Vaba eestlane , July 19, 1979

              Gen.Ac<iuisitios.8 Sectioa .; .r-,:^^^
Ottawa .Ont;,
KU OH4
Second class mail regis-trätion
namber — 1089.
Ita) L E iC
RAHVUS­VAHELINE
LASTE AASTA
Nr 54 (2593) XXVESI aastakäik B. juulM 1979
B C B O i r a n a n n a J B S B n a » * '
'Ehursday, l u l y 19,1979
Parlasiaeiidi esimees m mm mmu üh
Sandinistid
iiikmelise valitsuse, kuid võim
kuulub tegelikult viielükmellisele
huntale, kes kõik on saadud iii-formatsiooni
. kohaselt . marksis-
MANAGUA ^ Nikaraagua president Änastasio Somoza andis v©i-mra
üle parlamendi esimehele Francisco Urcnyo'le ja põgenes leia-nukil
oma lähemate nõuandjatega Ameerika Ühendriikidesse, Mia­misse,
kuhu ta Jääb pagdaspõlve veetma. Vaatam^^ Somoza lah­kumisele
ei raugenud Nikaraaguas võitlused, kuna presidendi ase-
•täitja keeldus võimu üle andmisest sandinistld© Juhtidele, kes oota*
sid Kostariikas kutset koiumaal©.
Parlamendi esime|Bs Urcuyo esi­tas
mässajatele nõudmise relvade
maha panemiseks ja võitluste lõ­petamiseks,
kuid sandinistid taha­vad
nähtavasti täielikult võimu
oma kontrolli alla saada ning see­tõttu
ei ole loota võitluste lõpeta-
• mist..
. ^ . . , Maskeerimiseks.on valitsuse koos-
Massumeesfce : esii^daja^ k i ^ ^ ^ ^ nimetatud ärimehi ja teh-totfo
jatW^^ei^v^lamm^ k^^ öii nimetatud Sandinistkie Rahvus-sandmist,
de,lop!iku v o i ^ m . ^ .VäÄamisrinde esimees
President Somoza lahkus pärast Thomas Borge.
seda kui ühendriikide vahetalitu­sel
töötati välja plaan võitluste
lõpetamiseks ja võimu üleandmi­seks
sandinistidele liiipea kui va­herahu
on saavutatud, ühendriiki­de
võimudele pii s6e suureks ülla­tuseks
kui parlamendi esimees
vastupidiselt kokkuleppele hakkas
nõudma mässajatelt relvade ma­hapanemist
ning läbirääkimiste
alustamist kõigi dempkraatlike
gmppide vahel. >
. ühendriikide eksperdid maini­vad,
et Washington katsus saavu­tada.
Somoza poolehoidjato. ja san-dinistide
vahel võitluste lõpetami­sega
kompromissi, kuid Urcuyo jä­relandmatu
poliitika tõttu jätku­vad
võitlused ning need lõpevad
kõigi eelduste kohaselt mässajate
täieliku võiduga, kuna valitsus­väed
kannatavad laskemoona puu­duse
a l l
NEW YORK — ÜhendrüMde senati välissuhete komisjonis t®asB5iu-sid
möödunud nädalal nelja päeva jooksul diskussioonid ja iilekuu-^
lamised SALT U kokkuleppe sisu analüüsimiseks. Ülekuulamiste!
esinesid ka välisminister Gyrus Vance Ja kaitseminister E.Browii,
kes-kaitsesidl valitsuse seisukohti. •
Vance ja Brown kinnitasid. se-
^nati kopaisjonis, et SALT II kok­kulepe
ei vasta, täpselt ühendriiki­de
soovidele ja nõudmistele kuid
ilma selle kokkuleppeta produtsee­rivad
venelased veelgi rohkem tuu-malaengutega
vai'ustatud stratee­gilisi
rakette kui nad teevad seda
praegu. '
, Kaitseminister Brown toonitas
eriti, et kokkulepe piirab vene­laste
relvastumist tunduvalt roh­kem
kui ameeriklaste rakettide
produktsiooni.
Kuid mõned senati väliskomisjo­ni
liikmed ei olnud ilmselt rahul
valitsuse esindajate seletustega
ning kui SALT tuleb, arutusele se­nati
üldkoosolekul, siis esitatakse
kokkuleppele kindlasti terve rida
parandusettepanekuid. Nii • arva-tafee,
et kui' valitsus tahab vene­laste
nõudmisel pikendada tiibra-kettide
edasise väljaarendamise
Üksiknumbri hind 40 cenfeä
Ühendriikide
¥Cilitsus andis
sisse lahkumispcalw ,
WASHINGTON - ühendriikide
valitsus ja Valge Maja ametkond
andsid ühiselt presidendü.e
sisse, lahkumispalved, mida pee­takse
erakordselt dramaatiliseks
sammuks, mille eesmärgiks on ai­data
presidenti üle tema poliitilis­test
raskustest ja anda võimalusi
teha valitsuses suuremaid vajalik-ke
muudatusi. Ai'vatakse, et presi­dent
aktsepteerib mõned lahku­mispalvetest
kuid suurem osa vä-;
litsusest jääb endises koosseisus
edasi töötama. Mainitakse, et pre^
sident Garter ei lase ühelgi juhul
oma kohtadelt lahkuda välisminis­ter
Gyrus yance'il, kaitseminister
Harold Brown'il ja Riikliku Julge­olekunõukogu
juhatajal Zbigniew
Brzezinskil.
Seedrionu- kasvandikud • ja: kasva ,ule marssimas.'
ŠTOKHOLM — Lätlaste äsjane süurkokkutulek Visbys hakis tugevalt Moskvat. Isegi ,3sves« a
das vajalikuks küsimusega tegeleda Ja Moslwarkuulekad kommunistlikud ajalehed Euroopas j a Skam-dinaavias
kjrjutasid \ihaseid ärtikleii. „Äftonbladeti" andmeil Nõukogude saatkond Stokholmis esines
protestidega Rootsi välisministeeriumis, müle tagajärjeks oM, et Gotlamdl kommuunihärrad ei
. lubada, läti. lippude M
Moskva nimetas kogu üritust
!„provokatsiooniks". Moskvatruu
„Norrskensflammah" oma 18. juu­ni
numbris nõudis isegi rootsi Va­litsuselt,
et see ametlikult vaban­daks
N. Liidu ees, et sellist üritust
Rootsi pinnal on lubatud ja kur­justab,
et sellele on antüd^nii hari­dusministeeriumist
kui ka
muuni poolt toetust.
keeldu päraat 1982, aastat, sijs
peab ta selleks nõutama senätüt
nõusoleku.
Samuti (tahetakse nõuda, et
Brezhnevi suusõnaline lubadus
vene Backfire pommilennukite
produktsiooni piiramiseks tuleks
valada kindlasse lepinguvormi.
Lisaks kavatsetakse uuesti raken­dada
ameeriklaste Õigusi strateegi­liste
relvade üleandmiseks ühend­riikide
liitlastele.
Senati vähemusgrupi juht vaba­riiklane
Howard J . Baker võttis
väga tabavalt kokku senati oposit­siooni
arvamised kui ta mainis, et
see leping ohustab ÜhertdrüMde
strateegilist tasakaalu Moskva­ga'•
Ühendriikide staabiülemad ei ole
kokkuleppest eriti vaimustatud,
kuid nad toetavad seda ainult põh­jusel,
et valitsus lubas tunduvalt
suurendada riigikaitse eelarvet.
Läti : •korraldajad, kahjatsesid
kommuuni otsust, aga ei teinud
. sellest suurt küsimiiistv
Sest Läti rahvuslipud lehvisid nii
Visby sadamas kui ka kõigil üri­tustel
ja kogu linnas ometi. K a ­valad
pead olid nimelt kohe välja
nuputanud, et iga firma, era­asutus
ja kas või üksikisik võib
oma koda eriti suvisel ajal deko­reerida
ükskõik millistes värvides
kangastega või ka lippudega. Nii
tervitasid siis Gotlandi saabujaid
sadamas ametlike kommuuni lip­pude
asemel suure jalgrataste üü-rimišfirma
suured läti rahvuslipud
ja seda strateegiliselt veelgi pare­mas
kohas, kui seda olid kommuu­ni
lipuvardad.
juurde organiserida. Mida ka pal­jud
tegid, sest Visbys jä Gotlandil
on ju teatavasti jälgraitas niihästi
Vajalik kui ka populaarne liikümis-vahend.'
Lä| lippe olid välja pannud ar-voikri
firmad, pidustuste rahvus-yäryides
plakateid leidus samuti
paljude äride akendel. Ja lati li-^
•ind lehvisid kõigil- peoplatsidel,
eatritel ja kogumiskohtadel; nen­de
arv näis suurenevat iga päeva­ga
kuni pidustused kulgesid.
Austraalias elab ligi 20.000 lät-ast.
:v'
350. neist; saabus:Visbysse orgaimi-seeritud
ühislennuga, peatustega
• ka Euroopas.
üheks selle ühislennu programmi-punkitks
oli ka Riia külastamine
sellises lihtsustatud külastuse vor­mis,
mida reisibürood korraldavad
niihästi -Tallinna kui Rüga. Just
enne ärasõitu saiabus Riiast aga
eitay telegramm, kus külastuse
tänulikud; lätlased •
mait juba esimesel
r "
üürisid fir-
Järgi olid vaid mõned tandemid
(kaheistmelised jalgrattad), kus­juures
äriomanik arvas, et; kaas-sõija
tuleks aga igal uurijal ise
keelustamise. põhjusena mainiti
„hotelliruumide puudust Riias".
Nõukogude saatkond Ganberras
avaldas aga teadaande, kus Visby
pidustusi nimetati „nQukogudevae-nulikuks
kokkutulekuks"^ Austraa­lia
grapi juht Leila Laula teatas
Visbys, et nad esinevad rahvusva­helise
protestiga hüjem.
Riiga vastu sõitnud sugiüased ja
tuttavad ootasid aga külalisi as-
'..jatult. ;, ^; :
Arvukad lätlased USÄ-st ja Kaaa-dast
sõitsid siiski Visbyst edasi
okupeeritud Lätisse, et sugulasi ja
tuttavaid külastada. Need olid aga
endile viisad hankinud juba varem
individuaalselt.
Lätlaste poliitilisse programmi
sobis hästi ka see lätlasest ära-hüppaja,
kes 20. juuml vene kala­traalerilt
vette hüppas ja kummi­paadis
õnnelikult maabus Blekingi
saarestikus.^
WASHINGTON - Ühendriikide
Esindajatekoja erikomisjon, kes
uuris president Kennedy ja musta­nahalise
ku-ikuõpetaja ja neegrite
õiguste eest võitleja Martin Luther
Kingi mõrvamise telgitaguseid, on
jõudtiüd lõplikule btsuseie, ef mõ­lemate
mõrvade taga oli tõenäoli­selt
vandenõu. Komisjon jõudis
seisukohaley et Kennedy mõrva­mist
uurinud Warreni komisjon ja
FBI ei olnud täiel määral uurinud
kõiki niite, mis yihjasi^ mõlema
niõrva puhul vandenõule. Eriko­misjon,
kelle täielik raport avalda­takse
neil päevil, oh arvamisel, et
Kennedy mõrvamisega olid | teatud
määral seotud ühendriikide orga­niseeritud
kuritegevuse juhid. Sa­muti
on komisjon arvamisel, et
president Kennedy autot ei tulista­nud
üks vaid kaks isikut. Martin
Luther Kingi mõrvamise plaani ta­ga
olid arvatavasti mõned St.
Louisi parempoolsed ärimehed, ar­vab
erikomisjon oma rapordis.
CANBERRA. — Austraalia peaminister Fraser maals SaSlJuMs^
kohtumisel Ühendriikide välisministier Vaucega ministrile väga tu-
^imedä ja sünge pildi praegusest massüisest põgenike väljasaatmi­sest
Vietnamist. Peaminister Fraseri arvates on kogu selle hävitus-
Mmpaania taga N. Liit, kes tahab suure põgenikevoolu saatmisega
Vietnami naaberriikidesse tekitada seal sisepoliitUisi segadusi ning
liävitada itiende riikide stabülset majanduselu, mis võimaldab kon-münistMele
teostada uusi välütusoj
NEW D E L H I — India peamiiis-ter
Morarji-Desai loobus oma ko­hast,
kuna ta kartis, et ta ei saa
pariamendis isegi enam toetust
oma parteUt ning läheb paratama»
tult rahvaesinduses vastu lüüasaa-misele.
Morarji Desai sai peami-,
nistriks Indura Gandhi asemele,
keda Desai süüdistas diktaatorliku
rezhiimi rakendamises. Dasai ka­heaastase
valitsemise kestel läks
aga India vastu täielikule kaosele
ning India on usulise kodusõja lä­vel.
Kokkup^õrked hindude ja mu­hameedlaste
vahel on igapäevased
ning käesoleval aastal on nendes
kokkupõrgetes surma saanud 146
inimest.
0 6
Kuna tuhandete inimeste massi-/mist Hanoi valitsusele
lise merele saatmisega Vietnamist väljasaatmise lõpetamiseks. Selleks
ei ole enam tegemist tavaliste sa- on aga vähe väljavaateid ning lää^
Poola kuldristid eestlastele. Poola Vabariigi presidendi poolt määratud teenete kuldristid balti rii­kide
silmapalstvamateHe vabadusvõitlejatele andis üle Poola eksiilvalitsuse esindaja minister W.
Patek Poola aastapäeva! Stokholmis. Pildil vasakult paremale: K o m ^ Veemt, Tõnis Kint,Äde
lajaste põgenemisoperatšiöonidega
vaid valitsuse poolt läbi vüdud ka­vakindla
hävitamisprogrammiga ja
Vietnami naaberrükide ülekoor­mamisega
soovimatu inimmassiga,
siis on ka mõistetav, miks Kagu-
Aasia demokraatlikud riigid et
laha enam põgenikke vastu võt­ta
ja ootavad läänemaailmalt
vajalikke samme Vietnami
kommunistidle hirmutegude flÕpe-
,:. tamiseks; • •
Kagu-Äasia riigid ei soovi lääne-riikidelt
mitte ainult abi põgenike
vastu võtmiseks ja nende asusta­miseks
lääneriikidesse vaid nad
nõuavad ka ühendriikidelt ja teis­telt
neriikide apaatuse tõttu jätkavad
Vietriami kommunistid Moskva
toetusel pidevalt oma hä^itusope-ratsioone.'
Vietnami põgenike küsimuse tõs­tis
oma hüjutisel kokkusaamisel
N.Lüdu peaminister Aleksei Kos-sõginiga
üles Inglismaa peami­nister
Margaret Thatcher, kelle
algatus ei andnud aga mingeid
; tulemusi. ,
Aidake kaasa, et
,.VABA EiSTLANE"
leviks kõikidesse eesti kodudesse!
arinees
TEL AVIV — Viimasel ajal on
avalikkuse ette kerkinud terve ri­da
skandaalseid lugusid, mis kisu­vad
alla Iisraeli armee prestiizhi
ja näitavad Iisraeli sõjaväge jä
sõdureid halvas valguses. Nii on
ilmsiks tuMud nähted, millest võib
järeldada, et Iisraeli armee kaa-natab
distsipliinipuuduse, ebaefek-tiivsuse
Ja moraalilanguse all.
Vümasel ajal on esinenud terve ri­da
juhtumeid, kus iisraeli sõdureid
süüdistatakse röövimises jä vangi­de
mõrvamises.. Iisraeli ülemjuha­tus
on katsunud sõdurite kuritegu­sid
avalikkuse ees varjata kuid
viimasel ajal on mõned parlamen­diliikmed
nefed küsimused esile
tõstnud ning nõuavad armees dist­sipliini
jalule seadmist' ning kuri­tegelike
sõdurite karistamist, mai­nides,
et armee ei ole mingi „püha
lehm", kes seisab väljasp(K)l sea-