Vaba eestlane , April 15, 1982

              Nr, 2§)
bientaarid
on teataväistt ^eii>^
jä '
I kus rahvas 'avaldab oma
ide yalimistega riiklikb
imiseks ja valitsnse mob-
Raudeesrüdefagusfes
käänatakse ja väänatakse*
ktiat igasuguste pettemsr
I abil ning lõpptulemuseks
lunistliku partei väikese
katuur, mida [nimetataks®
lokraatiaks. Kuid demo>
lääritlemisel j a tõlgenda»
ridvad ka läänemaailmas
sed seisukohad ja väär»
" esile, mis eriti imeks^
on nendes ringkondadel^
id olema tõelise demo-stvõitlejad.
näiteks äsja Bonnis toi-
)taali$tide rahvusvahelise
bioo4 Socialist Intematio-rerentsi,
millest osa võtsid
^ba maaihna tuntud riigf.
poliitikud, eesotsa!» sel-stide
koorekihiga nagu
imaa endine kantsler
idt, kes on Socialist In-^
jiali president. Austria rii-
Bruno Kreisi^, Taani
ler Anker; Jorgensen,
linister Kalevi Soi^
töölispartei üks juhte
I Foot, Iisraeli töölispartei
lon Peres, Portugali sbt-
[partei juht Mario Soares,
sotsialistliktt partei juht
ronzales, Rootsi endine
Iter ja {sotsialistliku partei
Igelane Olof Palme, Hol-siaiistliku
pailei üks tipp-
|op den Uyr ja Kanada
ptsiallstid) juht Ed Broad-
:okkutule]fu presüdium pi-oma
töö lõppu vajali-eruvääristada
Salvadoris
vabu ifalimisi ja anda
Salvadori pahempoõl-riste
toetavale markSsistli-valitsusele.
Soda-itionali
president Willy
kes oli omal ajal Lääne-kantsler,
milliselt posit-oli
sunnitud lahkuma
spionaazhivÕrgD
ronda sattumise pärast,
konverentsi demo-ohlta
väga kmnmalise se-idpe:
kantsler väitis, et
[vadoris on võimalik aUe^
itada, kui marksistidega
ipitakse ja „kui kõik po-elemendid
aktsepteerivad
' protsessi.** BrandtS
Inb igale Salvadori siind-
[givale inimesele ülimalt
aalsena kuna just valimisi
id [ja valijaid terroriseeri-löögimehed
on
tes takistavad Salvadoris
itlikku protsessi. J a nen-
Brandt koos oma sõp-
I demokraatia nimel oma
[toetuse ja õigustab nende
iguse uperpalli demo«
kõrgete ideaalide nimel te»
ide konverents i Nika-
|>ra|egust marksistide valit-ides,
kmnitade^, et Nika-f^
alitsusde tuleb anda iga-
)etus ,jsotsiaalse õigluse ja
Ä e printsüpide raken-ja
mõista hukka kõik
I Nikaraagua weräansrtse
tks. Meie teadmisel on Ni-praegune
marksistide va?»
liksmud korduvalt kõige
demokraatliku printsiibi
^kates pidevalt edasi vabad
rahvae^duse moodusta-
WUly Brandti see -nähta-häiri
ja ihnselt on ta vä-
|osa oma „demokraatlikke
teid^* laenanud raudeesrii­et.^
. -.
ides ei ole see enam
ikš, et president Reagani ja
juutluse vahd(orrad
lii iga päevaga üha halve-üi
1980. aastal tõimumid
divalimiste ajal 40 , prfit-
Ihendriikide juutidest toefös
Reagani^ süs nüüd on juu-liak
pre^dendi suhtes tei-pöörde
ning vastava
mnse põhjal on 70 prot-fhendriikide
juutidest presj-eaganl
poliitika teravad kr!»
id.
, et ÜhendriUdde juutidel®
gknlKesk-Ida poliitika ja
id Iisraeli peaministri Me=>
^ Beginiga kibedaks pettu°
Eriti meenutatakse Rea-lugelenlatuvaid
lubadusi va»
impaania ajal Iisraeli abista^'-
k
Nr. ^ VABA EESTLANE neljapäeval, 15. apnllü 1932 _ Thursday, April 15, 1982 Dc. 3
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
17. ja 18. apr.
dr. A. Mae,
24. ja 25. apr.
dr. T. Kuutan,
-7231 .
922-3824
H;I(I|IK
insurättce
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESIMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont M9V 3Y7
Tel. 7^5-4622
llillilllllllilllllliilillilllllillilillMliilllllilllillllllillllilll
Miiiigil
VABA EESTLASI
talituses
ivdld Uustcelgi
DD TAGURPIDI
li
Mälestusi ajavahemikult
1914—1943
Hmd $18.— + saatekulu $ 1 . —
Aarand Roos
.oRÄNDAMAIE"'
Luuletuskogu
$6.— rf- saatekulu 70 c
Sl!liilillllllllilillilil!liiilllililllilllllllililllllllllllllillllll!8
Kofmn^ntaariä
(Algus lk. 2)
'miseks |:b kahe riigi vaheliste sõb­ralike
vahekordade süvendamiseks.
Need vahekorrad on nüüd tundu­valt
jahenenud ning Ühendriikide
Juudid on eriti mures,-kuidas saab
lüsrael kõigist tulevikus ähvarda-,
vatest raskustest kui. tal ei ole
Washingtoni igaj|[ü]gset toetust.
Paljud juudid õn arvamisel, et
Iisraeli ja Ühendriikide suurele
sõprusele kujunes komistuskiviks/
maailma õlikrils ja üha kerkivad
õlihinnad, mis Išundisid ameerikla­si
otsima sõbralikumaid vahekordi
Araabia õluiikidega. Selle uue po­liitika
raamides otsustati Sau^
Araabiale müüa tehnoloogiliselt
vümistletud Awaci luurelennu­keid,
mida Iisrael peab ohtlikuks
<s>ma. julgeolekule ehkki ameerikla­sed
on tarvituselej võtnud erakor­ralised
abinõud Iisraeli julgeoleku
Edndlustamiseks.
Kuld Awac'i luurelennukite
müük Sandi Araabiale moodustab
ainult ühe väikese sektori Iisraeli
|a ühendriikide vaheliste lahkheli­de
põhjustest Kaaluvama osa nen­dest
põhjustest moodustavad Iis­raeli
valitsuse isemeelsed sammud
ja aktsHionid, millega ameerikla-
^d ei saa nõustuda. Nü hävitad
Iisraeli pommllennukid Iraagi
aaatom^jõujaaina, Iisraeli valitsus
annekteeris, 1967. aasta sõjakäigu
ajal okupeeritud Süüriale kuulu-mad
Golanl kõrgustiku ning vii­masel
ajal on Iisrael hakanud ra-
Vkendama cjrakorraliselt rangeid
abinõusid araabia rahvuslaste vas­tu
Iisraeli okupatsiooni alla kuulu­vates
Jbrdani läänekalda pürkon-dade^.,
Eriti häulb ameeriklasi lis^
raeli kahepaikne polütika Jordani
läänekalda elanikele autonooi^ia
andmiseks. €amp Davidi koldcule-ipete
alusel alustatud läbuiääkimi-sed
Ühendriikide, Iisraeli ja Egip­tuse
vahel' ei lole viinud sammu-võrragi
lahendusele lähemale ning
Washingtonis on jäänud mulje, et
Iisrael aiinab Camp DavidI kokku­lepete
alusel tagasi küll Siinai
poolsaare, kuid ta kavatseb endale
jätta Jordani jõe läänekalda^ mida
peaminister Begin peab ajalooli­selt
juutidele kuuluvatekis aladeks.
Mõned mõjuvõimsad Ühendrii-
Mde juudid leiavad, et Iisraeli pea­minister
Begini terav kriitika
Ühendriikide valitsuse vastu on
aidanud mõjuvalt kaasa mõlemate
üiiklde vaheliste vahekordade jahe-üiemisele^
Kuid üldiselt on ameeri­ka
juutlus tugevalt Begini selja ta­ga
ning Ühendriikide valitsuse ran­gemat
poliitikat Iisraeli suhtes
ttembeldataklse mõnel poolt juba
antisemitismiks. Nmg jjuudid an­utavad
selgesti mõista, et järgmis­tel
valunistel annavad nad oma
hääled nendele kandidaatidele, kes
teatavad juutide seisukohti.
AMK
Noormees klassikalise kitarriga
Boris Bagger vestleb oma õpinguist ja eeloiewcssf kontserdist
Reedel, 30. apriim toimub Eesti Maja keskmises saalis kell 7.30 «Ijful kitarrikunstnik Boris Baggeri
kontsert koos sopran Elisabeth Stepaniga. Toronto külaskäik pole taUe siiski esmakordne, Juba 1972. aastal
esmes ta sün esimeste ül^maaümsete Eesti Päevade ajal noorkunstniKe kontserdü.
Küsidest temast enesest ja ta lamine, dirigeerimine, psühholo»- kus abielumehena, kuigi praegu-kontserdist,
vestleb siinsele eesüas^ gia, pedagoogika, mis tulemuseks ne Toronto külaskäik pole veel
konnale peagu tundmatu Massika- andis poöl-esinemiskunsto _P«lmareisjks.
lise kitarri kunstnik Boris Bagger, pool-muusikaõpetaja diplomi. , 51|sal)elh on saanud oma laulu-et
ta on sündinud Saksamaal Pärast Karlsruhe muusikaülikop- opmgud kuulsa ameerika prof.
Karlsruhes J955. aastal. Vaatama- li lõpetamist jätkas ta õpinguid Luqretia
ta, et nimi pole eestipärane on va- Freiburgis^ õpetaja ja ise ka tuntud laul-nemad
eesüased ja koduseks kee- kus ta võistluseksamitel pääses jana, mis on taganud, et seni on
leks on nii hea eesti keel, et poeg # kandidaadi hugast ainsana Elisabeth alati saanud kõrge hin-valdab
korralikult eesti keelt, ka sealsesse muusikaiilikooli. nangu.
muusikaliste mõistete alal. Võõra- Selles koolis tuleb tal lõpetada kõr- Kontseril esitavad nad vaheldu-pärane
perekonnanimi pärineb geimad õpingud mida ülikooHs misis C.M. von Weberi, J.S. Bachi,
taanlasest vanaisalt. Ta pole kuria- saab teha. Tuleval aastal toimub B. Britteni, Hector ViUa-Lobose,
gi käinud eesti koolis ega saanud lõputööna kitarrikontsert koos Roberto ^Gerhardi helitöid. Sama-õpetust.
Ta on ise natuke uhkegi sümfooniaorkestriga. dest heliloojate töödest on Saksa^
seUe üle, et ta räägib nii hästi. Küsides, kas on Saksamaal täna- maal valmimas heliplaat,
märkides et Torontos On ta märgav päevases muusikaelus võimalik Lõpuks küsides kuidas Saksa-nud,
et siinsed ^esti noored koolile muusücast elatuda, vastab ta, et maal elatakse ja kas Karlsruhes qn
vaatamata räägivad halvasti eesti -mitte kontsertidega vaid õpilas- ka teisi eestlasi, vastab ta, et ku-keelt
- test. Tal in Badeni muusikakiir- na ta on liiga palju lükumaš kont-
Kaflsnihes lõpetas ta gümnaasiu- süste juures kahel õhtupoolikul ki-, sertidel, süs on kontakti vaid vä-mi
ja 1981 Karlsruhe rükliku muu- tarritunnnid õpilastele, keUestmit- hestega.
sikaülikooli klassikalise kitarri med on võetud edasijõudnuina sis-alal,
mis andis taUe diplomeeritud se muusUcakoolidešse. Ees on veel
muusikaõpetaja tütli. suurem kontsert Lääne-Saksamaa
presidendi palees, millest ka tema
osa võtab.
Ta meenutabki kontsertreisi Heidelbergis agi olevat eestlaste
Skandmaaviasse möödunud aasta tegevus olemas,
märtsis. Soome krütüc oli eriti hin^ Saksamaa majanduselus on muu-kuhu
võetakse vaid neid, kes mõis- dav, mainides et soomlased on datusi, pärast suurt majanduslikku
tavad küllalt mängida. Alates 1978 peale šÕda vaid Virtuosi de Roma õitseaega on töötuid ja mitmeid
on ta Badeni muusikaansämbli lü- ansamblit kuulnud mül6ga Baggeri probleeme sadade tuhandete välis-ge,
on teinud kontserte erimaadel esinemine oli võrreldav. töölistega, keda Saksamaa enam ei
Gameranta Karlsruhe koosseisus. Eeloleval kontserdil Torontos vaja, kuid kes ei taha ka tagasi
B. Bagger selgitab Saksamaa esitab ta täiemõõtmelise kontserdi oma kodumaale minna, ehkki L.-
muusikaõpingute tulemuste erine- koos sopran Elisabeth Stephaniga, Saksamaa neile sõidukulud kataks,
vusi siinse maa omast. Ta ütleb, keda ta on pü^emat aega kontserti- Noor kitarrikunstnik esineb april-et
seahie diplomitöö vastab sün del saatnud. ü lõpul, tuues siinsete eestlaste
inandril muusikateaduse alal ma- Nüüd on aga saatmme selles muusikaellu midagi erakordset na-gistrikraadile.
Sellesse teaduslikku, mõttes laienenud ja ta tahab gu klassikaline kitarr on maaüma
töösse kuulus muusikaajalugu, kuu- Elisabethi säatajaks olla tadevi- muusücaelus. '
CHEVROLET'OLDSMOBILE
ROBERTSON MOTORS LTD..
1555 DANFORTH AVENUE
TORONTO,. ONT. M4J .1N7
TELEFON 4 6 6 - 1 1 3 5
VIHMAVEERENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED
RÄÄSTAALUSED JA PÄIKESE
VARJUD
, 20 AASTA GAMANTO .
fa on lisaks sooritanud meistri-eksamid
maailmakuulsate, ingla­se
Julian Breami ja hispaanlase
Narcisca Yepesi juures,
Karlsruhes ja selle ümbruskon-
Käs elavat mõned eestlased, kuid
need on sulamid «saksa ühiskonr
da.
LÄH ETTEVÕTE
Century Aluminiflii Installers
2226 Dsmdas St W. Toronto, Ont. M6R 1X3
Telefon 534-2864
' Omanik ARTURS MIME
Võtke ühendiBst firma omanikega. — Ei mingit vahemeest
Läti äri
DOWNTOWN WOOtS ARTS & CRAFTS
9 Qneen st E. Toronto — Tel. 368-5011
Meil OÜ rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sööbivad varras­tel
jä kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks
tikkimiseks ja sõhnimiseks (macrame). * SKANDINAAVIAST
HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA *
Kanvaa mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud: e^
masp.—kolmap. 9^6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4. Meie
teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. Tel 469-2005, kell 13—5 pi.
EiSTLASE UUED TELEFONID:
toimetus 444-4823
talitus 444-4832
Modelle T.E.S. Lasteaia moenäituselt Eesti Maja kauniks ^ekoreerltud laval.
Silvi Verder, Diana Eulpa, ^eter Raudkivi, Tma Rand, Viive Kittask, Paul
kimets, Paul Sambla ja Inge Foulds.
Pildil vasakult kasvatajsi
Sehr, Kersti Pikk, Leiki Ves<
Foto: Vaba Eestlane
Kevadine ladeaia moenäitu
Ei ole silmale midagi rõõmsa­mat
kui pidulikult rõivastatud väi­kelaste
pere, ilusad nagu kohevate
kleitidega nukud ja sametpükstes
poisid! Emad, tädid, vanaemad ja
isegi isad, kes olid kingituste and­jad,
olid oma järeltuleva põlvkon­na
eest väljas küll nõelte, varraste,
niitide, lõngade, riidematerjali ning
pitsidega, paljudel pisi-modellidel
isegi mänguasjad kaasas. Eesti
Maja suur saal oli tulvil imetle-
- jäist, särasilmalistest lastest ja usi­natest
fotomeestest.
° Ilus nagu muinasjutu-motiivistik
ise, toretes õiterikas dekoratsioon
aukartustäratavana modellide käi-gutee
kohal, tsentrumiks kevadpü­hade
kohaselt hüplev kelmikas
muna, kõrvitsa-tõUas sõitvate hiir­tega,
kolm kõige paremini rõivas­tatud
põrsast ja ühe valge talle
hoidja. Kunstnikeks noored emad^
õed M. Kittask, A. Saks ja K.
Sandy ning kogu ettevõtte korral-dajaiks
Tiina Tralla ning Tiiu Jaa^
son, võib öelda — ül(äpilt oli rõõ-murikas,
lasteriietus maitsekas ja
kohvilaua perenaised armsad.
Elavat ja' vilkalt liikuvat laste­pere
laval saatis klaveril R. Veski­mets
ning nooruslik kommentaa­tor
Linda Kukk valges miõjus nä­gusa
kevadpuhanguna.
Pisi-plikade kleidimood on taas
muutumas' avaraks, kohevaks, sa­geli
kaunistatud kleit-põllega. Roh­kesti
esineb nüüd tiilivarnikat su­veks,
ta^uid ja nurgelisi pitsääris^
tpga kraesid» kleidi pikkus rohkem
põlvenuki kohal. Laiad suveküba-rad
kroonivad pidulikult pühapäe­vast
toredust. Poiste tarbeks oli) ka­sutatud
rohkelt veluursametit spor­di-
ja mänguülikonna tarbeks.
Koolipoiste enamik aga eelistab
kindlasti pikki halle pükse sinise
kuuega.
- Silmapaistvaiks riietus-esemeiks
osutusid valged suvemantlid õdcr
dele, kollane väike-tüdruku kleit
huvitava seljalõikega, valged sinise
paelaga ääristatud tenniskostüü-mid,
poisikeste sinised püksid vi-kerkaarevärvi
pulloveriga, Leiki
Edwardsi tädi kootud triibuline
kleit kollaste tuttidega rimg tellis­kivipunane
kapuutsiga jakk, huvi­tava
kudumistehnikaga-^ kapuutsi
osas. Siis veel paelus silmi türkiis-kleidike
ning tirooli-stiilis rüü ja
vanaema hoolas kudumistöö 'tore­da
mustrilise talvemütsi ning Mai-
Liis Tõu ponshö beezh-valkjate
triipudega. Lisandus veel mitmeid
nägusaid kleite, nagu valge põlle­ga
tumesinine, õdedele valmistatud
sarlakpunaste põlledega hallikad
kleidid ning mitmed kenad, valged
ja roosad, pruun-valge ja lillakad
suuremate tüdrukute jaoks. Katrii-na
Ilvese vanaema oli kujundanud
peene tumepunasest pesusametist
pükskostüümi. Hästi olid kootud
ka õekeste Raudseppade vöökirjas
traksid ning elegantselt istus Taa-vo
Martini helesinine ülikond, kui
ta uhkelt kõndisi oma õe Tiiu kõr-ifõige
parem oli aga lõpp paiju=
de rahvariietega... seda rahvusli­kult
kirevat Toronto Eesti Seltsi
Lasteaia peret juhtis kuldtikandis
tanuga tädi Silvi Verder. Siin nä­gime
Järva-Jaani, Peetri kihelkon­na,
Mustjala, Setu, Järva-Jaani,
Soome sugemetega, Põhja-Eestib
Järve-Jakobi, Muhu, Harju-Jüri,
Pärnu-Mihkli, Hiiu ning Hiiu-Pü-halepa
rahvariideid. Ä s lastest
kandis koguni oma ema, proua
Oderi lapsepõlve riietust, mis oli
ütlemata hästi säilinud. '
Eelpoolnhnetatud lastele lisan­dusid
kava järjekorras: Melissa ja
Sarah Jones, Talvi Hess, Kathrin
piir, Krista Raun, Kiiri Sandy,
viive Kittask, Eric Reppo, Diana
Kulpa, Karin ja Lindsay Soomet,
Ty ja Ryker Bird, Anne Baxter,
Danielle Pirso, Lame ja Raja-Ma-ri
Raudsepp, Anna Sales, Paul
Tralla, Lisa Hogg, Tiina Rand,
Ingrid ja Eerik Randsalu, Daniel
Schaer, Raivo Uukkivi, Randär
Kuusk, Kristi Laar, Karin Mariey,
Silvi Jaason, Krista Raun, Lia ja
Mati Saastamoinen, Krista ja Maa­ja
Kukla, Inge Foulds, Paul Samb­la,
Kadri Uukkiyi, Leiki Veski­mets,
Paul Sehrj Robert Arro, L i ­sa
Toose, AiH ja Kersi-Ly Kuutan^
Tiia Birkenbaum, Kersti Pikk,
Misa Toose, Anita Oder, Kristina
Hogg, Peter Raudkivi, Peeter
Musta, Alfi Sepa ja Randär Puust.
Lõpuks tänati moenäituse korral­dajaid
toreda lillekimbuga ning
h^rra Vanaseljal lipualuse eest pr.
Pärna poolt tehtud lasteaia lipule.
- TÜna Tovlkeme
v m EESTLANE
kaks korda nädalas
$45.» $55.^
Pooloastcis $24.-o $29.»
Weercindaastas $13.- $15.-
miPOOTGA +. SAATEHJLlü
Eanadu: YläiaspooS
Kanadats
$44.—
poolaastas $26.- + $19.50 1
veerandaastas $14- + $9.25 |
VÄUASPOOL KANADAT Ja USA-d:
IJCNNIJPOSIIGA aastas $49.—, poolaastas $26 Ja veerand»
aastaa $14.-* + SAATEKULU — aastas $66.—., podaastesr
$33.— ]a veerandaastas $16.50 '
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 c^nti
Manada aadressadde palume märMda ,,POSTAL
USA aadressidde „SIP CODE<<
Pangatshdck vöi rahakaart kirjutadai
Free EstMifaa Poblisheis nimele.
Tellimine saafa:
VABA EESTLANE
1955 Leslie St.. Don Milts, Ont. MSB 2M3
Paluffl mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks/
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates^.^.^..^...........
.19 Tellimise katteks lisan $ sünjuuiea
rahas / tsh©kiga / rahakaardiga. (Malm saate ainnlt AtMijas).
Nimi