Vaba eestlane , April 15, 1982

              ILk. 4 r-YABA EESTLANE neljapäeval, 15. aprillil 1982 - Thursday, April 15, 1982 ^ ^ Nr, 29,
D H B mmm
KALUST
iVALD LEHTSALU
Ädinud 26* detsembril 1924 Martnas, Läänemaal
surnud 31, märtsil 1982 Sydneyd Austraalias
Puhka rahus!
abikaasa MALLE perekonnaga Ai
INDA perekonnaga UŠA-s
õetütar ESTER perekonnaga £<ssiis
vennanaine LEIDA Eestis
mmm mmm Liidia Elleriiein'
mäiestab jällenägemise lootuses
TE BAPTISTI KOGUDUS
ema
YÄRVARÄ ILYE
surnud Tartos 7. aprillil 1982
Sa õpetasid mull©
südamlikkust siin maailmas. poegHEKMAN
Armasl
OLGA lEMFi
smiud 24. veebruaril 1982 Vancouveris
KARIN
Kauaaegset amäst sõpm
MILVI JÜRGEHS'il
IRA ja JAAN KURVTOS
LUULE ja ARVI SOVA
ELFRIDE ja RALF SUURKASE
MAIA ja EEDI KIRS
perekondadega
O
imm
LEKA
362 Danf orth ATC
Toronto, Out
FIOWEBS & GIFTS
Tel. 466-1951 VÕI 466-1502
Wrsked ja emaidsasSbed ttlied igaks fläudmmgte.
Eufistikädtõid Uakideks: ebted, merovaSs, nahktõõd,
poBfiikerdiBsed, keraamika.
Rä%itBlcse eMtf, m ja inglise kei<
Ilmar Tammel©
INMEMORLIM
Ilmar Tammelo, rahvusvaheli­selt
tuntud õigusteadlane ja õiguse
f i l o ^ f suri Sydneys, Austraalias,
kaheksateist päeva enne oma 65-
ndat sünnipäeva.
Ilmar Tammelo ^ nimel seisab
(kaks aasitat tagasi koostatud ni­mekirjas)
tähtsamate teostena 14
raamatut ja 93 artiklit. Selles puu­duvad
vähemalt kaks raamatut:
üks itaaliakeehie ja Üks õpperaa­mat.
Mitmed raamatud on tõlgitud
teistesse keeltesse. Mittejuristile
torkavad silma pealkirjad „Sürvi-val
and Surpassing" (1976, Üle­elamine
ja ületamine) ja „Zur Phi-losophie
des Überlebens" (1975^
Üleelamise filosoofiast).
Sündinud 25. veebruaril 1917.
a.i on Ihnar Tammelo elutee kul­genud
-Narvast Tartu Ülikooli, ki(s
õppis õigusteadust (magistrikraad
1943)j Saksamaale (doktoreerus
Marlburgis 1944), Austraaliasse
tpoliitilise filosoofia magister
(Melbourne 1951) ja rahvusvaheli­se
õiguse magister (Sydney 1964).
õppejõuna on ta töötanud Heidel­bergi,
Melboume'ii Sydney, Saar-landi
(Lääne Saksamaal) ja alates
1973 Salzburgi ülikoolides. Lühe­mate
õppe- ja uurimisülesannetega
on ta veel olnud Harvardis, Ox-fordis,
Columbias (New York),
Free IJniversity Brüsselis ja To-kios.
Viimasel eluaastal ta nimeta^
ti ühe Strasbourgis rajamisel oleva
instituudi professoriks. Kuid veel
enne Strasbourgi kolimist ta tervis
halvenes ja ta otsustas asuda ta­gasi
Austraaliasse, lootesi sealses
kliimas' paranemist oma alanud
kurguhaigusele. Ta suri 7. veeb­ruaril
1982.
Lahkunu teadusliku töö lühikok­kuvõtteks
tsiteerin H.-J. Uibopuud,
tema kolleegi Salzburgis:' „IImar
Tammelo tegevus õigusloogika alal
rajas temale maailmakuulsuse. Sel­le
kõrval tegeles ta oma uurimus­tes
ka küsimustega nagu siseriikli­ku
ja rahvusvahelise korra õiglus,
töövahekorra probleemid ja ini­mestevaheline
kommunikatsioon.
Tema lõpetamata jäänud viimne
teos rahu üle näitab Tammelo fi­losoofilist
usutunnistust: tänapäe­vases
maaihnas, kus ühtset inimsu­gu
hõlmavat õigust veel ei eksis­teeri,
päästab maailma ainult loo­tus
humaansusse." '
Kristuse kannataniis-^
aja kontsert
Hamiltonis
Märtsikuu Viimasel pühapäeval
toimus Hamiltonis kiriku-kontsert,
millest osa võttis arvukas eestlas-pere
Hamütonist ja ümbruskon­nast.
Esinesid sopran Valve Tali,
metsosopran Hüda Sepp ja orelü
siinses linnas sirgunud andekas
noor eesti muusik Norman Rein-tamm,
kes saatis soliste ka klave-kava
algas sopran V. Tali lau­luga
R. Toi „Palve", järgnes met-sosopran
H. Sepa esitusel K. Raidi
Igatsus" ja duetüt F. Schuberti
"püha, püha", mille oli duetile
seadnud q. Kopvülem. H. Sepp
laulis. G. Wennebergi „Taaveti laul
82" ja J. S. Bachi „Ava end"
(Cantata nr. 61), mUlele eestikeel­sed
sõnad oli kirjutanud O. Kop-villem.
Samalt, endiselt koorijuhilt
olid ^nad ka dueti poolt esitatud
F. Mendelssohni laulule^«Ootasin
Jehoovat". -
Vaimuliku kone pidas abipraost
X, Nõmmik, kes käsitles muusika
osa jumalateenistuses, kutsudes
rahvast nagu Taavet: „Tulge ja
hõisake Jehoovale, tulge ta palge
ette tänamiseks, kummardagem, ja
põivitagem oma karjase ees!" Sel­lisel
kontserdü väljendub jälle Ju­mala
teenimise suurus' laulu ja
muusikaga, mis on ohiud läbi ae­gade
rõõmu väljendamisel Vormiks.
Ta ütles, et kogudus peaks täna­ma
Jumalat, et liikmete hulgas on
jõude, kes jagavad oma usulist
veendumust janalente teistega.
Järgnes väga jõuliselt orelil J.
.,S. Bachi „Fuuga C major" Nor-
"man Reintammelt. Edasi oli kavas
G. B. Fergolesi ,,Stabat Mater"
duetilt ja. solistidelt vaheldumisi,
Jdaveril , saatis N. . Reintamm.
Kontsert lõppes „Meie Isa" palve­ga
duetilt oreli saatel.
Pärast kontserti koguduse nõu-ckogu
liige Tiina Rammo ulatas
esinejaile punaseid roose tänuks
selle muusikalise kingituse eest,
mida kogudus elamuse võrra rik­kamana
oli kontserdilt saanud.
Samuti tänas abipraost T. Nõm­mik
esinejaid ja külalisorganisti;
Ta tegi teatavaks ka^ et N. Rein­tamm
on vastu võetud Inglismaal
4>levasse orkestrijuhtidei kooli.
Surmasõnumeid
kodumaalt
5j märtsil suri pärast pikaajalist
haigust paljude sportlaspõlvkonda-üe
teenekas abimees Elmar Mat
tem. Ta on sündinud 12. juulü 1909
Vüjandimaal Kõo vallas. Noorpõl:
ves harrastas mitmeid spordiala­sid,
kuid lemmikalaks kujunes üli-pikämaajooks.
1934. aastal olid te­ma
nimel EeSti rekordid 20 ja 30
, km jooksudes, aegadega vastavalt
.1.11.48,8 ja 1.54.39,0. Lootus pääse-
"dä olümpiamängudele luhtus vigas­tuse
tõttu, kuid Berliini jõudis
noor spordihuvDine siiski Eesti tä-hesõitjate
grupi liikmena. Ta on
olnud massööriks alates 1936. aas­tast
ja on massöörina kaasa teinud
olümpiamängud ka Helsingis, Mel-bourne'is,
Tokios ja Mexico Gitys,
samuti mitmeil maaüma- ja meist­rivõistlustel.
Viimasel aastakümnel
andis ta oma panuse massööride
uue generatsiooni kasvatajana-
Demonsireeriti lõikelillede
kunstipärast kasutamist
Toronto Eesti Aiandnsklubi märts! kokkutulekule ütles avasõna
esimees M. Lepik, millele järgnes Percy Watfersl lilleäris töötava Õie
Kurise ettekanne koos demons^atsiooniga lõikelillede, puude, põõsas­te
ja okaspuude okste kasutamise kohta vaasides ja inahutites. ^
Selgus> et ÜUi illevaasi asetades
lõigatakse paremaks ja kauemaks
säüitamiseks kõikidel lüledel, nagu
näiteks nelkidel, roosidel jt., tera­va
noaga, poolpõiki alumise; oksa
otsad lühemaks. Närbunud rooside
elustamiseks ja säilitamiseks ase­tatakse
need näiteks ööseks vanni
horisontaalselt (pikali) umbes
kaks toUi sügavasse toaleigesse
vette. Nelkide õitele pritsitakse
säüitamise huvides kord päevas
toaleiget vett. öösel hoitakse lõi-^
kelüled tavalisest toa temperatuu-;
rist jahedamas kohas. Selleks, et
gladioolide õite osad avaneks ko­gu
õie ulatuses, näpistatakse .õite
tipud kaks kuni kolm sentimeetrit
lühemaks. Tugeva vartega lilledel,
nagu näiteks topelt-õielistel levkoi­del,
lõhestatakse paremaks säiüta-miseks
alumine varre-ots. Juhulj
kui krüsanteemide õielehed hakka­vad
varisema, tügutatakse õieleh-tede
vahele varisemise vältimiseks
kuuma küünlarasva.
Selleks,,et oleks võimalik 'kauni­malt
lilli asetada vaasi, pannakse
sinna käsnataolist, varem märjaks
tehtud rohelist blokk-inaterjali,
mille nimeks on OASIS. Lillede
kauemaks säüitamiseks lisatakse
vaasis olevale veel FLORALIFE
pulbrit vastavalt pakendü antud
juhistele. Kuivatatud lilledest deko-ratsioone
tehes kasutatakse vaasi­des
kuiva lõigatavat pruuni blokk-
^terjali, mille nimeks on SAHA-Kõiki
eespool nimetatud ma-terjiie^
ä^^^^oäridest osta. .
Esimeseks kohapeal tehtud laua-dekoratsiooniks
oli ülestõusniispü-hade
korvike kevadiste lillede, pa­juurbade
ja shokolaadist munade­ga.
Järgnes üle tosina erinevatel
sündmustel (pulmad, sünnipäevad)
ja aasta-aegadel kasutatavaid laua-dekoratsioone,
miüedes> tarvitati
vastavalt olukordadele lisaks lüle-dele,
puude ja põõsaste oksi, kase-ja
pajuurbasidjOka^ude käbisid,
värvüisi küünlaid. 0m
Üks õnnelik loengust osavõtja,
kelle sünnipäev oli lähematel päe-del,
sai kingiks suurtest krüsantee­mide
õitest valmistatud puudli. Ko­halolevale
naisperele anti õie Ku­rise
pooit koju kaasa punane roosi-õis.
Enamüi demonstratsioonü ka­sutatud
materjale oli antud tasuta
Percy Wat9rs'i lüleäri poolt. Kok­kutuleku
lõpul toimus valmistatud
lauadekoratsioonide enampaklmmi-ne
M. Lepiku juhtimisel.
' Järgmme klubi loenguõhtu on 29.
äpriUü, kus toimub laudkonnavest-lus
ja väücese kasvuhoone ehitami­se
demonstratsioon. Esinevad J.
Oinus, M. Lepik ja E. Kuris. Vaat­lusel
on kasvuperioodi pikendami­ne,
mida ise kasvatada ja mida os^
ta ning suvine mullaharimine.
EEs '
Toronto eestlased mäletavad Il­mar
Tammelod 1980. a. augusti­kuust,
mil ta esines Metsaülikoolis
ja Tartu Instituudis. Ta oli lahke,
sõbralik ja kõrgelt hinnatud isiksus;
nii oma õpilaste kui ka kolleegide
poolt. Teda leinavad abikaasa Lyn-däll
Loma (sündinud Cureton),
paljud sõbrad ja .Korporatsioon
Rotalia kaasvennad,
Endel Anija
21. veebruaril oma kuuekümne
esimesel siinnipäeval suri kirjan-duskrütik
Kalju Kääri., Ta on sün­dinud
Tartus. Lõpetas seal kom­mertskooli
ja alustas tegevust aja­kirjanikuna
sõjaaastaU. Pärast sõ­da
lõpetas Tartu Ülikooli eesti kee­le
ja kirjanduse erialal. On tegut­senud
kirjanduskriitikuna, kogudes
kodumaal kirjutatud ja ümuhud
kriitikat aastaraamatuisse. •
^ Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujunenud .
PATUSEM AJA
Matusemaja on üle 115. aasta teeninud Metropolitan Toron­tot
sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal ja
küllaldaselt parkinüseruumi. ,
Väärikas teenimine
PUNERAL HOMES LTPo
T. L. MOSmiSON — Funeral Director
467 Sherboume Št., Toronto, Ont. M4X IKS
Telefon 924-1408
Cliarles Kipper! kaks kontserti
Krüstnse kannatusajal toimus taja Seitse Sõna Ristil Heli-
Torontos kaks kontserti, mis, kuigi des^S vihjates Buboisi peagu sama-erinevais
kirikuis, olid iisna lähe- nimellseie kantaadile. Tegelikult
dalt seotud, kuna koorijuhiks oli oli nimetatust vaid katkendeid,
mõlemal puhul Charles Kipper ja^küU aga oli antud teiste klassikute
üht solisti jagati mõlemal õhtid.^ töid soololauludena ja ^ ansambli
Mõlemal kontserdil oli ka ühine /esituses.
eesmäric ja sõnum kuulajaisse si- „ Kogudutee segakoor alustas
feendada Kristuse kannatusaja sü- Händeü lauluga „See on lumala
gavät tähendust immkonnale. tall'S alt Asta Kaups laulis sama
Charles Kipper on Peetri kogu- komponisti „Ta on põlat** Ja
duse segakoori Cantate Domino ja kuuest tütarlapsest koo^ev vo-
T. £. Baptisti koguduse segakoori kaalansambel laulis Schütd „Siii3
juhatajaks. Nii on mõlemad koo- Lunastaja risti all",
rid kujunenud, kasvanud ja küpse- Ulatuslikumaks oüd kontserdil
nud tema koorimuusikat tolkenda- ^^^^^^ ^uBoisi kantaadist „SeitSe
va koonjuhi tunnete ja voimefe gg^a ristüt", kus tenor Heniy Piü,
kohaselt. Kummaski kooris on ^j^yiton Jaan Medri ja segakoor
lauljaskonnas mõnetist erinevust, ^^^^ j^na pead sa«, H. Piü ja
baptüstidel noori lauljaid märgata- j g^pran Marika Wü-vait
rohkem. SeUest on tmgitud^ka ^iks ja koor „Name, vaata" ja
kooritämbri kvaüteet. Mõlemad koj^ianda katkena J. Medri „Mu
esitasid vaimulikku klassikalist j^^^ Jumal",
mmjsikat veendmnuse ja lauluvai- ^ ^^^^^^ ^^^^^^
mushisega, mida saab pamia koo- | „Rismöömine", kus eriti
njidii enese veenete ja tmmete tee- J» ^ j^^^^. ^^^^^
nete. ^jj^ ^^j^ ^ vahelduvate risti-
Kahel kontserdn oh Kädud Jeesuse sõnadega, mida
loomustaSeks veel «^.^«^^onna meesaiu«Lbel. Ka
arvukus, mõlemad bnkud olid ^.^^J^^^ ^ ^^ujgg,,
kuulaja^ tulvd, W P?^J« ""f. ,„„aUi arm". Lisaks kont-kes
mõlemaid Mateid Neid lühikesed sõnavõtud
kahte sündmust jälgides tuli ama ^ , * ^. . «
imestada C. Kipperit kuivõrd ta ^ ^ ^ ^ ^'..^«.«P'**
on pühendunud kooride juhatami- Toompuult. SobStide ja ansa^
sele ia kirikumuusikalisele teeevu- ^^^^^ ^""^"^ ^'
se e ja tankmnnusiKa^ele tegevu .1^^^^ ^ul Anne Alkok
sele, olles baptisti kirikus u S a k s - V M . m v v vi
koorijuhtimisele solistide klaveril Waverd ja Peeter Kaups orehl.
saatjaks, mUleks tal on imeüeta- T. E. Baptisti koguduses on
vait arenenud anne diskreetse ja häid lauljaid, üldlaulude puhul on
tundliku saatjana. ' see on nagu ühine vai-
Peetri kirikus esitas Cantate Dö- «tt«st»»ega laulev koor. Eriti on
Mino G. F. Händeü oratooriumi noored seotud koguduse muusika-
„Passibon/Kri!stuse kannatused", eluga ja annavad oma noorte haal-saatis
Lembit Avesson orelil, osa- ^ga värskust juurde. Ka on kogu-
Msteks olid Avo Kittksk Jeesusena, duses juba ammuse tuttava Asta
Erich Rämmeld evangelistina, Jaan Kaupsi kõrval noori võimetega
Medri Püaatusena, Estra Väli- lauljaid nagu Manka Wrfbiks, kes
Toompuu Juudasena ja Süoni tü- sisemise julguse ja esitatava sisuli-tardena
Aili Vähi, Liina Purje ja se vieendumusega tõlgitseb oma
Elna Libe. Evangeeliumi tekste lu- Jaan Medri on hea bariton
ges õp. U. Petei^oo, kes pidas ka J» ««ena laulis tenor Heniy Pül
' helitöö sisule lähedase Jutluse. küllaldse ümekusega oma teoolo-
Cantate Domino on kasvaiiud Segakoor, ansamblid ja soUs-arvult
ja tugevnenud häältest, mis^ tid tundsid ise laulurõõnin C. Kip-tõttu
nõudlik klassikaline helitöö juhtimisel,
esitati ibnse küpsusega. Ka andsid Kaks kontserti sama juhiga^ on
suure panuse muusikalisele tase- mõneti vorminud kooride ilmet,
meie baritonid Avo Kittask ja kuid mõlemad laulavad Issandale,
Jaan Medri, kuna Lima Purje (pä- uut laulu ja tegid seda möödunud
rast nädal varem antud iseseisvat /kannatusnädalal . tähelepanuväär-kontserti)
näitas oma küpset laulii- selt hea tulemusega, kaasahaarates
kunsti heKseva hääle ja märgata- kuulajaid ja neid ikka sidudes kan-valft
puhta diktsiooniga. Lembit natusaja mõistega, millele tänapäe-
Avessoni örelisaade on alati oUiud 'vases maailmas on väga vähe ruu-imetlusvääme
harmonilseerudes mi.
kooriga ja solistidega. Kirikutäis ... .
muusikasõpru tundsid end kaasa- Kuulutamine
haaratuina vaimuliku muusika " w A P A CCCTI A C U "
tõelisest evangeelsest jõusi „VAIIÄ ecd,! L A d »
T., E. Baptisti kogudus oli pealr täidab oma eesmärgi!
oma kontserdi '9pLunal^