Vaba eestlane , July 26, 1983

              Na/iowLUbrary 03 / c
NEW£?'^r[R DiVISlO
DIVISiON Ög
iregistratSoii rnnnber V A EMUB|IGAL TEISIPÄEVi
JANEUAPÄEVi
Nr. 55 (2976) XXXH aastakäik Teisipäeval, 26. juuUl 1983 I^iesd^y, Juiy 26,1983. Üksiknumbri hind 60 centi
. .^^^^ ya^^^«slüdu j ^ ^ ^ 12. juum Beverly m o n hotelll^^ B^^^ Otto VOE
biirgiga,. kes «m m^^^^ ja Euroopa Pariamend! resolutsiooni kaen(l5ja.^Ä<uroopa Parlan»'^"'^" ^
ssoon naeb ette Balti riikide küsimuse üles tõstmist ühendatud Rahvaste Oi^nisateiooni (ÜRO) Bekoloniseenmjse komisjonis.
Dr. Otito von Habsbürg sündis
tüüiga Tema Keiserlik Kõrgus
Ertshertsog Otto. Ta ,6n viimase
Austria keisri^; IJngari j ja Böööii-maa
kunmgaf Karl I vanem poeg.
Karl 1 suri 1922.1 aastal ja set
lest ajast ph dr. Otto von Habs­bürg
Habsburgide dünastia pärija,
kes on juhtinud Euroopat ül6 600
aasta. Dr. von Habsbürg elab
Baieris. Ta on kujutanud 24 raa­matut
ajaloo ja polütüca alal, tema
artiklid ümuvad iga nädal 21 aja­lehes
vües keeles. Dr. Otto von
Habsbürg on töötanud Euroopa
ühendamiseks viiskümmend aas­tat.
Kokkusaamisel dr. Otto von
Habsburgiga viibisid Balti Vaba­dusliidu
esimees mag. yaldis Pav-,
lovskis, abiesimehed Avo Piirisüd,
Anthony Mazeika, dr. Ansis Bla-kis
ja sekretär Vüvi Piirisüd.
Dr. Otto von Habsbürg oü juba
tuttav Balti Vabadusliidu tege­vusega
Balti Vabaduslüdu bül=
letääi^de kaudu ja nii arenes
keskustelu selle üle, kuidas balt­lased
saaksid kaalsa aidata Eu
TASS teatas 12. juulil, et Moskvast TaMhmaSSie teel oleval Minl-lennukü
püüdsid kaks meest leiinuki hõivata ja sundida see lennuki
õhldmise ähvardusel ta^ N, Lüdu piüidest välja. Meeskond ja
ffeisijad reageerisid J a nurjasM ürftam Üks mnnanulst tapeti jsi
arreteeriti^
T A S S ' i teates üteldakse veel, et vem on, et kommunistlik ajakir-'
hõivamiskatse oli toimunud juuli jandus sellest teatab,
algul. Ameerika lehed, kes teate Veebruaris 1979 hõivas neli i n i -
ära toovad, lisavad, et Tallinn on mest N L Aerofloti lennuki, kui see
Eesti pealinn. oli teel Oslost. Moskvasse.
.Kes hõivajaiks olid, või kuhu ja Xennuk simniti maanduma
miks nad kavatsesid põgeneda, Stokholmis, kus hõivajad end
sellest TASS sõna ei lausu ega politsei kätte andsid.
too ka üksikasju. Nad ütlesid, et soovisid maailma
Ameerika ajalehed märgivad tähelepanu pöörata N . Liidus va-
TASS'i lennükihõivamiskatse tea- litsevatele oludele,
det avaldades, et lennukihõivami- 1970. a. alates on teada ainult
sed N . Liidus sünnivad harvemini 11 juhtumit mil NL-us on teosta-kui
mujal maailmas, ning veel har- tud lennukihõivamisi. VES
MOSKVA — Endme Kanada fmantsmmisterWalter Gordon, kes
Juhatas üht mitteametlikku rahudelegatsiooni N. Lütu, ütles, et temal
on olnud „produktiivseid" kõnelusi N. Liidu ametivõimudega, et teha
Eanadast tuumarelvadevaba tsoon.
Balti:Vabaduslüdu kokkusaamisel: dr. Otto von Hatosburgiga Veverley lilton liotellis. Balti Vabadusliidu Gordon'peab diskussiooni väga
ff«M)pa Pariainendi resolutsiooni sekretär ja ERKü liige Vüvi Piirsild andis üle dr. Otto von Habsburgile Balti Vabaduspäeva proklamat- avitavaks ja kasuHkuks, kuna
Ühendatud Rahvaste Orgamsat-siooni,Vasakult^^^^ ja pr. Kauskas (leeddased)/Avo Piirisild Balti Vabä^^^^ oli end väljendanud täiesti
Všiöoni viimisel EKKv juhatuse lüge, Viivi Pürisild Balti VabadusMdu sekretär Ja E R ^ lüge, dr. Otto von Habsbürg, vabalt".
Dr. Otto von Habsbürg mainis, et "^^^^^^^^^ Balti Vabadusliidu esimees (lätlane )> Antiiony Mazeika Balti Vabaduslüdu abiesimees Temaga koos läksid N . Lütu To-
Baltr küsimusel üRO-sse vümiseks
tegid viis inglise konservatiivi. Re-söltitsiooh
ÖH aastaid olnud vaka
aU kuni dr; Otto vön Habsbürg
selle uies tõstis.
Siin olid abiks olnud iaktüvselt
ja peamine abi tüli sotsialistidelt,
Dr. Habsbürg leidis, et eurooplas­tel
on moraalne kohus mitte unus­tada
riike,' kes ön kaotanud oma
vabaduse Molotoy:Ribbentropi pak­ti
tagajärjel ja Jalta kokkuleppe-et
ta tegi ettepaneku, et Kana­da
keelduks tegelemast tuuma­relvadega
ja kuulutama oma ter­ritooriumi
tuumarelvadevabaks
tsooniks.
ronto üÜkooli rektor George Igna- Kanada rahudelegatsiooni lükmed
tieff, endine Canadian Institute of tahavad nõuda N . Ludult ja XJSA-lt
Internatimal AHairs d i r e t o selle tsooni respekteerimist;
vamge parem!- bert Redford ja York ülikooli po- Gordon kohtas veel polütbüroo
ni. lütiliste teaduste professor Eod läget Milihael Gorbatshevi, kellega
Byers. diskuteeris tuumarelvade valmista-
Dr. Otto von Habsburgi kõnele Esimese^
Oma kõnes ta maisiis mitmel anti apl^ause kõne keskel, lõpuks dönü Institute for USA j a Canadian mustest. Kokkusaamisest võtsid
kus ninietatakse ka Euroopa P a r - h a s t puudus. Dr. voh Habsbürg
lamendi resohitsiOöni. \ märkis, et roheliste liikümme ei
Poolteist tundi hüjemesmes dr. kesta kaua ja hakkab varsti lagu-t
e e u t s e i ^ S^^^^o
leguxsevaa öaiu orgamsaxsiüoma Affau-s Councillbanketü samas Oma kõnes^^t^ kõne keskel, lõpuks donü Institute for USA j a Canadian mustest. Kokkusaamisest
hotellis, korral, et Balti rügid peavM, saa- sai ta p^^^ Studies ekspertidega Georgy Arba- osa kommunistliku partei keskko-miUest
võttis osa üle tuhande tagasi. Samuti tugeva aplausi. tovi inimese, nende hulgas ka Balti ütles ta, et hiljuti president Ro- ja Vlzdy Zhurkmiga. Gordon mitee lüge Vadim Zagladin ja Ka-
Väbaduslüdu juhte. naid Reagan kuuhitas 14. juuni
Tema kõne Igemaks oUNÕuko^^Sfi^f^^^"^
ga » räude^srüde tahi. Euroopa gude Lnt ja Euroopa kriis. Kõne ^oikimd tuhandeid kimdi-
Parlamendis on tühjad toolid riiki- alguses ta mamis, et sõja Euroo- See oh smir saavutus. K u i .
dele, kes on kommunismi ikka aH. pas põhjustas H i t i e r i ^ j a Staiihi ^ ^ ^ P ? , , " ^ ^ ' ^ ^^^^
Dr. Habsuburg toonitas ka, et Eibbentrop-Molotm^^^^ pakt. Nüüd P^f^^^^^^se?^ 1^^
me peame rääMmaBaM riikidest on Euroopal vaja saada^^ü
kui Kesk-Euroopa rükidest. kide abi j a on vaja oUa partnerid ^^^^^^-^^ Ida-Euroopas
Meie Euroopa Pkriamendi ko- ühendriüddega. Tihti näidatakse^^^^^»^^
V. P. ütles,. nada saadik (Jeoffrey Pearson.
ful^eoleku eeskirfäd ciiBiiavcsd olukorrale vaid rae mme
VARSSAVI — Poola sõjaväeline valitsus ja kommunisfüku partei juhtkond lõpetas möödunud nel-r
« t . a m p « u t . u - —- .io^^^ bloM mkide ajaloos enneolematu peatükk lõppes pariamendis
hustus on panna Balti riigid ta- USA ^^M^^ juuiumdb üksmeelse käetõstmisega, ütted ranged seadused annavad !sama võmiuulatuse valitsusele, mis on loonud
gasi maakaardüe. Teie kohus on Euroopas. Tegelikult on see väga skeptiüse seisuk^^^^ et uus selgusetu ajajäric on alanud rügi sotsiaalses ja poüitilises elus.
Moida Balti küsimus avalikkuse yäike Protsent^^u^^ ,
fiöst la esile tuua mimõiguste monstreerivad, aga ameerU^a tele- ^^^"^raadioL poolakate elus. Poola sündmused leidsid tähele-
^rilk.,kLu.rm isi Battiriüddes vvi^s^io^o^n teeb sellest suure mrmhri. "«u järele. Televisioon on väga täh- partei juht kindral Woieciech Ja- Ükskõiksus ilmnes üldises reaktsi- panu. üle maaiüna. Washingtonis
^.r».^ \.r^A.^.^^.^^^ on Lääne Saksamaa nn. ro- ^eg^ ^ i ^ ütles Poola parlamendis, oonis, kus inimesed leidsid, et see president Ronald Reagan ütles, et
bainuii avaiaaaa survec unenqru^ ^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ , raudeesriide taha. Dr. Otto von et anarhia e i või tagasi tulla Poo- muudatus ei tähenda sisuliselt mi- ta ei tühista sanktsioone Poola
kidele, et näd toetaksid Euroopa ^-.^ Habsbure arvas pt 50 aasta na- lass^ - nV. Aar.\ HHPH AP^tJriaH võivad olla vastu siiski enne. kuni ta on otsu5-
sõjaseaduse löpetamme
_„ „ a^j^^^, « ^ - kosmeetiline zhest. Ta
i ^ * i j o i . c W . . ^ ^ ; r , o f « .ivk. muha- miseaj^?""^" ''-"v"" liste, -akadeemikute ja üliõpilaste tahab näha sõnadele järgnevaid k^äi^f S s - 3 k Möödunud kolmapäeval, päev üle järgneval 18-kuulisel„majan- tegusid.
^ n ^ S ^ T S r ^ l i m n ^ s,i^^^ kommuiusm ei saauud alguse po- Lõpuks ta ütles, et peale vaba- enne sõjaseaduse lõpetamist, andis dusliku toibumise" perioodil. Ka Ottavas Kanada välishiinis-k
n d i ^ m P v S p ^ ^ Sellel perioodü ön töölistel p ter Alk^^ MacEadien ütles, et sõ-idiootide
keskel. ^ T ^ teretul-
AugUstts ©n Lääne-Saksamaal usaldada enam^^^n * on ettenähtud võimatiketsi- tud,' kontfoUitakse ^ isejuhtiyaid nud,
JäUe oodata suuremaid roheUste^aa sead ena viiirahutuste vältimise yajaduv^^^
demonstratsioone. Neü on käes^^v
ametnikest, kellelt meü on abi loo­ta.
Tä avaldas tahet koostööks
Balti Vabaduslüduga. Tänutäheks
andis Balti Vabaduslüdu sekretär
Vüvi Pürisüd dr. Otto von Habs- väga suured summad. Kust nad
burgÜe Balti Vabaduspäeva prokla-- saavad selleks raha?
matsiooni, millele on alla kirjuta- Arvake ise! Rohelistel on raha ja
nud president Ronald Reagan ja teistel polütiüstel parteidel on r a -
maaüma ees oma inimõi-pärast
Ja
on osalt reformideks Poola majan-ja
elimineeriks kommunistliku par- duselus
vajadusejuhtüniseüleandmiseks ja laiendatakse; polütüist
aga veel on liiga vara öelda, kas
sanktsioonide tühüstamine teos­tatakse.
, j .
sõjaväele, nagu tehti 19 Jcuud ta-
:gasi.-:..
lent võttis
Poolas endine ametiühingu SoH-daarsuse
juht Lech Walesa ütles, et
USÄ k@da'kõiidsyst
kaotanyd lätlasf ei
saadeta väl|c9
rolli ülikoolides ja professionaal­sete
isikute organisatsioonides.
CX"' J i i K ^ ^ + o ^ i o o f r a i;vvi selüue tingmiustega amnestia on
v?stu seeria uusi määrusi valitsuse . ^ ^ ^ ^ ^ ,,mõttetuVl^ ei'olnudki huvita-vounupiiri
tugevdamisdcs ja andis ^ - N õ u k o g u , kelle võimupiir tud Jaruzelsk tähtsast kõnest, vaid
tinsimn.t... ..na,Hele. ^^^^ päeva, nagu seda «ü lamud sel ajal hoopis kalasta-ajajärku
iseloomustas kindral Ja-ruzelski.
"Ükski ei saavat kustutada
tingimustega amnestia vangidele
^ arreteerti sõjaseaduse kehtivu­se
ajal. Valitsuse allikaist o n kuul-iwA
mA 11 1. ^ . 1 ^ ' et^amnestiad käi seitsme põ- . . p j rahvuslikust aja-
USA föderaalkohus New Yorgi genenud Solidaarsuse liikme koh- neia p^cyi rw j
lektorid: Heino Ainsa, Adu* Aranovich, Maret Arahovich,
Hardu Kerk,Walter Rand, Vello Sermat,Hemo Süsi,
Rein Taagepera, Roman Toi, Aame Vahtra, Taavo Virkhaps.
registreerhnis informatsioon: (416^ 463-9065^^^^^^^^^^^^
45 Fulton Ave., Toroiito, Ont. M 1X6
Manhattani linnaosas otsustas, et ta. Amnestia võimaldavat neile,
USA-st ; yäljaasumisele määratud kes viidud eksiteele jälle tagasi
lättane Boleslavs Maikovskis ^^^^^^ tulla normaalsesse ellu.
jääda Ühendriikidesse, sest teda Kuid Jaruzelski mä^rfcis, et
pole võimalik deporteerida. Mai- ^kontrrevolutsiooni organiseerijad
k o v t t süüdi ärgu 'tehku mingisuguseid illusioo-maaihnasõja
ajal Latis kaastegev ne. Julgeoleku vastutavad or-
20.000 juudi tapmises. N . Liidu ganisatsioonid annaksid neile tuge-kohtüs
on Maikovskissõjakurite- va vastulöögi"
gudes tagaselja surma mõistetud Sõjaseaduse lõpetamine võib Soovist kirikuga head vahekorda moraalselt laiduväärt. Tübraketi
juba 1965., aastal, m ü N . Liidu kergendada Lääne majanduslikke pidada,' lahjendati see klausel ja katsetamine olevat samm edasi sel
valitsus nõudis saksa okupatsiooni- sanktsioone Poola vastu, nüüd olevat nõric võimalus, et rajal, mida me ühtsalt ei või mo-aegse
läü politseiniku väljaand- n»is pandi kehtima sõjaseaduse 1985, pärast kui „toibümisperiood" raalselt aktsepteerida. Varem oü
mist. Ühendriigid aga N . Liidule / rakendamisel ja cm Poolale eriti on lõppenud, võiks ka ametiühin- sama pnskop saanud tuntuks vaü^
kedagi karistamiseks välja ei and- ^gevasti raskus! põhjustanud, gu elustamiseks olla mõnesugune suse majanduspolütika hukka-nud.
^%seadu^ lõpetamisel on vähe võimalus. mõistmisega.;
loost ^ ^ Kafoliku piiskop Ufles^o
Parlamendi seaduseelnõu esialg- • •
ne tekst oli väga range, mispärast^ j»g!|^QJlQ.f 50,
S s e S ebamoradne
Üks klausel selles oleks ätotiseks viCTORIA — Katoükü piifekop
sulgenud ukse iseseisvaüdame- Rgmi de Roo üttes, et Kanadi va-
Hiühmguile nende uuesti % M v i - i i t s u s e otsus lubada katsetada K a -
seerimisel. nada pmnal ÜSA tübrakette on