Vaba eestlane , July 17, 1979

              m.2 EESTLÄICE teisipäeval, 17. ju^jii 1979 — Tuesday, July 17,1979 Nr. 53
^mADE EESTLASTE MMLEKANDM
VMJMmSk: 0/-tJ Vaba- Eestlane, 135 Tecumsefe St T©r©Btoa. j
I , PEATOIMETAJA: Karl Ärro
l: P.O. Bos 70, Sfcn. C, Toroato 8, Ont
T E L E F O N I D : toimetais 3S4-7521, talitus (tdllmised, kuulutused,
* ekspeditfiMi) 364-7(S75
TELLIMISHINNAD Eaaadas: aastas $32,—, poolaastas $18— Ja
veerandaastas $9.50, kiripostiga aastas $5§J—, pmitete P^-T
ja veerandaastas $15.—.
tas $19.— Ja veerandaastas $10.50; Kiripostiga USA-s^^^ aastas
^^.— poolaastas $30.— ja veerandaastas $16.50.
LENNÜPOSTKJA ülemer^-maadesse: aastas $69—, poolaasto
$34.50 ja v^randaastas $18.—.
Aadressi muudatus 40 c. — üksiknumbri hind # e.
by Free Estonian Publigto, Ltd., 135 l^cmnsetb St., j
Toronto 1 Önt. M 6 J Ä (
Lääne-Saksamaa stagneeiimud listliku kam^^ WÜIy . Brandti
poliitiline eSu ning võimul olevate
sotsialistide ja opositsiooni sura-kristHik-
demokräatide omar
jrarjusurma suömnud
ffiyaliteet sai uue süsti kui krist-lik-
demokraatlik partei valis oma
uueks juhiks-partei Baieri frakt­siooni
esimehe" - Franz Joseff
Straussi. Kuna Lääne-Saksamaal
iSoimuvad eeloleval aastal parla­mendivalimised,
milliseid kristlik-demokraadid
loodavad võita ja
sotsialistide hegemooniat kukuta­da,
siis võib ennustada enne vali­misi
eriti ägedat valiniiskampaa-
Oštpolitiki lõpptulemused, milli­se^
Josef Strauss on seni titulee­rinud
,, Saksmaa huvide maha­müümiseks".
ICristlik-demokraatliku : partei
esindus kaalus kaua ja põhjali­kult
enne kui, ta yälis „• partei; ju-,
hiks Josef Straussi. Võib oletada,
et sellist otsust poleks tehtud mõ­ned
aastad tagas! kui rahvamas­sid
sümpatiseerisid sotsialistide ja
liberaalide suurtele lubadustele ja
koostööle kommunistlikkude rii­kidega
kuid nüüd, kus kogu maa­ilmas
on märgata rahva poole-
: J, Võibolla: on kõige õigem •katsuda vaikselt nurga taha-kaduda."
niat, kus kokkupõrkevõimalused hoin kaldumist konservätiivsema-l^
ahe juhi — kristlik-demokraati-de
Straussi Ja sotsialistide
Schmidti vahel on suured
ning Straussil on võimalik hiilata
oma tuliste kõnedega.
Franz Josef Straussi on seni
peetud ultrakonservatiivseks po-lütikuks,
kelle teravate ja lõika­vate
sõnade tagavara ei ole kuna­gi
lõppenud sotsialistide sise- ja
välispöHitika; Ä
Kristlik^emokraatliku partei ju­hi
kohale valimine on aga tema
senises komprimissitus hoiakiis
ilmselt esile kutsunud teatud
muudatuse, kuna Strauss ei ole
le poliitilisele joonele, oli Straus­si
kaardi väljamängimine loogili­ne
ja arusaadav. Kuid poliitilised
kommentaatorid ei jäta sealjuu­res
mainimata, et Strauss pidi
tagatubades andma -luba-'
se, mille kohaselt ta võtab re-
STOKHOLM (EPL) - Eesti välispoliitikast 1934-40 kõneles Eesti Teadusliku Seltsi Lõuna^
EootsiOsakoima ettekande õhtul Eesti Majas Luhdis magister Esmo Ridala, StoHiolmist. Küla­list
tervitas osakonna esimees prof .Indr^^^^ Martinson. Oma pikemas, pooleteise tunnilises ettekan­des
lausus'Esmo-ltidala koMcuvõttes:> ; \ —
— Adolf Hitleri ja rahvussot- saimiaa tttrigi idasse,
sialismi võimiteitulek Saksamaal j Kindral Keek oma vastukõnes
1933 tähendas Euroopa ajaloos rõhutas, et Eesti soovib häid
suurt pööret. See andis peatselt vahekordi kõigi oma naabrlte-tunda
ikõikial/ Ika Eesti Vabariigi j gä. •
väilispoliitikas. Pärast VabadussO- Ta andis mõista, mis ootab väl­ja
lõppu 1920 veebruaris oli meie kest, kui see on liidus suureg^:
välispoliitika toetanud eestkätt! suur sööb väikese ära. See meie
Eesti eemalehoidmist raihvusvahe- kindrali vastus paliandas- venela-
Ta oli otsi-:si.;;
videerunisele oma senised ranged '^^^ toetust Rahvasteliidult, mille- 1937 toimus Eestisse mitmeid
seisukohad ja tõekspidamised, et'
rahuldada ja lepitada sellega
edasitungi peajtamiseiks. , ;
. Saksamaa esitas Poolale omai
nõudmised ja ärevus riikide va­hel
suurenes.
Saksamaa - esitas kevadel 1939
reale riikidele, k a Eestile, ettepa­neku
mirttekajllaletüngi lepingu
sõlmimiseks. See ikirjutati alla 7.
juunil 1939 Berliinis. Leping kin­nitati
riigivolikogu poolt. Prof.
Ants Piip ütles: ,,Leping ei loo
konstellatsiooni Eestile ^'^d
Vemega' nagu juunis Inglise vMišministee-j on stätus quo kindlaks lepinguli-partei
pahempoolse tiiva esinda­jaid,
kellede tugevus baseerub
protestantliku! Põhja-Saksamaal.
Straussi mõõdukas poliitika
võib eelolevatel valmistel eriti
ohtlikuks kujuneda sotsialistide-enam
kaugeltki nii äge ja paindu- ga koalitsioonis olevale väikesele
matu kui enne jiihi kohale vali- vabade demokraatide partele,
mist. Sti-aüssi iseloomu ja tõekš- kes esindab Läarie-Saksamaa llbe-i
pidamisi arvesse võttes ei ole ta raale. Vabad demokraadid saavu-oina
põhimõtteid ja poliitüisi sei-1 tasid eelmistel valimistel ainult i
sukohtl ümber hinnanud vald on 8 protsenti äraantud häältest'
taktikalistel põhjustel tõmmanud | kuid kui neile antud valijate töe-endale
selga leplikuma kompro-, tus langeb alla 5 protsendi, siis
missimehe kuue, et imponeerida kaotavad nad kõik. oma kohad
sellega valijate massidele, kellede- parlamendis,
le meeldib rohkem selline juht, | Praegu on veel varajane enniis-kätt
Inglismaalt. Nõuk.
püiiti hoida höad vaibekorda, kui- • riumi alamriigiseikretär lord Ply-' seks kohustuseks. Meie ei ole kõr­gi
;see ei olnud alati kerge. •: mouth ja Rootsi v^ismirüsib^ kaldunud oma erapooletuse
-Neid vahekordi häiris Moskvast Sandiler. Augustis külastas Eestit; poliitikast..Meie « i ^ o l e e^
jäl^ningrädist juhitud pÕran- Soome välisminister Rudolf dunud teise lepinguosalise poliiti-daalune
õõnestustöö Eestis. 1 Holsti ja seejärele riigivanem iise süsteemiga.'* K a riiginõukogu
Selle ikulmininatsiooniks p i i ida- - Päts koos majandusminister Karl võittis üksmeelselt lepingu vastu,
piiri tagant juhitud k o ^ ^ See: ei muut- Eesti valitsus pöördus Nõuk.
lik võimuhaaramise katse 1. dets.;™ ei Eesti ega j Liidu poolt peale baaskie-
1924. E t see ei leidnud ees^^^
j Uste hulgas mingit poolehoidu,
ebaõnnestus see. •
Hitleri võimuletuleik Saksamaal
tekitas suurt raüutust kõikjal Eu-
: roopas ja nii k a Eestis. Samal
ajal hakkas Moskya end lüguta-ma.
Sügisel 1933 muutus olukord
Moskva andis enne sama
da.
See Eesti varasemast palju ela-polütikas
kes harrastab Mildšet keskteed, toda. «ütete laengutega hakkab .^^^^ ja et tema Ä i i M f ee
Strauss oma-yalUnlskahureidyaJ^Sff "!S.?f
rustama. Lääne-Saksmaa majan-
Läänemere äia poliitilist olukor-- lepingu läbirääkimiste a j a l ; mit­mel
korral ja mitmeid teid pidi
^ Saksamaa poole, et otsida, tasa-vam
rahvusvaheline läbikaimi- ;kaalustavat toetust Moskva nõud-ne
kõrgel polütiiisel ja sõjaväe-;rniste vaistu Eesti erapool
lisel tasemel oli tundemärgiks,- kaitseks. Sakslased lükkasid selle
et Eesti oli:võitnud endale lugu- [tagasi ja soovitasid Eestil kiirelt
peetud asendi rahvusvahelises nõustuda venelaste nõudmisitega;
Järgnes baaside ajajärk, mille
äärmusliku .parempoolse, V, Joone
asemel.
Tema uue taktikaga tuleb sete- duselu on praegu võrdlemisi sia-tada
ka tema televisioonikõnet, j biilne, kuna töötute arv moodus-miMe
ta esitas pärast valimist par- tab ainuli 3,3 protsenti tööliste
teijuhi kohale.- Ägeda antikom- koguarvust ning inflatsiooni ar-munistina
tuntud Strauss kinni- • vestatakse 3,9 protsendile. Kuid
tas selles kõnes, et Juhul kui ta praegusel energiakriisi ajastul
valitaltse oma partei eesotsas ^ võib olukord kiiresti muutuda
Lääne-Saksamaa kantsleriks, siis | ning Straussile võivad avaneda
kavatseb ta austada kõiki neid lahtised väravad sotsialistide va-kokkuleppeld,
mis sotsialistMk j litsuse polütika kritiseeriniiseks,
jvaUtsus on sõlminud N. Liiduga mis rajab tee kristlik-demokraati-ja
teiste Ida-Euroopa kommunist-', de partel Ja Straussi võimule tule-likkude
riikidega. Need kokkulep­ped
on . teatavasti: endise sotsia-šeaduse
rahvahääletamist mõis- vamiste vastu itunti elavat huvi ka
ta, et kui see uus põhiseaduse teistes riikides. -
eelnõu võetakse vastu, teeb Nõuk. 1938 adgas halbade tundemarki-
Vene sellest omad järeldused:' de all. Eesti oli sunnitud venelaste
Eesti rahvas aga ei lasiktiud end nõudmisel, nagii teisesdki riigid,
sellest heidutada: uue põhiseduse sülgemav oma .ikonsulaadi Lehiri-poolt
anti 416.879 häält ehk gradis: Siis 19. jaanuaril 1938 tun-
56,3% kõigist häältest. i gis kaks vene piirivalvurit Peipsi
^ , « , , . jääl -Eesti poolele arreteerima
Eelnõu heafekutmiše iagas see, ^^,^1 kalureid. : Kohale ilmusid
et selle poolt ei ha^etaimd mit- ^^^^1 pürivalvurid. E t venelased e i Teist maailmasõda suhteliselt tõ-;
^ i d ft akMti-kt a"lis[te^l- "pf^^' ^'^f ^ alistumid,^^^^l^^^ piiriv^- husalt oma vatoadušvõitlust, oleks
Konstantm Patsi soovitusel k a L ; . . . ^ piirivalvurid mootor- tee. Võib
BATÜN-i aastakoosolekul valitud
juhatus pidas äsja oma koosoleku,
millel moodustati juhtkond ja Jao-jtati
ametkohad. Presidendiks vali­ti
üksmeelselt Mari Linnamaa, kes
teatavasti on ka ERKü juhatuslii-ge
ja kes k a varem on olnud presi­dendi
kohal.
Sekretäriks valiti Andres Jüri-ado
ja laekuriks Karl Juks. Ase­presidentideks
on administratsioo­ni
alal Marian Skobekis (leedu) ja
finantsiälal Ints ^Rupners, kes
möödunud tegevusperioodil oli
BATUN-i presidehdiks>
Teiste juhatusiiikmete kohustu­sed
jaotati jäi^iselt:UN-iga lä­bikäimise
koordineerijaks Uldis
Blukis (läti), liikmeskonna tegevu­se
koordineerijaks Helen Kulber
(leedu), iiiformatsioonialä korral-
Oigerds Balödis (läti), eri^
Ilmus ANTS VOMM'1-
nagus
DD
$8.— - f saatekuhi 50 c
Müügil VÄBA.EESTLASE talituses
koordinaatoriks Casimir
Pugevicius (leedu), bülletääni toi­metajaks
Dagmara Vallens (läti)
ja BATUN-i büroo juhatajaks leva
Berzins (läti).
Rev.-komisjoni koosseisus on
eestlaste poolt Leida Juks, mitte V.
Vinkman, nagu märkis informat­sioon
BATUN-i peakoosolekust.
ajal Eesti püsis iseseisva riigi-
. na aga oli kobrmatud abiandmi­se
lepinguga oma suure ida­naabriga
ja säilitas oma •ühsikondiliku kor­ra
kuni 194() juuni vägivaldse või­mu
haaramiseni venelaste poolt.
On kindel, et kui Moskvas
oleks aimatud, kui eitavailt lääne­maailm
suhtus Balti riikide oku-peerimisse
ja kuidas eesti pagula­sed
läänes on: jaitkanud pärast
ta valinud teostatust mõne teise
olla oleks Moskva ka-saaniga
4 k m sügavusse Eesti sutanud',,satelliit-riigi"^^^^t
alale ^Peipsi jääl j a vedasid kaasa
kaks eesti piirivalvurit ja nende
hobusemehe.
Kõik kolm lasti. Ilmselt kätte­maksuks,
Nõuk. Liidu poolel
Eesti valitsuse' katsed vahejuhtu­mite
mõlemapoolseks uurimiseks
ei andnud tulemust. See tekitas
murelikkust eesti avalikkuses.
1938 esimesel poolel toimus
riiklik,us elus rida muudatusi. As­tus
jõusse uus, täsakaalustaitud
põhiseadus. Valiti uus 80-liikime-
Itne rügivolikogu. Eesti esimeseiks
presidendiks valiti Konstantin
Päts j a tema poolte ametisse mää­ratud
uue valitsuse peaministriks
sai Kaarel Eenpalu ja välismi­nister
Karl Selter. ;
pinge hakkas
Põllumeeste Kogud, mis oli
suurimaks;; erakonnaks,..,
Balti riikide (koostöö lepingule
kirjutati allä kolme niaa välismi­nistrite
poolt 12. sept. 1934 Genfis.
Selles lepingus, mis äraitas suurt
rahvusvahelist tähelepanu ja tõs­tis
liolme riigi prestiizhi, otsustati
vähemalt kaks korda aastas pida­da
oma ; välisministrite . konve­rentse,
hoida sidet ja addaitä üks­teist
rahvusvaheliste suhete alal
6. apr. 1935 esitas N õ Ä Vene
välisasjade rahvakomissar Litvi-nov
Eestile, Lätile ja ^ Leedule
küsimuse, kas need oleks nõus
sõlmima kahepoolset abiandmise
lepingut Nouik. Venega. Kolme
Balti rügi välisministrid airutades
küsimust otsustasid vastata
Moskvale eitavalt.
3. maü 1936 korraldas marssslf Rahvusvaiheline
Voroshilov banketi ^Mosikvasse/uuesti k^^
külla ikutsutud, kolme BaltL r i i g i o k u p e e r i s ja lammutas Eesti välispoliitika tase oli siiski
sõjaväe delegatsioonidele:: Ctonaj TshehhoslovÄ moodustas. kõrgem, fcui I n g l i d või Prantsuse
kõnes ütles vene 'marssal, et' sell^t Slovaikkia riigi ning Böö- oma, kes oleks võinud takistada
Nõuk. Liit on mures Balti riikide' mi-Määri protektoraadi. Inglis- Teise maailmasõja vMlandamist,
pärast ja et need maad peaks!niaa,PrantsusQBaa ja. Nõuk. Liit kuid ise hädavaevu pääsesid sel-koos
N; Liiduga lööma tagasi Sak-! alustasid iäbi Saksamaa lessšjasiteiluga.
mida ta kasutas : IdarEuroopas
või vallutamise taktikat infiltrat-siooni
abil, mida ta kasutab Soo-
•mes.. - .,
Eesti suutis säüitäda oma rip­pumatuse
ja "erapooletuse tänu:
oma tugevale iseseisvuse tahtele,
Nõuk Liidu ja Saksamaa tasa­kaalus
vastuolule ja Poola toetu­sele.
Kaugemas perspektiivis oli
oluline k a Inglismaa j a Prantsus­maa;
toetus. V
Molotov-Ribbentropi paktiga
kadus 23. aug. 1939 see tasakaal
ja Järgmisel kuul purustasid
sakslased Poola sõjajõud.
On räake ette kujutada^ et Eesti
oleks suutnud end pärast seda
üksi jäeiuna kaitsta idasit tuleva
kallaletungi vastu.
— Minul on isiklik arvamine,
märkis lõpuks Esmo Ridala, et
N, Liidu valitsev kommunistlik
klikk on alati hirmul olnud tõe
eest. Eriti püütakse varjata seda,
mis Juhtub välismaailmas, milli­ne
on kapitalistlike riikide elani­ke
elustandard ja kuidas seal
hoolitsetakse inimeste eest sotsi­aalsete
reformide rakendamisega.
Suureks okkaks punaste võimu­meeste
silmis on ka läänemaail­ma
elanikele kindlustatud põhili­sed
inimõigused, mUledest partei
keskkomitee Ja selle poliitbüroo
midagi ei taha teiada, kuna inim­õiguste
garanteerimine nõukogu-.
de elanikele tähendaks lõppu
kommunistlikuSe diktatuurirezhii-mile.
• - ; • - '
Kuivõrd vähe teavad venelased
välismaailmast, eriti Ameerika
ühendriikidest, selgus tilie
Ühendriikide põllumajanduse de­legatsiooni
külaskäigul Venemaa­le,
kus delegatsiooni liikmetele
esitati imiestamisvaärselt igno­rantseid
Jä isegi rumalaid küsi­musi.
Senaato^r Charles Mathias
on Congressional Record'ile üle
andnud mõnmgad nendest küsi­mustest,
mis esitati ameeriklas­tele
Kesk-Aasias Tadzhinkistani
linnas Dushanbes. Küsimused on
järgmised:
Kas teil Ameerikas on seadusi?
Kas mustad võivad abielluda?
Kas nad tohivad abielluda sellega,
kellega nad tahavad?
Kas mustadele antakse Jõulupü­hade
ajal vaba päev?
Kas tieil on lutikaid Ameerikas?
Kas neil on ainult üks sibn?
Kas indiaanlased oskavad rää-
Mdb?:
Kas mustad räägivad Inglise
keelt?:''-
Kas On võimalik saata Ühend­riikidest
N. Liitu kii-ja?
Ameeriklastel on puust valmis­tatud
kunstlik liha — eks ole?
Teie päike tõuseb läänes ja loo­jub
idas — on see nü?
Kas mõned ameeriklased eM-gfeenivad
ka N . Liitu?
Keskmine ameeriklane on sel­leks
luga vaene, et osta oma trak­torit
— kas on see nii?
Kas Ameerika asub Iisraeli lä­hedal?-;-'-'---:;'.
Kas Ameerikas leidub miljonä­ride
klubi? k a sellega ühinemme
on sunduslik? p
Kas ka teil on Lenini kujusid
nagu neid leidub meil?
Kui palju seemneterasid on
teie maisil?
Nende küsimuste üle võiJks süda­mest
naerda kui nende taga e!
peituks kurb traagika, mis näitali
kui kaugele on võimalik minna
inimeste pimeduses hoidmisega/
Nõukogude propagandameeste Ja
valitsusvõimude auks pean ütle­ma,
et 1 nad on saavutanud ajude
pesemisega Ja oma kodanike ru­malaks
tegemisega otse hiilgavaid
tulemusi.' ,
(Järg "lk. 3V
ii •
Nr. 53
21. Ja 2
tel. 751-6l]
28. ja 29]
461-0912.
STOKH(
gustüvuu ii
holmi Küll
le kiilla
EtendiisedI
augustil
kohtade ai
sele tuievi
armuke",
wiczi „N|
Rummo k(l
tegelaste
malda".
Eesti Ril
tas. Tallini
Voldemar
on järgni
Kalju KOI
turgiks oij
kuks Tõnj
iuhatajaksl
teater ei tj
põhitegevij
: 15-25, kuf
suguseid
käinud s(
N, Liidus', I
ja Helsin^
Kui luj
fiehti, siis
uuele mõ^
se inglise
power".
leida sell«
kuid see I
,,ülimat jj
mast te^
šed Jõud|
,,Supei
tiitel on
ilmariig1I|
kidele ja
nemaaili
Ja teiste
tes alati
kes oma^
mjd ja k(
tusrelvadi
del mid{
Kahjuks
kõrgete
kõrval ai
millediR
dus selli
lemisi h£
püdi.
Võiks
endale rj
tuupi pu
Amecrik^
sima sell
.la kas sl
superpo^
maaihnal
dcle ei
kasvatJ
Kas võil
li riigüe,
si allalK
teeb ühl
nende \j
korralik!!
rääldda
werist
jõul olüi
ja õrgai
benemal
olümpia]
hoteUid(
Neid lj
üsna pa|
tab N.
pulivitu(|
vedelasi
le. Supi
peaks ^1
muud
kuid N.|
kilda e.£
irias pi(
riikide
meelid^
tega j:i
neid tii|
superpc
dab aii
vägivall
ülistamj
selt M<
ke.
f;"