1977-01-18-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr: 4 VABA teMpäsval, ^ Tuesday, Jariuary 18,1977
igikord on tea-süsteem,
kasitud
vabade valva
kätte nii^'
eele on Mnd-põhilised
vaba-trüki-,
usu-,
lemonstratsioo^-
stuse-, elukoba
Jiadused. Demo-idusel
seab rah-
^tsejad ametisse
id järgmistel v^
letist kui ta vali-ivustust^
a rahui
kude diktatuuri-hakatud
sõna
It kasutama
itia südi aü
stid häbenema-tkartvat
tegevusi,
lihtsa naite, et
saksamaa kan-
Demokraatliku
st, siis näeme, et
|ei ole sellel riigiJ
urnist. Ida-Saksar-jndast
tegelikult
is on piiratud be-okastraattõkete-ivalitseb
kõmmu-
[iliktatuuri fe;õ!ge
itsiipide kohaselt.
5i vabadusi, mida
Idemokraatlike va-jda-
Saksamaal ei
ryõimutšeb rahvale
kommunistlik dik-jüütakse
varjata
llifcmn kui kömmu-demokraatia
sil-ätuuri
sisse sead-itades,
kus parem-luurid
on varisege
praegu Portuga-lias,
kus kommu-teide
juhid räagi-
Lnlt, et neile tuleb
[abadus, kuna see
võimaluseks de-
^:orra sisseseadmi-ja
Portugalis.
Jsieg, et kommunis-
(teofatud sõna „de-leks
asendada mie
Ivastab praktiliselt
uus president
kaalus ja valis
li ta koostas oma
Nüüd kus Carteri
ilmis, selgub, et see
|lt üks nooremaid
js ÜhendrüMdes ku-
Irinud. Valitsusliik-ieks
vanuseks on 51
res noorem minis-
'vanim ..59 ..aastane,
iri valitsuse 11 mi-ülikooli
.^haridusega.
|n käinud ülikoolis,
)ma õpinguid lõpeta-cäinistril
on doktori-ministrit
on lõpetar^
luskonna ja kolm
iuskonna.
(Järg lk. 3)
I
i
1;: H
te
I
Jj
VALVEARSir
NÄDALALÕPUL
22. Ja 23, jaan. on valvearstiks
i]T, Tari, tel. 922-3824.
iestlane Soomes
peavarjuta
Ajaleht „Suömeh Uutiset" kirju-rab
eestlasest Hugo Kerrist, kes on
Helsingis korterist v^lja tõstetud
ja asüh nüüd koos oAia kraamiga
lageda taeva all. -
Hugo Kerr abiellus soome naisega
Tallinnas ja' kolis aastal 1971
Soome, ta on olnud kohn aastat
Soome kodanik. Ta on olnud tule-tõi-
juja, kuid praegu ihna tö&ta ja
korterita. Sugulasi pole ei Sooines
ega Eestis.: '
üksfä asutus ei abista, - keegi ei
oska isegi nõu anda. Kerr ei saa
i-öötusetasu ega sotsiaalset abi. Ta
OÜ-etsinud tööd, aga pole leidnud
sobivat. Samuti pole Helsingis saada
odavamaid kortereid. Viimasel
iijal m KeiT katsunud saada majahoidja
tööd, seni asjata.
— Helsingis seisab tühjalt endine
nn. Eesti palee, ütleb Hugo
Kerr. (Mõeldes vist endist Eesti
Va|}ariigi saatkonda?) — Olen käi-md
presidendi juures maja võtit
kticimas ja olen nõus maja korda
seadma. Aga mulle öeldi, et härra
K^i&onen on ära reisinud. Loodan,
et ^uste tegijad teevad tulevikus
isimlikumaid seadusi ja arvesta-
\mä rohkem inimestega, kes on
.sabiimud kriisiolukorda. Keegi ei
oska mulle öelda, mida ma peak-
Jiin tegema. Lageda taeya all mar
gamine on väga ktUm!
EPL
Okupeeritud Eestis ihnuv ajaleht Ja Vasar" avaldab pikemajutuajanm^ möödmnadl novembri
algul Eestist Kanadas ja Ühessdräkides käinud torismignipi iHönetega. Grupp koosnes teatavast!
22-st mimesest kuid „S!rp ja Vasar** on infervfceerinüd koime^grupi lüget — kirjanikke
Enn Vetemaad ja Aadu HintI ning dir. Ä. Tamme. Huvita;val komhel j m ^^
gandalisi eesmärke ning kõ
jektiivsed.
koüne sõnavõtud on võrdlenüsi tagasihoidlikud ja paiguti väga ob-
Aksel Tamm kinnitab, et see-! mistes raaimatupoodides.
kordse reisi eesmärgiks polnud iHint ütles, et Ameerikas leidub
mitte üksnes ringivaatamme vaid I inimesi, kes mitmesugustel polii-ka
sõprussideriiete süvendamine
Kanada ja USA sõprusühingutega
ning sellele lisaks (kontaktide võtmine
Kanadas ning Ühendriikides
elavte väliseestlastega.
Aadu Hint lisas, et üks Toronto
kontsert oli aga mõeldud aa-nult
väliseestlastele ning selle
korraldasid need, kes on ise
Eestit külastanud ja „meisse
heasoovlikult suhtuvad".
Enn Vetemaa mainis, et eurooplastele
tundus Kanada
ühendriikidest kodusemana, mis
väljendub nü arhitektuuris kui ka
inimestevahelistes suhetes. Ta
kinnitab New Yorgi kohta, et
ühest küljest on see jpukas, kuid
teisest küljest deklasseerunud
lum. Kerjuseid ja hulguseid olevat
hirmuäratavad palju. Edasi
mainis ta, et
teda pani imetlema ameeriklaste
ehituskunst: pilyilõhkujaid
ehitatakse tohutult Wiresü ja
seejuures ülihea
tilistöl motüvidel hoiduvad • igasugustest
kontaktidest meie maa
inimestega, kliid samal ajal olevat
neid, kes neid kontakte otsivat.
Hint kinnitas ka Montrealis
kirglikult vanalinna konservee-rinüse
pooli" , • ;
Huvitaval kombel oli Aksel
Tamm väga vaimustatud Toron-to-
Teaduskeskusest (Science
Centre) ja kahetses, ©t tal poega
kaasas ei olnud, kes oleks sattunud
seal moodsasse tehnika maailma.
Aadu Hint kiitis eriti Kana-olevat
nende grupi "üles otsi- da koolide õppetehnikat, maininud
endine maadleja Nikolai j des, et näifclikustamine Kanada
Karklin, kes oli eriti rõõmus I koolides on väga kõrgel järjel,
kui ta kohtusmaadleja Johannes
Kotkaga.
Enn Vetemaa mainis, et ta kohtus
Torontos mitmel puhul sealsete
eestlastega, kes olid peami- j jnees/keda^ Kererigal oma
selt kunsti-, arhitektuuri- Ja, kanada sõidul olevat külastanud:
teatriinimesed, kes kord või fcor-JEnn Vetemaa kr^Äeeris teravalt
duvalt Eesti NSV-s käinud, on:ühendriikide filmitoodangut,
hästi kursis meie kultuurieluga; ^linnakse välja seksile, põnevuse-ning
tunnevad selle vastu suurt j efektidele ja staaridele,
ja sõbralikku huvi. „Kirjandus^
Nh Aadu Hint kui Aksel Tamm
ülistasid Vancouverit ning Hindi
arvates on see maailma ilusaim
linn. Ta kinnitas ka, et seal elavat
Kembi nimeline Pärnust pärit
Eesti Päevade
i^ärgivõistius
X Austraalia Eesti Päevade
üidtolnikond kuulutas välja päe-
\^ade märgi kavandite võistluse;
Tingimusteks on, et märgil peab
olema „X Eesti Päevad Austraa-
Sydney, 1978". Kasutada
Aksel Tamm nurises, et Ühendriikides
pannakse väga vähe rõhku
tõdkekirjanduse kirjastamisele.
Inimesed ei teadvat midagi nõukogude
kirjandusest ning nõuko-gude
raamatuid ei olevat kesk-inimestest
kohtusime Urve Ka-ruksiga,
kes on pärit Tallinnast
Koidu tänava kandist. Eda Sepa
kaudu sain tutvuda ka väliseestlaste
kunstiga, teiste hulgas tunnustatud
akvarellisti O. Timma-se
teostega, ^ t Hendritkšon tutvustas
mulle sealseid teatristiüe
ja -voole ning tema vahendamisel
kohtusin noorte teatrihüvilistega.
Noorte arhitektidega
vestluses tõusis esiplaanile Tallinna
vanaMnna teema^ nad on
Ta ütles ühtlasi, et Los Ängele-sis
oli tal olnudi huvitav kohtumine
prof. Puhveliga, kellel
olevat absoluutselt täiuslik kogu
eestikeelset kirjandust.
Kõik intervjueeritavad kütsid
ka mõningaid USA kunstimuuseumeid
ja kosmosemuuseumit ning
Enn Vetemaa ütles, et Ameerika
teatrit olevat talle tutvustanud
televisioonis psühholoogina töötav
Liivi Jõe.
Praost Helmut Piiri matusetalitus möödunud aasta 20. detsembril
Vancouveri Peetri kirikus. Paremal altarist istub õp. J. Juh •
kental, vasakul praost E. Kroeger ja õp. H. Keil. Ees parema!
abikaasa lastega. Vasakul osa kolleegidest, kenede arv oH matisel
üle 30. •
võib lühendeid, (kui need ei mõju
isegavailft. Kasutada ei või üle
kolme värvi. Rahvusl&ud motiivid
on teretulnud. Kavand tuleb
vatolstada l^Jkordseit loomuli-tot
suurusest ja lisada soovitus
märgi metalli ja valnüstamisvii-
.sMie kohta.
Slavand tuleb esitada hiljemalt
M, märtsiks 1977 märksõna all
.Rinnamärk". tuleb saata X
jE- Päevade peasekretärile, Syd-isey
Eesti Maja aadressil, 141
Gampbell St., Darlinghurt, 2010.
^SW, Australia. Lisada tuleb kin-mod
tnnbrik nime ja aadressiga.
Volitud kavandi autorile on mM-ratud
hüvitust 75 austraalia dol-averi
Vaü^mgaidMe
Juba mitu aastat on jaanuari teiselt poolel toimunud Kanada
Eesti Gäiderite Kogu korraldusel segaeeskavaline tuluõhtu ise-
Ibomuga üritus, millele on kesktalvest võetud nimeks TALIHA-<
RI. Neist iirituslst saadud laekumistea on toetatud eesti noorte,
eriti just gaidide tööd ja tegevust, kusjuures noored on toe-tajaile
vastutasuks andnud meeleoluka piilmpäevase par^^
Tänavuse Taliharjapeo ees- i Noored ise on vaimustuses oma
märk on jällegi -teatud eesmärgi | koori tööst ja püüavad kogu jõu-täitmiseks
ja seekordne ipuhastu- ga edasi
KINDLUSTUSBÜROO
Kõik kuidlastosliigid
953 Broadview Ave., Snitc 203
Toronto, Önt. M4k 2116
Tel. 461-89»8
lu läheb Toronto Eesti Vanem-gaidide
koorile Maveri ostmiseks.
Gaider Siiri Lepp, kes on
selle koori vanemaks, annabki
seletust tänavuse tuluõhtuga seotud
eesmärkidest ja koorist ene«
sest.
K. E. Gäiderite Kogusse kuuluvad
kõik gaidmaleva ulatuse
olevad gaiderid ja nooremgaide-rid,
kelle ülesandeks on noori
juhtida, neid toetada ja neile
mitmesuguseid vajalikke vahendeid
ja õppematerjale muretseda.
Noorte juhtidena on nad eriti
[ lähedal ja teadlikud neist muredest,
mis noorteorganisaisi-oonidel
olemas ja katsuvad
neid ise lahendada või kutsuvad
süs eesti ühiskonna omale appi
mõne suurema eesmärgi saavutamiseks.
H. KIRIK
Insurance
Agency
Süri Lepa jutust selgub, et koori
harjutused toimuvad Eesti Maja
noorteruumis. Seda ruumi kasutavad
praegu skaudid, gaidid ja
kcj^lmapäeviti ka rahvatantsijad,
kelledele alumised saalid on kitsaks
jäänud.
Noorte rumi valitseb.oma komitee,
kes registreerib soove
ruumide saamiseks ja kelle
käes on võtmed. Selle komitee
esimeheks on Enn Kiilaspea.
Andres Soom Montrealist.
vutas Ph. D. kraadi- Mechanical
Sngineeringu alal Wisobnsini üli-
•koolis, Madisonss.
VÄrske doktor sündis 1944. a.
Stokholmis. Keskhariduse omandas
ta Montreailis. Jätkates edasiõppimist
insenerialai McGüli ülikoolis,
Montrealis, omandas ta
seal BEng kraadi raech. eng. alal
1967. Pärast ülikooli lõpetamist
töötas 'ta aasta insenerina Shveit-sis
ja seBe järele Le Havrels,
Prantsusmaal, ühes suures töös-tusmasinate
valmistamise vabrikus.
Euroopast tagasi jõudes asus
A. Soom veebr. 1970 edasi õppima
prof. Bollingeri juurde Univ. of
Wisconsin, Madison, Wisc^ s^es
sealselt Mumni Ass'n stipendiumi
uurimistööks. Saavutas magistrikraadi
1971 - uiu-imistööga vibratsiooni
stunbutamise alal. Jätkas
uurimistööd akustika alal
doktorikraadi taotlemiseks, mille
saavutas nüüd, 1976.
Pressifotograaf Rein Valme,
kes hiljuti koos Sture Gustafsoniga
Proprause kirjaštuselvälja andis
praegi^t Tallinna, piltides kä.
sstleva raamatu „Estland" (tekstid
Gustaf sonilt), sai rootsi För-fattarfondüt
8000 kroonise autori-stipendiinni
ühenduses pilditeose
ilmumisega.'
Inglismaal lõpetas Loughbury
ülikooli magistri kraadiga (Mäs-ter
of Science) Toomas Ojasoo
Londonist. Toomas Ojasoo on varem
lõpetanud Exeteri ülikooli.
Töötas seejärele Bristoli linna
spordikeskuse juhatajana poolteist
aastat, asudes siis edasi õppima
Loughbury ülikooli tehno-
Tororito Eesti õngitsejate .k
-Jahimeeste Seltsi korraline aaista
peakoosolek toimub pühapäeval,
30. jaanuaril 1977. a. algusega W
3 p. 1. Toronto Eesti Maja alumisel
korrusel konverentsi ruumis
958 Broadview Ave. Toncmto.
Kõikidele seltsalükmetele on välja
saadetud koosoleku kutsed.
Juhul taaikellegile lükmele min-gil
p õ h j i ^ koosoleital^^^to
ole saabunud, palume käesolev
teadaanne võtta kutsena.
loogia osaikonda. Toomas Ojasoo
võtab osa eesti noortetööst Inglismaal
ja kuulub akadeemsliselt,
korp! Frat. Esticasse.
Dr. Andres Soom töötab assist,
professorina Wilfrid Laurier
Univ. (end. Waterlop Luth.
Univ.}, Watejrloos, Ont., Kanadas,
Ta peab loenguid
Meie vestlus on kaldunud kõr
vale, aga seoses noorteruumiga
selgub veel, et praegu on käimas
sinna toolide ostmise aktsioon.
Need on valgest puust kokkupandavad
toolid, kuhu seljatoele põ- kaitseprobleemidega,
letatakse sisse annetaja nimi.
Nende hinnaks hulgünüügü ori
$5.00. Praegu on juba mõniküm-
$14.56
alates 1974.
akustika aial, mis ühenduses
KIRIPOSTIGA
KiNDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexda?e, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
mend tooli olemas, aga kui lei-
Siiri Lepp ütleb, et Maver on | dub uusi annetuste tegijaid, süs
juba koorile tegelikult ostetud ja p n need teretulnud.
(Algus lk. 2)
" • • - . , = - • ' , •
ll-§t kabineti liikmest on üks
koor on seda juba oma harjutustel
kasutanud. Koor pani ise
omalt poolt-kolcku poole hinnast,
mõned noortesõbrad on viimasel
ajal oma toetusi saÄud, aga
puuduv summa on veel 600 dollari
suurune. Kui külastajaid on
sama palju kui eelmistel aastatel,
siis on võimalik selle peoga puuduv
summa saavutada.
Kuna on juba nimetatud, et uue
klaveri saatel toimub harjutamine,
siis kaldubki vestlus sellele
kuivõrd uue koosseisuga koor
jBut, üks katoliiklane ja üheksa oma u_u e ju_h i ju_h atu_se l on oma
protestanti, nende hulgas ka^ etoenud. Suri L^pp'üäeb!
Mterlast. Kabineti koosseisus on
fes kaks naist, neist üks must.
Üldiselt vskis Carter oma lähe-et
võtab enne aega 'kuni uUs koosseis
on oma endise (taseme tagasi
^ ^ -.^^ *- J saavutanud. Aga uus juhataja
mateks kaastoohsteks üldtuntud ^ ^ ^ ^ ^.^ oletada, et
ja kogemustega inimesed, mistot- j ^ kuu pärast peaks koori en-
" • ^ - _ o ^ mmm
M Ku- käes-Olema. Uue juhiga
jnne radikaalseks „mmoimf on ka väike muudatus. Kuigi G.
mise- polütikaks vaid piki kesk- akordionimängija,
. Minnes nüüd tagasi Taliharjapeo
sisulise külje juurde mainib
Siüi Lepp, et kavas on laule sopran
õnne Laikvelt, deklamatsioon
Lydia Vohult, Iklaveripala esitab
Nora-Mall Kerson ja nende ikõr-val.
esineb muidugi noorte oona
koor.
Samal, ajal istuvad külalised
kohvilauas, kus
serveerivad kohvi Ja s
TiSse saatmise kulude osaliseks
katmiÄs ja 1^76. a. tuludega
muretseti õppematerjale, osteti
lipkondadele kanuusid ja vibusid,
samuti aidati mõnel määral kaasa
ka noopteruumi sisustamiseks.
Need tulud on kasutatud noorte
Küsides kuivõrd on edmiste töö edutamiseks ja ta julgeb loo-
, _.. . aastate tuluõhtud šuuitnud oma,ta, et sama noorte tööd hindav
teed kulgevate ühendrflMde sam-^jjg^^ eesmärke täita, vastab Süri Lepp,}s^nislkond kujundab eeloleva
lamde sumiamlsefog. rü, kuhu teise instrumendina Ui- et 1975. a. laekumised kasutati j Taliharjapeo uut eesmärki täit-
' tub toio Kiüaspea kontrabaissil. tüdrukute Rootsi mMllmdaag- südaital
Kohvilaua ajal on ka tüdrukute
oma programm. Hubane küünlavalguse
miljöö on aastatega ^a-nud
üheks Taliharjapeo osaks,
mis on leidnud hindamist Samal
ajal ön veel rohkete võitudega loterii,
kus võitudeks palju käsitöid.
Pidu toimub pühapäeval. 30.
jaan. ikell 1 päeval Eesti Maja
suures S£^is.
Jõululiiklus Gotlandi ja mandri
vahel oli tugevasti häiritud külmast
Ja tormist.
Gotlandi laevad hilinesid 26-se-kundtmeetrilise
tormi tõttu tunduvalt
ja Visby sadamais pidid 450
reisijat laeval ootama 10 tundi enne
kui M/S Visby kapten Julius
Pajuäär teele sai asuda tormi vaibumisel.
Laeval tuH aga võidelda
tugeva vastutuulega. Ka reisijad
Nynäshamnist Gotlandile pidid
kaua ootama.
¥@er@ihd€scastca§
$23.56
$12.50
$30.-"
$15.50
$8.50
ÜSA-ss
$26.
$14.
. LENNUPOSTIGA ülemerie-maadesse:
Aastas $60.—, poolaastas $30.50, veerandaastas $15.5®
Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 35 cejita.
Kanada aadressidele paSnme märkida ,,POSTAL COBE" Ja
USA aadressidele :,v2IF CODE" ' ^ ^
Pangatshekk või posti rahakaart
Free Estoman PnbÜshers 1 ^
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastad /
veerasadaastaks ~ tavalise /kirip<jstigaaktes„----"
197 -.Tellimise katteks lisan 0
/ tshekiga /
CEBtJXniZIl
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 18, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-01-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770118 |
Description
| Title | 1977-01-18-03 |
| OCR text |
Nr: 4 VABA teMpäsval, ^ Tuesday, Jariuary 18,1977
igikord on tea-süsteem,
kasitud
vabade valva
kätte nii^'
eele on Mnd-põhilised
vaba-trüki-,
usu-,
lemonstratsioo^-
stuse-, elukoba
Jiadused. Demo-idusel
seab rah-
^tsejad ametisse
id järgmistel v^
letist kui ta vali-ivustust^
a rahui
kude diktatuuri-hakatud
sõna
It kasutama
itia südi aü
stid häbenema-tkartvat
tegevusi,
lihtsa naite, et
saksamaa kan-
Demokraatliku
st, siis näeme, et
|ei ole sellel riigiJ
urnist. Ida-Saksar-jndast
tegelikult
is on piiratud be-okastraattõkete-ivalitseb
kõmmu-
[iliktatuuri fe;õ!ge
itsiipide kohaselt.
5i vabadusi, mida
Idemokraatlike va-jda-
Saksamaal ei
ryõimutšeb rahvale
kommunistlik dik-jüütakse
varjata
llifcmn kui kömmu-demokraatia
sil-ätuuri
sisse sead-itades,
kus parem-luurid
on varisege
praegu Portuga-lias,
kus kommu-teide
juhid räagi-
Lnlt, et neile tuleb
[abadus, kuna see
võimaluseks de-
^:orra sisseseadmi-ja
Portugalis.
Jsieg, et kommunis-
(teofatud sõna „de-leks
asendada mie
Ivastab praktiliselt
uus president
kaalus ja valis
li ta koostas oma
Nüüd kus Carteri
ilmis, selgub, et see
|lt üks nooremaid
js ÜhendrüMdes ku-
Irinud. Valitsusliik-ieks
vanuseks on 51
res noorem minis-
'vanim ..59 ..aastane,
iri valitsuse 11 mi-ülikooli
.^haridusega.
|n käinud ülikoolis,
)ma õpinguid lõpeta-cäinistril
on doktori-ministrit
on lõpetar^
luskonna ja kolm
iuskonna.
(Järg lk. 3)
I
i
1;: H
te
I
Jj
VALVEARSir
NÄDALALÕPUL
22. Ja 23, jaan. on valvearstiks
i]T, Tari, tel. 922-3824.
iestlane Soomes
peavarjuta
Ajaleht „Suömeh Uutiset" kirju-rab
eestlasest Hugo Kerrist, kes on
Helsingis korterist v^lja tõstetud
ja asüh nüüd koos oAia kraamiga
lageda taeva all. -
Hugo Kerr abiellus soome naisega
Tallinnas ja' kolis aastal 1971
Soome, ta on olnud kohn aastat
Soome kodanik. Ta on olnud tule-tõi-
juja, kuid praegu ihna tö&ta ja
korterita. Sugulasi pole ei Sooines
ega Eestis.: '
üksfä asutus ei abista, - keegi ei
oska isegi nõu anda. Kerr ei saa
i-öötusetasu ega sotsiaalset abi. Ta
OÜ-etsinud tööd, aga pole leidnud
sobivat. Samuti pole Helsingis saada
odavamaid kortereid. Viimasel
iijal m KeiT katsunud saada majahoidja
tööd, seni asjata.
— Helsingis seisab tühjalt endine
nn. Eesti palee, ütleb Hugo
Kerr. (Mõeldes vist endist Eesti
Va|}ariigi saatkonda?) — Olen käi-md
presidendi juures maja võtit
kticimas ja olen nõus maja korda
seadma. Aga mulle öeldi, et härra
K^i&onen on ära reisinud. Loodan,
et ^uste tegijad teevad tulevikus
isimlikumaid seadusi ja arvesta-
\mä rohkem inimestega, kes on
.sabiimud kriisiolukorda. Keegi ei
oska mulle öelda, mida ma peak-
Jiin tegema. Lageda taeya all mar
gamine on väga ktUm!
EPL
Okupeeritud Eestis ihnuv ajaleht Ja Vasar" avaldab pikemajutuajanm^ möödmnadl novembri
algul Eestist Kanadas ja Ühessdräkides käinud torismignipi iHönetega. Grupp koosnes teatavast!
22-st mimesest kuid „S!rp ja Vasar** on infervfceerinüd koime^grupi lüget — kirjanikke
Enn Vetemaad ja Aadu HintI ning dir. Ä. Tamme. Huvita;val komhel j m ^^
gandalisi eesmärke ning kõ
jektiivsed.
koüne sõnavõtud on võrdlenüsi tagasihoidlikud ja paiguti väga ob-
Aksel Tamm kinnitab, et see-! mistes raaimatupoodides.
kordse reisi eesmärgiks polnud iHint ütles, et Ameerikas leidub
mitte üksnes ringivaatamme vaid I inimesi, kes mitmesugustel polii-ka
sõprussideriiete süvendamine
Kanada ja USA sõprusühingutega
ning sellele lisaks (kontaktide võtmine
Kanadas ning Ühendriikides
elavte väliseestlastega.
Aadu Hint lisas, et üks Toronto
kontsert oli aga mõeldud aa-nult
väliseestlastele ning selle
korraldasid need, kes on ise
Eestit külastanud ja „meisse
heasoovlikult suhtuvad".
Enn Vetemaa mainis, et eurooplastele
tundus Kanada
ühendriikidest kodusemana, mis
väljendub nü arhitektuuris kui ka
inimestevahelistes suhetes. Ta
kinnitab New Yorgi kohta, et
ühest küljest on see jpukas, kuid
teisest küljest deklasseerunud
lum. Kerjuseid ja hulguseid olevat
hirmuäratavad palju. Edasi
mainis ta, et
teda pani imetlema ameeriklaste
ehituskunst: pilyilõhkujaid
ehitatakse tohutult Wiresü ja
seejuures ülihea
tilistöl motüvidel hoiduvad • igasugustest
kontaktidest meie maa
inimestega, kliid samal ajal olevat
neid, kes neid kontakte otsivat.
Hint kinnitas ka Montrealis
kirglikult vanalinna konservee-rinüse
pooli" , • ;
Huvitaval kombel oli Aksel
Tamm väga vaimustatud Toron-to-
Teaduskeskusest (Science
Centre) ja kahetses, ©t tal poega
kaasas ei olnud, kes oleks sattunud
seal moodsasse tehnika maailma.
Aadu Hint kiitis eriti Kana-olevat
nende grupi "üles otsi- da koolide õppetehnikat, maininud
endine maadleja Nikolai j des, et näifclikustamine Kanada
Karklin, kes oli eriti rõõmus I koolides on väga kõrgel järjel,
kui ta kohtusmaadleja Johannes
Kotkaga.
Enn Vetemaa mainis, et ta kohtus
Torontos mitmel puhul sealsete
eestlastega, kes olid peami- j jnees/keda^ Kererigal oma
selt kunsti-, arhitektuuri- Ja, kanada sõidul olevat külastanud:
teatriinimesed, kes kord või fcor-JEnn Vetemaa kr^Äeeris teravalt
duvalt Eesti NSV-s käinud, on:ühendriikide filmitoodangut,
hästi kursis meie kultuurieluga; ^linnakse välja seksile, põnevuse-ning
tunnevad selle vastu suurt j efektidele ja staaridele,
ja sõbralikku huvi. „Kirjandus^
Nh Aadu Hint kui Aksel Tamm
ülistasid Vancouverit ning Hindi
arvates on see maailma ilusaim
linn. Ta kinnitas ka, et seal elavat
Kembi nimeline Pärnust pärit
Eesti Päevade
i^ärgivõistius
X Austraalia Eesti Päevade
üidtolnikond kuulutas välja päe-
\^ade märgi kavandite võistluse;
Tingimusteks on, et märgil peab
olema „X Eesti Päevad Austraa-
Sydney, 1978". Kasutada
Aksel Tamm nurises, et Ühendriikides
pannakse väga vähe rõhku
tõdkekirjanduse kirjastamisele.
Inimesed ei teadvat midagi nõukogude
kirjandusest ning nõuko-gude
raamatuid ei olevat kesk-inimestest
kohtusime Urve Ka-ruksiga,
kes on pärit Tallinnast
Koidu tänava kandist. Eda Sepa
kaudu sain tutvuda ka väliseestlaste
kunstiga, teiste hulgas tunnustatud
akvarellisti O. Timma-se
teostega, ^ t Hendritkšon tutvustas
mulle sealseid teatristiüe
ja -voole ning tema vahendamisel
kohtusin noorte teatrihüvilistega.
Noorte arhitektidega
vestluses tõusis esiplaanile Tallinna
vanaMnna teema^ nad on
Ta ütles ühtlasi, et Los Ängele-sis
oli tal olnudi huvitav kohtumine
prof. Puhveliga, kellel
olevat absoluutselt täiuslik kogu
eestikeelset kirjandust.
Kõik intervjueeritavad kütsid
ka mõningaid USA kunstimuuseumeid
ja kosmosemuuseumit ning
Enn Vetemaa ütles, et Ameerika
teatrit olevat talle tutvustanud
televisioonis psühholoogina töötav
Liivi Jõe.
Praost Helmut Piiri matusetalitus möödunud aasta 20. detsembril
Vancouveri Peetri kirikus. Paremal altarist istub õp. J. Juh •
kental, vasakul praost E. Kroeger ja õp. H. Keil. Ees parema!
abikaasa lastega. Vasakul osa kolleegidest, kenede arv oH matisel
üle 30. •
võib lühendeid, (kui need ei mõju
isegavailft. Kasutada ei või üle
kolme värvi. Rahvusl&ud motiivid
on teretulnud. Kavand tuleb
vatolstada l^Jkordseit loomuli-tot
suurusest ja lisada soovitus
märgi metalli ja valnüstamisvii-
.sMie kohta.
Slavand tuleb esitada hiljemalt
M, märtsiks 1977 märksõna all
.Rinnamärk". tuleb saata X
jE- Päevade peasekretärile, Syd-isey
Eesti Maja aadressil, 141
Gampbell St., Darlinghurt, 2010.
^SW, Australia. Lisada tuleb kin-mod
tnnbrik nime ja aadressiga.
Volitud kavandi autorile on mM-ratud
hüvitust 75 austraalia dol-averi
Vaü^mgaidMe
Juba mitu aastat on jaanuari teiselt poolel toimunud Kanada
Eesti Gäiderite Kogu korraldusel segaeeskavaline tuluõhtu ise-
Ibomuga üritus, millele on kesktalvest võetud nimeks TALIHA-<
RI. Neist iirituslst saadud laekumistea on toetatud eesti noorte,
eriti just gaidide tööd ja tegevust, kusjuures noored on toe-tajaile
vastutasuks andnud meeleoluka piilmpäevase par^^
Tänavuse Taliharjapeo ees- i Noored ise on vaimustuses oma
märk on jällegi -teatud eesmärgi | koori tööst ja püüavad kogu jõu-täitmiseks
ja seekordne ipuhastu- ga edasi
KINDLUSTUSBÜROO
Kõik kuidlastosliigid
953 Broadview Ave., Snitc 203
Toronto, Önt. M4k 2116
Tel. 461-89»8
lu läheb Toronto Eesti Vanem-gaidide
koorile Maveri ostmiseks.
Gaider Siiri Lepp, kes on
selle koori vanemaks, annabki
seletust tänavuse tuluõhtuga seotud
eesmärkidest ja koorist ene«
sest.
K. E. Gäiderite Kogusse kuuluvad
kõik gaidmaleva ulatuse
olevad gaiderid ja nooremgaide-rid,
kelle ülesandeks on noori
juhtida, neid toetada ja neile
mitmesuguseid vajalikke vahendeid
ja õppematerjale muretseda.
Noorte juhtidena on nad eriti
[ lähedal ja teadlikud neist muredest,
mis noorteorganisaisi-oonidel
olemas ja katsuvad
neid ise lahendada või kutsuvad
süs eesti ühiskonna omale appi
mõne suurema eesmärgi saavutamiseks.
H. KIRIK
Insurance
Agency
Süri Lepa jutust selgub, et koori
harjutused toimuvad Eesti Maja
noorteruumis. Seda ruumi kasutavad
praegu skaudid, gaidid ja
kcj^lmapäeviti ka rahvatantsijad,
kelledele alumised saalid on kitsaks
jäänud.
Noorte rumi valitseb.oma komitee,
kes registreerib soove
ruumide saamiseks ja kelle
käes on võtmed. Selle komitee
esimeheks on Enn Kiilaspea.
Andres Soom Montrealist.
vutas Ph. D. kraadi- Mechanical
Sngineeringu alal Wisobnsini üli-
•koolis, Madisonss.
VÄrske doktor sündis 1944. a.
Stokholmis. Keskhariduse omandas
ta Montreailis. Jätkates edasiõppimist
insenerialai McGüli ülikoolis,
Montrealis, omandas ta
seal BEng kraadi raech. eng. alal
1967. Pärast ülikooli lõpetamist
töötas 'ta aasta insenerina Shveit-sis
ja seBe järele Le Havrels,
Prantsusmaal, ühes suures töös-tusmasinate
valmistamise vabrikus.
Euroopast tagasi jõudes asus
A. Soom veebr. 1970 edasi õppima
prof. Bollingeri juurde Univ. of
Wisconsin, Madison, Wisc^ s^es
sealselt Mumni Ass'n stipendiumi
uurimistööks. Saavutas magistrikraadi
1971 - uiu-imistööga vibratsiooni
stunbutamise alal. Jätkas
uurimistööd akustika alal
doktorikraadi taotlemiseks, mille
saavutas nüüd, 1976.
Pressifotograaf Rein Valme,
kes hiljuti koos Sture Gustafsoniga
Proprause kirjaštuselvälja andis
praegi^t Tallinna, piltides kä.
sstleva raamatu „Estland" (tekstid
Gustaf sonilt), sai rootsi För-fattarfondüt
8000 kroonise autori-stipendiinni
ühenduses pilditeose
ilmumisega.'
Inglismaal lõpetas Loughbury
ülikooli magistri kraadiga (Mäs-ter
of Science) Toomas Ojasoo
Londonist. Toomas Ojasoo on varem
lõpetanud Exeteri ülikooli.
Töötas seejärele Bristoli linna
spordikeskuse juhatajana poolteist
aastat, asudes siis edasi õppima
Loughbury ülikooli tehno-
Tororito Eesti õngitsejate .k
-Jahimeeste Seltsi korraline aaista
peakoosolek toimub pühapäeval,
30. jaanuaril 1977. a. algusega W
3 p. 1. Toronto Eesti Maja alumisel
korrusel konverentsi ruumis
958 Broadview Ave. Toncmto.
Kõikidele seltsalükmetele on välja
saadetud koosoleku kutsed.
Juhul taaikellegile lükmele min-gil
p õ h j i ^ koosoleital^^^to
ole saabunud, palume käesolev
teadaanne võtta kutsena.
loogia osaikonda. Toomas Ojasoo
võtab osa eesti noortetööst Inglismaal
ja kuulub akadeemsliselt,
korp! Frat. Esticasse.
Dr. Andres Soom töötab assist,
professorina Wilfrid Laurier
Univ. (end. Waterlop Luth.
Univ.}, Watejrloos, Ont., Kanadas,
Ta peab loenguid
Meie vestlus on kaldunud kõr
vale, aga seoses noorteruumiga
selgub veel, et praegu on käimas
sinna toolide ostmise aktsioon.
Need on valgest puust kokkupandavad
toolid, kuhu seljatoele põ- kaitseprobleemidega,
letatakse sisse annetaja nimi.
Nende hinnaks hulgünüügü ori
$5.00. Praegu on juba mõniküm-
$14.56
alates 1974.
akustika aial, mis ühenduses
KIRIPOSTIGA
KiNDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexda?e, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
mend tooli olemas, aga kui lei-
Siiri Lepp ütleb, et Maver on | dub uusi annetuste tegijaid, süs
juba koorile tegelikult ostetud ja p n need teretulnud.
(Algus lk. 2)
" • • - . , = - • ' , •
ll-§t kabineti liikmest on üks
koor on seda juba oma harjutustel
kasutanud. Koor pani ise
omalt poolt-kolcku poole hinnast,
mõned noortesõbrad on viimasel
ajal oma toetusi saÄud, aga
puuduv summa on veel 600 dollari
suurune. Kui külastajaid on
sama palju kui eelmistel aastatel,
siis on võimalik selle peoga puuduv
summa saavutada.
Kuna on juba nimetatud, et uue
klaveri saatel toimub harjutamine,
siis kaldubki vestlus sellele
kuivõrd uue koosseisuga koor
jBut, üks katoliiklane ja üheksa oma u_u e ju_h i ju_h atu_se l on oma
protestanti, nende hulgas ka^ etoenud. Suri L^pp'üäeb!
Mterlast. Kabineti koosseisus on
fes kaks naist, neist üks must.
Üldiselt vskis Carter oma lähe-et
võtab enne aega 'kuni uUs koosseis
on oma endise (taseme tagasi
^ ^ -.^^ *- J saavutanud. Aga uus juhataja
mateks kaastoohsteks üldtuntud ^ ^ ^ ^ ^.^ oletada, et
ja kogemustega inimesed, mistot- j ^ kuu pärast peaks koori en-
" • ^ - _ o ^ mmm
M Ku- käes-Olema. Uue juhiga
jnne radikaalseks „mmoimf on ka väike muudatus. Kuigi G.
mise- polütikaks vaid piki kesk- akordionimängija,
. Minnes nüüd tagasi Taliharjapeo
sisulise külje juurde mainib
Siüi Lepp, et kavas on laule sopran
õnne Laikvelt, deklamatsioon
Lydia Vohult, Iklaveripala esitab
Nora-Mall Kerson ja nende ikõr-val.
esineb muidugi noorte oona
koor.
Samal, ajal istuvad külalised
kohvilauas, kus
serveerivad kohvi Ja s
TiSse saatmise kulude osaliseks
katmiÄs ja 1^76. a. tuludega
muretseti õppematerjale, osteti
lipkondadele kanuusid ja vibusid,
samuti aidati mõnel määral kaasa
ka noopteruumi sisustamiseks.
Need tulud on kasutatud noorte
Küsides kuivõrd on edmiste töö edutamiseks ja ta julgeb loo-
, _.. . aastate tuluõhtud šuuitnud oma,ta, et sama noorte tööd hindav
teed kulgevate ühendrflMde sam-^jjg^^ eesmärke täita, vastab Süri Lepp,}s^nislkond kujundab eeloleva
lamde sumiamlsefog. rü, kuhu teise instrumendina Ui- et 1975. a. laekumised kasutati j Taliharjapeo uut eesmärki täit-
' tub toio Kiüaspea kontrabaissil. tüdrukute Rootsi mMllmdaag- südaital
Kohvilaua ajal on ka tüdrukute
oma programm. Hubane küünlavalguse
miljöö on aastatega ^a-nud
üheks Taliharjapeo osaks,
mis on leidnud hindamist Samal
ajal ön veel rohkete võitudega loterii,
kus võitudeks palju käsitöid.
Pidu toimub pühapäeval. 30.
jaan. ikell 1 päeval Eesti Maja
suures S£^is.
Jõululiiklus Gotlandi ja mandri
vahel oli tugevasti häiritud külmast
Ja tormist.
Gotlandi laevad hilinesid 26-se-kundtmeetrilise
tormi tõttu tunduvalt
ja Visby sadamais pidid 450
reisijat laeval ootama 10 tundi enne
kui M/S Visby kapten Julius
Pajuäär teele sai asuda tormi vaibumisel.
Laeval tuH aga võidelda
tugeva vastutuulega. Ka reisijad
Nynäshamnist Gotlandile pidid
kaua ootama.
¥@er@ihd€scastca§
$23.56
$12.50
$30.-"
$15.50
$8.50
ÜSA-ss
$26.
$14.
. LENNUPOSTIGA ülemerie-maadesse:
Aastas $60.—, poolaastas $30.50, veerandaastas $15.5®
Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 35 cejita.
Kanada aadressidele paSnme märkida ,,POSTAL COBE" Ja
USA aadressidele :,v2IF CODE" ' ^ ^
Pangatshekk või posti rahakaart
Free Estoman PnbÜshers 1 ^
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastad /
veerasadaastaks ~ tavalise /kirip |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-01-18-03
