viimane, kuigi va­heldumisi
sädelev ning sonaame,
ei suutnud aga täita mõne niood-sama
teose kohta. Kuigi Rach-maninoff
suri alles 1943. a. on ta
helikeel ometi põhiliselt romanti-iine
ning tagasivaatev. Bartok,
Tubin või isegi Debussy, oleks
palju paremini sobinud.
Programmi teist osa täitsid
vend ning õde Coxid kahekesi.
esitas Andrew kah-eestlastele..
Esimeheks järgmiserHst vasaikult ja paremalt poolt,
mees istub laval ja surm vaid et­tekujutuses.
Vaesel naisel oli va-fcsnduseks
alati ajapuudus, kuigi
mees soovitas sageli, et lase p,jal
joosta ja vaata ilu oma ümber;
ela tänasele, mõeldes homsele ja
meenuta vaid ilusat! Väga ilus
elutõde! Kuuldemäng tõi esile
naeru ja muigeid, kuna oli ju tut­tav
tänapäeva kiires elus kuuldud
lause — Mul ei ole aega!" ^ '
Toronto Eesti, ühispanga juha­tus
kutsus surana läbi lahkunud
jiüiatusliikme Artur Ekbaumi.
asemele uueks juhatuse liikmeks
ühispanga revisjonikomisjoni se-
Teise kuuldemänguga „Põrgu-põhja
uus peremees pastori ju-nise
esimehe Karl:Randlaidi, kes j tnl", milline oli püdike A. H .
on panga tegevusega seotud oi- Tammsaare rom.aanist. Pastori ja
nud juba pikema aja j ooksul.
Karl Randlaidi asemele kutsuti
peremehe valieline jutuajamüie
oli lõbus, meenutades paljudele
revisjonikomisjoni EgbertRunge,'kunagi loetud romaani. Mõlemad
kes on avalikkuses tuntud Eesti
Skaud!sõprade. Seltsi energilise
esimehena. Mõlemad nimetami­sed
tulevad kinnitamisele Toron­to
Eesti tthispanga järgmisel pea­koosolekul.
ettekanded võeti suure kiiduaval­duse
ja kaua kestva aplausiga
vastu.
E. Kink -tänas esinejat ja (küla-lis
nii rohkearvulise osavõtu
eest, paludes laulukoori daamide
peolt seatud kena ja maitsvat
kohvilauda .külastada, et siis mõ­nusalt
pisut mõtteid vahetada
entusiastlik musitseerimine, üks I kuuldu ja nähtu üle: Istutigi yeöl
*o Tvr r"^--^i-r"'A ^ ®^ ^"'^^^ ~ ^""^"^^s ei suut-ltükk aega koos enne kui^^^^^^^^^
te. ^ , Luc^i^hrfiood^- M mid tshello lihtsalt klaveriga hund tuiskavasse talveõhtusse.
vus" ja „Ballaad^ Mõlemad on võistelda. Sama maksab osaliselt
probleemideta palad, kusjuures ka BrahmsÜe järgneva Rachmai
teine on tehnüiselt ja muusikali- ninoffi Sonaadi kohta. Sellest oli
selt nõudlikum. IQirem tempo tõesti kahju. Omab ju AndrevI
oleks „BaiIaadile" kasuks tulnud, ümara tooni ja võimeka tehnika.
J. Brahmsi kahest Sonaadist Ka on ta muusikaline vaist ning
esitas tsheUist laupäeval teise, op. maitse terved. Rachmaninoffi
99. Seda
Kodimiaal suri 5. detsembril kir­janik
Leida Kibuvits, iseseisvuse
lõpuaastate silmapaistev romaani-ja
novellikirjanik, kes oleks tuleval
aastal pidanud öma 70-ndat sünni­päeva.
Leida Kibuvits sündis 18. oktoob­ril
1907., Ta debüteeris a. 1932 Idi'-
jastus Looduse romaanivõistlusel
auhinnarsaanud romaaniga „Soo-muKtüdnik";
Romaani; peategela­seks
on atsakas ja elu julge aguli-tüdruk
— romaan oli eredaks vär­vilaiguks
meie selleaegses nn..elu-läheduslikus
halluses. Sama stiil
jätkub Järgmises romaanis „Rahu-sõit".
-
Kibuvitsa ergas silm ja oskus,
maaihna nüanšseeritult kujutada,
pühitses võite romaanis „Paradii-si
pärisperenaine'' (1934), mille
peategelaseks on vananev näitle­janna.
Teos sisaldab kirjeldustes
haruldase järjekindlusega läbi vii­dud
impressidnistiiku detailirik-
Imšt, kõigi meeltega haaratud mul­jete
vaheldusrikast sillerdamist
Novellikogu „Ristjo Rõõm" (1938)
koondab elujaatava huumoriga kir­jutatud
lugusid, neiski -on suur osa
helkmeeleolude vahelduvusel.
Presidendiks valitud James E.
Carter nimetas riikliku Informat­siooni
Agentuuri;, direktoriks ^
neegri John Reinhardti, välismi­nistri
asetäitja üldlvüsimuste alal. .
John Reiiihardt saab sellega üht­lasi
ka Ameerika Hääle raadio
kõrgemaks juhiks, kaasaarvatud
Ameerika - Hääl^ eestikeelsed saa­ted.
.:•
John Reinhärdt on välisniinis-teeriumis
neegritest kõige kõrge-mai
ametiastmel olev isik. Va- •
rem, president Lyndon Johnsoni :
ajal, oli Informatsiooni Agentuu­ri
juhiks ka neeger, Carl Rowen,
kes aga kohal püsis lühikest aega.
sonaati on õigustatult juures häiris veel Sonaadi pikkus,
kutsutud Brahmsi Appässipna- JäUegI oleks mõni kaasaegsem
taks. Helitöö on tunglev, mehine kompositsioon kohasem olnud,
ja tugeva konstruktsiooniga, nii Tundsime samuti puudust ühest
js, i tshellistile kui ka pianistile esi- Bachi tshello soolosonaadist. M -
elu lesena või tab see suuri nõudmisi. Kahjuks sapalana mängisid Coxid Liidigi
ülisikuna, lapsed perekonnaprob- ei pääsenud aga Sonaat väärikalt »Eesti tantsu". Kunstnikele anne-leepide
keerises jne. Osavõtu- esile. OU see tshellisti istumis- tati lill! ja aplodeeriti soojalt.
^3iaks$l. . ,koM, ta-instrpnent või-pianisti ..•
vanemas eas,
Väga ilus ja meeldejääv õhtu
uue aasta alguseks Hamiltoni
rahvale. Tänu Idilakosti toojale
ja ikaasasõitjatele!
• • E . L . - - '
M:,Ü Ü A
Küsida Andy, tel. 416/259-6892
Aadress: 34, 36th St. Toronto.
Ont. M8W 3K9
Stalinismi ajastul pidi kirjanik
veetma aastaid vangilaagris. Ko­ju
pääsenuna üritas ta jätkata kir­janduslikku
tegevust. Novellikogu
,JElagu inimene!" (1962) hõlniab
hii iseseisvusaegseid kui hilise­maid
novelle — stiilimuutus hal­luse
suunas on hilisemate juures
märgatav. i
Leida Kibuvits kuulus samasse
põlvkonda arbujatega ja Earl Ris­tikiviga.
Tema raamatute maail­mas
kohtame arbujalikku vaimu­kust
jä kirjelduslikku elavust, ko­hati
ka hingeeluliste konfliktide
teravasilmalist analüüsi.
©Neljapäeval, 20. jaan. kell 7.30
õ. T. Eesti. Majas loenguõhtu
ÜLE KESKEA 1 — „Üksiidsak,;
perekond,ühiskond**.
@ Reedel, 21, jaan. keU 7.30 Tar­tu
College'is tartu Instituudi ja
Metsaülikooli korraldusel prof.
T. Parmirigu loeng ,.Intiimsüs*
armastus ja sugupoolte
eesti kultuuris**.
©Laupäeval, 22. jaan. kell 7 õ.
Eesti Majas Estonia orkestri 20.
aastapäeva kontsert-pidu.
Piihapäeval, 23. laan. kell 5
p. I. Peetri kirikus koguduse siafls-ringi
kõne- ja ffShniõhtu.
©Pühapäeval, 23. jaan. kell 6 ö.
Tartu .GoUege'is Nora-Maü KefB»3>. f
ni. klavierikontsei^. • ^'
Värskemad uudised loete
VABA EESTLASEST"