Vaba eestlane , July 19, 1979

              küsimuse lahenda"
Itunud ristsõnamõista^
rika Ühendriikidele^,
iLadina-Ämeerika ril-on
Nikaraaguas
fnas äge sõda diktaa-
[a rezhilmi sõjaväge-sioohiliste
n.n. sandi-vahel
ning võit näib
rksistlikult häälests-
Itele, kiuiä Somoza
hataväd relvastuse Ja
Iluduse all, on saanud
|ühe tagasüöögi teis©
kodusõtta suhtUMi-nnokraatlikud
lääne-ladset
nõutuse js
(gust, mida meie ole-pnstateerida
Castro
pul Kuubal, samuti
^deesias ja mitmel
diktatuur on de-
'süsteemile yasfcu-kui
iparempoolse
|ngemisele järgneb
diktatuur, mis on
jt palju jõhkram Ja
[seda näeme praegu
tehakse revolutsioo-toetamisega
ning
i^erimisega suur ka-lunistide
sülle ,ma-ihvastele.
biinisteeriumi poolt
Inmünikeest loeme
rada valitsus vaatab .
jga inimõiguste vä-laraaguas.
Liitunud
inisatsiooni viimase!
I andis Kanada Öma^
resolutsioöHÜe^ mis
ht Somozalt inimõi-imist
Nikaraaguas.
;ale on aga olukord •
pidevalt laostunud
bllab kodusõda, mis
liiale suuri kannatu-
[ees mainitakse, et
is ühineb Ameerika
(nisatsioonivälis mi­ssiooniga,
mis mõis-tident
Somoza rezhii-lu
käitumise ning
jguste rakendamist
kia elanike suhtes,
(utsioonidega saavad
id „pahad poisid"
kuid need hukka-kritiseerivaö
reso-
^ele kahjuks sugugi
fces saab Sõmoza
is Sömoza rezhümi-reelgi
rangem rez-ib
tuhanded inime-lltesse
või saadab
yaatides merele su-
[ikide välispolütika
igikaks ja nõrku-
Igüse mõõdupuu ra-
[iks rangem mõõöu"
Ik^e parempoolsete
I nende jwliitika suh-
1 näeme seda praegu
^iili rezhiimiga, ku-
)em ja leplikum
lileb kasutamisele
ja pahempoolsete
läbikäimisel. Selle
[rjed on ka käega-la
— üha suuremal
Jiike kömmunistMii
rolli alla.
1 (Järg lk. SV
asta^id ajakirjani-f:
eyat asjast teadli-
/eerisid veHelased
0 ühe gruusia juudi
ahistatud külaskäs-
|ale ning mõistetud
olevat rikutud keh-
16 mitmes punktis,
bbatud juut vabaks
p l u b asüüliõigust.
fts' lubas asja uuri-leletasid
,Jsvestija"
lende ringreis Sak-saksa
— Nõukogude
aetuse kui ka pin-huvisid.
Samal
istatud ka Inünõi-
[irood. Nad lubasid
ti esmdaja soovile
jise sisu nõukogude
ilikuit korrektselt
|elepärimisele kinni-saatkond
Bonnis
[ehtsust teatades, et
)imetajad viibivad
1 -
Nr. 54 ' 1Ö79 - mursday; JuSy 19, iS7§) Lk. 9
21. ja 22. juulil dir. T. Ku^tan,
eel.-SlSl-eul..; .•>
• 28. ja. 29. Juulil dr. T. Sauks, i
461-0912.
a i asuvas-Mississaiaga limsas i to
pikem artikkel"©esü teadlasest J ä ^ Noolandist. Artikkel kannab .Pealkirja „Mees, kes mõtleb
oma d u ülalpidamSseks" ning selle Juurde on toodud ka kaheveerulhie noore teadlase pilt, mi-
' le tagapõlijaks OB^^^^^
Lääneranniku Suvepäevadele
Majutamise informatsioon
KIWI TRAVEL -
Toronto Eesti Maja, tel. 46^-4813
Insurance
Ageney
atitor Deborala Irvine
mainib, et Jaan Nöolaiidi on teo­reetiline
füüsik, kMle all tuleb
mõista eriaila teadlast, ifceda ra­kendavad
ainult sellised ettevõt­ted,
kes tegelevad tehnoloogia
uurimisega kõrgemas astanes.
Samuti• töötavad sellises' k a » -
ris teadlased suuremate iilikoo-
23 WESTMÖRE Dr., Süite 200
•Rexdale,; Onft.; M9V 3Y7 :
Tel. 7454622
(Algusi. 2)
Jaan Noolandi töötab ettevõtte
Xerox of Canada Ltd. uurimis-
Dsakonnais Mississaugäs.: 36-aas-tane
teadlane qnr oma praegusel
tööfeolial olniid viis aastat ning
tegelenud komplitseeritud uuxi-niisproMeeonidega.
iSee töö on
olnud nüvõrd. erialaline, ©t Jaak
Noolandi pidas oma tegevuse ise-looanustamist
ja ikirjeldamist re­porterile
rasikeksiiiesandeks.
. X e M i küonmunikatsiooni mä-nedzhe-
r Mike Barrett kinnitab,
et Jaan Noolandi on inim-elekt-ronarviiti.
Noolandi ise mainib,
et tema kasutuses on elektron­arvuti
ja selle aia spetisäJlistid ja
anaiüütiikuid, knid ta eelistab
eelkõige usaldada oma aju.
^4 m
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eest! Ühispanga madalaid
taehaintfesšim^rasid.
Intressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on lahtfeeäl.
Personaallaenud on laenuvõtja surma või jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10 000.^ ulatuses.
ÜHENDUSES ON JÕUD!
'Ah.
Tallinaas ilmuva
„Rahva Hääle" reporter M. Kal­met
on külastanud Türi keskkooE
vene keele õpetajat Frida Priski
ja annab selle külaskäigu tulemu­sed
edasi 4. juulil ilmunud ,,Rahya
Hääles" pealkirja all „Veme keele
oskus annab avara elunägemise".
See artikkel 0^ klassikaline näide
Eestis praegu toimuva venestamis-protsessi
Ja kõigi venelikn ja kom­munistliku
Mstamiseks/Nagu^M ! teed edusanmie,'' mainib
Noolandi, „iKuid see võib
Ta- võrdleb oma- tööd ^ raske
mõistatuse lahendamisega, tear
tud määral isegi nagu abstrakt­se
ristsõna mõlstatusemia,
tähed
„See on tüvuisitav n i i kaua kui sa
Jaan
Kalmeti artiklist selgub, on Frida Kuid võtta
Prisk külastanud äsja 10. klassi aasiBid enne kui sa kuhugüe väl^
ja jõuad. Sa võid Isegi lahendust
otsida kogu oma ©luiaja jooksuil."
Mississauga uurimisasutuses
tegeletaikse peamiselt paljunda­mise
meetoditega. Noolandi kutr
sutäifcse itavailiselt koihale teui la­boratooriumis
tökib mingisugu­seid
ootamatuid probleeme. Noo­landi
mainib; et mõne proMeemi
laihendiis .keükib esMe täiesti oo­tamatult,
näiteks sel ajal kui ta
siõidab autos tööljt koju.
Noor teadlane jutustab, et ta
Šeedrioru Suvekodu alustas tegevust 8. juulU. Juba vara hon^
mikust alates kogunes nii endiseid kui uu^ijcasvancükke vane­mate
saatel meüe kõigile armsaks saanud Seedriörgu. Sagimist
oli palju; tuU ju igale leida medepärane,^a";^K^ pio^
koguneti magändsmajade ette, kus suurte puude varjus
E.Lepik'u palvust ja kõnet huviga kuulati
Kell 4.30 p.m. marssis
laiagri noorpere suvekodu
j a pr. K. R i s t i j a kasvajtajaitega
kogu armsaks saanud pr. K . Rist. Kas­vatajateks
on P. Aruivald, R. Ro­man^;
E ; Jõgi, T. Koger ning abi;'
,,Kaimisitagem kasvatajateks: H. Mälberg ja
JÄÄN NOOLANDI
õpUatega Moskvat j a tema m
N. Liidu pealinlast oh kokku võe­tud
järgmiselt: „Tugevaima ela^
muse pakkus õpilastelejV.L Lemni
mausoleumi külastamine. Puiane
väljak, majesteetlikud kuused, pü­halikus
vaikuses aegamisi voolav
Inimjögi, valvelseisangusse tardffl-liud
auvahtkoht, seejärel kohtUMis-vüv
V. 1. Leninip tenia sarga juiH-res
— need on läbielamishetkedi,
mis jäävad kõi^e hinge kogu
eluks. Süs veel viibimine V. 1. Le­nini
korterimuuseumis ja iseennast
analüüsima sundiv^ mõtteminut
Tundmatu Sõduri haua ääres.
Need on Frida Priski mälestused
Moskvast ja ta peab vajalikuks
siia juurde lisadi, et „sellisM puh­kudel
oma õpilasi jälgides tunned,
et kasvatustöö on purale jõud-
Kuid kui Frida PrisMil on reporte­rile
Moskvast peale parteijutu vä­ga
vähe rääkida j siis seda rohkem
räägib ta vene ke|ele õpetamise
vajadusest eesti noortele. Selleks
korraldatakse mitmesuguseid eks­kursioone
Venemaale ja samuti
iga teine inimene. Tä on abielus
ja kabe kaksikutena sündinud
poisi isa. Suvel mängib ta oma
keha vormis ihpidmiseks tennist
hing talve! harrastab murdmias^
suusatamist.
näeks meeleldi,- et iiks. ta
poegadest astuks ^ tema jälfe-desse,
kuid praegu on poisid
lüga väikesed, et mõtelda füü­sika
proMeemldele. , •
Jaan Noolandi saavutas teore©-
[üüsika tel doktori kraadi
Toronto ülikoolis 1970. a a s ^ Pä­rast
seda : (töötas ta Kanada
National Researcsh Councüi isti-pandiaadina
Oxfordis j a Kalifor-nia
ülikoolis, õpingute lõpetamise
järele töötas ta kaiks aastat
Ühendriikides New Jerseys Bell'i
elab oma igapäevast elu n i i nagu laboratooriumides, kuid nas^is
siis Kanadasse ning haikkas (töö­tama
Xeroxl juures. Jaan Noo­landi
arvates peaks Kanada roh­kem
rõhku panenia uurimistööle,
kuna see altaiks kaasa > Kanada
võistlusvõimele maailniaturgudel
ning Kämda teadlased leiaksid
tööd kodumaal ning neü ei oleks
vaja siirduda ühendrilkid.esse.
Xerox kulutas möödunud a ^
tial Kanadas 5 miljonit dollarit
uurimistööle ning kogu maaüma
ulatuses tõusid nsed kulud 300
miljoni dollarile.
Ajakirjanik arvab oma artiklit
Noolandi kohta lõp»etades.
'• :et suurem osa Kanada kompa­niisid
ei Saa endale lihtsalt l u ­bada-
Jaak Noolandi taolisi tead-
/ lasi, kellede töö setsalj
mõtlemises.
Eesti kojad" lauldes lipp heisati.
•Sellele järgnes sõnaÄt suive-kodu
(korraldajalt, Hillar Amo-lins'ilt;
kes tervitas noori kasvan-
,diikke, jiuhatajat ja kasvatajaid,
ühtlasi meenutas ika oma suveko­du
päevi. Ta avaldas veendumust,
et siin Seedriorus, värskes õhus,
rohelistel väljakutel suurte sieed-rite
all tunnevad kõik mdid ühsse
suure perena.
•; Juba' 1941. aastal sakslaste eest tagamBmIse! hävitasid venelased sMUffeinoia osa Tsifto
väärsustest. Nüüd tagantjärele soovivad nad koos oma eestlastest käsUastega hävitamise ulatust
varjata. K u ! möödunud suvel Tarto restaTajfeerimisvalitsuses taastati ennesõjaaegseid Tartu plaane
ja seHest sai teada endine linnakomitee esimene sekretär Johannes Lott (praegune kultuuriminis­ter),
k ^ k i s ta kohe need käibelt kõrvaldada ja kogu asi salastada. Muidugi on ebasoovitavad ka
fotod hoonetest, mis venelased on hävitanud. Seejuures on väga iseloomulik, et Eesti SlahvaMuE-seumi
säüünud müüride vaheB l||todii paiknevad praegiivenie lerniraväelaste laod ja muud koHpai-
Kesklinnas
sel a.
korras
sõprusfestivale, milleks tuuakse
Venemaalt Ja Lätist Türile algkoo­lide
vastavate klasside õpUasi.
Frida Prisk ütleb, et vene keelt
tuleb õppida eelkõige rahvasteva-helise
suhtlemise ja vastastikuse ^ divüše pitseä'
sõpruse tarvis ja vene keelel kui
õppeainel olevat juba , iseenesest
kasvatav inõju.
Kahjuks jätab Frida Prisk selgi­tamata,
kuidas vene keele Õppimi­sel
on suurem^ kasvatav" mõju kui
eesti või inglise keele õppimisel.
Seda omapärast väidet ^ i püüa lu­gejatele
selgeks teha ka reporter
Kalmet, kuid see selgub tema ar­tikli
edaspidisest käigust, kus mai­nitakse,
et „Frida Prisk on juba
neljandat aastat kooli parteialg-organisatslooM
sekretär Ja
muude kohustuste kõrval §
peal komsomoli- ja ka õ
tee tööl,: laii: et isiksuse-'k^^
Ee on otse
Reporter
Jutu väitega, et vene keele õpetaja
Frida Prisk on suutnud flalju. See­pärast
ongi tema nutmete autasu­de
hulgas ka orden „Äustuse
märk" ja Eesti NSV Ülemnõukogu
presiidiumi aüMri
Kuigi suurem jagu Tartu kaii-hist
kesklinnast on venelaste
poolt hävitatud, on eestlased
suutnud hoolikalt lirina südamele
tagasi anda rcmantilisuse ja meel-vümar
oma
Pärast siidade hävitamisrt; Smar
jõel pidi Tartu >kaua aega ajama
k b i üksinies hädapärase puuikonst-ruiktsiooniga
Turuhoone juures.
Inimösi vedasid üle jõe ka paadid.
Ligi 15 aastat kulus, enne kui ha­kati
ehitama korralikke sildu.
Praegu oh Tartus kaks silda —
Turuhoone taga nn. Võidusild ja
jalakäijate ülekäik endise K|vi-süla
kohal Bmaj'Õe sauna lähe­duses
oli k a mijigi puukonstrukt-sioon,
ikuid iihgl ööl oli see lagu­nenud.
Ehituse vanemtööde juhataja
Boriss Lõsjuk selgitas Tartu le­hes
oma ja teiste venelašite kavat­susi:
„Sitohitajatel on kodu seal
kus töögi. Ega süs saa peret kol-meks-
neljaks või koguni rohke­maks
aastaks kuhugi eelmisse
või üle-feelmisse iliiina maha jätta,
pere tuleb ikka kaasa. Mul on tü­tar
jõudnud Tattus kekkooligi lõ­petada
ja ülikooli astuda. Poeg
töötab siinsamas ehitusel."
Ajaikirjanik Ivar Kostabi päris:
„Ja pärast Tartut tuieb jälle uus
Imn?"
siohini, sest peale ehitatava sil-
•la vajab Tartu-mitut.
See maa^ala om, nagu välke
Eesti/kus valitseb eesti keel ja
eesti meei :
Ühtlasi andis ta edasi Seedrioru
juhatuse tervitused ja parimad
soovid suvekodu healks kordami­nekuks.
Lipüväljaikult mindi
vaikselt mälestussamba juurde,
asetades sinna kimbukese šeedri-orulüli.
AnietlSk osa lõpnud, siirduÜ
tuliselt valgusrikikasse söögisaa­li,
kus peaperenaihe pr. A. Tam-mer'
1, tema abiliste pr. S. Per-tensM,
pr, E. Pertens'i ja prl. A.
Tammerl poolt kaotud lauad
noori esimesele õhtusöögile oota-
•Ainsoo..;:;
Laskespordi ..kunsti" õpetab
hr. Rajamets, köögiabüiseiks ja
saunäkütjaks on Karl Tera.'
• Teisel nädalal.oh pr. l i . Tark^
oma lahket abi lubanud, et
noortele mitmesuguseid uusi ja
huvitavaid käsitöid õpetada.
Samuti pole E : Ruberg Seedrioru
noori unustahud, lubade® maali­ja
nahatöö -kunsti noooMe
da. Rahvatantsu ja võibolla
muu tantsu 'õipetamise e ^ hoolit­seb
H. Toomsalu. V
Esimene nädal suvekodu te­gevusest
on lõppenud. Taevataat
on olnud Seedrioru n o o i t ^ - r
saajtnud neile palju pä&Bst ja
i h m i d ümu. ^
Seedrioru kasvandikud ja lois-yatajad
loodavad, et neid nädala
lõppudel teülastaftakse. Igal lau­päeva
õhtul on neü kindlasti mi­dagi
huvitavat ,4innarahvale" näi­data.
Igal pühapäeval toiniüvtad
ka jumaTateenistused Se^rioru
Metsaikirikus. '
Suvekodu suhtes infbainaitsloo-ni
saamiseks palutakse helistada
Süvdkodu juhaitajalks on kõigüe. S ^ r i o r g u , telef. (519) 846-9261.
Meie nõustume reporteri väite­ga,
et Frida^ Prisk on suutnud pal­ju.
Meie ei tea ainelt, kas ta teeb
oma tööd ideelise kommuniš^^^
või leivateenimise pärast. Meil on
ainult mure, et kui selliseid Õpeta­jaid
on Eestis p^ju j a nende kas­vatustöö
Frida Priski sõnade ko­haselt
„pärale jõuab*^ siis on eesti
rahvas varsti 'vemestMiaud: Ja maa
pealt kadunud.
Siis ehitasid vene
kiiresti uue ajutise puuehituse,
seekord ainult jalakäijatele,
kuid kevadine suurvesi se! aas-tä!
hävitas sellegi.
: Nüüd eMtavad venelased Tar­tusse
JÖ8 tänava kohale uut süda.
Ctai ehitatud üle aasta j a kaiks k u ­luvalt
veel, hagu teatas ajaleht
„Edasi'' C21. novembrE 1®7Ö).
Ajialehe artMist. selgus, et algul
oli venelastest ehitajate hulgas
rohkesti tööpölgureid ja viinar
vtõtjaid. Praegu olevat sülaähita-jaid
54. Kõik peavad ennast tant-lasteiks,
kuigi 32 neist koos psre-on
;,,yõib tulla,.aga üldiselt näilb,
et' mulle jätl|:i]ib šlän tööd pem-
Ma isegi soovin, et jätkuks, sest
sün on n i i elaiÕ2> kui k a ehitada
üsnagi meeldiv: inimesed rahulik
kud, asjaajamine kõikjal kor-
.r8iktne!*V \.
Nüsüs,,Venelased ei taha imidagi
Eestist enam lahkuda. Sama lugu
on ka TaHinna olümpiaehitustel.
Ja teistälgi objeifctidel, mida nime­tatakse
komsomoli löötoshitus-t
e k s . o „
^ • : ( E P L ) :
9.
S R I P O S T I G A
$19.
USÄ-Ö2
$ 2 8w
LE^^WPO&TIGA ulemere-maadesse:
$69,--, poolaastas 134.5®, veerandaastas 018.—
EiMUS — 1S78. a.
S. Evaslk püsib oma luules tugevate sidemetega Lõuiasi-Ee§t3 va­nemate
sünnimnllas. Tema nägemuslik luule Soomest, selle sha-manüknst
soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma
ümbrnskbmiast Mujai maaUmas on tunderikas ja tähelepanaerk.
Elulsogiasse, om valitud paremik ^ ta. varem ünumud kogaadesi
Aadressi muu^tus 40 centi
laiada aadressidele palume marMda „POSTÄL CODS** Ja
• USA a a d ^ 'j,.
Fangatshekk vöi posti rahakaart kirjutala
Free EstoMan ihu
P.O. Box 70, P@stöl Stn. C,
50 centi
SAADAVÄI. „VÄBÄ EESTLASE" TALITUSES
Palmi mulle saata VABA EESTLANE aastad / poolaastaks 7
veeraMaastaiks — tavsJise / kiripostiga alates „
_ _ - _ 197—. T^lilQise katteks üsan $— - — simjuures
rahas / žsheMga /
•Nixm
39en3
-kk
J (\i