0022a |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
y Lfak4 VABA EESTLANE kotaapieral 90 Jaanuaril 1M5 — Wettoeaday Jaa 30 1965 Nr 5 Kuidas tshekistld pidasid inimjahti Eesti metsavendade hukkumine reetmise tulemusena Kujutada tsheklste „rahva sõpradena ja tema huvide eest lõitlejaina" - seda agitpropl korral-dust püüab kommunistlik ajakirjandus hoolikalt täita On kujundatud ulatuslik „erikirjasaatjate" wlrk kes tihedas koostöös vastavate organitega" sepitsevad nõuetavaid lugusid tshekistide hea-tegudest olgu need siis StalinI Beria Serovl Hrushtshovl %õi Shclepini ajal sooritatud teod Ka okup Eesti komm ajakirjandus pingutab jõudu Eesti pinnal tegutsenud ja tegutsevate tshekist i„ !„ nnricu- - teremlsel Ka siin terutsevad vastavad „erikirjasaatjad" Aga need on suures jnaalimistuhinas" ilma et nad seda tahtnud oleks mitmeti paljastanud seda inimjahti mis tshe-- j kistid Eesti pinnal pidanud ja praegugi seel peavad Eriti rohkesti on nende läbi teatavaks saanud ( lugusid selle kohta kuidas metsadesse põgenenud end sõdurid põllumehed ja haritlased ennast 1—20 aastat tarjanud kas sõna otseses mõttes põranda all asudes tõi valepassidega elanud või j muul titsil tshekistide eest varjuda osanud J ühest uuemast tshekistide eri ära et Kaljukivil on sidemeid ka vastu niikaugele läinud et nime-- kirjasaatja" kirjeldusest kuuleme Tallinnaga Je et Just praegu istub tas talle k oma sõpradpõranda- - __ ~A4I 41teVnett n m a ris Pärnus 20-aasta- ne Jaan Pilvet keda Oskar ise Audrust linna too-ki- st nud Ja keda ta Tallinna rongile peab Juhtima Pilvetil on kaasas Kaljukivi poolt Tallinna lakitata-raks-" vaid kirju (Pilvet on koos Teo- - liii mitauguiu unoincuju äaj- - rust okupeeritud maal Selle on kirjutanud Haspli nimeline tshe- - JSov Estonias" (läbistab 9 1 lehenumbrit nov-det- s vahetusel 1964) Kangelaseks rahva sõb- - katsutakse selles loos teha eestlasest tshekisti Jaan Poderit kes olevat pärit Tallinnast sünd 1912 1940 a RO-- s — rahva oma- - kaitses (röövlid omavahel") gutsenud ja samal ajal parteisse astunud Kus tegutses sõja ajal seda ei märgita Langes järje-kordsel inimjahil Tallinnas ühe metsavenna käe läbi aprillis 1948 (Kuidas sellest allpool) Kuidas toimusid Põderi kan-gelasteod" mida järgnevail põl-vedel oleks tarvis meeles pidada ja eeskujuks võtta nagu tshekist rõhutab sellest saame tema kir-jelduse kokkuvõtlikus ümberju-tustuses teada järgmist Ants KaljukUi — 4ulm" Tshekistld on saanud andmeid (1947 a) et Pärnumaal Audrus varjab ennast grupp metsavendi kelle Juhiks end sõdur Ants Kal-jukivi Tshekistld kutsuvad teda Julmaks" nähtavasti nende ka-ristuste" mõjul mis metsavennad kommunistide käsilaste juures „täidc saatnud" Haspli järele aga olevat Kaljukivi tapnud naisi ja lapsi ja süütuid inimesi! Aga kui Põderil das ka tshekistid ei pinguta Kai- - sikasjunl Talle muretsetakse ko-Juki- vi nad tabada ei suuda Kuni Euni erikorter tuleb äraandja See on Kaljukivil langeb alekurjecri olnriks kaasmetsavend temaga koos See kelle juurde pidi Uho aasta ennast varja-- Kaljukivi ülesandel minema on nud end kooliõpetaja Kas när- - elukoht Toompuies-vld- e Ulesütlemiso tagajärjel või teel Kuidas valekurjeer tema põhjusel läheb tn rpeturi juurde pääseb Ja kontakti siab Saatnud Pärnu organile" ellest lähemalt ei kirjutata kuid kirja Ja nõudnud kokkuspamist juhtiva JulgestustegHasega Tal-linnast Nüüd algabki Põderi kangelastegude" sari Sest see on tema kes Tallinnast Pärnu saadetakse reeturiga kohtumise-le Kokkulepitud märkide" Juh-timisel saavad reetur Ja Põder Ühes Pärnu õllepocs kokku Pär nu tshekistid on reeturilo juba varjunimegl Jõudnud anda —„Os-- 1 kar" Esimene saak reeturilt on tshe- - kistile suurepärane Oskar räägib Mihkel Ervart kõrtsmikule olnud Kõrt- - simees sellest inimestele tõsiseks kaotus Birger eest kõigist tea-tada õhtul Birger j hobusel linna väravaid ei avatud Birgeli-l- e Väravad alles hommikul" Birger muutus ägedaks ja Avage komandant tea-tama et pääsesin Temal oodata Värava m KOnSUirüUlV nUllC -- —— — doriga grupi micmecu valmib kohe Os karit mitte arreteerida talle kor- - Pilvet Tallinna saata j kes Pilvet Audrus Erich Snxg muul teele ruttas i _ _f__ _!__ _ 1 XiiJaMlrnl n paIaa JR POISS SlUUa amm- - rida enne kui ta Jõuab oma kur-- jeeri ülesannete Tshekist metsavendade kurjeeruu Pilvet saab Tallinnas vaevalt Ja-la rongilt kui ta on Juba tvr Mis temaep Juhtus sellest ei kirjutata küll aga selgub kirjeldusest et ta on pidanud välja andma nime Ja aadressi kelle Juurde Kaljukivi i teda kirjadega oli saatnud! Nüüd ™ pahpHI n nlaan - maskeeri- - rta Uks tshekistidest Kaljukivi kurjeeriks ja saata see saadetist ära viima Selleks valitakse tshe- - kist Raun end Punase Krulli" tööline kes Põderi kaitse all karjääri teinud Muidugi on Pilveti ülestunnistustest" teada saadud et Kaljukivi sõbral Tal-linnas on Pilveti täiesti tund-matu Rauna ülesan de Jaoks põhjalikult kõigi ük ta Sorgi usalduse kuigi see võttis nädalaid aega on Juba ärevuses et Raun võib vääratada Ja siis on ta loetud sest Sõrg olevat tshekisti andmeil kiire otsustamis-- Ja te-gutsemisvõi-mega mees Kuid nad võivad kergemini hingata kui Raun viimaks tuleb et Sqrg saadab tema kui kurjeeriga kirja Kaljukivile sõidab klriaea Pärnu poole kuid Kaljukivini kiri muidugi ei jõua oli usalduses Rauna põletanud mõisa Parun Ja tema tütar Ina tõusid' korraga püsti Ja noor ntiu ütles-Jumal- " Ta pani oma väikesed pea Umber Rohkem ei näinud sulgus i jälle saali ütles sõdu-rile „Mluge sõdurite majasse puhkama" I Birger lahkus majast Kõman-- 1 dant läks tagasi Ja rahustas Ta teenril veini pakkuda Ja köögist toite Aga oli Ja lahkusid varsti Skytte riietus väljumiseks valvelolevale tunnimehele korralduse kutsuda linnatorni major Brömsen Unna ratsaväe ja teised ülikud ning leitnant Niis Pearson Tunni- - ERASTVERE ÜHING 2 Birger ei vastanud sellele mida Juhatati komandandi elamu Lühikese puhkuse Järgi sõitis Juurde Skytte oli algul pahane ta Jälle edasi Teel liikus inimesi et teda tülitati sest temal oli ku-ja kõik vaatasid väikesel hobusel lalised parun Tiesenhausen oma ratsutajat rootsi saabastes Ja ve- - noore Inaga Ja veel muid ne kasukas Birger Maid-- 1 inimesi ia raaKis mmesi narma- - j la kõrtsist ja Kambja kiriku poo-- tanud sõduriga eeskojas Kui i le suunduvast teeharust Peatus Skjtte kuulis Erast vere lahin-Van- a Kuuste kõrtsis Siin oli pai-- gust avas ta ukse kus küla-- Ju inimesi Ja Blrgeri kõrtsi naa- - Ilsed olid Sõdur nägi külaliste simlsel hüüti: ' seas ilusat mustajuukselist neidu j Venelane Väljas võib neid j Ja Erastvere parunit Tiesenhau-nallu- " seni Skytte ütles saali: Parun Sõdur astus leti juurde Ja kü- - Tiesenhausen Shermetjev oli kruusi õlut mille ta jõi vitanud Erastveres rootslased ja tühjaks ja Jutustas Erastveres lahingust rääkis ja kõik jäid sest oli Uiga suur olnud tasus õlle Ja Tartu Unna poo-le et kolonel Skyttele jõudis väsinud Tartu väravate ette Ent ja teatadi: avatakse järg misel vas-tas valvuritele- - kohe sest ma pean Skytele Erastveres hävitati kogu rootsi korpus Ja mina ainukesena sealt siia Kohe " kästi aVPnüaOP Kaljukivi plaan: anda juuumoci täitmisele asuda tõsta pahpH edasi Vello isik treenitakse Ja võitis Tshekistid päevad teatega Raun küll kunagi Sõrg käed Birger sest komandant ukse Skytte saaU külalisi lasi neile kü-laliste rahu rikutud kõik andis ülem Teda tütre möödus saali olla samas juurest saadeti teade Skyttele ja mees lahkus kohe Kolonel sõitis vatsti avati suure linnavarava saanis torni Juurde Keskqql jõud-uks pool kriiksuvatel hingedel ! sid kõik kutsutud isikud sinna ning Birger ratsutas Tartu linna peale leitnant Pearsoni üiUOlC iUiioVA iicu vw uv ' K-at-i fh Paim rtrtdo Nuud ' Leino Urm Feliks Krull Nende kontrolli" alla võtmine e! val-mistanud tshekistidele enam pai- - ju vaeva „ i Olles Sorg läbi metsavendade võrgule" jälile saanud o süsta- - takse likvideerida kõgepealt Ka- - JUK1V1 — „JUim ja ieua juu& Audrus Ag? kulub siiski tükk aega enne kui Pärnus närvitse-valt istuvale Põdrale sidevõrgu" kaudu tuleb reeturi teade: Täna õhtul läheb Kaljukivi Suurmägi tallu koosviibimisele mis arvata-vasti kestab hommikuni Põder kihutab öisel tunnil Audru teeris- - tile valvama Reetur oli oma töö" korralikult teinud-var- asel horn- - miKuiunnu jangeuw rvajuuv koos kolme sõbraga hobusel oma Puni poole sõites tshekistide sMe Üllatusest rabatud metsa- - vennad ei Jõudnud relvi tarvita-- da pealegi oli ülejõud suur Nen- - de saatus oli otsustatud Nüüd Peteti ka reetur Oskar kes oli om?-tö- ö teinud trellide taha! hilja kaas-põrandaalus- ed Järg Sorgi ja teiste kaes Jõudnud kõlas uus pauk Põder Koho pärast ahmis õhku ja kukkus! Kink aga sama saatuse osalisteks Sõrg ja I kargas püsti ja kadus põõsastes-tem- a sõbrad Tallinnas Vale-Pil-- 1 se andmed tema veti „töö" läbi on aadressid tshe-- 0htp osutusid õigeks — kistidel olemas Põder läheb ta- - ta ei lase Hirmunud tshekis-bam- a Sorgi esimest abi" Edgar tid talle põõsastesse Järgneda ei Palmi Tema korterisse Falkpargi ] julgenud See juhtus 17 apr 1948 tänaval pääsetakse pettuse Ja va-- 1 samal kohal kus praegu lega Palm tabatakso une pealt padja all leiduv tuleriist Jääb ka-sutamata Tshekistidel näib tema peidukorterl „plaan" teada ole-vat ahjupottide tagant tõmma-takse välja püstoleid Vahistatud Palm teeb meeleheitliku katse: tshekistidest piiratuna tungib ta akna juurde ja seda õlgadega pu rustades hüppab maja teiselt kor-ralt alla Aga enne kui jõuab üle plangu hüpata on tshekistid tal jalust kinni Sorgi vahistamine läheb palju lihtsamalt Vale-Pilve-t korral-dab- " talle kokkusaamise Palmiga kuhu tuleb temaga parajasti ajaks kui Palm juba käsist-Jalus- t seotuna tshekistide või-muses Nüüd avanevad Sorgi sil- - Skytte teatas koosolejaile Erastvere kurvast juhtumusest Mõned teadsid juba seda sest lin-navarava juurest oli edasi läinud Torni ruumi saabus vai-kus j? laual põlev küünal valgus-tas ähmaselt meeste tõsiseid nä-gusid Skytte jätkas: „Nüüd peak-sime vaenlasi lööma ma arvan nii et Sheremetjev pidutseb Erasteres Major Brömsen lah-kub kohe linnast kogu sõjaväega ja tasub vaenlasele hävituse eest" NUUd räägiti kolonelile vastu kõiki sõjaväge ei tohi Unnast eemaldada Sest kuskilt võiks tul-la uus venelaste salk Unna piira-ma sel juhul pole kedagi kes ki viga viskaks müürilt alla Lõpuks lepiti kokku et Major Brömsen läheb ratsaväega Erast-veress- e venelasi karistama kuigi Brömsen ise arvas et nad on en-did kindlasti valjapuhanud ja Peipsi Järve taha tagasi läinud Major Brömsen lahkus ratsa- - üksusega Tartust Järgmisel päe-val Teda saatis leitnant Pearson Birger ratsutas väikese hobusega teejuhina ees Tartust oli talle an-tud uus rootsi sõjaväe sinel ja müts Brömsen jäi peatuma õhtul ühte kõrtsi Kõik sõdurid ei mah-tunud siia ära osa majutati majadesse Hommikul jätkati va-ra teekonda Major oli ettevaat-U- k Ja ei tahtnud pimedas Erast-veress- e minna ei olnud ühtegi venelast Nad oUd lahku-nud sealt eelmisel päeval kürestl Lahinguplats oU masendav Lu-mel lamasid langenud venelased Ja rootslased Tuul oU langenute mad vale-Pilv-etl suhtes kuid on juba Tshekistld Irvitavad Tsheklsti surm Sörgile ja Palmile Järgnesid nende Mih-kel ja Erik Kruusmaa Endel Põldroos Richard Mäger Ants Kaljukivi saavad Tshekistide mööda asub sel-leks jutt küla Mõisas Soom Ja Oskar Solding Nende i aadressid olid vale-Pilvet- il Sörgilt i välja uuritud Kuidas nende va-Ihistami- ne toimus sellest „kange-- lasloc" autor ei kirjuta samuti kui ta piirdub ka ainult konsta- - teerimisega et ka kapt Tuisk olevat kätte saadud Veel oli sellest grupist vabadu- - ses Alfred Kink Tedagi on juba j£ S-UrSSa-f£ kS' leriisfa St! seJa- - ei laskva ku™& mööda Kink puges põranda alla ööbis k°rd sii" rd seal Aga kui ta aprl"ikuu11homniik"L(1!) majast viimased ööd ühe naisterahva Juures varju oli leid- - "ud tanale astub märkab ta Lohei et tshekistid on kannul Ta kohtuvad tshekistide ada Kulmavärinad sammub Kink edasi — Tondi poole Aga seljataha piiludes näeb kuidas tshekistid talle järg-nevad Nüüd peab kiiresti tegut-sema! Raudtee Ulesõidukohast üle Jõudes pöördub Kink äkki vasakule Kohe kostab selja ta-gant: stoi! (seisa!) Kink peatub-k- l kuid ainult silmapilguks et jälitajaile saata paar kuuli Kink jõuab üle raudtee valli ja jookseb ülemiste poole Nähes et „saak" võib silmist kaduda haarab „kan-gelane- " Põder kes jahti juhib revolvri Ja tulistab Kinki See t„h katp{ra _„ H(nih' _ Wkukub R00rnustades tabamuse jookseb põder Jangenu juur de Aga enne ku keeg tJahiselts konnast suudkl avad? 0ieks „Uus Kalevi" shokolaaditööstus Põder suri paar päeva hiljem Kinki kuul oli teda pähe tabanud Vale-Pih- et tapab Kinki Tshekistide käest pääsenud Kink põgenes Tartu Kuidas sel-lest ei saa tshekistid kunagi tea-da Mitu päeva hiljem kui Põder juba mulda pandud hakkavad tshekistid ennast uuesti „kogu-ma- " et Põderi surmajat kätte saada Seal saabubki Tartust agentuurteade" et seal on Kinki nähtud Nüüd astub tegevusse vale-Pilv- et Põderi all karjääri" teinud Raun Raun märkas Kinki Tartus Toome" hotelli juures See oli südapäeval (!) Seisl" Aga Kink ei Jäänud seisma vaid pistis jooksma Jälle on tshekist le lume peale ajanud Nad kõik olid külmunud jr mõnel olid klaasistanud silmad lahti Paljud hoidsid kätega mõõkade pide-mest kinni Mõne langenud mehe oli vibuga lastud nooled Nii et venelastel olid kaasas olnud ka vibumehed Palju rootslasi oli surmatud tääkide torgetega Roh-kesti oli surnud ka kahuri kuu-lide läbi Külmanud lumi oli ve-rest punane Varesed ja kullid lendasid tiireldes õhus kisades lahinguplatsl kohal Sest pühas-kirja- s mainitakse: kus ilal on rai-be sinna koguvad kotkad Vene-lased olid tõstnud enne lahku-mist ühe külmunud rootsi sõduri laiba puu najale püsti ja ta seisis nagu lahinguplatsl valvur Samuti lamas eemal Ahja jõe kallastel rootslaste ja ka venelaste laipu sest lahing oli sealt alanud Mõisa peahoone asemel oli suit-sunud tükid Major Brömsen saa-tis leitnant Pearsoniga ratsaväe I külasse ööbima ja ise sõitis Kane-p- l kirikumõisa Ja ööbis seal öh-- tui Istus ta söögitoas samal kohal ! kus mõned päevad tagasi oli istu- - nud kindral Shlippenbach õpe taja rääkis: Kindral Sheremetjev tuli Nov-gorodist kümnetuhande mehega Teel pole ühtegi maja põletanud sest tuli paistab alati kaugele ja oleks saanud äraandjaks Erast-vere mõisas nähti venelasi hilja Shlippenbach oli eelmisel õhtul meil külas ja lahkus siit rõõmsa-na Ta pääses põgenema ainult vüe mehega Talupojad olid teda eemal küladest läbisõites näinud ja tundsid kindrali ära tema suu SIDRUNISAIAD VARSSAVIS Kommunistliku Poola pealinnas vähe autosid Apelsinikoored jootrahaks WARSSAV — „The New York TimesT4 korrespondent David Hälbes tarn kirjutab Warssawst et ehkki kauplustes on nüüd üht-teis- t saadaval on kaupade ilme niisama monotoonne naga sealne tähine ilmastik ja tavalise mantli ostmiseks peab kesk-mise sissetulekuga inimene kulutama oma kuupalga Tarbe-kaupade ostmiseks ei ole enam tarvis sabas seista küll aga eksisteerivad endiselt toidusabad Perenaised lähevad tavaliselt juba kella 7 ajal hommikul sabasse lootuses saada õhtusöögiks korraliku praetükl Kõige pikemad on aga sabad siis kui poodides müüakse sidru-neid ja apelsine Sidrunid on eriti hinnas sest poolakad joovad pal-ju teed Ja kasutavad piima ase-mel sidruneid Apelsine on aga veelgi vähem saada Ja tegelikult ilmuvad need äridesse müügile ainult paar korda aastas millal algab nendele suur tormijooks Apelsinikoored säilitatakse kui-vatatak- se ja kasutatakse siis tal kannul Kink Jõuab planguni hakkab sellest üle ronima Raun jõuab järele Kinki jalad on juba plangu äärel kuid üle ta ei jõua Raun tulistab Kui tshekist plan-gult alla langenud Kinki juurde jõuab on Kink juba surnud Sellised on tshekistide „kange-lasteod- " milliseid nad „eriklrja-saatjate- " juttude Järele soorita-nud Põderi taoliste kangelaste tegusid ei tohtivat kunagi unus-tada Küllap leidub meelespida-Jai- d Neid oli ju 20—25 eesti oma päevas Aud-rust Ei ka See oma koha soome rootsi saapad sidemed ja kolmap neljap ja kl 10—2 1 AVE (Yonge'i nurgal) L raha raha leob katu 15 25% aastat Riskivabad ja II hinna alandusega (boonusega) Helistage Ja oma aadress nr Ja meie informeerime teid hüpoteekidest DANFORTH AVENUE 98-168- 6 McKay A 66 (Pape— Danforth) Toronto Meie eriala ja eelarve tasuta Ttl: HO M155 õhtuti — 247-694- 4 Jaan rest valgest hobusest Kindlasti põgenes ta Tallinasse ja alustab seal uue korpuse loomisega Teil härra major pole mõtet neljasa-ja ük-sust jälitama minna Ta teid kõiki Parem on ettevaatus Kindlasti on nemad juba üle Peipsi järve omal maal Soovitan teil homme tagasi Tartusse „Seda ma Ainult kunin-gas Karl XII oleks nii julge ja lä-heks neljasaja ratsanikuga üksust ründama" Jumal ise hoidis venelased ei Kanepi kirikut ega (Visel tõusis kuu i söögitoas Külaline ju-hatati määratud tuppa ning suur rahu saabus Üösel tõusis kuu mille valgusel hundid tulid lahin- - hulkusid seal ringi Ja sõld langenud hobuseid Issand oU Eesti-J- a Liivimaalt oma pale ja laskis seal sundida hommikul läks Brömsen Tar-tu linna Skytte pöördus poole et tema la-seks oma Erastve-res langenud sõdurid maha mat-ta Parun olnud algul sellega nõus kuid hiljem saatis valitse-jale teate ja seUel kaevasid külmanud maasse auke sin-na kõik langenud sõdurid oU raske Ja kuid seda oU talvel soodsam teha kui sooja oli karta hiiguste levimist Kuid veel lisaainena kookide välismaalane jätab teenijatüdrukule peetakse sedr väga te-retulnud jootrahaks Tänapäeva Warssavis ei ole mingisugust parkimisprobleemi sest autosid on äärmiselt vähe Seetõttu on Warssav täiel mää-ral jalakäijate linn Välismaalane saab mõnikord enesele auto üüri-da kuid see on kallis lõbu maks-tes 17 dollarit meest keda tshekistid reeturi abil likvideerisid" lisan-duvad need talumehed ja naisi Tallinnast ja Tartust noori mehi Laanemaalt ja rida teisi kes metsavendi abis-tasid kõik nad said kannatada Kuidas saab seda unustada?! unusta mitte seda kes mehi tshekistide kätte andis olevat „töö" tasuks saanud matemaatikaõpetaja kuski Pärnumaal Kõlab üsnagi — reetur kasvatab lapsi! Willem Tiskre Müügil ja MURDMAASUUSAD kepid määrded Avatud reedel kl 6—8 õhtul laupäeval päeval SHERWOOD Torontos Joselin Paigutage oma tulutoovalt hüpoteekidesse (mortgage) Teie — I hüpoteegid andke või telefoni pidevalt müügilolevatelt RUSNELL-McKA- Y REALTY LIMITED 2077A TELEFON Küsige Mr A AUTOMATIC TRANSMISSIONS Gough Ave — kõiklda lükid käigukastid parandamln Vea kindlakstegemine kulude Sikk KÕIK KERETÖÖD JA VÄRVIMINE ratsamehega Sheremetjevi hävitab sõita" teengi küm-netuhandeli- st et põletanud kirikumõisasse tuajamlse temale 'magama kirikumõisasse Jguplatslle ärapööranud hirm-said asju Järgmisel Ma-jor ratsameestega tagasi Tiesenhauseni talupoegadel ei korraldusel talupojad suuri ja matsid Töö vastumeelne keva-del kuna saabumisega küpsetami-sek- s Kui apelsini-koored Neile veel mehi reeturit nõuko-gulikult kevadel leiti mõned laibad ja maeti maha Erastverre jäi suur rootslaste haud Rohi kasvas sel-lele Ja ajajooksul ununes kurb sündmus Suvel õitsesid põllulll-le- d haual Talvel kattis hauda lu-mi Aga rahvasuus kanti mälestus rootslastest edasi põlvest põlve Tartusse saabus peagi teade et tsaar Peeter oli ülendanud She-remetjev! Erastvere võiduka la-hingu eest feldmarssaliks Suvel heinaajal tuli Sheremetjev suure väega faile üle Peipsi järve Koda-vere juures Kodavere õpetaja J Gunterhacki lahkus kiriklast Ja vaenlased teda ei leidnud Ve-nelased põletasid Kodavere kiri-ku Ja terve kirikumõisa Naabru-ses oleva Maarja Magdaleena ki rikla põletati maha ja sealt liikus vaenlane edasi Laiusele kus põ-letati kirikule Üsaks kõik kiriku-mõisa hooned ainult Uks ait Jäi Järgi Praost Broocmann pääses ise koos perega põgenema Laiu-sel vaenlane kaua ei peatanud vald liikus edasi Tartu suunas Teel peatus sõjavägi Palamusel Külades põletati maju Ja rööviti loomi Inimesed kes ei suutnud põgeneda vangistati või tapeti Palamuse õpetaja perekond põge-nes varem kiriklast olles teada saanud venelaste tulekust Vene vägi peatus mitu päeva Palamu-sel Ja sealt lahkudes süüdati põ-lema Palamuse kirikla Edasi kul-ges venelaste teekond Tartu poo-le Palju vangistatud inimesi ja röövitud loomi saadeti Peipsi äärde kus nad üle Järve vene-maale vüdi Nuttu ja leina oU kõikjal (Järgneb)
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, January 20, 1965 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1965-01-20 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000005 |
Description
Title | 0022a |
OCR text | y Lfak4 VABA EESTLANE kotaapieral 90 Jaanuaril 1M5 — Wettoeaday Jaa 30 1965 Nr 5 Kuidas tshekistld pidasid inimjahti Eesti metsavendade hukkumine reetmise tulemusena Kujutada tsheklste „rahva sõpradena ja tema huvide eest lõitlejaina" - seda agitpropl korral-dust püüab kommunistlik ajakirjandus hoolikalt täita On kujundatud ulatuslik „erikirjasaatjate" wlrk kes tihedas koostöös vastavate organitega" sepitsevad nõuetavaid lugusid tshekistide hea-tegudest olgu need siis StalinI Beria Serovl Hrushtshovl %õi Shclepini ajal sooritatud teod Ka okup Eesti komm ajakirjandus pingutab jõudu Eesti pinnal tegutsenud ja tegutsevate tshekist i„ !„ nnricu- - teremlsel Ka siin terutsevad vastavad „erikirjasaatjad" Aga need on suures jnaalimistuhinas" ilma et nad seda tahtnud oleks mitmeti paljastanud seda inimjahti mis tshe-- j kistid Eesti pinnal pidanud ja praegugi seel peavad Eriti rohkesti on nende läbi teatavaks saanud ( lugusid selle kohta kuidas metsadesse põgenenud end sõdurid põllumehed ja haritlased ennast 1—20 aastat tarjanud kas sõna otseses mõttes põranda all asudes tõi valepassidega elanud või j muul titsil tshekistide eest varjuda osanud J ühest uuemast tshekistide eri ära et Kaljukivil on sidemeid ka vastu niikaugele läinud et nime-- kirjasaatja" kirjeldusest kuuleme Tallinnaga Je et Just praegu istub tas talle k oma sõpradpõranda- - __ ~A4I 41teVnett n m a ris Pärnus 20-aasta- ne Jaan Pilvet keda Oskar ise Audrust linna too-ki- st nud Ja keda ta Tallinna rongile peab Juhtima Pilvetil on kaasas Kaljukivi poolt Tallinna lakitata-raks-" vaid kirju (Pilvet on koos Teo- - liii mitauguiu unoincuju äaj- - rust okupeeritud maal Selle on kirjutanud Haspli nimeline tshe- - JSov Estonias" (läbistab 9 1 lehenumbrit nov-det- s vahetusel 1964) Kangelaseks rahva sõb- - katsutakse selles loos teha eestlasest tshekisti Jaan Poderit kes olevat pärit Tallinnast sünd 1912 1940 a RO-- s — rahva oma- - kaitses (röövlid omavahel") gutsenud ja samal ajal parteisse astunud Kus tegutses sõja ajal seda ei märgita Langes järje-kordsel inimjahil Tallinnas ühe metsavenna käe läbi aprillis 1948 (Kuidas sellest allpool) Kuidas toimusid Põderi kan-gelasteod" mida järgnevail põl-vedel oleks tarvis meeles pidada ja eeskujuks võtta nagu tshekist rõhutab sellest saame tema kir-jelduse kokkuvõtlikus ümberju-tustuses teada järgmist Ants KaljukUi — 4ulm" Tshekistld on saanud andmeid (1947 a) et Pärnumaal Audrus varjab ennast grupp metsavendi kelle Juhiks end sõdur Ants Kal-jukivi Tshekistld kutsuvad teda Julmaks" nähtavasti nende ka-ristuste" mõjul mis metsavennad kommunistide käsilaste juures „täidc saatnud" Haspli järele aga olevat Kaljukivi tapnud naisi ja lapsi ja süütuid inimesi! Aga kui Põderil das ka tshekistid ei pinguta Kai- - sikasjunl Talle muretsetakse ko-Juki- vi nad tabada ei suuda Kuni Euni erikorter tuleb äraandja See on Kaljukivil langeb alekurjecri olnriks kaasmetsavend temaga koos See kelle juurde pidi Uho aasta ennast varja-- Kaljukivi ülesandel minema on nud end kooliõpetaja Kas när- - elukoht Toompuies-vld- e Ulesütlemiso tagajärjel või teel Kuidas valekurjeer tema põhjusel läheb tn rpeturi juurde pääseb Ja kontakti siab Saatnud Pärnu organile" ellest lähemalt ei kirjutata kuid kirja Ja nõudnud kokkuspamist juhtiva JulgestustegHasega Tal-linnast Nüüd algabki Põderi kangelastegude" sari Sest see on tema kes Tallinnast Pärnu saadetakse reeturiga kohtumise-le Kokkulepitud märkide" Juh-timisel saavad reetur Ja Põder Ühes Pärnu õllepocs kokku Pär nu tshekistid on reeturilo juba varjunimegl Jõudnud anda —„Os-- 1 kar" Esimene saak reeturilt on tshe- - kistile suurepärane Oskar räägib Mihkel Ervart kõrtsmikule olnud Kõrt- - simees sellest inimestele tõsiseks kaotus Birger eest kõigist tea-tada õhtul Birger j hobusel linna väravaid ei avatud Birgeli-l- e Väravad alles hommikul" Birger muutus ägedaks ja Avage komandant tea-tama et pääsesin Temal oodata Värava m KOnSUirüUlV nUllC -- —— — doriga grupi micmecu valmib kohe Os karit mitte arreteerida talle kor- - Pilvet Tallinna saata j kes Pilvet Audrus Erich Snxg muul teele ruttas i _ _f__ _!__ _ 1 XiiJaMlrnl n paIaa JR POISS SlUUa amm- - rida enne kui ta Jõuab oma kur-- jeeri ülesannete Tshekist metsavendade kurjeeruu Pilvet saab Tallinnas vaevalt Ja-la rongilt kui ta on Juba tvr Mis temaep Juhtus sellest ei kirjutata küll aga selgub kirjeldusest et ta on pidanud välja andma nime Ja aadressi kelle Juurde Kaljukivi i teda kirjadega oli saatnud! Nüüd ™ pahpHI n nlaan - maskeeri- - rta Uks tshekistidest Kaljukivi kurjeeriks ja saata see saadetist ära viima Selleks valitakse tshe- - kist Raun end Punase Krulli" tööline kes Põderi kaitse all karjääri teinud Muidugi on Pilveti ülestunnistustest" teada saadud et Kaljukivi sõbral Tal-linnas on Pilveti täiesti tund-matu Rauna ülesan de Jaoks põhjalikult kõigi ük ta Sorgi usalduse kuigi see võttis nädalaid aega on Juba ärevuses et Raun võib vääratada Ja siis on ta loetud sest Sõrg olevat tshekisti andmeil kiire otsustamis-- Ja te-gutsemisvõi-mega mees Kuid nad võivad kergemini hingata kui Raun viimaks tuleb et Sqrg saadab tema kui kurjeeriga kirja Kaljukivile sõidab klriaea Pärnu poole kuid Kaljukivini kiri muidugi ei jõua oli usalduses Rauna põletanud mõisa Parun Ja tema tütar Ina tõusid' korraga püsti Ja noor ntiu ütles-Jumal- " Ta pani oma väikesed pea Umber Rohkem ei näinud sulgus i jälle saali ütles sõdu-rile „Mluge sõdurite majasse puhkama" I Birger lahkus majast Kõman-- 1 dant läks tagasi Ja rahustas Ta teenril veini pakkuda Ja köögist toite Aga oli Ja lahkusid varsti Skytte riietus väljumiseks valvelolevale tunnimehele korralduse kutsuda linnatorni major Brömsen Unna ratsaväe ja teised ülikud ning leitnant Niis Pearson Tunni- - ERASTVERE ÜHING 2 Birger ei vastanud sellele mida Juhatati komandandi elamu Lühikese puhkuse Järgi sõitis Juurde Skytte oli algul pahane ta Jälle edasi Teel liikus inimesi et teda tülitati sest temal oli ku-ja kõik vaatasid väikesel hobusel lalised parun Tiesenhausen oma ratsutajat rootsi saabastes Ja ve- - noore Inaga Ja veel muid ne kasukas Birger Maid-- 1 inimesi ia raaKis mmesi narma- - j la kõrtsist ja Kambja kiriku poo-- tanud sõduriga eeskojas Kui i le suunduvast teeharust Peatus Skjtte kuulis Erast vere lahin-Van- a Kuuste kõrtsis Siin oli pai-- gust avas ta ukse kus küla-- Ju inimesi Ja Blrgeri kõrtsi naa- - Ilsed olid Sõdur nägi külaliste simlsel hüüti: ' seas ilusat mustajuukselist neidu j Venelane Väljas võib neid j Ja Erastvere parunit Tiesenhau-nallu- " seni Skytte ütles saali: Parun Sõdur astus leti juurde Ja kü- - Tiesenhausen Shermetjev oli kruusi õlut mille ta jõi vitanud Erastveres rootslased ja tühjaks ja Jutustas Erastveres lahingust rääkis ja kõik jäid sest oli Uiga suur olnud tasus õlle Ja Tartu Unna poo-le et kolonel Skyttele jõudis väsinud Tartu väravate ette Ent ja teatadi: avatakse järg misel vas-tas valvuritele- - kohe sest ma pean Skytele Erastveres hävitati kogu rootsi korpus Ja mina ainukesena sealt siia Kohe " kästi aVPnüaOP Kaljukivi plaan: anda juuumoci täitmisele asuda tõsta pahpH edasi Vello isik treenitakse Ja võitis Tshekistid päevad teatega Raun küll kunagi Sõrg käed Birger sest komandant ukse Skytte saaU külalisi lasi neile kü-laliste rahu rikutud kõik andis ülem Teda tütre möödus saali olla samas juurest saadeti teade Skyttele ja mees lahkus kohe Kolonel sõitis vatsti avati suure linnavarava saanis torni Juurde Keskqql jõud-uks pool kriiksuvatel hingedel ! sid kõik kutsutud isikud sinna ning Birger ratsutas Tartu linna peale leitnant Pearsoni üiUOlC iUiioVA iicu vw uv ' K-at-i fh Paim rtrtdo Nuud ' Leino Urm Feliks Krull Nende kontrolli" alla võtmine e! val-mistanud tshekistidele enam pai- - ju vaeva „ i Olles Sorg läbi metsavendade võrgule" jälile saanud o süsta- - takse likvideerida kõgepealt Ka- - JUK1V1 — „JUim ja ieua juu& Audrus Ag? kulub siiski tükk aega enne kui Pärnus närvitse-valt istuvale Põdrale sidevõrgu" kaudu tuleb reeturi teade: Täna õhtul läheb Kaljukivi Suurmägi tallu koosviibimisele mis arvata-vasti kestab hommikuni Põder kihutab öisel tunnil Audru teeris- - tile valvama Reetur oli oma töö" korralikult teinud-var- asel horn- - miKuiunnu jangeuw rvajuuv koos kolme sõbraga hobusel oma Puni poole sõites tshekistide sMe Üllatusest rabatud metsa- - vennad ei Jõudnud relvi tarvita-- da pealegi oli ülejõud suur Nen- - de saatus oli otsustatud Nüüd Peteti ka reetur Oskar kes oli om?-tö- ö teinud trellide taha! hilja kaas-põrandaalus- ed Järg Sorgi ja teiste kaes Jõudnud kõlas uus pauk Põder Koho pärast ahmis õhku ja kukkus! Kink aga sama saatuse osalisteks Sõrg ja I kargas püsti ja kadus põõsastes-tem- a sõbrad Tallinnas Vale-Pil-- 1 se andmed tema veti „töö" läbi on aadressid tshe-- 0htp osutusid õigeks — kistidel olemas Põder läheb ta- - ta ei lase Hirmunud tshekis-bam- a Sorgi esimest abi" Edgar tid talle põõsastesse Järgneda ei Palmi Tema korterisse Falkpargi ] julgenud See juhtus 17 apr 1948 tänaval pääsetakse pettuse Ja va-- 1 samal kohal kus praegu lega Palm tabatakso une pealt padja all leiduv tuleriist Jääb ka-sutamata Tshekistidel näib tema peidukorterl „plaan" teada ole-vat ahjupottide tagant tõmma-takse välja püstoleid Vahistatud Palm teeb meeleheitliku katse: tshekistidest piiratuna tungib ta akna juurde ja seda õlgadega pu rustades hüppab maja teiselt kor-ralt alla Aga enne kui jõuab üle plangu hüpata on tshekistid tal jalust kinni Sorgi vahistamine läheb palju lihtsamalt Vale-Pilve-t korral-dab- " talle kokkusaamise Palmiga kuhu tuleb temaga parajasti ajaks kui Palm juba käsist-Jalus- t seotuna tshekistide või-muses Nüüd avanevad Sorgi sil- - Skytte teatas koosolejaile Erastvere kurvast juhtumusest Mõned teadsid juba seda sest lin-navarava juurest oli edasi läinud Torni ruumi saabus vai-kus j? laual põlev küünal valgus-tas ähmaselt meeste tõsiseid nä-gusid Skytte jätkas: „Nüüd peak-sime vaenlasi lööma ma arvan nii et Sheremetjev pidutseb Erasteres Major Brömsen lah-kub kohe linnast kogu sõjaväega ja tasub vaenlasele hävituse eest" NUUd räägiti kolonelile vastu kõiki sõjaväge ei tohi Unnast eemaldada Sest kuskilt võiks tul-la uus venelaste salk Unna piira-ma sel juhul pole kedagi kes ki viga viskaks müürilt alla Lõpuks lepiti kokku et Major Brömsen läheb ratsaväega Erast-veress- e venelasi karistama kuigi Brömsen ise arvas et nad on en-did kindlasti valjapuhanud ja Peipsi Järve taha tagasi läinud Major Brömsen lahkus ratsa- - üksusega Tartust Järgmisel päe-val Teda saatis leitnant Pearson Birger ratsutas väikese hobusega teejuhina ees Tartust oli talle an-tud uus rootsi sõjaväe sinel ja müts Brömsen jäi peatuma õhtul ühte kõrtsi Kõik sõdurid ei mah-tunud siia ära osa majutati majadesse Hommikul jätkati va-ra teekonda Major oli ettevaat-U- k Ja ei tahtnud pimedas Erast-veress- e minna ei olnud ühtegi venelast Nad oUd lahku-nud sealt eelmisel päeval kürestl Lahinguplats oU masendav Lu-mel lamasid langenud venelased Ja rootslased Tuul oU langenute mad vale-Pilv-etl suhtes kuid on juba Tshekistld Irvitavad Tsheklsti surm Sörgile ja Palmile Järgnesid nende Mih-kel ja Erik Kruusmaa Endel Põldroos Richard Mäger Ants Kaljukivi saavad Tshekistide mööda asub sel-leks jutt küla Mõisas Soom Ja Oskar Solding Nende i aadressid olid vale-Pilvet- il Sörgilt i välja uuritud Kuidas nende va-Ihistami- ne toimus sellest „kange-- lasloc" autor ei kirjuta samuti kui ta piirdub ka ainult konsta- - teerimisega et ka kapt Tuisk olevat kätte saadud Veel oli sellest grupist vabadu- - ses Alfred Kink Tedagi on juba j£ S-UrSSa-f£ kS' leriisfa St! seJa- - ei laskva ku™& mööda Kink puges põranda alla ööbis k°rd sii" rd seal Aga kui ta aprl"ikuu11homniik"L(1!) majast viimased ööd ühe naisterahva Juures varju oli leid- - "ud tanale astub märkab ta Lohei et tshekistid on kannul Ta kohtuvad tshekistide ada Kulmavärinad sammub Kink edasi — Tondi poole Aga seljataha piiludes näeb kuidas tshekistid talle järg-nevad Nüüd peab kiiresti tegut-sema! Raudtee Ulesõidukohast üle Jõudes pöördub Kink äkki vasakule Kohe kostab selja ta-gant: stoi! (seisa!) Kink peatub-k- l kuid ainult silmapilguks et jälitajaile saata paar kuuli Kink jõuab üle raudtee valli ja jookseb ülemiste poole Nähes et „saak" võib silmist kaduda haarab „kan-gelane- " Põder kes jahti juhib revolvri Ja tulistab Kinki See t„h katp{ra _„ H(nih' _ Wkukub R00rnustades tabamuse jookseb põder Jangenu juur de Aga enne ku keeg tJahiselts konnast suudkl avad? 0ieks „Uus Kalevi" shokolaaditööstus Põder suri paar päeva hiljem Kinki kuul oli teda pähe tabanud Vale-Pih- et tapab Kinki Tshekistide käest pääsenud Kink põgenes Tartu Kuidas sel-lest ei saa tshekistid kunagi tea-da Mitu päeva hiljem kui Põder juba mulda pandud hakkavad tshekistid ennast uuesti „kogu-ma- " et Põderi surmajat kätte saada Seal saabubki Tartust agentuurteade" et seal on Kinki nähtud Nüüd astub tegevusse vale-Pilv- et Põderi all karjääri" teinud Raun Raun märkas Kinki Tartus Toome" hotelli juures See oli südapäeval (!) Seisl" Aga Kink ei Jäänud seisma vaid pistis jooksma Jälle on tshekist le lume peale ajanud Nad kõik olid külmunud jr mõnel olid klaasistanud silmad lahti Paljud hoidsid kätega mõõkade pide-mest kinni Mõne langenud mehe oli vibuga lastud nooled Nii et venelastel olid kaasas olnud ka vibumehed Palju rootslasi oli surmatud tääkide torgetega Roh-kesti oli surnud ka kahuri kuu-lide läbi Külmanud lumi oli ve-rest punane Varesed ja kullid lendasid tiireldes õhus kisades lahinguplatsl kohal Sest pühas-kirja- s mainitakse: kus ilal on rai-be sinna koguvad kotkad Vene-lased olid tõstnud enne lahku-mist ühe külmunud rootsi sõduri laiba puu najale püsti ja ta seisis nagu lahinguplatsl valvur Samuti lamas eemal Ahja jõe kallastel rootslaste ja ka venelaste laipu sest lahing oli sealt alanud Mõisa peahoone asemel oli suit-sunud tükid Major Brömsen saa-tis leitnant Pearsoniga ratsaväe I külasse ööbima ja ise sõitis Kane-p- l kirikumõisa Ja ööbis seal öh-- tui Istus ta söögitoas samal kohal ! kus mõned päevad tagasi oli istu- - nud kindral Shlippenbach õpe taja rääkis: Kindral Sheremetjev tuli Nov-gorodist kümnetuhande mehega Teel pole ühtegi maja põletanud sest tuli paistab alati kaugele ja oleks saanud äraandjaks Erast-vere mõisas nähti venelasi hilja Shlippenbach oli eelmisel õhtul meil külas ja lahkus siit rõõmsa-na Ta pääses põgenema ainult vüe mehega Talupojad olid teda eemal küladest läbisõites näinud ja tundsid kindrali ära tema suu SIDRUNISAIAD VARSSAVIS Kommunistliku Poola pealinnas vähe autosid Apelsinikoored jootrahaks WARSSAV — „The New York TimesT4 korrespondent David Hälbes tarn kirjutab Warssawst et ehkki kauplustes on nüüd üht-teis- t saadaval on kaupade ilme niisama monotoonne naga sealne tähine ilmastik ja tavalise mantli ostmiseks peab kesk-mise sissetulekuga inimene kulutama oma kuupalga Tarbe-kaupade ostmiseks ei ole enam tarvis sabas seista küll aga eksisteerivad endiselt toidusabad Perenaised lähevad tavaliselt juba kella 7 ajal hommikul sabasse lootuses saada õhtusöögiks korraliku praetükl Kõige pikemad on aga sabad siis kui poodides müüakse sidru-neid ja apelsine Sidrunid on eriti hinnas sest poolakad joovad pal-ju teed Ja kasutavad piima ase-mel sidruneid Apelsine on aga veelgi vähem saada Ja tegelikult ilmuvad need äridesse müügile ainult paar korda aastas millal algab nendele suur tormijooks Apelsinikoored säilitatakse kui-vatatak- se ja kasutatakse siis tal kannul Kink Jõuab planguni hakkab sellest üle ronima Raun jõuab järele Kinki jalad on juba plangu äärel kuid üle ta ei jõua Raun tulistab Kui tshekist plan-gult alla langenud Kinki juurde jõuab on Kink juba surnud Sellised on tshekistide „kange-lasteod- " milliseid nad „eriklrja-saatjate- " juttude Järele soorita-nud Põderi taoliste kangelaste tegusid ei tohtivat kunagi unus-tada Küllap leidub meelespida-Jai- d Neid oli ju 20—25 eesti oma päevas Aud-rust Ei ka See oma koha soome rootsi saapad sidemed ja kolmap neljap ja kl 10—2 1 AVE (Yonge'i nurgal) L raha raha leob katu 15 25% aastat Riskivabad ja II hinna alandusega (boonusega) Helistage Ja oma aadress nr Ja meie informeerime teid hüpoteekidest DANFORTH AVENUE 98-168- 6 McKay A 66 (Pape— Danforth) Toronto Meie eriala ja eelarve tasuta Ttl: HO M155 õhtuti — 247-694- 4 Jaan rest valgest hobusest Kindlasti põgenes ta Tallinasse ja alustab seal uue korpuse loomisega Teil härra major pole mõtet neljasa-ja ük-sust jälitama minna Ta teid kõiki Parem on ettevaatus Kindlasti on nemad juba üle Peipsi järve omal maal Soovitan teil homme tagasi Tartusse „Seda ma Ainult kunin-gas Karl XII oleks nii julge ja lä-heks neljasaja ratsanikuga üksust ründama" Jumal ise hoidis venelased ei Kanepi kirikut ega (Visel tõusis kuu i söögitoas Külaline ju-hatati määratud tuppa ning suur rahu saabus Üösel tõusis kuu mille valgusel hundid tulid lahin- - hulkusid seal ringi Ja sõld langenud hobuseid Issand oU Eesti-J- a Liivimaalt oma pale ja laskis seal sundida hommikul läks Brömsen Tar-tu linna Skytte pöördus poole et tema la-seks oma Erastve-res langenud sõdurid maha mat-ta Parun olnud algul sellega nõus kuid hiljem saatis valitse-jale teate ja seUel kaevasid külmanud maasse auke sin-na kõik langenud sõdurid oU raske Ja kuid seda oU talvel soodsam teha kui sooja oli karta hiiguste levimist Kuid veel lisaainena kookide välismaalane jätab teenijatüdrukule peetakse sedr väga te-retulnud jootrahaks Tänapäeva Warssavis ei ole mingisugust parkimisprobleemi sest autosid on äärmiselt vähe Seetõttu on Warssav täiel mää-ral jalakäijate linn Välismaalane saab mõnikord enesele auto üüri-da kuid see on kallis lõbu maks-tes 17 dollarit meest keda tshekistid reeturi abil likvideerisid" lisan-duvad need talumehed ja naisi Tallinnast ja Tartust noori mehi Laanemaalt ja rida teisi kes metsavendi abis-tasid kõik nad said kannatada Kuidas saab seda unustada?! unusta mitte seda kes mehi tshekistide kätte andis olevat „töö" tasuks saanud matemaatikaõpetaja kuski Pärnumaal Kõlab üsnagi — reetur kasvatab lapsi! Willem Tiskre Müügil ja MURDMAASUUSAD kepid määrded Avatud reedel kl 6—8 õhtul laupäeval päeval SHERWOOD Torontos Joselin Paigutage oma tulutoovalt hüpoteekidesse (mortgage) Teie — I hüpoteegid andke või telefoni pidevalt müügilolevatelt RUSNELL-McKA- Y REALTY LIMITED 2077A TELEFON Küsige Mr A AUTOMATIC TRANSMISSIONS Gough Ave — kõiklda lükid käigukastid parandamln Vea kindlakstegemine kulude Sikk KÕIK KERETÖÖD JA VÄRVIMINE ratsamehega Sheremetjevi hävitab sõita" teengi küm-netuhandeli- st et põletanud kirikumõisasse tuajamlse temale 'magama kirikumõisasse Jguplatslle ärapööranud hirm-said asju Järgmisel Ma-jor ratsameestega tagasi Tiesenhauseni talupoegadel ei korraldusel talupojad suuri ja matsid Töö vastumeelne keva-del kuna saabumisega küpsetami-sek- s Kui apelsini-koored Neile veel mehi reeturit nõuko-gulikult kevadel leiti mõned laibad ja maeti maha Erastverre jäi suur rootslaste haud Rohi kasvas sel-lele Ja ajajooksul ununes kurb sündmus Suvel õitsesid põllulll-le- d haual Talvel kattis hauda lu-mi Aga rahvasuus kanti mälestus rootslastest edasi põlvest põlve Tartusse saabus peagi teade et tsaar Peeter oli ülendanud She-remetjev! Erastvere võiduka la-hingu eest feldmarssaliks Suvel heinaajal tuli Sheremetjev suure väega faile üle Peipsi järve Koda-vere juures Kodavere õpetaja J Gunterhacki lahkus kiriklast Ja vaenlased teda ei leidnud Ve-nelased põletasid Kodavere kiri-ku Ja terve kirikumõisa Naabru-ses oleva Maarja Magdaleena ki rikla põletati maha ja sealt liikus vaenlane edasi Laiusele kus põ-letati kirikule Üsaks kõik kiriku-mõisa hooned ainult Uks ait Jäi Järgi Praost Broocmann pääses ise koos perega põgenema Laiu-sel vaenlane kaua ei peatanud vald liikus edasi Tartu suunas Teel peatus sõjavägi Palamusel Külades põletati maju Ja rööviti loomi Inimesed kes ei suutnud põgeneda vangistati või tapeti Palamuse õpetaja perekond põge-nes varem kiriklast olles teada saanud venelaste tulekust Vene vägi peatus mitu päeva Palamu-sel Ja sealt lahkudes süüdati põ-lema Palamuse kirikla Edasi kul-ges venelaste teekond Tartu poo-le Palju vangistatud inimesi ja röövitud loomi saadeti Peipsi äärde kus nad üle Järve vene-maale vüdi Nuttu ja leina oU kõikjal (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 0022a