1979-12-20-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 95 VABA EESTLANE 'neljapäeval, 20. detsanW 1979 — Thursday, Deoemte" 20,1979 L k 7
P|rtW«l,HJilllLHi:i»aiMaHT:».g«)M!MmBg»B
Saatekulu
• 0
85
15
iSi
50
30 35
S9
50
; 40
25
. 15;:.
25
15
• 15
25
20
50: %
40
r 40
• n
20 s • 20
25 : : ,20
\~~~ • 40
•m:.
l— -. ;40^-- :
1
80
30
40
L—- 40
20
.50
L75 25
.— a)
i,— 40
L50 50
1.20 50
' m::
40
19
tles: poshaalüsta-
J vaaitas vaikides ja
loomlast. See suur
[kotte vastu võtma
:)anema naise kan-katsüs
^tõmmata
ftas midagi — ilm-
I sellele jkingitusele,
sõna ei mõistnud,
|ta, pashaalusta,
ja sai kotid lõ-asetada.
Ta nae-
It ja patsutas nai-
|e hakkas oma kosima
ikka veel mi-lAga.
Lindsten tõr-
P-umise viisakalt.,
)üd kasvanud sa-oli
pannud šopm-
^isma iga sabasoli-,
ja ja jaga=
It, nii paljude eite-pr
ole .mugav olla,
ja;hakkas Yuoti-vedama
väikest
E-hutaya äri teiste'
Jle.-
fit midagi osta kö-
>kostiks, kui kord
id,^ arvas Vuotilai-lä
pergeiit siit sööma
teada
litte. Kuid
puame
avaliste
Jralikku osta
mida
me
veel
ärides ei
sest
.osta
ähem kui meil. ja
iageli madalamat '
üht-teist head ja ^
õib harukordsuse
hes. Osta enesele
•rk, siis oled kodus .
arvustuse alune
Ids' (Järgneb)
i l
sü
l i i i i i M ii
»nii tnmifinflr i l ' I l l i l t IH
METHERINGTON, FALLSS
M5 Bay St.,.Smte'401. 3634451
• '• • • • " ' • \ • ' •
"Õhtuti 447-2017 või 929-3425
ÄDVOKAÄT-NOTÄR
JRoom 1002, Royal Tmst Tower
Toronto BommioH Centre
Postiaadress: p.O. 326, Toronto
Oat. (Bay.& Kimg) M5K 1K7..
Telefoa: 869-l?1|r
24-tundi telefoni valveteenistus
133 RJchMoni St. W., Sfc© 7®5
; Toroneo, M5H 2Si3 . - •
Tel. 364-7072
Sitt
Ghartered AccosmftaEö
55 Umversity Ave., Ste.. 6®®.
: : :;Te!. 862-71l!5;; v.v;-
Toronto, Ont.M5J2H7
•2
. 0
ST
Ui
a.
N
S
VA6A £f5Ti.AlV£
Of
13.
'X
cö
„yaba Eestlase" toimetuse
, talituse asnkoM plšam^ :
TOIÄffiTUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedehi kella SM-ai..
Telefonid: toimetus 364-7521
Toimetajad kodus i
väljaspool tööaega! |
Karl Ärro 482-0242
Hannes Oja 48^531S
nädala esimesse ajalehte k p i
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehfe kuni kol-map.
homiüv kella 11-ai.
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
•Kraulutraste^^M
üks tolli ühel veerul —
esiküljel
tagaküljel
$3.50
$3.75
•KUULUTUSI VOTAVÄB,
1. Vaba Eiss|a§e
135 Tecünošeth StreeS
Telefon^7675
iPostiaadress: Eos 7®,
Stn. C, Toroiito 3, Ont
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüv^251-M8S
2. ; Mrs.: Leida; Marley :^ •
149 Bishop Ave.;
WiUowdale, Oit. ^
Telefon: 223-0080
.' Lume ..piihastamme. meie maanteedelt. võils .
kujuneda 24-tunniliseks 7-päevaseks töönädalaks
i meestele, kes töötavad provintsi lumesahkadel
Nad töötavad kõige raskemates tingimusties
et võimaldada inimestele ja kaupadele kogu
• provintsi ulatuses liikumist ka kõige Myemat®,
talveilmade ajal. ^
Niipea Mi.te' siimäWlumesa
. signaalvalgust, VÄHENDAGE: KimUST,..OLGE.
; I I ^ N A T U E ÜRITAGE ' :
k/MÖÖDUMIST, mis ^voifeosutudgi oMikukg 'i •"
^ mii teile kiii-ka MeilCc' ..;, • ; •. ^ v ; '
Aidake neil täita .oma ülesandeMo
i omalt poolt tuleb olla. eriti valvas iimg
reguleerida oma kiirust ja sõidutaktto
vastavalt ibnasMku-ja teeöludeleo' . :'•;.'/,;
James Snow,
Ministerof
and Communications
•Muretsege •.endale: tasuta Jagatav .broshüÜF
„Defensive Driving Tips", mille veergudel
eksperdid jagavad nõuandeid talviseks im
öiseks ja päevaseks sõiduks.
Public & Safetjr
I i ^
Ministry öf
and Comiiiiinicatioris
Downsyie^ Ont. M3M U8
Aiandusklubi novembrikuu kokkutulekul
kõnelesid M- Lepik ja J].
Kuris. M. Lepiku teemaks o l i A ia
umbrohud". Ta vaatles umbrohte,
mis kasvavad köögivilja aias, kus
maaharimine on kõige intensüv-sem.
Keegi kirjutas kordj et umb^
rohud on taiined, mida inimkond
pole veel oma huvides osanud kasutada.
VõiksimQ ka öelda, et
umbrohud on meile kasutud tai-nied,,
millised segavad meie aretatud
kultivaaride kasvu ning kasvavad
looduses omal käel. Kõplä-mine
elimineerib ^ suurema osa püsi
ja üheaastaseid umbrohte. Peame;
tundma aiaumbrohte ja nende
seemnete valmimise aegu. '
Taimede muliaga, toome umbrohte.
aeda, samuti ostetud laudä-sõhnik,
muld ja kompost võivad sisaldada^,
suurenaal või vahei]|ial hulgal
umbrohtude seemneid. Aiavilja
aias kasvavad umbrohud levivad
kõige rohkem iseseemenduše
teel.: :: ':]/.'.-•:'' •
' Kemikaale, pole; :.§oovEay mürkide
sisaldavuse tõttu] kasutada,
• '• Kasutame rohimist, , ;kõplamist'
ja kaevamist..:-
Seda tööd teeme järjekindläit, nii
et umbrohtudel ei ole kunagi
seemnefte levitamise võimalust.
Peale saagi koristamist hoitakse
maa umbrohtudest pulas.
Järgnevas tutvustasj kuulajaskonnale,
lektor üksiku:
ja nende omadusi hing
duseid. Siin hägune iumber üks
vaenlast orasheina, v. lehtertapu
(Morriing Glory) sugulast harilikku
kassitappu, vesiheina, paksule-helist
lihavate vartega portulaki
(Purslane), harilikku risir ohtu
(Gommon Groundsel), rebasheina
(Redroot Pigweed), liiv-päelhirssi
(Crabgrass), ambroosiat (Gom-mon
Ragweed), lirinurohtu (Prost-rate
Ragweed), põld sinepit (Wüd
Mustardj, hariliikke hiirekõrvu
(Shepherds Purse), harilikke toke-harju
(Mossy Stonedrop), humal-lutserni
(Bla^k Mediek), harüikku
kassinaerist ; (Gpmrnon Mäilow),
suurt teeleWi (Broadleaved Plan-tain),
võililli ning võilille taolist
harilikku piimajuurt (Marrow,
Goafš Beard) jt.
•Järgnes E . Kuris'e sõnavõtt 'teemal
Taimede vee tarvitus". Esmalt
andis sõnavõtja pildi sellest,
mida taimed kasvamiseks vajavad.
Vaadeldes põua mõju taimede kasvule
leidis, et taimedes vee koguse
vähenedes väheneb kasv, samuti
väheneb (photosynthesis) närbuvad
lehed ning taim jääb kängu.
• .Füsioloogiliseks. •• närbumiseks
kutsutakse näiteks olukorda, kus
5-tolliliste läbimõõduga õunte
asemel kasvatab õunapuu ainult
3-tolUlise läbimõõduga õunu, ^
d umbrohte
leviku moo-gile
kasitmine kutsub' õhu
puuduse tõttu mullas samuti esile
närbumise. Mõned tarnied nagu
pajud vajavad vähem õhku. Kuivad
taimed, nagu sinep kasvatavad
siiski n^^^^ seemneid.
Pähklipuud ei ole võimelised reguleerima
auramist lehtede kaiidu
ning seöpärast kannatavad tugevasti
põua all. Põuda sallivad kaktused
ja sukulendid. .
Kõik taimed vajavad kasvamiseks
ja eksisteerimiseks suuremal
või vähemal määral vett, seda
hankides mullast juurte abil või
õhust lehtede kaudu (Aü' Plants).
Rikkalik klmstväetiste- kasutamine
võib tekitada potis kasvavate taimede
juures puukoolides-ia toas
toitainete soolade ülirohkuse, mil-
I le tulemusena algab vee liikumine
j taimedest mtilda, osmoosi asendab
j siis plašmolüüs. Vett 01 mullas
küll, a'ga taimed kannatavad vee
puuduse all. Sellises olukorras pottides
olev muld asendatakse uue
värske 'soolade vaba inUllaga ..Või
soolad pestakse mullast välja tugeva
kastmisega.
Niiüd'vaatles lektor mullaniisku-se
säästmise huvides tehtavat
multšeerimisit, .kõplamist kui niiskuse
sääst jat, koduaias ja toas vee
käsutamisega seoses tekkivaid
prpbleeme jne.
1953. aastal tekitas suurt sensatsiooni noor poola sc
Frank Jarecki, kes põgenes 5. märtsil tol aja! moodsa MIG tüüpi
jahilennukiga Poolast taani. Lendur toodi tJhendriikiäesse, kus
i talle korraldati ringsõite ja teda intervjueeriti. Teda „fotografee-
'riü koos fiimitähtedega ning temast tehti kangelane. Ühendriikide
võunud olid eriti hüvitatud Jarecki poolt iÜe toodud MIG tüüpi ja-
Mlennukist, mida põhjalikult Jimiti. JatecM dramaatilisest põgenemisest
üle Läänemere on nüüd möödunud 2i8 aastat ning ajaleht
„New York Times** on endise poola piloodi üles otsinud ja teinud
temaga;, jutuajamise, millest selgub Frank larecM edaspidine elu-'.
Äkki keeras ta oma lennuki põhja
poole ja eemaldus teistest leh-
!.' nukitest.';:.
' „Ma olin kuulnud eelmisel päevaU
et Stalm on haige ja ma ütlesin,läbi
telefoni üksuse juhile, et ma lähen
tooma papa Stalinüe arstiroh-jtu",
jutustab Frank Jarecki oma
j põgenemisest. ,jMä kuulsin oma
telefonis närvüist karjumist: ,,731
põieneb, 731: põgeneb ["Kohe pärast
seda kuulsin.mä kuidas lennubaasis
asuv vene kolonel- hüs-teeriselt
hüüdis :„Tule tagasi, tule
tagasi!"'^
„Mä teadsin, et ma ei näe enam
kunagi oma ema'', jätkas Frank
Jarecki oma jutustust. „Mä ei näe
enam kunagi oma sõpru. Ma ei
näe kunagi enam oma kodumaad.
Ma ei teadnud kuhu minna. Kõik
need mõtted kerkisid mulle pähe.
Ma mäletan, et Ma vaatasin pU^
vi ja ütlesm endale :„Sellega on
asi otsustatud. Mä ei tea, kas
ma kunagi tulen tagasi ja näen
Jarecki põgenemine olenes lenduri
headest närvidest kuid suurelt
osalt ka heast õnnest. Lendur teadis
ainult, et Taahile kuuluv Bornholmi
saar asub Läänemeres põhja
pool Poolat. ;
Ta oli varem näinud ühte propa-gandabroshüüi'i,
milles oli toodud
kaart, kus oli näidatud saa-
' rel asuv Ühesidriikide lennuyäe-
. 'baas... - ' ; •
„Kui sa õled noor, siis ei mõtle
sa kõigüe üksikasjadele", kinnitab
47-aastane Jarecki. „Sa ei mõtle
sellele, mida sa tegema hakkad,
kuidas sa saad rääkida yälismaa-lastega
ning et sa oled õnnelik kui
sa saad tänavapühkija koha. Ma
just tahtsin; põgeneda ja ma ei
mõelnud selle sammu tagajärge-te."
• ••.
I Saatuslikul märtsikuu päeval viibis
Jarecki, koos oma üksusega
patrull-lennul Saksamaa piiri lähedal,
lennates lääne pool.
Taimede kas viiks .'Vajalik. vee
hulk mullas oleneb mulla liigist
(savi, liiv jne.), millest oleneb
samuti ka mulla maksimaalne
vee. kinnipidamise :volffle.; , .
Tainiede vajaduste ja probleemide-
selgitamiseks kasutatakse mulla
proovide asemel tänapäeval ka
taimede lehti (25 kuni 50.lehte).
Lõpuks selgitas sõnavõtja lühidalt
talvekaitse vajadusi ja mooduseid
koduaias.
' Toronto Eesti Aiandusklubi aastakoosolek
peetakse 24. jaanuaril
11980, millele järgneb Toronto Eesti
j Majas L veebruaril klubi 10-da tegevusaasta
tähistamise koosvübi-mine.
28. veebruarü refereerib M.
Tamm teemal ,,OrgaanUine aiandus".
:
mm
OF CHIROPRACTIC
•212 Dinmck-.Cr. ; • ^
TeL 488^562
cm
BOCTOR OF CHIROPRACTIC
North Scarboro Professional Cent-re'is,
3420 Fmch Ave. E . (Warden'i
juures) Scarboro, Önt. MIW 2R6
; ' T E L E F O N 497-4802:
Frank Jarecki oh jõudnud kaugele
pärast põgenemist. Paljudele
tundub tema elu olevat uskumatult
hea. Kommunistlik ühiskond oli
andnud temale au ja head elu kuid
kapitalism oli teinud temast mil-j-
jonäri.-.
Kümmekond aastat tagasi avas
i ta mehaanikatöökoja 40.000 dollarilise
säästetud summaga ja suure
usuga oma võünetesse. Mödunud
aastal tõusid Jarecki Industries
läbimüügid 4 mUjoni dollarile. Ta
valmistab nüüd peenelt väljatöötatud
ventiüe jõujaamadele, tööstustele
ja valitsusele. Ta omab ka mitu
kaubamaja. Tal on ilus naine,
lapsed, suur maja ja lõbusõidupaa-did.;.;/
„See kuidas ma praegu elan tundub
nagu unenäona*', ütleb Jarec-ki.
Ta kahetseb amuit seda, et ta
pidi jätma oma ema Poolasse.
Ta isa sai sui*ma Teises maailmasõjas
ning tal ei ole õdesid
ega veiidl.
Ta ema on ta''ainu& elusolev lähem
sugulane; .
,,Pärast seda kui. ma põgenesin,
vangistasid nad ema", mainib Jarecki.
,,Ta viibis vanglas kolm aastat
kuni Ungari revolutsioonini.
Siis tuli Poolas valitsuse vahetus
ning ema lasti vanglast välja,"
Ema on kahel korral esitanud
Poola valitsusele palve poja külas-
, tamiseks kuid need palved onmõ-riemal
korral tagasi lükatud-
Jarecki mainib, et ta ema on
; praegu 66-aastäne ja h^a tervise
juures ning ta peab temaga kontakti
sõprade kaudu.
Jarecki ütleb, et ka, sel juhul kui
tal see võunalik oleks, ^i läheks ta
enam tagasi Poolasse pikemaks
ajaks kui lühikeseks külaskäiguks.
Ja vaatamata oma karjäärile
tJhendriikides ei soovita ta teistel
noortel poola lenduritel tema eeskujul
põgeneda, !
„Ma olin õnnelik", ütleb W,M^
olin number üks. Kui teised tahtsid
mulle järgneda, olid põgenemise
uksed suletud."
SUS'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 20, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-12-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791220 |
Description
| Title | 1979-12-20-07 |
| OCR text | Nr. 95 VABA EESTLANE 'neljapäeval, 20. detsanW 1979 — Thursday, Deoemte" 20,1979 L k 7 P|rtW«l,HJilllLHi:i»aiMaHT:».g«)M!MmBg»B Saatekulu • 0 85 15 iSi 50 30 35 S9 50 ; 40 25 . 15;:. 25 15 • 15 25 20 50: % 40 r 40 • n 20 s • 20 25 : : ,20 \~~~ • 40 •m:. l— -. ;40^-- : 1 80 30 40 L—- 40 20 .50 L75 25 .— a) i,— 40 L50 50 1.20 50 ' m:: 40 19 tles: poshaalüsta- J vaaitas vaikides ja loomlast. See suur [kotte vastu võtma :)anema naise kan-katsüs ^tõmmata ftas midagi — ilm- I sellele jkingitusele, sõna ei mõistnud, |ta, pashaalusta, ja sai kotid lõ-asetada. Ta nae- It ja patsutas nai- |e hakkas oma kosima ikka veel mi-lAga. Lindsten tõr- P-umise viisakalt., )üd kasvanud sa-oli pannud šopm- ^isma iga sabasoli-, ja ja jaga= It, nii paljude eite-pr ole .mugav olla, ja;hakkas Yuoti-vedama väikest E-hutaya äri teiste' Jle.- fit midagi osta kö- >kostiks, kui kord id,^ arvas Vuotilai-lä pergeiit siit sööma teada litte. Kuid puame avaliste Jralikku osta mida me veel ärides ei sest .osta ähem kui meil. ja iageli madalamat ' üht-teist head ja ^ õib harukordsuse hes. Osta enesele •rk, siis oled kodus . arvustuse alune Ids' (Järgneb) i l sü l i i i i i M ii »nii tnmifinflr i l ' I l l i l t IH METHERINGTON, FALLSS M5 Bay St.,.Smte'401. 3634451 • '• • • • " ' • \ • ' • "Õhtuti 447-2017 või 929-3425 ÄDVOKAÄT-NOTÄR JRoom 1002, Royal Tmst Tower Toronto BommioH Centre Postiaadress: p.O. 326, Toronto Oat. (Bay.& Kimg) M5K 1K7.. Telefoa: 869-l?1|r 24-tundi telefoni valveteenistus 133 RJchMoni St. W., Sfc© 7®5 ; Toroneo, M5H 2Si3 . - • Tel. 364-7072 Sitt Ghartered AccosmftaEö 55 Umversity Ave., Ste.. 6®®. : : :;Te!. 862-71l!5;; v.v;- Toronto, Ont.M5J2H7 •2 . 0 ST Ui a. N S VA6A £f5Ti.AlV£ Of 13. 'X cö „yaba Eestlase" toimetuse , talituse asnkoM plšam^ : TOIÄffiTUS JA TALITUS avatud esmaspäevast reedehi kella SM-ai.. Telefonid: toimetus 364-7521 Toimetajad kodus i väljaspool tööaega! | Karl Ärro 482-0242 Hannes Oja 48^531S nädala esimesse ajalehte k p i esmasp. homm. kella 11-ni ja nädala teise ajalehfe kuni kol-map. homiüv kella 11-ai. VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase •Kraulutraste^^M üks tolli ühel veerul — esiküljel tagaküljel $3.50 $3.75 •KUULUTUSI VOTAVÄB, 1. Vaba Eiss|a§e 135 Tecünošeth StreeS Telefon^7675 iPostiaadress: Eos 7®, Stn. C, Toroiito 3, Ont Talitus väljaspool tööaega: Helmi Lüv^251-M8S 2. ; Mrs.: Leida; Marley :^ • 149 Bishop Ave.; WiUowdale, Oit. ^ Telefon: 223-0080 .' Lume ..piihastamme. meie maanteedelt. võils . kujuneda 24-tunniliseks 7-päevaseks töönädalaks i meestele, kes töötavad provintsi lumesahkadel Nad töötavad kõige raskemates tingimusties et võimaldada inimestele ja kaupadele kogu • provintsi ulatuses liikumist ka kõige Myemat®, talveilmade ajal. ^ Niipea Mi.te' siimäWlumesa . signaalvalgust, VÄHENDAGE: KimUST,..OLGE. ; I I ^ N A T U E ÜRITAGE ' : k/MÖÖDUMIST, mis ^voifeosutudgi oMikukg 'i •" ^ mii teile kiii-ka MeilCc' ..;, • ; •. ^ v ; ' Aidake neil täita .oma ülesandeMo i omalt poolt tuleb olla. eriti valvas iimg reguleerida oma kiirust ja sõidutaktto vastavalt ibnasMku-ja teeöludeleo' . :'•;.'/,; James Snow, Ministerof and Communications •Muretsege •.endale: tasuta Jagatav .broshüÜF „Defensive Driving Tips", mille veergudel eksperdid jagavad nõuandeid talviseks im öiseks ja päevaseks sõiduks. Public & Safetjr I i ^ Ministry öf and Comiiiiinicatioris Downsyie^ Ont. M3M U8 Aiandusklubi novembrikuu kokkutulekul kõnelesid M- Lepik ja J]. Kuris. M. Lepiku teemaks o l i A ia umbrohud". Ta vaatles umbrohte, mis kasvavad köögivilja aias, kus maaharimine on kõige intensüv-sem. Keegi kirjutas kordj et umb^ rohud on taiined, mida inimkond pole veel oma huvides osanud kasutada. VõiksimQ ka öelda, et umbrohud on meile kasutud tai-nied,, millised segavad meie aretatud kultivaaride kasvu ning kasvavad looduses omal käel. Kõplä-mine elimineerib ^ suurema osa püsi ja üheaastaseid umbrohte. Peame; tundma aiaumbrohte ja nende seemnete valmimise aegu. ' Taimede muliaga, toome umbrohte. aeda, samuti ostetud laudä-sõhnik, muld ja kompost võivad sisaldada^, suurenaal või vahei]|ial hulgal umbrohtude seemneid. Aiavilja aias kasvavad umbrohud levivad kõige rohkem iseseemenduše teel.: :: ':]/.'.-•:'' • ' Kemikaale, pole; :.§oovEay mürkide sisaldavuse tõttu] kasutada, • '• Kasutame rohimist, , ;kõplamist' ja kaevamist..:- Seda tööd teeme järjekindläit, nii et umbrohtudel ei ole kunagi seemnefte levitamise võimalust. Peale saagi koristamist hoitakse maa umbrohtudest pulas. Järgnevas tutvustasj kuulajaskonnale, lektor üksiku: ja nende omadusi hing duseid. Siin hägune iumber üks vaenlast orasheina, v. lehtertapu (Morriing Glory) sugulast harilikku kassitappu, vesiheina, paksule-helist lihavate vartega portulaki (Purslane), harilikku risir ohtu (Gommon Groundsel), rebasheina (Redroot Pigweed), liiv-päelhirssi (Crabgrass), ambroosiat (Gom-mon Ragweed), lirinurohtu (Prost-rate Ragweed), põld sinepit (Wüd Mustardj, hariliikke hiirekõrvu (Shepherds Purse), harilikke toke-harju (Mossy Stonedrop), humal-lutserni (Bla^k Mediek), harüikku kassinaerist ; (Gpmrnon Mäilow), suurt teeleWi (Broadleaved Plan-tain), võililli ning võilille taolist harilikku piimajuurt (Marrow, Goafš Beard) jt. •Järgnes E . Kuris'e sõnavõtt 'teemal Taimede vee tarvitus". Esmalt andis sõnavõtja pildi sellest, mida taimed kasvamiseks vajavad. Vaadeldes põua mõju taimede kasvule leidis, et taimedes vee koguse vähenedes väheneb kasv, samuti väheneb (photosynthesis) närbuvad lehed ning taim jääb kängu. • .Füsioloogiliseks. •• närbumiseks kutsutakse näiteks olukorda, kus 5-tolliliste läbimõõduga õunte asemel kasvatab õunapuu ainult 3-tolUlise läbimõõduga õunu, ^ d umbrohte leviku moo-gile kasitmine kutsub' õhu puuduse tõttu mullas samuti esile närbumise. Mõned tarnied nagu pajud vajavad vähem õhku. Kuivad taimed, nagu sinep kasvatavad siiski n^^^^ seemneid. Pähklipuud ei ole võimelised reguleerima auramist lehtede kaiidu ning seöpärast kannatavad tugevasti põua all. Põuda sallivad kaktused ja sukulendid. . Kõik taimed vajavad kasvamiseks ja eksisteerimiseks suuremal või vähemal määral vett, seda hankides mullast juurte abil või õhust lehtede kaudu (Aü' Plants). Rikkalik klmstväetiste- kasutamine võib tekitada potis kasvavate taimede juures puukoolides-ia toas toitainete soolade ülirohkuse, mil- I le tulemusena algab vee liikumine j taimedest mtilda, osmoosi asendab j siis plašmolüüs. Vett 01 mullas küll, a'ga taimed kannatavad vee puuduse all. Sellises olukorras pottides olev muld asendatakse uue värske 'soolade vaba inUllaga ..Või soolad pestakse mullast välja tugeva kastmisega. Niiüd'vaatles lektor mullaniisku-se säästmise huvides tehtavat multšeerimisit, .kõplamist kui niiskuse sääst jat, koduaias ja toas vee käsutamisega seoses tekkivaid prpbleeme jne. 1953. aastal tekitas suurt sensatsiooni noor poola sc Frank Jarecki, kes põgenes 5. märtsil tol aja! moodsa MIG tüüpi jahilennukiga Poolast taani. Lendur toodi tJhendriikiäesse, kus i talle korraldati ringsõite ja teda intervjueeriti. Teda „fotografee- 'riü koos fiimitähtedega ning temast tehti kangelane. Ühendriikide võunud olid eriti hüvitatud Jarecki poolt iÜe toodud MIG tüüpi ja- Mlennukist, mida põhjalikult Jimiti. JatecM dramaatilisest põgenemisest üle Läänemere on nüüd möödunud 2i8 aastat ning ajaleht „New York Times** on endise poola piloodi üles otsinud ja teinud temaga;, jutuajamise, millest selgub Frank larecM edaspidine elu-'. Äkki keeras ta oma lennuki põhja poole ja eemaldus teistest leh- !.' nukitest.';:. ' „Ma olin kuulnud eelmisel päevaU et Stalm on haige ja ma ütlesin,läbi telefoni üksuse juhile, et ma lähen tooma papa Stalinüe arstiroh-jtu", jutustab Frank Jarecki oma j põgenemisest. ,jMä kuulsin oma telefonis närvüist karjumist: ,,731 põieneb, 731: põgeneb ["Kohe pärast seda kuulsin.mä kuidas lennubaasis asuv vene kolonel- hüs-teeriselt hüüdis :„Tule tagasi, tule tagasi!"'^ „Mä teadsin, et ma ei näe enam kunagi oma ema'', jätkas Frank Jarecki oma jutustust. „Mä ei näe enam kunagi oma sõpru. Ma ei näe kunagi enam oma kodumaad. Ma ei teadnud kuhu minna. Kõik need mõtted kerkisid mulle pähe. Ma mäletan, et Ma vaatasin pU^ vi ja ütlesm endale :„Sellega on asi otsustatud. Mä ei tea, kas ma kunagi tulen tagasi ja näen Jarecki põgenemine olenes lenduri headest närvidest kuid suurelt osalt ka heast õnnest. Lendur teadis ainult, et Taahile kuuluv Bornholmi saar asub Läänemeres põhja pool Poolat. ; Ta oli varem näinud ühte propa-gandabroshüüi'i, milles oli toodud kaart, kus oli näidatud saa- ' rel asuv Ühesidriikide lennuyäe- . 'baas... - ' ; • „Kui sa õled noor, siis ei mõtle sa kõigüe üksikasjadele", kinnitab 47-aastane Jarecki. „Sa ei mõtle sellele, mida sa tegema hakkad, kuidas sa saad rääkida yälismaa-lastega ning et sa oled õnnelik kui sa saad tänavapühkija koha. Ma just tahtsin; põgeneda ja ma ei mõelnud selle sammu tagajärge-te." • ••. I Saatuslikul märtsikuu päeval viibis Jarecki, koos oma üksusega patrull-lennul Saksamaa piiri lähedal, lennates lääne pool. Taimede kas viiks .'Vajalik. vee hulk mullas oleneb mulla liigist (savi, liiv jne.), millest oleneb samuti ka mulla maksimaalne vee. kinnipidamise :volffle.; , . Tainiede vajaduste ja probleemide- selgitamiseks kasutatakse mulla proovide asemel tänapäeval ka taimede lehti (25 kuni 50.lehte). Lõpuks selgitas sõnavõtja lühidalt talvekaitse vajadusi ja mooduseid koduaias. ' Toronto Eesti Aiandusklubi aastakoosolek peetakse 24. jaanuaril 11980, millele järgneb Toronto Eesti j Majas L veebruaril klubi 10-da tegevusaasta tähistamise koosvübi-mine. 28. veebruarü refereerib M. Tamm teemal ,,OrgaanUine aiandus". : mm OF CHIROPRACTIC •212 Dinmck-.Cr. ; • ^ TeL 488^562 cm BOCTOR OF CHIROPRACTIC North Scarboro Professional Cent-re'is, 3420 Fmch Ave. E . (Warden'i juures) Scarboro, Önt. MIW 2R6 ; ' T E L E F O N 497-4802: Frank Jarecki oh jõudnud kaugele pärast põgenemist. Paljudele tundub tema elu olevat uskumatult hea. Kommunistlik ühiskond oli andnud temale au ja head elu kuid kapitalism oli teinud temast mil-j- jonäri.-. Kümmekond aastat tagasi avas i ta mehaanikatöökoja 40.000 dollarilise säästetud summaga ja suure usuga oma võünetesse. Mödunud aastal tõusid Jarecki Industries läbimüügid 4 mUjoni dollarile. Ta valmistab nüüd peenelt väljatöötatud ventiüe jõujaamadele, tööstustele ja valitsusele. Ta omab ka mitu kaubamaja. Tal on ilus naine, lapsed, suur maja ja lõbusõidupaa-did.;.;/ „See kuidas ma praegu elan tundub nagu unenäona*', ütleb Jarec-ki. Ta kahetseb amuit seda, et ta pidi jätma oma ema Poolasse. Ta isa sai sui*ma Teises maailmasõjas ning tal ei ole õdesid ega veiidl. Ta ema on ta''ainu& elusolev lähem sugulane; . ,,Pärast seda kui. ma põgenesin, vangistasid nad ema", mainib Jarecki. ,,Ta viibis vanglas kolm aastat kuni Ungari revolutsioonini. Siis tuli Poolas valitsuse vahetus ning ema lasti vanglast välja," Ema on kahel korral esitanud Poola valitsusele palve poja külas- , tamiseks kuid need palved onmõ-riemal korral tagasi lükatud- Jarecki mainib, et ta ema on ; praegu 66-aastäne ja h^a tervise juures ning ta peab temaga kontakti sõprade kaudu. Jarecki ütleb, et ka, sel juhul kui tal see võunalik oleks, ^i läheks ta enam tagasi Poolasse pikemaks ajaks kui lühikeseks külaskäiguks. Ja vaatamata oma karjäärile tJhendriikides ei soovita ta teistel noortel poola lenduritel tema eeskujul põgeneda, ! „Ma olin õnnelik", ütleb W,M^ olin number üks. Kui teised tahtsid mulle järgneda, olid põgenemise uksed suletud." SUS' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-12-20-07
