Vaba eestlane , June 7, 1977

              NT. 42 Nr. 42 r / Ä 7, lOT :
It teie häia-
|kui see ka m,
la rahvastel on
ida natsi Saksa-oli
ameeriklas-
Jheks saksa rake-ler
von Bräun,
teened Ühendrii-
?ttide konstriiee-taldas
ameerik-maailmaninmi
Itsioonide teosta-ig
kas ei võtnud
ihid üle saksa
|a ja taktika Tiui
lasinate kiirrün-rükide
vastupa-
Jhendriikide õli-mõtteid
mõlgu-ilvuidas
korralda-
\ae. maailmasõja
probleemid ning
|ii palju õli, et
määral õli nee-käigus
hoida,
huvitavam, et
^nas ^^eidu til-õli
tuleb impor-
)ja tõttu ^kista-
I probleem ja sel-niivõrd
komp-jle
selgitamiseks
Itööle rakendatud
rist koosnev eri
?s kavatseb läbi
iksa dokumenti,
it Hitleri rezhii-list
ameeriklast^i
nendib, et saks-iiiaailmasõja
ajal
jrgaanilisest kee­rutasid
kütteainet
nagu saepuru,
|üsi ning hoidsid
vmasina käigus,
[ie varem sellele
I uurima sakslaste
iladusi?" küsib
ssor dr. Richard
Istab siis lakooni-
\i olnud vajadust,
Jadriikides katte­id
ameeriklased
|evad palju vaeva
ikkavad uurima
ti. "Kas ei olek^
toni tuua natsi-
[ngutuste geniaal-arhitekt
Albert
pärast Spandaii
ust Heidelbergis
mälestusi. Võit-jüsida
nõu võide-
• jah härja( kaevu'
masõna.
mest juhtkonnast
|nt Carteri ajakir-rohkem
juttu
liitunud Rahvaste
peadelegaadist
t, kes oli enne oma
P-imetamist tuntud
võitleja ja USA
f e taotleja. Andrew
^gevuse järele 6t-jia
oma mustadele
[itlemise poliitikat
{Järg. 1^.3^
VALVIARST
MDALALÕPUL
11. ja 12. juunil on valvearstiks
tir. E. Vanaselja, M, dZl-im.
FatrI Pinnci tütrep®@g
STOKHOLM (EPL) —
Jürgeothail, Paul Pinna tütrepoeg
esineb näitjlejana Uppsala liima-teafens
Weimer Aspensitarömi ilcol-imss
lühžnäidendis. Ta 'm.]- seoii
teaiiirBS »t3Ööftiaini!d prodptsendiassiis-tisndina,
ailustate tööd Upipsoäas
1975 ertMitlejaina.
Jüri Jürgenthal ütleb ise, et ta
väga^jtaha näidelda j a tahaks
m^^äsaaiiiiii toimida näitejužiina.
Td, <m lõipetoud Caie Rygare
n^tfiöcotoai ja olnud seal õpeta­jaks.
Jüri Jürgeotbai on esinenud
TV-s ja lavastjanud Pitma Stuu-dk)
is fcaks näidendit/Ai^ Miägi
«Päranduse" ja Hugo i^ucfeapa
I^^^ffiÄ linnateaitris m ts muu
töö kSmaü esžnmu^ statisititm.
NiiMid peab ita esitania kotoie osa
k-(tees 'lühinäidesidss, ikuna oisa
näifftgjatest on 'Jiaigeöfctmud
EERIK FURJl
KINDLUSTÜSBÜROO
Kõik kinüastasmgid
m Broadview Ave., Snite 203
Toronto. Ont. M4K 2R6
Tel. 461-1
Hiljuti toimus Toronto Qty Hallis Toronto linnapea vastuvõtt Karavani-iinnade linnapeadele ja
missidele. Kuna^ linnapea Crombie viibis sel ajal Euroopas, siis võtsid arvuka külaliste pere vastu
linnanõunikud. Pildil vasakdt linnapea Pr|it toivald,Tiiiia Järviste, viies idee
andja Zena Kossaar jä mende taga läti'ja "leedu linnapead oma missidega. FotorTonmiy Tomson
itt@¥cilmisty§ed Kcsravcieii pidustusteks kii|Gii
Möödunud kolmapäeva õhtul toimus Eesti Majas käravanipidustuste TaUimm paviljoni julia-tuse
koosolek, kus ükshaaval Eblti suure üritusega seotud punktid ja leiti, et eeltööd on igal alsit
kulgenud sujuvalt» mistõttu Tallinn võib 17. juunil julgelt oma väravad küSasfajaile avada. Üle paa-ržsaja
tegelase on rakendunud TalMmia ettevalimfe Ja- kujundus-osas.
Eesti laskurid^;^adas on viimasel ajal paiguM saavutaMM oma-r
vaheUstel võisüustel märkimisväärseid tagajärgi, kuid rahvusvahe­lisele
tasemele jõudmisest jääb süsM üsna pikk samm puudu. Meie
noorlaskurite hulgast on võrsunud nii möiaigi silmapaistev laskur,
kuid kahjuks puuduyad meie noortel sellised treem[nguvõimBluse(fl,
mis laseksid nende võimed taieliknltvälj^
1960-nendätel aastatel ning sai
surma.
Eestlasest laske-suurmeister
Evald Gering ^lab Torontos ning
on > jääaud. tmuks laskespordile.
Kuulus Kanada rahvusmeeskon-da
1970. aastal Arizonas, USA-s
peetud maailma laske meistri­võistlustel.
Edgaiv Tulen on olnud Kanada ya-likmeeskonna
liige 16 aastat jär­jest,
kanada rekordi omanik kol­me
asendi kogusummas —1126 ^il­ma.
Esindanud Kanadat rahvus-meeskonnas
neljal korral — 1959.
aastal Cajicagos, 1962. aastal maaü-ma\
meistrivõistlustel Egiptuses,
1963. aastal Pan-Ameerika. mängu­del
Sao Paubs Brasiilias (tiüä
meeskonnaitoosseisus hõbemedali-,
le) ja 1966. a. maailma meistri­võistlustel
Lääne-Saksamaal Wies-badenis.
Laske suurmeistri tiitli
saavutas esimese eestlasena väl­jaspool
kodumaad 1959. aastal.
Ligemale paarkümmend aastat
tagasi olid siiski ajad, kus eesti
laskurid kuulusid Kanada paremi­ku
hulka ning võtsid Kanada rah-vusmeeskonnas
1959. aastal osa
0iicagos toimunud Pan-Ameerika
mängude laskevõistlustest^ kus
nad aitasid Kanada meeskoimal
võita kuldmedalit. .
Kuna see on meie laskesportlas-tele
ajalooline sündmus, siis on
põhjust sellele pilku tagasi heita.
Kanada väikekaliibeirpüssi mees­kond
sellel võistlusel plijieljame-heline
ning kaks neist olid eest­lased
— E . Gernig ja E Tulen.
See meeskond saavutas lamades
asendist laskmises märkimisyäär
Ise tulemuse — individuaalselt üks
kuld- ja üks pronkmedal ning
meeskonnavõistluses kuldmedal,
jättes teisele kohale tugeva USA
meeskonna.
H.kimK
Insurance
Ageney
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Saite 200
RexdaJe, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Kommeinitciciriä
(Algus lk. 2)
ka maailmaorganisatsioonis, kus
ta teeb seda juba globaalses ula­tuses.
Andrew Youngi ei huvita
Kesk-Ma küsimused, Ühendriikide
ja Hiina ning Ühendriikide ja Ve-jie
suhted, vaid ia opereerib
Aafrika ulatuses ja paneb kõik rat­tad
käima, et valgete rezhiime Ro-deesias
Ja LõunaiÄafrikas
da.- •
Oma vilka ja impulsiivse poliiti­lise
tegevusega on Andrew Young
tekitanud palju pahandusi Ühend­riikide
välisministeeriumile ja
Valgele Majale ning yälisministee-rium
on pidanud sageU Youngi
kontrollimata väljendusi õiendama
ja teiste rahvaste ees vabanda­ma.
Carteri tugeva seSjatž^se
tõttu istub Andrew Young nü kind­lalt
oma kohal, et ta vilistab sa­geli
Ühendriikide ametliku välis­poliitika
peale, mis tekitab, suur!
segadusi ja häireid amiieeriklaste
lütlaste ja sõprade juures.
Alles hiljuti selgus, et Kuuba on
iai^idanud oma sõdurite operat­sioone
Aafrikas ning saatnud An-goolast
Abessiiniasse sõjalisi eks­perte
ja nõuandjaid, et aidata võir
mul püsida Abessüniä kommunist­likku
valitsust. Ühendi-iikide vä-
Msmlnisteerium avaldas sel puhul
Sunbale hoiatuse ning president
Carter kinnitas, et kui Kuuba veel­gi
ema sõdurite arvu Abessiinias
suurendab, süs tuleb sündmuste
sellisele arengule vaadata väga tõ­siselt
Mida tegi äga sel puhul
Andrew Young? Ta väitis, et Kuu­ba
sõjameeste saabumine on isegi
vajalik Ja kasulik, kuna kuubala-
.scd aitavad Abessiinias korda alal
hoida ning hoohtsevad selle eest,
et abessünlased üksteist ei tapa.
Vaatamata nen^iele uperpallidele
ei ole seni veel kuulda olnud, et
Young tulekä asendamisele mÕne
tasakaalukama mehega. Tema tee­ned
president Carterile presidendi
valimiste ajjal olid nähtavasti nii
suured, et ik võib endale selliseid
sõnavõte lubada, mis mõne teise
mehe juba ammugi oleksid koli­kambrisse
saatnudl. \.
mi'
Koosolekuil andis feöanitee esi-m&
BS L. Leivat infbrmaitsiooni se.
ni^st ettevaümistust© käigust.
Eelmisel nädaäial toimus Toronto
imnapea ipopiline vastuvõtt Kara-vaniliraiade
llrmarpeadeie j a mis­sidele,
kus eestlasi esindasid Tal-limia^
limiapea Priit Anwaid koos
miss Tiina Järvistega.
Kahjuks viibis Toronto limm-pea
Crombie ise sel aja E u ­roopas
ja teda asendasid linna-nõunikud.
Ees on veel Karavani pressipi-du
Oritärio Art Gollegel ruumes
ja kuigi karavanilirmad teevad
uksed lalTuti reedel, 17, juunil, on
•ametlik avamine laupäeval, 18.
juunil keskpäeval Toronto rae­koja
platsil mitmesuguste esine­mistega.
Käravam kestab 25. juu­nini,
milele järgneb veej lõipupi-du
29; juunil Royal York hotellis.
Tallinna paviljon on andnud
välja oma suveniir-jkavaraamatu
ja plaanitseb erilise postkaardi
trükkimist, kus feasutaitaikse üiit
E. Valtoani karikatuuri. Kava-raamat
on juba kõigile Kanada
parlamendiliifcmeile välja saade­tud
ja mõnelt on juba tänukiri
saabunud.
Karaivani TaUinna ipaiviljon on
lubanud õnia ikaašahi k a eesti fil­mi
,,Tiina" reklanieerimiiseikB,
mille ingliskeelse tetestiga etendu­sed
itoimuvad Torontos kohe pä­rast
Käravanipidustuste lõppu
26., 27. ja 28. juunil OISE ruumis.
Torontos viibis seletust andmas
film! valmistaja E . Martin, kelr
le soovile lahkelt vastu tuldi
mitmesuguste reklaamplakatite
väljapanekuks ja reklaamlehte-de
jagamiseks, et neid, kes Ees­ti
Majas huvi tundsid eestlaste
elu ja kultuuri vastu, juhtida
. „Tiiiaa etendustele, mis lüheiid-
Lasti 40 lasku lamades, kusjuu­res
Kanada meeskonna tulemused
olid: G. R. Ouelette — 392 süma
(individuaalselt esikoht ja kuldme­dal),
C. H. White - 389 silma (in­dividuaalset
kolmas koht ja
pronksmedal), E. Gering — 385
süma ja E. Tlüen — 376 silma.
K. Jõgi andis seletusi passide
müügi senisest arengust, mis on
olnud tänavu tagasihoidlikum,
peamiselt selle tõttu, et levita­jate
arv pole nii suurearvuline
kui eelmistel aastatel.
Praegu on väijajägatud 2500 pas­si,
mida loodefcakse k a realiseeri­da.
Passide eelmüük lõpeb 11.
juunü, misjärel Tallinna paviljon
enam passide müügilt tulu ei saa.
Ta ütles, et kanadalased näivad
olevat huvi kaotamas Käravani­pidustuste
vastu, vabandades, et
nad on kord seda juba näinud.
Kui miitmel alal on kõik asjad
enamvähem korraldatud, siis
köögipersonali on veel vaja ja
abilisi võetakse lahkel käel- vastu,
üildikujunduse osas andis seletust
Eneri Taul, tutvustades kavandi­ga,
kus Eesti Maja frondile aseta-takse
kaiks purje, samuti on me­reteemaline
ka sisedekoratsiooni­de
.kujundus. H. Kivilo tutvustas
kavalise osa käiku, E. Eerme eks­liibriste
näituse probleeme, Ene
Runge käsitööde väljapanekute
aüa.
, E e s t i ' Abistamiskomitee pea­koosolek
toimus 19. maü N. Yor­gi
Eesti Majas. Osavõtjaid koos
volitustega -oli 74. Organisatsioo­ni
35. tegevusaastal 1976 oli lae­kumisi
$81.-825, toetusi anti aasta
jooksul välja $42.809 ja arvete
seis aasta lõpul, oli tasakaalus
$59.169-ga. Senine juhatus ja re­visjonikomisjon
Valiti iihel hää-
M tagasi.
Tegevusaruandest selgus, et
laekumised on suurenenud ja
vastavalt sellele on võidud anda
märkimisvääirt rahalisi toetusi
eesti elu edasiviimiseks Lääne-
Saiksamaal, Austrias, mõnel mää­ral
ka LadinarAmeeirika riikides
ja eriti noorsootöö alal k a USA-s.
Näiteks on E A K viimase 6 kuu
jooksul, 11; a. detsembrist alates,
andnud toetusi $30.000 j a enne
peakoosolekut peetud juhatuse
koosolekul määrati jälle uusi
toetusi $5000 suuruses sunimas.
riikides said hea vastuvõtu osa­listeks,.
Praegu on juba teada, et mit-1 Meeskonna kogutulemus oU 1542
med tuntud kanadaaased on luba-1 silma võimalikust 1600 sihnast.
n M M i n n a paviljoni külastada,. ^^^^y,^^ Kanada mees-olla
kaasosahsteks avatseremoo- ^ ^ ^ ^ ^ j ^ järgnes USA^^^l^^^^
masja^teisbei juhtumeil, üheks j^, lolmandana Peruu 1517 silma,
külaliseks on k a eeati tuntud ka-rilcaturist
E. Valtman, kelle töö-1 Onhuvitav vaadelda, mis on saa-dest
on erinäitus j a keda tahetak- nud sellest edukast Kanadale kuld­se
Torontosse tulles viia kontakti medali toonud meeskonnast. Laske
tuntud Toronto karikaturisti suurmeister Gerry R. Ouellete oli
McPhersoniga. Veel on ettenähtud mitmekorde Kanada meister ja
Kalevi korvpaillimeeskonnale, kes võitis Melbourne'is toimunud
hiljuti tuli Kanada meisitriks, tun^ kumpiamängudel. kuldmedali la-nu&
tuse andmine spetsiaalse kin- fmades laskmises. Viimne hõbe-gitusega.
/ | medali saavutas Winnipe^s toimu­nud
Pan-Ameerika mängudel.
Ouellete hukkus lennuõnnetusel
1975. aasta suvel, kukkudes Wind­sori
lähedal alla oma sportlennu-
New Yorgis viibib praegu meie kiga, mida ta ise juhtis. Kumma-kaasmaalanna
H. 0. Venetsueelast, ligel kombel tabas samalaadne
peatudes tuntud hea nimega hoteU surm ka teist kuldmedali võitnud
Gothamis, 55 St. East. Tema tuba lAeeskonnaliiget C. H. White'i, kes
asus 12. majakorral. Viibinud | kukkus oma sportlennukiga alla
möödunud nädalal koos pojaga lin­nas
ja saabunud õhtupoolel hoteUi
tagasi, märkas ta ukse avamiskat-sel,
et keegi on ruumis. Koheselt
mindi ja . alarmeeriti hotelli jul-gestuspersonaal,
jäädes eemale ko­ridori
jälgima asjade arengut. Vei­di
aja pärast väljus toast mees,
väike kohver ja kadus. Nagu
iiiljem selgus, oli mehel hotellis
üüritud tuba. Seal ta rüetus kiirelt
ümber ja tahtis hotellist lahkuda,
kuid peeti kinni, kuna H. 0. lahku­jas
tundis ära mehe, kes tema
ruumist öli väljunud. Algul toimu­nud
kategoorilisele eitamisele järg­nes
lõpuks koheselt kohale kuitsu-tud
politseile teo ülestunnistamine.
saadi äraviidud ehted ja
muu kaasavõetu. Ohvriks langenud
H. 0-le tõi see kaasa küllalt sekel­dusi
kohtuasutustes käimisega tun­nistajana
jne.
õhupüssist laskmises üietanid
maailmarekordi 19$8. aastal;, saa­vutades
püsti asendist 40 lasuga
Ontario meistrivõistlustel m.
silma võimalikust 4(H)-st.
Edgar Tiüen elab Torontos Ja har­rastab
võimaluste piirides oma
armsakssaanud spordiala.
Nagu eeltoodust nähtub, leidub
paguluses eesti laskureid, kes on
kõrgel hoidnud eesti laskurite trar
ditsioone. Nüüd jääb. pinult leota,
et nendele, vanema generatsiooni
laskuritele järgnevad noored, kes
leiavad sobivaid treeninguvõimälu-si
ja kelledele veteranid on oma
saavutustega eeskujuks ja tiivus-tajaks.
€> H i i l i E.OiEemianMiimeaiE^
sest viibis ;!fcahenäd!aiiasel-külas­käigul
Niormianis, OiMa. oriiajkir-janduslteadlajsest
ja luuletajast
venna, aijakirjä World Üteff
Today toimetaja Ivar Ivaski ja
tema luUlötajannaist abikaasa
Astridi juures, ikust ta lendas
edasi tküliastama esnia Heöctta
Ivasikit Allitadienas, Kalifomias.
Teeme uusi ja parandame vanu
nii liimas kui ka suvilates
EAK üieks tööalaks on põhi-korra
järgi noorte toetamine.
Skaudid ja gaidid USA-s j a Lää-ne-
Saksamaal on saanud EAK-lt
toetust kümneid tuhandeid dolla­reid
ja järgmiseks suurlaagriks
Lajkewoodi skaudiväljakul tehta^
vaid ettevaümistustöid võidakse
läbiviia ainult EAKirahailišel toe­tusel,
milleks ainuüksi tervishoiu-asutiste
poolt nõutava puurkaevu
tegevise kuludeks on E A K määra­nud
$5000.
Sõjainvaliidide toetamiseks
Eesti Vigastatud, Sõjameeste
ühingu ikaudu LääneHSaksaniaal
ja invaliidide kiutlatoomiseks
ESTO '76-le Baltimores andis
EAK möödunud ©aistall üle
SlO.OOOnnde. Tuhandeid dolaLreid
saladeiti Salksamaale ^Eestlaste
Keskkamiteele vanad©, haigete ja
laste toetamiseks j a (ka laste ja
noorte suvelaagrite (kormldaimi-sökB.,
;.. .
oi Eanaäat;
$14.50
$ 3 0 . ~
15.50
¥@eriiiicie@stes $ 8,
K I R I P O S r i G Ä
Politsei andmetel on_ tegemist
tuntud hotelli vargaga, keda senini
ei saadud tabada nii, et vastutusele
võtmine olnuks võimalik. Lõpuks
järgnes siiski sissekukkumine.
• -VES..
feerciiidacBstcis
$23.50
$12.50
USA-s:
$ 5L
$26.
\LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: '-y /
Aastas $60.—, poolaastas $30,50, veerandaastas $15.59
Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 35 c Ä
Vümasal ajal i c n märgataivalt
suurenenud EAK liiikinieksastuja-nuteiks
liikmeteks võtta gruppe
pooltosinaist kuni mitmekümne |
isikuni..
Peajkoosolek valis ühel häälel
tagasi j'Uhajtuse senises koossei­sus:
esimees Paul Saar, aseesi­mehed.
Endel Müdo, Arnold Ruu-has,
Voldemar Vaher ja K a r l E.
Viilu, jiuhatuse sekretär Eduard |
Vaiaste, laiälmr ja 'ühtlasi pea­sekretär
Alfred J . Anderson; ju-hajtuBOiikmed,
'kes on ka E A K
esindajad-^volinikud oma pihtoon-1
nas: Priit Aas Long M a n d t . E r v i n j
A. Sööt Läänerannikiua, Heitk Vis­napuu
Kesk-Läänesi, juhatusOiilk-med
Johannes Pärdijaialk, Paul
Raudsepp j a Paul Samre. Bevis-jonifccmiisjon
valiti tagasi koos­seisus:
J. Leibaik, ösr. E.
palame märkida ,J>OSTÄL CODE" Ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või posti rahakaart k u ^ ^
Free Estonian PnbUsbers nimele.
VÄBÄEiSTLÄNE
MSJ 3M7
Palun mulle saata VABA EESIliÄNE aastaks /poplaastaks /
•-tavalise /kiripostiga alates „ - - - ,"
197--_. Tellimise katteks lisan siinjuures
/ tshekiga 7