Vaba eestlane , March 17, 1981

              Nr. 21
elanjjjd&ond ja vällso
Waij^ igapäevases elus
ViSommiinisfllkQ paf.»
sHiast, partei kom*»-
õimüjaotnsest. Äsja
lunnd N . Liidn kom-
•artei ettekannetest,
j a küdnkõnedest
etärile Bfezhnevlle
ihteteist järeldada ja
JMe liikmeskonna köh-huyitavaid
numbreid
mandaatkömisjoni
Kapitonoyi andmetel
kogusummas üle 17
|nistf^müline arv ei
kui arvesta^da seda,
lanike koguarv olätlib
mUjoni 3nimej«Ie.
[mitee otsuse kohaselt
limud N . Liidu l o m -
tei konverentsile
[ti. Need delesaadid
nliselt «vabariikide"
eit: Vene Föderafsi-
Ukraina 896^
221, Valgevene
«— 166, Gruusia
laidzhiaan - P 98, Lä^
Bdu —- S2, Armeenia
^ayia — 48, Kirgiisis
— 32, Eesti-rkmeenia
— 28 Na­itub,
oli Eesti esindus
[rdiemisi tagasihoidük
rkmeenia osavõtjate
em kui EestO. Samuti
osa mängib Vene
teiste „vabariikide'<
[t samal a|al kui N»
kõrgem võimuorgan
Istliku partei keskko-üroo
— kujutab en-vanadekodtt,
toodi
r^erentslle võrdlemisi
isj kuna konverentsi
^lid 36 aasta kuui 50
klassist 50,4 protsen-aasta
vanuste klassist
irotsenti. Konverentsi
maini kui palju mehi
üle 70 aasta vanu-neid
ei olnud töe-palju
rohkem kui
tema lähemad kaask-si
paljudest sõnavõttu-järeldada,
et Leonid
N. Ludus suurte või-õimumees,
kelle pres-loriteeti
suivendatakse
|ikc propagandavahen-läänemaailmas
püü-
I, et Brezhnev ei ole
suurt võimupiiridega
iln, jätavad kõik po-ivõtud
ja artiklid N .
et Brezhnev on see
pobljumal, keda rah-ritult
iaustama ja kelle
kummardadai MiÜi-
|nesid peetakse Brezh-immul
N . Liidus^ sel"
ipitanovi sõnavõtust
rentslis .:
)osolekutel, alates pär­ja
lõpetades liiduva-
)mmunistl]ke parteide
b, rääkisid kommunis-jjuse
ja südamlikkuse-
Leonid njitsh Brezh-
[õstsid esile tema tohu-tei
leninliku kursi el-
^imatut hoolitsust ini-
I ennastsalgavat võitlust
ning rahvusvanelis®
ja töölisliikumise
lise eest. Kommunis-kodumaa
õitsengu
ta enda kui partei j a.
|uhi kogu võimsa ta-le
rikkalikumad koge-leie
rahvas vastab tal­ise
ja annastusega "
[ainult, mida see vana
Eis kõik ei jõua ära te-iUma
paljud poliitikud
faranud Leonid Brezh-algatusest
tippkonve-
Idamiseks |)hendriikide
vahel, Brezhnev J;jseb
nagu oleks see koU"
|igi praegu pinevusesit
mstele kõige õnneltku-
Iduseks mng sellest tri-pknud
endid mõjutada
Biiikide pealtnäha päris
jltikud, kes on ühinenud
propagandakooriga
|i—Moskva vahelise
itsl korraldamiseks,
leeste vaimustuse vai-võiks
nentida, et selli-
^nverentse N. Liidu ja
(Järg l k . 3)
teisipäeval, 17. märtsil 1S81 - Tuesday, Mareh 17, 1981
tarm
¥ÄLViÄRST
NÄDALALÕPUL
21. ja 22. märtsi!
dr. R. Pahapill, tel 721-7777
28. ja 29. märtsfl
dr. T. Sauks, tel.
.KIRIK
lüsüranöe
Ägency
KINDLUSTPŠiD
23 W E S M p R E Dr., Süite 2M
Rexdale, Oat. MOV 3Y7
Tel. 7454622
Eesti ked^kursuse
9õppes õppeaasta
Teisipäeval, 10, märtsü lõppes
Toronto Ülikooli õhtukursuste hul­gas
oleva eesti keele kursuse täna-vusetalvine
õppetegevus. Viimasel
Õhtul Leo Paap vldeolindistas kur­suse
tööd,; mis andis kursuslaste se­letuse
kohaselt ülevaate talvisest
tööst. Samast helist tehti ka mä-too
Plahvatus „Radio Liberty" lioones
Münchenis häiris ka eesti saateid
STOKHOLM (EPL) — Kuidas elab Radio Liberty, Vabadusraadic)
eesti osakond pärast pommi raadiohoonele? Esitame küsimuse eestö
saate peatoimetajale AlekanderTerrasele telefoni teel.
- • , • • 1
— - M e i e töö käib edasi, kuigi — Eesti saateis ei ole vahet tul-plahvatus
ön tekitanud omajagu nud ja meie töö läheb edasi npr-probleeme.
Kahjustada on saanud maalselt, kinnitab Aleksander Ter-tehniline
aparatuur, samuti telefo- ras. Kannatasid teatavasti tsheh-ne.
Meiegi saime ajutise telefoni- hid, kelle toimetuse kohal plahva»^-
numbri kuni vigade parandamise- tus toimus ja kus oli ulatuslikke pu-ni,
jutustab Aleksander Terras, rustüsi ja 8 inimest sai vigastada,
kes vahendab kohapealset arva­mist,
et pomm hoonele oli telli­tud
töö ja teostatud asjatundlike
„proffide" poolt,
Mis põhjustab viie noore näitleja näole naeratuse? Foto saamise momendil oli tähelepanu harjutusega
seotud, aga selliste uaeratustega minnakse vastu ka Eesti Rahvusteatri eeloleval® etendusele, kui Asta
Söödori lavastusel esitatakse W.D. Hume*i komöödia Tõrges Pildü vasakult noored eesti
teatrifean-astajad Lmda K i k k ; ILemMtu RistsoD, ITiisia Norheim,. Desiree fpom ja Taavo SÖödor.;,
Foto: Vaba Eestlaae
neist kolm tõsisemalt, r
Eesti toimetuse liige EeVaJlierS-
* ke kaögro^Penijar oU pommi'
hommikul teatayästi^^^^S
, et kõneleda Vabaduspäeval.
kes paigutasid pommi väljaspoolt
raadiohoonele, mis on madal ja Kuuldes uudist raadios^ helista?
maaligidane ehitus, olles ^ kunagi ta otsekohe Müncheni, kust ta sai
ehitatud ajutise haiglana ning sel- otsest informatsiooni ja võis rahus-le
tõttu kergesti ligipääsetav aten. täda ka murelikke eestlasi Stokhol-mis,,
(EPL/K).
Peeter Sepa CanJaiin
mi Tallinna fänuovafdus
§usel oli 21 dsav^tjat, kusjuures
lektoriks oli Vello Salo;
Peeter Sepp on jälle midagi uut
välja mõelnud. Uue algatuse, ni-mekš
on CanJam, 198L a: Canada Avaldan käesolevaga oma s i -
Day kunstiprojekt, 21. märtsil toi- damlikku tänu eesti kogudustele,
mub esimene selline katsetus Ot
tawa School of Art juures, kaasa-lestaskasett,
mida jagatakse kõigue N5„fa|ise TaflinNd vancslinna teaduslikkia restaureerimist
osavõtjaile tasuta. Lõppenud kur-
Pärast eelolümpiaadilist Tdlinna vanalinnas «restaureerimist", mis seisis suurelt osalt värvi pintselda- haarates samaaegselt Peterbo-mises
lagunenud müüridele ja varisevale krohvile, oü nüüd uuesti ärganud debatt Tallhma v a n a t a
seal leiduvate kunstiteoste tõelise mtaureerimise ümber. •
!Co3iisiiefötaarid
(Algus lk. 2)
tlhendriikide vahel on ennegi pee
tud ning nende tulemused on ol-
CanJam hõlmab telefonilise
ühenduse muusikutega, mi amatöö-organisatsioonidele
ja üksndsii
knteie Kanadas, USA-s,, Brasii­lias,
Austraalias, Rootsis ning
Kodu-Eestis, kes mind ja mn
kaksikõde JDset tervitasid ja õn­nitlesid
me 60-a. sünnipäeva piB»
hui paljude lUlede, kinkide, te-legranmiide,
kirjade ning suusõ­naliste
õnnesoovidega. Eriline
vad',' helüindistatakse Peeter Sepa *änu Toronto Eesti Baptisti Ko-poolt
ja antakse välja kui kunstido- gwdusele ja kiUahstele helikunst-
„Sirbis ja Vasaras", 16. 1. ilmu- ikoomlauad kõmmelduvad kuiva- viitab otseselt sellele, mis võib ^ ^ ^ ^ ^ ^ x u « a . x v « « , « « ^ « « x « v ««
mid Jüri Kuuskemaa artikHs „Väi> des, niillega kaasub kullatise ir- peatselt juhtuda Tallinna Pühayai- ridfegT^^inir
vilises vanalinnas", kerkivad^eed dumme arhitektoonllistelft niker- mu kirikuga. Heli müle nad telefoni teel tekita^
probleemid valusalt esile. Positiiv- dustelt Ohustatust tunneb restaureeri- '
_ _ _ ne on, et ori võimalik neid käsitle- üleliidulin^^ restaureerimiskomis- misaabitsaga kokku puutunud vaat- ^
nud pa^mafTuhurvägrk^^ised, asjalikult ja asjatundlikult ja jon nõudis hoone mikrokliima tea- leja mõnegi meie arhitektummä- ^"^;;r£i^7nerpä^^^^^^ .^^f"
halvemal juhid lõppenud WasMng» esitada nõudmisi, mis võib-oUa duslikku uurimist ning ikonostaasi lestise ees seistes. Nende hulgas g^g^ juhusliku heli produtseerimine ^^a^^ Manmle, 8. ^märtsi vai.
ttoni haleda lüüasaamisega. Teise l^i^vad kuulmist kõrgemal pool. kiiret konserveerimist. on meie ainus tõesti renessanslik seisne jg^üks võib teha " " " ^ kontserdi, mng koosvü-maailmasõja
lõpufaasis ja pärast Olukord on kohati katastroofiline: \ Muinsuskaitse on kimbatuses, fassaad - seUist häält mida ta soovib, teiste- ^^"^^ korraldamise-sisustamise
maailmasõda on peetud venelaste- ^Saamatust ja hoolimatust kuns- kust leida selliseks tööks kohaseid Nimelt kohisevad Mustpeade hoo- ^^^^ ^^^^^ ^^^^^.^^ ^^^^^
ga kogusummas 13 tippkönverent- tipä^sste interjöör
si, kus on sõhnitud mitmesuguseid misel soodustab asjaolu, kuivõrd atesteerimata restauraato- õõnsalt, ilmutades varinguohtu.
kokkuleppeid. Tavaliselt on lood- w J-eid keelavad ettekirjutused nii Hüjutisest saviga pesemisest 3^ - . .
ohiud selLd, et lääneriigid on pi- f .^T Tf^"^./?? vastutusrikastele objektideltöötada. fassaadikrohvi värvimisest ei ole ' ^ ^ ^ ^ P ' " ^ ' ™ ' '
rastajad organisatsioonid ei kanna Kunstimuuseumil aga on küll viis raidkividele mingit kasu. Ent mis gttawa Revue" üüeb,. et P.
materiaalset vas ustust neade -^.^^^^ atesteerimisprotseduuri lä- jääks fassaadi kunstipärast järele g ^ p on töötanud miti^^^
hodde usaldatud kunstiväärtuste ^. ^^^^^^^^ ^^^^^ ^^^^^ ^.^^^ reljeefideta? meediumitega erikohtad^^^
w • omad muuseumisisesed tööplaanid Lubatagu veel meenutada Nõu- Ottawas.
Põgus pilk nende kokkulepete Viimased OM Ju rahalises väär^^^^ kogude Eesti restaureerimistegevu-^^ oli omal ajal „Sounds ön
ajalukku näitab, et Teheran^ 1943. hindamatud. . *^tt;„„^ n.^ ^® aastapäevale pühendatud Wednesday" juures vastutavaks
Täbar olukord on tekkinud Sea konverentsil kõnelenud V i l l em Raa-' koordinaatoriks kui see oli katse
Pühavaimuga, mis on linnapildi Kooramaaioruts, KUI see oii Kaise
Imna telefoniühenduse kaudu. Esi­algne
töö ou mõeldud eeltööks süü­danud
Moskva kasuks sõlmitud
leppeid, kuna venelased .on murd­nud
kõik oma lääneriikide kasuks
antud lubadused.
eest ja Eesti Kunstide Keskusele
mu helitööde fondi loomise eest.
Meeleldi suruksm kõikide õnnit­lejate
ning nendest üritustest
osavõtnute kätt, sest hindan kõr­gelt
teie tähelepanu, toetust ning
sürast sõprust, õnnistan teid
Issanda nimel eestlasena ning
kaasrändurina teel igavese Ja
täiusliku üu-linna poole!
mi üht soovunelmat: „Arhltektuuri juhusliku heliproduktsiooniga, mis
aastal sõlmiti neli põhUistv kokku- Tallinnas säilinud kunstiteoste
lepet, mida Kreml pidaslvaj-^li- tippnelikust on vümastel aastatel ov«,o*n«,d ,.?>n-.«a,.oniicocr« " j u u u M m u uenpiuuuAiMuumg^, nu.
kuks kõiki murda. Jaltäf: 1945. ül^snes „Siu'matantsul" õnnestunud armeiuma vaiFuagemisega konservaator peab töötama niisama toimus mitmel kolmapäeval gale
aastal saavutatud kokkuleif te raa- vältida säilitustingimuste halvene- ooP®id. kõrgel tehnilisel, kunstilisel ja mo^ ^üs möödunud talvel,
mides lõhuti Euroopa mdamik, mist. õiieseinaltkoordub lagunenud vih- raalsel tasemel nagu kujutava ja
Jagati Berliin eri okipatsioõnitsoo- Mullu jõuti nii kaugele, et k a Is- majuhade tõttu krohvi, katus on au- tarbekunsti restauraator". Kasvu- • • •.; ' • •
Illidel», müüdi maha Balti, riigid sandamuutmise kiriku hoonesse kudest sõre, klaasistus osalt puru- ruumi ^selles suunas veel jätkub."
ning pandi alus Poolas kommunist- toodi keskküte. Kuid temperatuuri nenud. Võlvid ja seinte ülaosad t i - Millal teostub see Villeni: Raami
likurezhiimi võimule upitamiseks, tõusuga 25 kraadini kaasnes peat- kuvad tumenema läbisadanud soovunelm ja millal hakatakse
Potsdamis 1945. aastal sajd Jääne- selt niiskuse langemine 30 protsen- veest. _ vanalinna tõsiselt restaureerima?
riigid jällegi venelastelt järjekord- dUe. Tulemused ei lasknud end Kui samas vaimus, edasi läheb Selleks on tarvis ainult murdosa
se õppetunni J a andsid Moskvale kaua,oodata. Zadrudnõi töökoja ilmuvad varsti semtele vetikad na- sellest valuutast, mis turistid igal
järele oma võimu konsolideerimi- yäärtteos, mida aUes 1960. aastatel, gu rahvusvahelisel tasemel kesk- aastal Tallinnasse toovad,
seks Ida-Euroopas. Brgnesid rnit- restaureeriti Bulgaaria spetsialisti aegsetel seinamaalingutel arhitek- Aga kuuldavasti minevat need
temidagiuticvad ja tühjalt iooksnud kaasaabil, on jõudnud taas avarii- tuudmälestistes Ridalas, Muhus ja rahad Tallinnast mööda „ülemdu-tippkohtumised
Genfis 11955), -ggj . Karjas. Viimaste praegune olulcord lisse" kassasse . . .
Washingtonis {19$% Pariisis ____J - ^
(1960), Vünis (1961) ja Glassbo-ros,
Ühendriikides (1967).
1972. aastal Moskvas peetud
tippkonverentsil murdsid venelased
i^S^lelS Venelased närvilised Poola sündmuste päras*
kuulsale detente poliitikale See­kordseteks
ohvriteks olid Ühend-
KAUO RAID,
Torontos, 11. märtsil 1981
EESTIÄN
kaks korda nädalas
Äustrdatia Ordeii
Aastas
S Y D N E Y (MK) — „Inimeste
heaolu eest hoolitsev L o u väärib
talle osutatud austust"; oli pealkir­jaks
artiklile, mis ilmus. ajalehes
feerandaastas
$38>«-
$21.—
$11.—
K E E I P O S T I GA
STOKHOLM — Juha varem om E P L amdnud andmeid jEeštis
riikide nre^dent Nixon h fema vä- kordusõppuste kohta, mülistega alustati seoses Poola kriisiga ^Queensland Times" "lo.^ jaan.
nikide president ^IXon ja tema ya^ ^^^^^^ ^^^^^^ Nähtavasti on vene sõjaline juhtkond kaunis när- 193 j k^i oli üldLlt t^^tiv.k^
lisminister Kissinger, kelle poluti- ... , \^ 1.1 iu i ' J 1 ^ i - • : . ^c, _ • A T> ' oii uiqiseii teatavaKs
kamehe võimeid vee praegugi tea- ^^^^^^^f ^« ^'"bkjim^ ?as demokratiseerumi^^^^^^^ laiesiemist Pm.- 3 et Ipswichis elav Louis A l -
tud ringkoLdaieš armastata üle ^^"^ P^^" bert Norrak oli nende hulgas, k d -
dimensioneerida . ja üles puhuda. Oletatakse koguni, et kordusõp- elu meil praegu on, ei või see küll }®^® ^el aastal Austraalia Päeva pu-
1972..aasta Itohtumisele järgnesid puste ifitensiivistamise taga on k a edasi kesta. ^ul oli antud O A M — The Me-veel
tippkoEverentsid Washingtonis ameeriklaste hoiatused — punaar- Ja siis täpsustab ta lausa kata- ^^^^^ of Australia, m i s .
1973, Moskvas ll>74, Vladivosto- mee sissetung Poolas halvendaks strofaalset tarbekaupade puudust ^"^.7^® tunnustusena-austusena
kis 1974 1^ Viuiis 1979. Kõigil tublisti USA—V e n e suhteid, ütles Eestis: ühiskonna heaks tehtud tööde eest.
neil konverentsidel olid ameerikla- hiljuti U S A välisminister Haig. — Te ei usu aga mida pole ^^^^ ^^""^
sed andjateks ja venejased võtja- „^ ^,^4;^, ^^^unud ued poest saada, on sitsiriie, meeste ja ^^i^^VTl'''? ^-^t'' Y^^^^^f
Ä mng ü h e l g i - « > j , täiesti-usaldusväärseid teateid naiste pesu, rulliniit, imikute pesu frktil. muir^^^^^^^ 1 JJ!"
kordusõppuste kohta. . ja öldse puuvillatooted.
Veerandaastas
$61.—
$33.-r'-
$17.—
$42.—
$23.—
$12.—
USA-Bi
$67.-
$35.50
$18.56
sidendil ei olnud võimeid, julgest
ettenägcUkkost _ ühendriBdde p^,^ .^^^^^ kordusõppuslaste väk-moju
välja mängida ja maksma
panna.
Ei ole süs ime, et Brezhnev ih-kah
jälle uut kohtamist Ühendrii­kide
presidendiga — seekord Ro-naid
Reagauiga. Põhjused selleks
»n tungivad - Moskva ^«asah-ed d a i ; ; i ; i b tod^^^^tlane!
haigutavad tühjusest ja Ühendm-gid
hakkavad palavlikuliselt relvas­tama,
et mahamängitud jõudude
ke kutsumisega nii nagu seda te­hakse
näiteks Rootsis — ei tul^b
vastav teade ja kordusõppüslane.
sõidab väeossa päeval ja igati tsi­viliseeritud
kombel.
hoolsalt, innukalt ja väga heade
— Mööblit^ vaipu ja televüso- tagajärgedega. Sellesama tegevuse
reid saab osta ainult talongi eest, eest-oli talle eelmisel aastal antud
mis antakse töökoha ametiühm- sama Fondi poolt „Exceptional
gust . • Service Award". Eelpool mainitud
, artiklis kirjutatakse veel, et L ou
Olukord on võimatu. Propaganda jätkaks arvatavasti oma heategevat
LENNUPOSTIGA filemere-maadesse: |
Aastas $76.—, poolaastas $38.—, veerandaastas | 2 i ^
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 50 cen^
lanada aadressidele palume märMda „POSTAL CODE" |a
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Frec Estonian Publishers nimele.
Eestis aga tehakse nii, nagu se- meie ilusast elust pn aga vägev. ^50^, kui ta poleks traagiliselt ise
mainib kodu-eestlane: Kes seda usub kui näeme, milline nakatatud samast haigusest mille
Mehed viiakse ööseti kodu- on tegelik olukord. ^^stu võitlemiseks ta nii innukalt
dest ära kordusõppustele Alguses. ^ ^..^ ,,^sada et ^^^^sä aitas. Edasi maim
tasakaalu uuesti jalule seada. Need i^l 1^^^^^^^^ 'Eestis on kõikidelt puudustest tiklis veel, et L o u Austraalia Päe-on
ähvardavad tendentsid p neile • p^^^^^^^^^^ ^^'f^ hoolimata elustandard siiski parem va. P^^ul medali
tuleb kiiresti vastu astuda. Minevi­kus
on selle&s parima võimaluse
pakkunud tippkonverentsid ja
Brezhnev loodab, et Hai õnnestub
läänemaailma liberaalsete ringkon-vemal
juhul Poola piiri äärde.
Siiski on aga teada, ei
mehi paigutati Klooga väljaõp-pealale
ning Aegviidule.
— Kohutav asi; Vat nii elame
kui N. L i i d u s . .
saamine on seda
märkimisväärsem, et ta pole isün-dinud
siin maal, kuid on kaasa ai­danud
Austraalia heaoluks palju
enam kui suurem hulk tema siin­seid
kaaskodanikke.
Louis Albert Norrak sündis Tal­linnas
25. oktoobril 1910. Kui
¥ABA EESTLANE
Böx 7Ö, Pöstal Stn.C, Toronto
M6J3M7
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks - tavalise / kuipostiga alates "
19_— ; Tellimise katteks lisan % sUijmirM
rahas / tehekiga / rahakaardiga. '(Raha saata ainult 4ahtkifja«).
Nimi '—-r —
dade abO j a toetusel endale uusi meie siini „suurel kodumaal",' ju- ||00rt@ iÜripäeV
soodustusi välja kaubelda. Kui ai- tustab olukorda kirjeldav kodu- •
nult seda Ronald Reaganit ees ei eestlane ja jätkab: Montreaü eesti skautlike noorte i o u i s oh IS-aastane, emigreerus
— Isekeskis räägime, et midagi Jüri^^ tänavu laupae- perekond Austraaliasse ja nende
AME peab muutuma, nii halb kui see vai, 25. aprlHü Jaani kiriku saalis, elukohaks jäi Sydney. aa