Vaba eestlane , June 7, 1977

              Lk. ö-
7,1977 Nr. 42 Nr. 42
Lisaks eelmises ,,VabaEestlases'V toodud TremaiiH^^ toi­munud
noore juhtkonna seminari ideedele avaldam/s allpool Kr
^ k s töögruppide seisukoliti ja mõtteid meie ühiskondlike profe-lecanide
kohta.
Ideid Ülemaailmsetele Eesti
Päevadele vastu mimnes Stokholr
mis 19^0.
— Lätoe kõžk StoMiG-lmi! E ^ t i
Päevadel on maagiline jõud. See
on rahva jõud.
~ Kas ei saaücs ika kiläamänge
üLemaaitoisete Eesti Fäeivade ka­vasse
võtta?
— Peaikomitee StcMiolmis peaiks
haikkama juba selgitust ..andma
oma kavatsuste kohta.
— Taihamje teada sseigitust turisti-
— Nooiitel on vajja julgust, et
olla, kuid seda sageli ei ole.
— Noored reageerivad käs&ude
vastu, E i saa j a ei itohi teisi käsu-tac^
a. Teihku ise! Käskigu jseen-nast!
— Huivid ühendavad.
— Mõnedel juhtudiea peaiks ka
inglise keelt kasutama, et vähese
eesti keeleoskusega ooori kaasla
te seisukchalit. Mis on kindlustu­sed,
arstiabi, reisivõimalused?
— Matjuiüus peaiks olema ürituste
Ipiedai. Maksame rohkem, kuid
tahame oHa seal ktss |>ulbitse>b
elu.
— Kavaüselt ootame ootamatut
kuigi põhikava peab jääma sa-kui
varaijasjeimatfcel pidustus­tel.
— Kunstinäitus ipeaiks olema
moodsamas müijöös.
— Manifestatsioonil võsks kasuta­da
suuri videotape'!, eit inimesed
saaksid ennast j a massi
suurtel eikraanidfia.
— Tuttavad tuleb Rootsist
otsidla juba mMd j a ÜEP te
Komitee ^peajlss hakkama tegutse­ma.
-.•
— Bootsis kavatsetakse laevasõi­tu
tuhandetele. Kuidas oleks sõSt
iaovastskuga?
— Kõik Kanada eestlased peaksid
kandma Kanada eestlasi ühenda­v
a snäilki, mis Eesti Liit Kanadas
valmistanud; Seda peaksid eest­lased
kandma igal pool. Semina­rist
osavõtjad ositsid märgi, ostku
ka teised eestlased see omale.
— Rahvuäkongmssi räägitakse
poüitlfcast. Vajame k a sügavamat
kul.tuurikongpeisši.
MihB osa inimesi hoiab eemale
eesti tegevusest? Juh. H d i Kop­ti
ja Oskar Müllerbeck.
— Probleemiks on sageli geograa­filised
'kaugused.
— Noortel ei ole vaja. eesti üri­tustest
sellel määral osa vcitta
kui vanadel.
— Sageli jäävad noored organi-saitsioonide
töö juurest ära õpin­gute
i>ärast. Hiljem tullakse taga-
! « . : ; • : , : , • • • • •
— Oleme liiga kinnine ring.
ühiskonnas on palju negatüvseid
jõude j a polütilisi nääklemisi, mis
aj avad\ rahva laiali,
— Meieühisikonnas on palju tas-kürNaipoleone,
käskijaid ja keela­jaid.-
•• •
tõmmata. K u i on huvi eestlane o l ­la,
ehk siis-tuleb k a huvi eesti
keele õppimiseks.
Kuidas tugevdada meie organi­satsioone.
Juh. Kadri Roman.
— Kõigepealt jälle eesti keel. Va­nemad
— õpötag9 lasMe eesti
keelt! , -.^' • , -
Me vajamie ipershanentset eest-düdefccicl
mw
y ümaÄl aastaitei on vähe kuul­da
«esti noortest, kes aJktiivselt
treenlks ja võisitl-aks oma kesk­koolide
vÕi ülikoolide spordimess-kondade^.
E i 'tahaks siiski usku­da,
et eesti noorte uue põlvkonna
hulgas sportlasi n i i vähe leidub.
Seepärast olöks -tervitatav, isui
fceataitaikse. k a eesiti ajalehtedele,
kui meie noored on saavufeud
häid tulemusi kohalikel ameerika
võistlustel kas ujumises, kerge
Pealssime otsima teatud eriala-laste
kooskäimise kiohta kolkida­le
vanusegmppidele. Seal peaks
olema söök, muusikalt j a eesti kir­jandust.
Vahel, tahaks kitisagiilie
minna ilma pikema ©tttemõtlemi-seta.
Seal oleks süs koht, kus
jälle sõpriadega kcskfcu šaaScs.
- Lehed pealksid olöma rohkem
õustikus, maadluses, ameerika
algpallis, korvpallis või mõnel
niuul alal.
H ^ e jä innukate sportlastena
on teda Virginia osariigis elavad
Indrek ja Kristjan
Grabbi, te on võiäteHnud m i tu
aastat oma keäfcooli meeskonda-des
nii; korvpallis kui kergejõus­tikus.
Nad on pidevalt osa võtnud;
ka eestlaste poolt korraldatud •
Möödunud tal-1
višt^ sisevõistlusibel saavutas j
Kristjan Grabbi kuulitõukes sü-1
mapaistva tulemuse 48 j a jalga
(14.78 m.) ja parandas seda veel­gi
kevadistel vMisVõisitlustel, tõu­gates
nooii» kuuli üle 15 meetri'
(täpsemalt 49 jalga 8 toMi), mjHe.
ga kuulub oma .osariigi parimate
koolihoorifce hullka. Kristjan on
alles 16 aastat vana j a saab s e ^a
„VABÄ E E S T L A S E " TALITUSES
R Ä Ä M A ; ? ! 8©
sid Kanada ühiskonnas, kus saak­sime
anda oma panuse.
— Pealksime Kanada . jpoliitili^t | vesi võistelda noosÄiassis m ^ i
elust osa võtma, Imid mitte mune
ainult ühe partei "mütsi viskama.
— Meie ühiskonnas peaks tekki­ma
rohkem Andres Küng'e.
Haae Ivandi — Pargi
Kuldne tammetõru — Näidendid ja
ettekanded noortele '
L. Wahtras — Lövaklass
Ravimtaimei, 250 retsepti
Emi NõuVsistffivett
Anna Ahmatova — Marie Uader —
H. Michelson — Skautlikul teel
H. Michelson—• Noorsootöö radadeB
H. Michelson — Eesti radadelt
Eduard Krants ~ Lum^ütlased
— Organisatsioonide tegevuses
tuleks rohkem positiivset rohufcar
da.- •
— Noori tuleb rohkem julgusta.-
da. Siis tuleb neid suuremal öir-vul
k a ühiskondliku töö juurde.
— Juhid peavad inspireerima. ' ^ A • - •
— Tuleb suuremat tähelepanul 1? ^^^^ raagv ees-omistada
noorte ^avutustd©.
Eesti sfijalehed panuses.
— Eesti oijalföhtedes on liiga pal­ju
pdiitlikat ja välisuiidiseid.
— Noored loevad lehti piltide alt.
SejUepäralst — rohkem pilte! Pilt
üitleb rohkem kui tuhat sõna.
— Sageli oh lÄiedes vigu infor­matsioonis
j a teorreikituur on puu­dulik.
Samal ajal antakse noorte-
— Mitte ainüOit 'kõhelda eesti kul­tuuri
viljelemisest. Ees-mark ön
ininiesed kaasa tõmmata huvita-vate*
ja uudsete ideedega.
Eesti Ja eestlaste tutvustamine
väljapoole...
— Meil peaks olema kogu maail­ma
eestlaste jaoks .ühine inglis­keelne
ajakiri, et selle kaudu meid
tutvustada teisitelo j a ka neile
meie eneste keskelt, kes eesti
keelt iküllaJjt ei kõnele. Se^ oleks
vastukaaluks Nõukogude Lüdu
valedele. See ajakiri peaks olema
kõiki meie küsimusi haarav.
' "Eesti j a Kanada ühiskonnad..'.
— Eestlased peaksid Kanada
ühiäkonnale midagi head pakku­ma,
nagu näiteks abistamise alal,
sii^ tunneb Kanada ühiskond ka
meie vasitu huvi ja meist kirjuta­takse
positiivselt, meid hinnatate-se.
• ,
— Kuidas oleks kui korraldatei-me
eestlaste i,vereandmise" päe^
va Kanada Punasele Ristile?
tikeelt,
— Meie lehad peaflcsjd oma tähe­lepanu
pöörama eesti elu kirjel­damisele.
Seda ei me kanada
lehtedest lugeda.
— Ajalehe arvustused võiksid ,oil-la
rohkem nõudlikumad ja mitte
kirjeldama (fcuidas plaksutati,
— Lehtedes ;Olgu rohkem nalja ja
huumorit, poliitikameeste rünna­kud
tuleks elimineerida. Sisepo­liitika
tegijad ajavad meid laiali.
Lehtedes .peaks olema rohkeon
daaega.
Vanem veaid Indrek Orabbi kut­suti
pärast möödunud aastal
kesMsoc^U lõpetamist korvpaüi
mängima New Yorgi osariigi lää­neosas,
Geheva linnas, asuva Ho^
bart Colleg8'i mteeskondia. Jalavi­gastus
tõmbas aga Icrüpsu peail©
talvisel© hooaljal©. Spoi^vigastu-paranenuna
esineb ta sel ke­vadel
oma ülikooli kergefjõusti-kus,
heites täiskasvanute feötai^t
122 jalga. Samuti loodab 18-iäais-tane
j a 6 jailga ö tolli (106 sm)
pikk Indrek oma taas rivis l i o -
barti feorvpalimBäskonnas eejloler
vai isügisel. Mõlemad vennad loo­davad
osa võtta ika suvistest ©est-laste
spordivõistlustsSt.
elulisi ja praktilisi näpunäiteid.
Jjehtedes peaks olema keele-nu]:
ik, ,©t noored j a vanad saailö^id.
Õppida — keel ununeb.
— Meie lehed peaksid rohkem
rõhku panenia ^obaalsele eesti
elu kirjöldamisele. Sageli kirjuta-:
vad välistejasaatjad polütikast.
Ka muust, mida tehaikse mujal,
tahetakse lugeda.
— Lehed i>eaksid kirjutama ka;
niis Eeätis tehakse.'
— Lehed peaksid ise huvi tundma
eestlaste tegevuse vastu ja mitte
ainult siis teohale tulema kui neid
kutsutakse. Lehed peaksid ise üt­lema
mis neile vajalik.
Soomes, Reisijärvel peetud
spordiVõisithisel saavutas soomlar
ne Aimo Aho tänavuse parima tu^
lemuse odaheites — 89.40. Kogu
heiteseeria õli väga hea, teised
paremad heited olid 88.80 ja
87.00 meetrit.
Tänavusäl esimesel kergejõus-tikuvõistlusel
Hdsingis, millest
võttis osa ka tuntud ungari oda-heitja
Nemeth, saavutas ta tule­musega
85.20 esikoha. Soomlas­test
Hannu Siitonen saavutas tei­se
koha tulemusega 83.94 ja Sep-poHovinen
82.66.
- * • • • ,
Tallinnas peetud võistlusel hei­tis
V. Kuusemäe ketast 61.16 ja
K. Laansälus lennutas vasarat
63.07.
Estoiiaa Öfficial G i d^
Pat4 Laan — Mõttdend — Pilte
H ^ i ^ Sa!a>- Utoopia ja futsiroloogia
Karb Saarsea -> L^^^^riai
HTTUDQ" Wloramtoeid
K. Inao — Tartu Uloiv^Üy in
A« Knb^ - Eadmm
A. Kcä>]a — MSlestosi
A. Eobja — Palokesed
E/Ui!Stala ja R. Moora ~
. 4^ lk.. 4^ 6^ lk. fotosid -\\'^.
Leho L u m i ^ — Alamuse Andres biogi
line jiitqite^ k i r j ad Oskar M s ^
L. Lomist® — Atlaadi aknal
L. Limiist^KiHad kfflas ; - \
A. Vomm — BistsSnadl
A. Vbmm--^J^^
A. Vonmi Kisteönad IH
Anits Vomm-- Wm. hing (Uletusksgii)
E. Eerme — SuMiid laeyai Ja
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta ööS
S. Ekbacon — Ajatar (luifletaskogu)
Aarand Boi» — Jnmalaga, Ears ja
J. Pjitka ~ Rajusdimed
T. Tamm — Need teod süüdistavad II
A. Käbin - VSiim ja mnld
Urve Karufes — Kodlakondnr (i5
2.S0 35
3.-
%^
m
m
2.50 15
5.-
%m - 35
3.- 35
4.30 35.
9.-. 35
3.-» 15
S . - 15
%^ 40
%
450 25
4J0
1.®
m
8.60
25
1.SD: 29
14.«- m
m
m
40
S.30 49
2.50 m
2.25
30.-
20
^
\m • 15
4.- 40
4.- 30
Sl.—
8.80
OU
40
5.- 40
m - 40
RAAMATUID L A S T E L E ;
Kalevipoeg õppe^ ja tööraamat lastele -tM
õpeta mind Ingema I — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 3.—
õpeta mind lugema n — õppe- ja tööraamat
eelkooHealistele lastele värvitrükJs) 4 —
Eest! kede Harjatastik I 2.25
40
35
A R V I K O R K
13.
Nii EÜ, 'sell arvas süs, et tal
hispaania verdki sees on. Näo järgi
võis arvata, et sinna 'kuskile neeg-riverd
on tilgutatud. Või kui initte
just verd, süs- ehk midagi müüd,
mis neegrilt: pärit on.. Ja nüüd ni­metab
ta mind seltsimeheks, nagu
bolshevikud ikka omavahel. His­paania
keeles on nimelt ümber­pöördult,
'kui see meil^ kõlab —
öompaiiero on neil kamraad, ja
Camarada on — seltsünees. Jusi
nagu partei-selfcsimees.
„01ed sa parteiliige, Luis?" kü-
: sisin.
I Luis raputas häbelikult pead.
„Ei, Camarada — noorest peast,
.süs kord olin, aga hüjem... Meh-
'hikos on see hädaohtik. Kuigi va­litsus
nimetab end marksistlikuks,
on kommunistlik partei taga kiu­satud.
Meü on ainult üks partei do­mineeriv
— Instiitutsionaalhe Revo-
„Siis, Luis", õpetasin mina, „po-le
sul õigus mind Gamarada'ks
hüüda — kui sa ise parteüiige ei
oie. ütle — Companero, eks?"
Luis jäi 'kurvalt sellega nõusse.
Jah, ainult parteüiikmed võisid tei­neteisele
„seltsiniees" öelda. See­ga
andsin talle muidugi mõista, et
olen partei-liige. Mul oli asjaga
oma plaanid.
„Luis, Companero", rääkisin ma
talle, ^sul on võimalus, parteile ja
töörahva liikumisele suurt teenet
teha."
„Senor Companero! pruugib ai­nult
nimetada'', oli Luis kohe väl­mis;
täis proletaarlikku entusias­mi.
. : •
, „Mul on väga hea põhjus", rää­kisin
ma, "jjmiks ma vaikselt E l
Matadorist ära tahan kaduda. N i ­melt
mina ja mu Camarada — ta
ei ole praegu sün — me oleme Aca-pulcos
eriülesandeü, said aru? Aga
lutsiooni^partei... see on koalit-1 me oleme sattunud kohalike või-sioon
yasakp(K>ls©test rühmitustest, mude kahtluse^ a^^ hoiavad
Sotsialistidest ja muust... aga meü sihna peal, seepärast ppame
nad on kõik töölisklassi reeturid, sealt ära kaduma. Nüüd siis —
kui mitte veelgi hullemad! Mexico | võin ma su diskreetsusele lootma
pity's, Caiapultepec'i eeshraias, on
neil fcõigü suured villad, aga vaene
peon nagu mina peab sööma mai-sileiba
ja Jooma pulqueM."
,JM[ina, senor Companero?", ase­tas
Luis käe südamele, „ma vaikin
kui haud!"-
„Okei", õiendasin mina,„aga
vaikimisest üksi on vähle. Ma ta­han,
et sa lähed tood ülevalt mu
kohvrid ära, kuna ma all arved
klaariks teen — siis võtme vaik­selt
ära kaduda. Tuba - number
418." Ja ma andsin talle võtme,
mille olin edle endale tasku jätnud,
kui välja läksime.
Luis jäi sellega nõusse. Ta sai
hüviisi seltsimeest aidata, ja võib­olla
teenis endale ka rasvase joot­raha.
Ta parkis oma masina taga­ukse
kõrvale ja läks sisse. Ma läk­sin
talle pikkamööda järgi ja asu­sin
leti äärde, kuna Luis otsekohe
lifti poole tüüris. Lootsin, et kuna
mina leti ääres õiendan, ei pane
keegi Luis'i tähelegi, aga vask-nööbilisel
lakutud juustega nooru­kil,
kelle senor Puta'ks olin risti­nud,
olid teravad sihnad.
., ,Holä, peon!" hüüdis ta Luisi
poole, „kuhu sa tormad, he?"
Luis pöördus ^ otsiva näoga, ja
ma nägin, et ma pidin vahele as­tuma.
„See caballero seal", ja ma näi­tasin
näpuga Luis'i poole, „on mu
kallis companero Luis Jose Maria
Lopez y Novarro ja ta läheb üles,
et mu bagaäzhi ära tuua. Soovime
nimelt siit rotipesast välja kolida."
„Aga senor", hämmeldus senor
Puta, ,,te olete ju Ainult ühe päeva
siin viibinud, jateü on reservat­sioon
kolmeks?"
„Vahepeal", teatasin nuna, „on
plaanid muutunud. Palun arve val­mis
teha, oleme kohe tagasi!" Ja
ma ruttasin Luis'ie järgi. Sest
mul oli vahepeal meelde tuhiud, et
kogu mu Mehhikos asuv maine va-randiis
öii üleval toas voodi all
kinga sees, ja üma selleta poleks
ma leti ääres ika arvet saanud
nud, kas ma sain Companero Luis'i
just nii absoluutselt usaldada. Hea
seegi, et ta ees läks.
Luis Jose Maria d i just liftiga
üles läinud, ja millegi pärast ei
tulnud see kohe alla tagasi, loiigi
korduvalt nupule vajutasin. Seepä­rast
jooksin ma mööda treppi üles
meie tuba asus ainult üks maja-kord
kõrgemal, sest nagu juba
mainitud, oli hotell poolest saadik
mäe sisse ehitatud ja hotelli taga­uks
oli kolmanda majakorra kõr­gusel.
Koridor oli tühi, kui neljandale
korrale jõudsin. Vasakut kätt. oli
valgeks värvitud faudreeling ja
sellest allpool lüva ning. kaktuse-kasvudega
kaetud tagahoov. Pare­mat
kätt olid uksed, ilusti järje­korras
nummerdatud. Tubade rõ­dud
olid välja.mere poole, taga­uksed
viis koridorigaleriile, kust
oleks võinud otse taga-aeda hü­pata.
Osa uksi olid lahti, osa kinni.
Tuba number 419 ukse taga oli
hunnik hommikusi sööginõušid,
ilmselt olid sealsed elanikud eine-tanud
ja süs välja läinud, üks oli
kinni. Tuba 418 uks oli samuti su­letud,
hoolimata sellest, et Luis
oli just äsja pidanud sealt sisse
minema. Läksin kikivarvul ukse
taha ja panin kõrva vastu paneeli.
Seest kostis tasast kõnekõminat.
Ilmselt oli seal keegi teine veel
sees, peale mu Companero Luis
Jose Maria, sest vaevalt ta ise-en-daga
nü valjusti rääkis. Mis siis
tes jala murda, või vähemalt ära
väänata. Teisel Juhul — kustkohast
teadsin ma õieti, mis mees see
senor Puta oli? Eile olid tal kaks
väga sandi palgega poissi jutu-kaaslasteks,
kes siis meid hiljem
tuppa juhatasid — võibolla on ta
ka kohaliku Mafia käpa all? Sama
võis ka lugu politseimeestega, oUa,
sest olin kuuhiud ja lugenud, et
Mehhiko seadusesiJmi sai paari­kümne
peeso eest kaunis kergesti
ära osta. E i , oma sihn ikka kunin­gas.
Kui hiilin ja vaatan, kuidas
asjad on, eks siis jõua otsustada.^
Mäletasin eilsest rõdul-käimi-sest,
et kahel hotellitoal olid ühi­sed
rõdud, ainult väikese reelingu­ga
eraldatud. Kas 419 ja 418? E i ,
see ei saanud olla, reeling oli jää
nud minust paremale. Seega 417.
na-eurooplased ja õige heledanaSia-
Ilsed egiptlased. Vahemere-ttõm-mud
olid need poisid, okei? Päris
õiget Mafia värvi.
Süs need kaks patagoonlast, või
misasjad nad olid, olid end meie
elutoas laiaks teinud, üks istus
me laial kaksik-voodü, seljaga
rõdu-iikse pole, käes riist, mis nä­gi
välja nagu ÜSA mudel 1911,, 45
kaEibriline Colt automaatpüstol.
Ja selle mõrvariistaoli ta suuna­nud
mu äsjase companero kohu-kpopasse.
Teine tahmariägu otsis
parajasti mu companero taskuid
Tal ei paistnud - relva käes
Otsustasin,: et sellist võimalust
mul vist enam ei tule. Relvaga
seUi selg oli minu poole, ja rõdu-uks
oli lukustamata, õieti prao-
Ja siinsamas oligi tuba 417, uks. tole. Seetõttu lükkasin sõrmeotste-pool-
labti. Mis siis veel oodata?
Astusin tasakesi uksest sisse.
ga ukseavause vähe laiemaks, as­tusin
sellest läbi, ise ikka veel
Tuba oli samasugune kui meie kardinate varjus, ja süs tõusin
Kas karata iile reelingu ja panna
leekima? Või minna kikivarvul al­la
tagasi ja paluda senor Futa'l
politseid kutsuda? Esimesel juhul
_ kõik mu raha ja varandus, mis
öli ju kinga sees, oleks siia jää-maksta.
Peale selle, ma ei tead-'nud.
oma, kahe laia itopeltvoodiga. ja
seina sisse ehitatud riidekapiga:
Kahepoolsest klaasist rõdu-uksele
piid kardinad ette tõmmatud. As­tusin
kikivarvul üle põrandavai­ba,
nihutasin rõdu-uksest lahti, ro­nisin
üle metallrreelingu ja olingi
tuba number 418-da rõdu-ukse ta-ga..-
.•
Ka seal oli kardinad ette tõm­matud,
aga mitte täiesti kinni. Pii­lusin
prao vahelt sisse. .Ja ennäe,
mul oli õigus olnud, kui arvasin, et
kõnekõminat kuiilsin, sest peale
mu mustanäolise companero oli
toas veel kaks teist tolmuahvi. Aga
need ei olnud nü tumedia jumegäj
kui Luis äose Maria, kuigi meie
kandis neid just päris valgeks po­loks
peetud, vaid umbes sinna
„greaseri" idassi oleks pandud,
poolküiirakil püstolimehe söiya
taha. Seal pruukis mul ainult põl­vega
/voodile , toetudes kamraadüe
käsivars ümber kaela kõverdada
ja tal hingetoru kinni suruda —
muu asi laks nagu iseenesest. Va­saku
käega, haarasin tulirelva ta
järsku lõdvaks läinud sõrmetfe va­helt
ja siis koksasin ma raske
riistaga talle üle lagipea. Selle
peale kaotas ta huvi kogu oma
ümbruskonna vastu ja vajus kerge
ohkegi seUli voodile. Ta seWsi-mees,
k ^ sümi Luis Jose Maria
taskute sisemuselt tõstes järsku
aru sai, mis oli juhtumas, kiljatas
korraks kileda j a läblõikava hää-letcoi?
iga ja cü süs pika hüj^jega
välisukse juuras, sellest läbi ja
matsatades iüe reelingu tagahoo-
Esperanl
aastal
Käesoleval
tatesperanto
misest. Ka
liikumine v
selit selletõ'
koimal oli ti
terburiga, ku
algaastail lei
tajM. Esi
kiirsus eesti
tal „Postim'
peetaksegi
se algusajäk;
poolakas di',
mene õpiki'
Esperanto
eesti klassi
A . ' H . Tarn
kaasaegsete
Praegu on
esperantoke
gia." prigin
keöles kirj
Adamson,
praiegu on o
teisttühat e,
N. 'tiiit' on'
katsunud k
ganda huvi'
Esperäint
neb peamis
ni keelte tü
detega" on
rikkalikult-on
lihtne j
heilstest a
suurün lev
seda kuni
keeles ihnü
kirja, ro]
kirjandust,
takse seda
raädLoja
esperantok
võttis U N "
tünnustade
rit rahvas
. ses ja ükst
Laiu$e
SO-aal
Ic
Hiid
1822.
sei Soot
esitoesi
Kooli
õpetaõa L|
sel meeski
likud esi
aastail. NJ
vaü anc
koor.
rielu
Heinrich
Jaan LE
oli Laii
koihailik i
lupeoiks.
sid osa I
aasM.
Hödeml
gev Laii
Laiuse
koos teislj
dega. 195
Muusika-I
mis nime
tegi.
Aprilli
iumeestfel
tähist
duBtus
mees(kpo]|
poistekc
koor olii:
E
aoom 11
Toi
Postiaai
Oht. (]
24-tun(ü|
72.5