Vaba eestlane , February 14, 1980

              Nr. 13'
kus Ühendriikide presl-iri
kõikuv väUspoüitika
jpikema aja jooksul üksik-v^
tluse ja analüüsi a!l
lg kus selle poliitika plus=
jiiinuseid detailselt vaada-siin
j a seal pilku heide-
)äräst Teist maailmasõda
Ike juhtiiiud presidentide
itikale ning liende valitse-poodü
teWdnud poliitUiste-lüöökidele.
See pilguheit-jasi
ei ole eriti rõõmustav
|leeriv, kuna peaaegu, kõik
eelkäijad on teinud N. L i i -
; l või teisel juhul väikse-suuremaid
järelandmisi,
I viinud lõpuks praeguse
fcne president Harry S»
(st, Teda võib pidada pä=
legsete presidentide hul-
^e tugevamaks ja otsuse-imaks
poliitikukSj kuna
jdas 1947; aastal n.n. Tru-
Iktrüni, hoiatades venelasi
fe ja Türgimaale tungimise
lal aastal rakendas ta ka
plaani Euroopa majasi-kaosest
päästmiseks,
btal tegi ta siiski vea sel-jta
hakkas Berliini blokaa-fihusiÜaga
Berliini toitma
\mel et venelaste hlokaa-
I murda. 1950. aastal saatis
riikide väed Koreasse pu-
|ašitiingi pidurdama.
?es kindral Dwight D. E i -
ei olnud presidendina
iste tegemisel kaugeltki
|ooriline kui oleks võinud
I953. aasial surusid venela-tankidega
maha Ida-Ber=
cMnud tööliste ülestõusu,
lisenliower keeldus vahele
ist. 1956. aastal likvideeri-flased
toorelt ja julmalt
ülestõusu. Eisenhower
Mnult protestiga, mida ve=
[i^oreerišid. 1957. aastal
Eisenhower välja oma
I, mille alusel töötati kaits-tlda
kommunistide agres-istu.
1959. aastal vallutasid
^ömittunistiö Kuuba,- milli-idmusele
Eisenhower jäi
pealtvaatajaks,
[janduse j a teiste massi-jvahendite
poolt ülespuhra-fident
John F. Kennedy ei
mgeltkl nü suur riigimees
Ida tema valitsemise ajal
jraegu tagantjärele Välja
paista. Tema valitsemise
)litasid kommunistid 1961.
irikuulsa häbivalliga Ber-
[da Kennedy lasi takista-
[ündida. Samal aastal eba-
Kennedy otsustamisvõI=
Itõttu ka pagulaskuubalas-lioon
Kuubale €ästro rez»
itamiseks, kuna Kenne-
Idnud kuubalastele lubatud
toetust. 1962. aastal oM
\l süski mi palju närvi, et
>gude strateegiliste raket-stamisel
Kuubal blokee-sdriikide
sõjalaevastikuga
ki, mille järele Hhishtshov
fsjraketid Kuubalt minema,
jnt Lyndon B. Johnson
)inmnnistide agressioonile
ide sõjajõududega vastla
|stal Vietnamis, kuid pro-äinult
tagasihoidlikult
sõomusarmeed okupeeri-aastal
Tshehhoslovakkis.
[ent Nixon koos oma välls-ingeriga
rajasid n j i .
Ipolütikä, mis taotles tihe-
|itlemist ja kaubavahetust
iga. Nixõn ja Klssinger
st nad suudavad venelasi
öäajanduslike soodustuste^
tööle ja tagasihoidlikkusele
kuid see osutus pette-
|eks. Samal aastal sõlmiti
ja t}]ä^dril^de ?ahe!
strateegiliste tuumarelya=
^mise kokkulepe, inis o s i -
iks venelastele,
mt Ford üritas 1975. aas»
joola kodusõjas võitlevate
imunisüike jõudude ma-pkku
abistamist, kuiö
5s otsustas toetHSsmnmaöe
?k loobuda.
fs — praegune lääneriikide*,
jendav olukord välispolütt-idel
ei ole tekkinud üleöö,
[te on ligemale 30 aasta väi-arenguprotsessi
tulemus,
muremai või vähemal naää-istegevad
on olnud kõik
[Teist mäaümasõda tegutse^
lendriikide presidendid.
Nr. 13
^ • ; i m . M . u i m j L U « i a
EESTLARE Ueljž
.1
1980
l. \2L 17. veebr.
7231.
Mae, tel.
23. ja 24. veeliir. . i r , Kasafi,
§32-
KINDLUSTUSTEKS
•INSURANCE"
(Bathurstr-St. OairV
•Teleffon-feoHtons 65S-7815 |si'
053-7816
S. Kerson ütleb, et enne fondi loo­mist
tuleb meenutada koosolekut,
mis peeti 1. dets. 1969 koos Rootsis
asuva Eesti Kultuuri Koondise ju-hatusliikmete
M. Üürikese, H.
Kiisk! ja B. Görmaniga ühes siin­ses
kodus.
23 WESTMORS Bir., Snite 299
Ont M9V2Y7
(Alguslk.2)
^ ^ -Näib, et' KremU poliitbüroo^. Ja
punaarmee ülemjuhatiase käsutu­ses
on niipalju jäiviise ja sõdureid,
et nad võivad nendega igal
mängida ja naanipiileeridaj
tades ja vähen|jades pinevust nii
nagu antud momendil vajalikuks
osutub. Meie teame, et N. Ludul
on suured vägede koondised Hüna
piiril, kuid meie teame ka, et neid
si^b sadade tuhandete piirides
Ida-Euroopas. Meie teame, et
Kreml saatis ligemale 100.000 pn-lasõdurlt
Afganistani okupeerima,
koid nüüd räägitakse juba kümne
diviisi koondainisest N. Ludu —
Iraani pürile^ kust igal hetkel
võib tulla löök lõunasse. Puna-anpee
üksuste koondamisest rää-gitakse
ka Soome piirile.
Kõigi nende suureskaalaliste
operatsioonide teostamise! OEI
Ki-emlU Euroopa väga liht­ne
opereerida, kuna tä on te
et läänest ei tungi taUe keegi
lale ning ta võib siin sõjajõudusid
suurendada või vähendada oma
vajaduse järele, lagede edasl-tagasi
lügntamist kasutatakse ära
ühest küljest hirmutamiseks Jä
Sealt saadud niõtetfe ja ideedega
kutsuti kokku 28. jaan. 1970
Liit Kanadas poolt nõupidamiseks
grupp inimesi. 25. sept. 1970. a
toimus esimene E K K Kultuurifondi
asutamise koosolek.
' Esimesed otsused teM' 7.
1971, kusjuures esimesteks laure*
aatideks olid Helmi Betlem^Kaa*
irel Söödor^ •'I.E.R.R. :,,Eungla"
Ja Biooirtegriapp. „y!kerlased".
Fondi esimene koosolek peeti H.
Pärkma kokkukutsel 25. nov. 1970.
Fondi eesmärkideks oli eesti k u i -
tuurüoomingu ja loojate l^damine
ning fond asus rahaliste auhindade
jaoks vajalike summade kogumise­le.
Vümase kümne aasta Jooksul
on äuhmdadeks jagatud üle $7.000,
lisaks tuhandeid dollareid stipen-diumeiks.
Viimased jagati 1974. a.
Eesti Kontsertbüroo juurde orga­niseeritud
Stipendiumide Fondist,
müle juhiks on olnud S. Kerson.
Vümane tihines 1976. a. ja Kultuur­fond
Uitus 1978. a. Eesti Kunstide
Keskusega. Stipendiäate on nimeli
selt olnud 64, kuid nnõni neist 011
mitmel korral stipendiumi saanud.
S. Kerson ütleb^ et sellega on vä •
ga palju stimuleeritud eesti muusi •
kaelu.
Märtsi alul toiimuva Eest! K d ^ ^ _
organisatsioöiul kümme tegevusaastat; Fond oia üks osa Eesti Kultuurikogu Kanadas tegevusest, õieti
selle all-organ. Küniiiieiida täSitpäeva eel vestles „Vaba Eestlasega*/;®ndi praegune esimees prof.
J . TJmrask ja; Eesti- Kunstide keskuse presldeat j a : Stipendiumide
siooni
Lisaks esimesele aastale järgne-üued
auhindamised. 1972. a.
oUd laureaatideks |c: Raid, E. Toi
ja E. Ruberg, tuimustuskiri anti
Metsaülikoolüe. 1973. a. olidiäure'
aadid Salme Ekbaum, Evelyn^
Koop, kuna tunnustuskiri anti
EstD '72 fUmitegijaile. 1974. a. olid
laureaadid Talvi Jaldre, Oss Tim-mas
ja Arvi Kork, toetust anti
„Manale". 1975. a. olid laureaadid;
Helene Tiidus, EricPehap ja A r -1
ved Viirlaid, tunnustuskirjäd anti i
K. Eermele Ja H. Ojale. 1976. a.
olid laureaadid Salme Ekbaum,
Avo Kittask, Rüna ja Rudolf Lipp.
Samal aastal alustati k a K . Eer-me
nimelise kirjandusauMnnaga
eehnise aasta parimale eestikeel­sele
kirjandusteosele paguluses,
Mis määrati Heino.Susile..
Tunnustuskirjäd anti A. Käbinüe, j
A. Kurientsile ja A. Peeprele, 1977. j
a. olid laureaadid L.Avesson, A . '
t^iendcs^ OQ jGnd
EÜPOIEEKLÄENUD^ 1 ^ ' : -
Mnnised 3 s. 13%
PERSONAALLÄENUD lahtised^ < 14.7%
Persöna^Iaenud on laenuvõtja surma või jäädava
Mniüiustatud $10,i)00 ulatuses vastavalt kindlostasüiigimasiäe.
'Frof. I . Timusk ütleli, e4
.eestlaie tegeleb oma võimete kO'
Seedrioru, mUle sünnipäevaks oia 5. Juuni 1955> tähistab oma k->
gevuse juubelit Suvihari 1980 peol, laupäeval, 28. Junnil 1980. õhtu*
se programmina Seedrioru vabaõhuteatris esitab Eesti Rahvnstea»
ter 12-da vabaõhuetendusena August Gailiti samanimelise romaan!
ainestikule rajatud laulumängu Toomas Nipemaadi"r Näidend ni­me
all „Nipernaadi teelahkmel" esitati suure eduga EesÜ Päe­vadel
1968. a. New Yorgis, dramatiseeriüma Hmar Mikiveri poolt.
Nüüd kohandab Lydia Vohn selle vabaõhulava nõuetele, oll^süht*
lasi lavastajaks. Jüri Mandre loodud muusika vIMkalt väljatoomi­se
eest, nü solistide ku! koori poolt, hoolitseb mnnsikajiiiitoa
Kas ta teeb seda Eestüe või annab
kanada kultuurde. Neöd eestlased,
kes näevad, et neid teiste eestlaste 1
poolt hinnatakse, tulevad oma rah-'
ya juurde. Muidu sulame tildisse
massi. Kuid eestlastena peab meil
olema oma keei j a kultuuri, mis
meid teistest eraldab ja on meie
oma. Sellega on talendid saanud
eesti ühiskonna osaks. Mõnele kes
esialgul oli eemal, on see tunnustus
püsiva sideme andnud oma rahva­ga.:'
JÄÄN
teiste väärilised. Peaksime süste­matiseerima
oma annetused teiste­le
rahvastele omastesse fondidesse,
mis jäädvustaks mitte ükski saaja-
I te, vaid ka 'annetajate niijied eesti
kultuurüoosse. Annetamisega ta
näitab, et ta siida on õigel kohal
eesti kultuuri vastu, jäädes ise oma
annetusega eesti kultuuri osaks.
M>õm võiks näiteks oma annetuse
teha nii, et üks väärikas auhind
saaks antud mõne aasta vaheaja
Kingissepp. K. Eerme auhind anti ja laulab 1968. a. lavastusest meel-
LlvaskUe, tunnustuskirjäd H. Lei- de jäänud Heinz Riivald. Teda võ-vatüe
ja P.-P. Lüdigüe. 1978. a. luvateks partneriteks naispeaosa-laureaadid
OÜd Lydia Vohu-Viksten des on Erika Veskimets (Anne-Ma-ja
Rein Andre, K. Eerme auhind riJairüs), Valve Taü (Ello) ja Ou-antlB.
Kangrole, tunnustuskirjäd di Kalm (Maret Vaa). Teistes nimi-
Liis Juskele ja T.E. Meeskoorile, osades (kokku 27): Leida Järvi,
1979; a. laureaadid õlid lugeniar Elna Libe, Edgar Kink, Erik Kas-
Korjus ja Abel Lee, K. Eerme au- tein, Heino Halling, Harald Vell-hind
määrati Urve Karuksüe.tun-nustuskirjad
R. Antikule j a -Mall
Pühmile. •
S • kerson ütleb, et inimesed on
teinud etteheiteid sitpendiumifon-dile.
Kuid seal valib annetaja ise
omale noore, kellele ta oma anne­tuse
määrab. Stipendiumifond esi- Juubeliraamat annab põgusa üle-tabomalt
pooU ainult kandidaadid, i vaate Seedrioru sünnisti elust ja
Mõnele kandidaadile on sama : tema nütmepalgelisest tegevusest,
käendaja olnud mitmel aastal, kes j Raamatu sõnaline osa hõlmab en
Toomas Nipernaadi osa mängib kute poolt, kes ühel võl teisel tege­vusalal
(laul, rahvatants, noorte-ner.
Jaan Lents, August Tom-band
j.t. Kaastegevad on laulu- ja
tantsuansamblid.
Juubeliks ilmub Seisdirloni Mrjas-tiisel
juubeliraamat „Seedriona
1955—lj980**.
S. Kerson arvab, et stipendiumi-
^ „ - ^ , \_ - I de andmine on mõnermääral iga-
^Ta seletab, et . n o « ^J^^^:^^^,^,.,,,^ ees-tahtis
anda enesekindlust, mingi y^j^^^^^^ p^^.g^.^^,^^^^^^^ ^j^^^
alMst, et oleme kultuurrahvas, ke ^ ^ ^ ^ ^ edutamiseks,
pole vaja oma saavutuste parast
sõjaüse surve avaldamiseks,
teisest küljpt ka meelitamiseks ja
pinge vähendamiseks. Nü tegid ve­nelased
sellest sijsure numbri kui
nad Idä-Saksamaält ära viisid 20
diviisi ja hakkasid kohe nende ar­vel
lääneriikiäele survet avalda­ma
Euroopa! pinnale toodavatest
keskmise lennukau^gega raketti­dest
loobumiseks. ^Tegelikult oli
venelastel neid divüse vaja Afga-iflistani
okupeerimiseks ja Iraan!
püril surve avaldamiseks.
See on tohutu malemäng, mida
venelased harrastavad praegu rel­vastatud
jõudude ühest kohast tei­se
tõstmisega ja. nende abü ähvar­damisega.
Sealjuures ei opereerita
mitte ainult oma^ jõududega vaid
kasutatakse selleks ka kuuba, viet­nami
ja isegi ida-saksa sõdureid.
On isegi mõeldav, et venelased
oma tõelise tegevuse maskeerimi­seks
ja läänerükideie puru silma-puistamiseks
ka Afganistanist suu­re
kisa ja kära saatel mõned ük­sused
välja^ tõmbavad või välja
vahetavad, millega tahetakse jät­ta
muljet, et okupatsioonivägesid
hakatakse vähendama ja tahetaks
se need lõpuks täies ulatuses oku­peeritud
aladelt välja tuua. Selli­sed
kuuldused on igatahes juba
liikvel Sellistel manöövriM on
läänemaailmas palju uskujaid, eri­ti
praegju, kus Moskva olümpia­mängude
boikoteerimise ümber
käivad kõvad polt ja vastn läjiin-g5id
ning Kreml vajab hädasti
kõiki läänemaailma naüvsete ini­meste
diviise oma punaarmee di­viisidele
toetuseks; Ja kahjuks on
neid naiivsete diviise väga p a l j u—
..isegi T0hkem.;M ar­vata.
•• • •
häbeneää. Meie kultuuritase pn
kõrvutatav teiste kultuurrahvaste­ga
^ Kanada koolides on juttu ainult
anglorsaksi kultuurist.
Meie vanemad teame oma päri­musi,
nooremad hakkavad oma
Tuleks anda toetus! ming! töö te­gemiseks,
niUlega midagi antak
. se tagasi eesti ilMskonnäle.
J . Timusk ütleb, et kanname
Eesti iseseisvuse nurgakivina eesti
ühiskonda. Kui säiütame eesti kul-kultuurijnuri
otsima alates eesti tuuri jäädavalt tlldmaailmapildis,
lasteaiast peale kuni 18—25 aas- süs see annaks aluse ka Eestüe õi-tastena
Metsaülikoolis leiavaö guse oma vabadusele. Eesti nimi
oma identsuse, peab tähendama kultuuri, kuid
^ , . V . ^ , „. \. eestlased tuleb oma kultuuri vüje-
Sel põhjusel peaks selline noorte: jema panna eestlaste oma poolt an
tocrhmdamme jktoetamme edasi^ auhindadega. Praegu tege
kestma. ' letakse paljude kultuuri^spektide
hoolitseb noore eest. Mõnele aga ei
leia käendajat, kuna teda keegi ei
tuirne. Kuid see süsteem on süski
seni parimalt töötanud;
Kandidaatide ülesseadMisel ta
m. kasutanud stundiode, kooride
ja kirikute esindajaid, kes tmmer
oma
On kava organiseerida nomineeri-mise
komitee, mis koosneks nime­tatud
stuudiote, kooride ja kirikute
esindajaist.
Kultuurifondi esimeses koossei­sus
olid tt. Kareda, S. Kerson, A.
Kürlents, E. Martens, H. Oja, J .
Olvet, A. Peepre, L. Vohu-V&sten.
Aastate jooksul on olnud muudatu­si,
vahepeal on seal liikmeks olnud
dr. J . Daniel, V. Hubel, Tuna Lipp,
ü. Karuks j a P. Sepp. Praegu on
juhatuses prof. J . Timusk, prof I.
Ivask, S. Kerson, M. Landra, L.
Ayesšoni^ A. Lee, dr. A. Kurlents,
H. Oja, prof V. Šermat ja dr. V.
Sootš. V
Kes on; siis tänavused laureaa­did?
Sellele Š. Kerson veel ei vas­ta,
kuid soovitab 9. miärtsü tulla
EKK Kontsertbüroo kolmandale
seeriakontserdüe, kus kuulutatakse
peatükkidena: Seedrioru siünnüu-gu;
sihtasutusena inkorporeerimi­ne
ja organisatsioon; Seedrioru völ
lehitamine; tälgutööd; Seedrioru
Noortekodu (1956—1979); Seedrioru
eesti rahvüskiütuuri teenistuses:
Eesti Laulupäevad Kanadas, 10.
Eesti Meeslaulupäev P.-Ameerikas,
Eesti Rahvusteatri vabaõhüetendu-sed
Seedriorul, valguspeod (incL
rahvatants), segakoorüaulude
võistlused, rahvatantsurühmade
võistlusesinemised, kontsertaktU'
sed, jne. jne. Huvitava ösa raama­tu
sisust kujundaksid mälestused/-
kommentaarid prominentsete Isi-kodu,
vabaõhuteater j.m.) Seedri­orul
aktiivselt ja juhtivalt on kaa­sa
temud.
Seedrioru elu^a tegevast kirjel­davale
tekstUe ^88 lk.) Usandulb
esinduslik fotode valik (vähemalt
16 lk), kus tabatud see mitme­palgelisus
mida oleme tandma
õppmud Seedrionina.
Seedrioru Ajaloo Toimkond, mis
kujundatud toimetusi kdleegiu-miks
koosseisus: p r . Kari Aun —
peatoimetaja, Harry P&rkma —
tegevtoimetaja, Vello H u b e l—
kunstüine kavandaja,^ Jüri Juurand
ja dr; y . Tammemägi — toimeta­jad,
bntöcis, alates maikuust 1979.
Juubeliraamat tuleb müügile. Suvi­hari
1980 peol. Ettetellimisi ei or-ganiseerita.
Kuid oma huvist ja
kavatsusest raamatut omandada on
soovitav teatada tc)imetusele. See
kergendaks toimetuse tiraazhi m^«
ramist. Eriti palub toimetus, et ku­nagised
Seedrioru Noortekodu kas­vandikud,
kes nüüd eluteele laiali
lennanud ja toimetusele leidraatud,
endast elumärki annaksid ja oma
huvi registreer&sid. Toimetus®
postiaadress on: Seedrioru Ajaloo
Toimkond, c/o Jüri Juurana, 38
Plymouth Rd., Kitchener,
N2G 3G5, tel. (519) 743.493?.'
välja uued laureaadid sellele pika-
Kuid senine annetuste süteem on ga, kuid keel on üks kultuuri osa, ] le reale siinses eesti ühiskonnas,
olnud juhuslik, tm oleme kultuuri- kuigi ka ühiskondlik tegevus on kes on eesti kultuuri teeninud, vü-tasemelt
teistega samaväärsed, laiemas iperspelrtiivis osa kultuu- jelenud j a kelle tööd on vastavalt
$10.50
I R I P O S T I GA
$38..
$21
$11.-
USA-ss
peaksime ka auhindadega olema ristö ka hinnatud.
ühenduses Lake Placidis kokku
tiilnud Rahvusvahelise Olümpiako­mitee
koosolekuga,- kus oli otsusta­misel
suviste olümpiamängude
Moskvast äratoomise küsimus, saa­tis
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ;
möödunud nädalal Kanada esinda-jaüe
Olümpiakomitees Richard
Pound'üe ja James Wörrall'ile kir­jad
olümpiamängude Moskvast
äravümise toetamiseks. EKI»^^ kir^
jades rõhutati, et Nõukogude Liit
kasutab Moskva plümpiämänge po­liitiliseks
propagandaks ja mängu­de
Moskvas pidamine oleks vastu­olus
olümpiamängude m'õttega. Ka­nada
V li&meid Rahvusyahelises
Olümpiakomitees paluti toetada
Ameerika seisukohta olümpiamän­gude
Moskvost mujale üleviimi­seks.
.
Koos kirjade 'üleandmisega J :
Worrairi büroos Torontos anti R.
Poünd'ile ja J . Worrallüe üle
oMmpiämängude küsimuses ajakir-
Aidake kaasa, et
leviks kõikidesse eesti kodudesse \
janduses ilmunud
lõigete kogu, kus
NÖRMAN, Okla. — Aastase vahe-antav
$10.000 suurune
Neustadt International. iPrize for
Literature mäiäratl veebruaris To­ronto,
Ülikooli. professorile ja kir­janikule
Josef Skvoreckyle. Skvo-recky
põgenes Tshehhoslovakkist
1969 ja asus Kanadasse. Ta valiti
üheksa teise tänapäevase maailma­kirjanduse
looja hulgast i2-liikme-lise
zbürii poolt, kelle esimeheks
on dr. Ivar Ivask.
$30.50
$16.—
$32.50
r ; LENNUPOSTIGA
Aastas $72*—,
Aadr^i muudatus 50 centi.
veerandaastas $19ir^
Üksiknumbri hind 45
EaJiiads aadressidele palume märkida „POSTAL GODE'^ |a
USA aadressidele ,.ZIPCODE"
Pangatshekk või rahakaart
Free Estonian Pnblishers nimele.
kirjutiste-yäljär
paljudes kirjutis­tes
oli teravalt rõhutatud vajadust
olümT?iamängude Moskvast äravti- Kaleza,
mi seks voi mängude Moskvas boi­koteerimiseks.
Üle 40-leheküljelise
väljalõigete kogu „ICas Olümpia-
„Ma olen rõõmus, et mind valiti,
kuna.võistlus oli väga suur," ütles
56-äastane kirjanduse professor ja
kirjanik^ Hsades, et ta yaliti kirja­nike
-nägu Gunter Gra^si, Miröslav
Mulk Radj Anan, Yaniš
Ritsos ja Lõüna-Aafrika ja Prant­susmaa
kirjanike hulgast. Skvo-recky
teosed sümboliseerivad^ kart­matut
ja vaba kirjandust, mida
46
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks 7 poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise /.kiripostiga alates „
19 Tellimise katteks lisan $ :
rahas 7 t s h ^ g a . /
Nimi.:: • :
mängud pidada Moskvas?" koostas
E K N väliskomisjom lüge L . Koo- i imetlevad nii ta generatsioonikaas
kui:ka noored. ' '.