1986-10-23-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
I • 1
VABA EESTLANE neljapäeval, 23. o)
il 1986 — Thursday, October 23, Nr. 79
Furjetaitiine on akti olnud väga populaarne
Nagu praegu Austraalias „Ämerica Cuplga" seoses ole=
["on purjetanud 3 koff^
Traditsiooniliselt kogunesid
28. sept. EJK liikmed ja sõbrad
Toronto sadamasse, et üheskoos
purjetada ümber saarte ja nauti-d^
ailusat pühapäeva. Kohale tuli
3'5 huvilist ja jahid „Silmardo"
— U. Prii, „Pagan" — I.
lens, „Fete" — G. Lomp, „Te-reta"
— H. Kasak, „J24" — F.
Kriisa. Jaotati igale paadile parajalt
inimesi ja kerges idatuules
iiusa ilniaga purjetati välja Toronto
sadamast. Jõuti umbes kahe
paiku Hancans Pointi
äärde, kus toimus ühine eine.
kiijem toimus H.
rändkarika üleandmine silmapaistvale
purjetajale. Seekord sai
karika Eneliis Martens. Ene võitis
Albacoriga ,,Canada Cham-pionship'i"
masterite klassis. On
heameel näha energilisi naissoost
purjetajaid.
Järgmiseks toimusid uue ,,komando"
valimised. Collingwoodi
. rajooni komandöriks jäi edasi
kapten H. Tammik, Toronto ra-=
jooni valiti sekretäriks pr. S. Prii
|a laekuriks U . Prii, komando-
' riks V. Gustavson. Auliikmeks
i valiti kpt. H . Tammik, kes on
juba aastaid purjetanud Colling-miiiiiii
woodis jahi ;VjNprden 29-ga" ,: •
Lauldi ühislaule, akordioni
saatis H. Arro. Ühiselt veedeti
vepl mõni tund ja räägiti meremeeste
jutte kuni hämarikuni.
Siis siirdusid jahid tagasi.
Oli ilus pühapäev. Tänu paadi
kapteneile, kes lahkelt külalisi
pardale võtsid. Tänu endisele
„komahdole" päeva korraldamise
eest. Talvel on ettenähtud
EJK kokkutulek Torontos. .
«6 Folo: Tommy Tomson
Umbes samal ajal mängis
gaarias juunioride Euroopa
meistrivõistlustel 18-aastane Võru
noormees Rando Soome. N .
Liidu meeskond võitis kaks ja
kaotas kolm mängu tulemu-viies
Riias toimus järjekordne kergejõustiku
maavõistlus kerge-jõustikur,,
mille lõunanaabrid
võitsid 166:154, olles esimesel
päeval juhtinud .85:65. Eestlas--
test oli edukaim A. Möll sprintides,
võites 100 ja 200 m aegadega
10,4 ja -22,0. 4 x 100 m
teatejooksus püstitas nelik Iva-nin,
Bobrovskihhv ürjadhikov ja
(kolm venelast!) ilusa aja-
,1 uue ENSV rekordi.; ^
Kiievis peetud N. Liidu meistrivõistlustel
mitteolümpiadistant-sidel
võitsid Eesti sõudjad tervelt
viis esikohta: Reet Palm naiste
Ja Jüri Jaanson, meeste ühepaadil,
Roman Lutoshkin kergekaalu
ühesel. Toomas Ollesk—Paul
Valliveere roolijata kahesel ja
Priit Tasane—Andrei Jakovlev
paariskahesel.
Ida-Saksamaal Suhlis peeti 44.
laskmise maailmameistrivõistlused,
seekord mitmete uuendustega.
Meeskondlikult arvestatakse
nüüd kolmiku tulemustega senise
neliku asemel. Vabapüstoli-laskmisel
tuli meistriks N. Liidu
meeskond 1699 silmaga, järgnesid
Rootsi 1676, Ida-Saksamaa
1667.
• • • • .'
Uute reeglite järgi korraldatakse
veel finaaletapp kaheksa
edukama vahel, õhupüssist laskmises
läksid mõlemad meistritiitlid
Lääne-Saksamaale (kolmikus
olid H. Riederer 592, B. Süss
591, H. Süss 587) kelle 1770
..VABA EESTLANE"
on valve! eestlaskonna
üldhuvide eest!
silma on uus maailmatekord.
Järgnesid USA 1768, Norra
1758, N. Liit 1753. Individuaalselt
oli parim H. Riederer 592
silmaga.
N. Liidu naislaskurite kolmik
pälvis kõik individuaalsed medalid
ja naiskondlikus arvestuses
saadi meistritiitel maailmarekor-dilise
1767 silmaga, se/tejuures
paremuselt teine laskur oli 16-
aastane.
nitades Püksina — või Püssina- gele, et isegi Must-Mar^^
panga. (Praegune Püssina või Tamrniskilt kätte püüab saada. Mart raha lugenud ja Painase
Püssipan|c). Paika, kus vanasti Nüüd ei mõista hiid nalja, hävi- karjamaal Rinsi-kiriku tee ääres
lainetanud Suur-Jaagu läätsavä- tab ahnitseja kogu perega ja Pisaratekivi, kus Mare meest
li tekkis' aga hiljem Läätsa- või teeb ta eluhooned maatasa. Pai- oodates istunud ja igavuse pä-
Lõõtsaküla. (Praegune Lõõtsa- lasmaküla lähedal Korjamäel on rast nutnud. Mõlemal kivil on
küla); veel praegu Väike-Korjuse põle-^^^^n^^ pisarate
Naiu järgmised pojad laseb nud maja ase riähtav. jäljed. .
Mart asutada: Painu Painase, Kirikut Mart ei salli ja teeb Kivarimetsa kannab vägilane
Naiu Nautse, Mõigu Mõõgaküla, sellepärast katset selle ust kinni kokku terveid kivikuhje kavätsu-
TapeTapenurme, (praegune Tu- müürida. Otsides parajat kivi sega neist ehitada endale vihu-penurme),
Simu Simiste ja Nõm- leiab ta ühe Painase Langitäna- saun, mis teadmata põhjusel
mu Nõmmküla. Mare noorema vait, upitab turjale, ei jõua aga-ometi jääb teostamata ja kivid
õe Ruki naib Kiku Jaak. Jaak kaugele, sest koorem on^^M lamavad Kivaril tänapäevani,
omab vara, ta õu on piiratud tu- raske jai variseb kandjat kaasa VäikeväinaSkaremaa poolsele
geva raudaiaga ja veel tugevama- tõmmates maale tagasi/ Mardi kaldale otse vastu Nautseküla
te raudväravatega,^ mille kinnipar:^tagaotsä ase jääb kivisse, m kaevama
^ neku login õhtuti üle saare kos-^nimifLohuki vi. 1 põrgut, kuid vesi segab. Et vett
^ tub. Veel praegu võib Paljaaru Teise ränimürakakisüb^ Ä
männikus metsavahi heinamaal välja Pullipangast ja paneb nai- hiid Muhust laevateed läbi kae-n.
n.. Kikkus näha Kiku Jaagu selc põlle. Hoosäärel rebenevad vama. Alustab Igaküla Ekuarust
õuekaevu auku^, mille sügav süli aga kandja põllepaelad, kandam ja tahab selle läbi saare Ahen-
,1 Mart jääbki esialgu Nagiväl- ka tassivad^^^^^m^^ rahvajutu järgi oma hõlmas var- kukub vette ja Mare lööb ottia dariinani välja viia. Töö ei meel-jale
elama^ peab peremehe teh- se puuoinu kokku ja püüavad javat Jaagu varalaegast. nina selle vastu nii kõvasti ära, di taevale. Pikne lööb laeva põ-tud
heategu meeles JSr avitab te- tule abil kivi purustada. Ent see Korjamäel elavad kaks Kor- et veri voolama hakkab. Kivi on- lema ja surmab Mardi. Nii jääda
kuni talu üle maa saab jõu- ei õnnestu ja veel praegu seisab just: Suur ja Väike. Suur on ri- gi üleni punane ja kutsutakse vad mõlemad algatused poolel},
kaks. Muhu Tammiskirannas kogukas kas. Väike vaene. Väike töötab Punakiviks. • Põri (põrgu) madal, vesine hei-
Naiu omab seitse poega ja räni n.n. Mustkivi ja, kes teab, Suurele, kui aga keegi küsib: Kolmanda sobiva kaljurahnu namaa, asub aga ' veel praegu
kaks tütart. Marest-tütre kosib on ehk selle all ka alles Must-,, Kelle need prisked härjad?'' leiab Hiid Lehtmetsaküla põl- omal ' kohal, samuti kaevaja
Mart endale. Pulmad saavad vä- Mardi varandus õnnelikku leid- saab ta vastuseks: „Omad, ikke lult, ent viimase tõstmiseks on ta poolt hunnikusse loobitud muld
^gevad, tantsu rabatakse nii, et jat ootamas. omad." jõud napp. Mees vihastab ning tuntud Kuutrimäe (Kuradimäe)
' maa vajub ja vesi Koguvaküla Naiu surma järel jäävad ka „Aga kelle need uhked hoo- virutab kivile vasaku jalaga hea nime all kaküla Ekuarus aga
ning Keinastulaiu vahelisele Nagiväüa kohustused Mardi õl- ned?" . hoobi. Veel tänapäeval seisab on näha laevatee laeva ase ning
maaribale pritsib, mille tõttu geie. Ta paneb naise vennad „Omad, ikke omad." «^n. Päkakivi omal kohaPja sel- masti auk Samas asub ka Must-n.
n, Keinastuleel tänapäevani kõik ametisse. Kelle põllume- »Ja need suured põllud?" les lööja vasaku jala päka ase mardimäei kuhu rahva jutu jär-püskamisi
vesi "peal seisab. heks, kelle kalameheks, kelle „Omad, ikke omad." Pika otsimise peale läheb gi Muhu muistne hiid maetud.
Peale pulmi hakkab I Mart ehitusmeistriks jne. Poegadest Suur kuuleb Väikse vastuseid Mardil viimaks ometi korda lei-
1 koos naisega vara koguma. Kor- vanim, suur ja pikk Suur-Jaak, ja otsustab pimedas vihas viima- da paras kivi, mille ta seljas kan' Jaan Saartok hüüdnimega
Jayad j f korjavad kuni saavad hakkab põldu harima Hüd ar- se ära tappa. Et kuritöö jälgi nab kuni Seljamäeni. Siin heidab Märka Jaan, sündVz. juulil 1864
sellise hulga kulda, et selle var- mastab laatsaleent ja laseb Jaa- varjata topib ta Vaike-Korjuse puhkama. Pulmalised pruutkirs- Muhu-Tamsel surn 19. seot.
jamine võõra silma eest raskeks gul seda kaunvilja rohkesti ma- vaati ning saadab merele. Must- tuga sõidavad mööda nende ki 1951 Muhu Tamsel oli üks Mu-läheb
Kaevavad vara maasse ja ha teha. Kord tuleb Must-Mart Mart tuleb parajasti V i r ™ ^ ^ sa ja hõisked segajad magaja hu viimaseid ja omapärasemai^J
veeretavad peidukohale hiigla näljasena väljast, ieiab Ipelt pa- kuuleb hädalise appihuudbid, und, Mart haarab oahameeleia külal^ulikuid muistendite tund-kivi
varjuks peale. Viimase toob ja poolkeenud läätsaleemega, päästab mehe. ning annab poole kivi ja lennutab selle rahurikkn iaiH ^hi vanade juttude,
M^^^^^ Äkki jaile sellise
vad aga asjast haisu ja himus- sadpaisuvad^^^^m^^ Kirstukivi nime al^^^^^^^^^^ r K^ä-Nur^
tavad varandust kätte. Et nende kib ragi^ kab veelgi enam mammonat ihal- Must-^4ardi laiali tassi^^^^ mlk v
::.;1-ramni-suurele kaares iendafta^sün- dama-ja:^ mujal^' " " i ^ . y• - * ' " ^ ^ p ^ . V * . ,
Jutuajamine Pi
tuntudl
Need asjad on nüüd mul
dikettail kodus ja ma olen ha
nud neid välja trükkima. S
töö lõpetan arvatavasti sügisj
ja siis annan nad Bernard Kä
ro'le Lundis läbilugemiseks,
suri 27. aprillil ja seetõttu ei
asja läbitöötamihe lõpule
dud. Kuid Kangro lubas aid
Pärast ilmuks raamat Kirja
Kooperatiivi väljaandel e
keeles".
„Sa oled siis konkreetse o
se teinud, et kirjutad ainult r
si keeles?"
„Kirjanik peab kirjutama
les keeles, mis tal on kõige
rem. Minu kõige suupära
keel, minu töö-keel, õn ro
keel. See on üks päris terav
tapuu, teenin sellega endale
laami-mehena leiba. Kuid
eesti keel ei ole kaugeltki
täpne ja painduv,"
„Sa tunned end siis roõtsj
janikuna?"
„ M a olen eestlane, aga
ma olen rootsi kirjanik. See
niisamuti, nagu sä võisid
Eesti Vabariigi ajal näiteks
kodanik, aga juudi päritolu,
võisid olla rahvuselt venelane
või mistahes. Selles ju mi
uudist ei ole. Eesti Vabariigis
di ilmselt äsja kohta paljii^
raalsemaks, kui näiteks ollaks
niliselt väga homogeenses R
sis. Siin paistab see olevat
reks uudiseks, et sa ei pruug
la üks ega teine,^ vaid võid
mõlemad korraga."
„Kuna Rootsiis elab nii j
väli^eesti kirjanikke — see o
teatud mõttes pagulas-eest
kirjandus-keskus — siis tah
küsida: Oled sa tunnetanu
teiste eesti soost kirjanike
dust?"
— „Ma ei tea õieti. Näi
on arutatud, et kas mind s
vastu võtta VäUs-Eesti Kiri
Liitu. Ma pole selleks k
soovi avaldanudj aga ma
kuulnud, et asja olevat main
Ja olevat otsustatud, et ei
teda võtta, .sest ta ei ole
eesti kirjanik, vaid hoopis r
oma. Iseenesest on 3ee ots
loogiline ma ei olegi ,
1
kirianik". Mulle tundub ^iis
mõned eesti kirjamehed on
otsusega hästi rahul, sest
neil üks väga §uur
õlgadelt, et ise otsus
kumb ma olen. ,
Aga kadedusest ma ei
Mul on raske sellist võima
kadedust mõista, sest kui ke
on väga ilusad,sumad, siis
saad sa sinna parata? Mõn
kas kirjar või muusika
kaasa sündinud — ja kui
leiavad, et neil õn võimalus
kasutada, siis miks mitte?
ned oskavad, teised ei\
miks sellepärast siis kade
Ma elatan ju end reklaami-
Ma olen elukutselt reki
mees ja ma ei lähe kelleleg
kima, et ma ka kirjanik ole
ba sellepärast, et minu m
kui sa oled kirjanik siis pe
ikka päev läbi selle kirjan
ga töötama. Seda ma ju e
Ma olen vaba-aia kirjani
on jubedast! vedanud."
„Kas Rootsis on üldse
dav olla täisajäliselt kirjani
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 23, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-10-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861023 |
Description
| Title | 1986-10-23-06 |
| OCR text | I • 1 VABA EESTLANE neljapäeval, 23. o) il 1986 — Thursday, October 23, Nr. 79 Furjetaitiine on akti olnud väga populaarne Nagu praegu Austraalias „Ämerica Cuplga" seoses ole= ["on purjetanud 3 koff^ Traditsiooniliselt kogunesid 28. sept. EJK liikmed ja sõbrad Toronto sadamasse, et üheskoos purjetada ümber saarte ja nauti-d^ ailusat pühapäeva. Kohale tuli 3'5 huvilist ja jahid „Silmardo" — U. Prii, „Pagan" — I. lens, „Fete" — G. Lomp, „Te-reta" — H. Kasak, „J24" — F. Kriisa. Jaotati igale paadile parajalt inimesi ja kerges idatuules iiusa ilniaga purjetati välja Toronto sadamast. Jõuti umbes kahe paiku Hancans Pointi äärde, kus toimus ühine eine. kiijem toimus H. rändkarika üleandmine silmapaistvale purjetajale. Seekord sai karika Eneliis Martens. Ene võitis Albacoriga ,,Canada Cham-pionship'i" masterite klassis. On heameel näha energilisi naissoost purjetajaid. Järgmiseks toimusid uue ,,komando" valimised. Collingwoodi . rajooni komandöriks jäi edasi kapten H. Tammik, Toronto ra-= jooni valiti sekretäriks pr. S. Prii |a laekuriks U . Prii, komando- ' riks V. Gustavson. Auliikmeks i valiti kpt. H . Tammik, kes on juba aastaid purjetanud Colling-miiiiiii woodis jahi ;VjNprden 29-ga" ,: • Lauldi ühislaule, akordioni saatis H. Arro. Ühiselt veedeti vepl mõni tund ja räägiti meremeeste jutte kuni hämarikuni. Siis siirdusid jahid tagasi. Oli ilus pühapäev. Tänu paadi kapteneile, kes lahkelt külalisi pardale võtsid. Tänu endisele „komahdole" päeva korraldamise eest. Talvel on ettenähtud EJK kokkutulek Torontos. . «6 Folo: Tommy Tomson Umbes samal ajal mängis gaarias juunioride Euroopa meistrivõistlustel 18-aastane Võru noormees Rando Soome. N . Liidu meeskond võitis kaks ja kaotas kolm mängu tulemu-viies Riias toimus järjekordne kergejõustiku maavõistlus kerge-jõustikur,, mille lõunanaabrid võitsid 166:154, olles esimesel päeval juhtinud .85:65. Eestlas-- test oli edukaim A. Möll sprintides, võites 100 ja 200 m aegadega 10,4 ja -22,0. 4 x 100 m teatejooksus püstitas nelik Iva-nin, Bobrovskihhv ürjadhikov ja (kolm venelast!) ilusa aja- ,1 uue ENSV rekordi.; ^ Kiievis peetud N. Liidu meistrivõistlustel mitteolümpiadistant-sidel võitsid Eesti sõudjad tervelt viis esikohta: Reet Palm naiste Ja Jüri Jaanson, meeste ühepaadil, Roman Lutoshkin kergekaalu ühesel. Toomas Ollesk—Paul Valliveere roolijata kahesel ja Priit Tasane—Andrei Jakovlev paariskahesel. Ida-Saksamaal Suhlis peeti 44. laskmise maailmameistrivõistlused, seekord mitmete uuendustega. Meeskondlikult arvestatakse nüüd kolmiku tulemustega senise neliku asemel. Vabapüstoli-laskmisel tuli meistriks N. Liidu meeskond 1699 silmaga, järgnesid Rootsi 1676, Ida-Saksamaa 1667. • • • • .' Uute reeglite järgi korraldatakse veel finaaletapp kaheksa edukama vahel, õhupüssist laskmises läksid mõlemad meistritiitlid Lääne-Saksamaale (kolmikus olid H. Riederer 592, B. Süss 591, H. Süss 587) kelle 1770 ..VABA EESTLANE" on valve! eestlaskonna üldhuvide eest! silma on uus maailmatekord. Järgnesid USA 1768, Norra 1758, N. Liit 1753. Individuaalselt oli parim H. Riederer 592 silmaga. N. Liidu naislaskurite kolmik pälvis kõik individuaalsed medalid ja naiskondlikus arvestuses saadi meistritiitel maailmarekor-dilise 1767 silmaga, se/tejuures paremuselt teine laskur oli 16- aastane. nitades Püksina — või Püssina- gele, et isegi Must-Mar^^ panga. (Praegune Püssina või Tamrniskilt kätte püüab saada. Mart raha lugenud ja Painase Püssipan|c). Paika, kus vanasti Nüüd ei mõista hiid nalja, hävi- karjamaal Rinsi-kiriku tee ääres lainetanud Suur-Jaagu läätsavä- tab ahnitseja kogu perega ja Pisaratekivi, kus Mare meest li tekkis' aga hiljem Läätsa- või teeb ta eluhooned maatasa. Pai- oodates istunud ja igavuse pä- Lõõtsaküla. (Praegune Lõõtsa- lasmaküla lähedal Korjamäel on rast nutnud. Mõlemal kivil on küla); veel praegu Väike-Korjuse põle-^^^^n^^ pisarate Naiu järgmised pojad laseb nud maja ase riähtav. jäljed. . Mart asutada: Painu Painase, Kirikut Mart ei salli ja teeb Kivarimetsa kannab vägilane Naiu Nautse, Mõigu Mõõgaküla, sellepärast katset selle ust kinni kokku terveid kivikuhje kavätsu- TapeTapenurme, (praegune Tu- müürida. Otsides parajat kivi sega neist ehitada endale vihu-penurme), Simu Simiste ja Nõm- leiab ta ühe Painase Langitäna- saun, mis teadmata põhjusel mu Nõmmküla. Mare noorema vait, upitab turjale, ei jõua aga-ometi jääb teostamata ja kivid õe Ruki naib Kiku Jaak. Jaak kaugele, sest koorem on^^M lamavad Kivaril tänapäevani, omab vara, ta õu on piiratud tu- raske jai variseb kandjat kaasa VäikeväinaSkaremaa poolsele geva raudaiaga ja veel tugevama- tõmmates maale tagasi/ Mardi kaldale otse vastu Nautseküla te raudväravatega,^ mille kinnipar:^tagaotsä ase jääb kivisse, m kaevama ^ neku login õhtuti üle saare kos-^nimifLohuki vi. 1 põrgut, kuid vesi segab. Et vett ^ tub. Veel praegu võib Paljaaru Teise ränimürakakisüb^ Ä männikus metsavahi heinamaal välja Pullipangast ja paneb nai- hiid Muhust laevateed läbi kae-n. n.. Kikkus näha Kiku Jaagu selc põlle. Hoosäärel rebenevad vama. Alustab Igaküla Ekuarust õuekaevu auku^, mille sügav süli aga kandja põllepaelad, kandam ja tahab selle läbi saare Ahen- ,1 Mart jääbki esialgu Nagiväl- ka tassivad^^^^^m^^ rahvajutu järgi oma hõlmas var- kukub vette ja Mare lööb ottia dariinani välja viia. Töö ei meel-jale elama^ peab peremehe teh- se puuoinu kokku ja püüavad javat Jaagu varalaegast. nina selle vastu nii kõvasti ära, di taevale. Pikne lööb laeva põ-tud heategu meeles JSr avitab te- tule abil kivi purustada. Ent see Korjamäel elavad kaks Kor- et veri voolama hakkab. Kivi on- lema ja surmab Mardi. Nii jääda kuni talu üle maa saab jõu- ei õnnestu ja veel praegu seisab just: Suur ja Väike. Suur on ri- gi üleni punane ja kutsutakse vad mõlemad algatused poolel}, kaks. Muhu Tammiskirannas kogukas kas. Väike vaene. Väike töötab Punakiviks. • Põri (põrgu) madal, vesine hei- Naiu omab seitse poega ja räni n.n. Mustkivi ja, kes teab, Suurele, kui aga keegi küsib: Kolmanda sobiva kaljurahnu namaa, asub aga ' veel praegu kaks tütart. Marest-tütre kosib on ehk selle all ka alles Must-,, Kelle need prisked härjad?'' leiab Hiid Lehtmetsaküla põl- omal ' kohal, samuti kaevaja Mart endale. Pulmad saavad vä- Mardi varandus õnnelikku leid- saab ta vastuseks: „Omad, ikke lult, ent viimase tõstmiseks on ta poolt hunnikusse loobitud muld ^gevad, tantsu rabatakse nii, et jat ootamas. omad." jõud napp. Mees vihastab ning tuntud Kuutrimäe (Kuradimäe) ' maa vajub ja vesi Koguvaküla Naiu surma järel jäävad ka „Aga kelle need uhked hoo- virutab kivile vasaku jalaga hea nime all kaküla Ekuarus aga ning Keinastulaiu vahelisele Nagiväüa kohustused Mardi õl- ned?" . hoobi. Veel tänapäeval seisab on näha laevatee laeva ase ning maaribale pritsib, mille tõttu geie. Ta paneb naise vennad „Omad, ikke omad." «^n. Päkakivi omal kohaPja sel- masti auk Samas asub ka Must-n. n, Keinastuleel tänapäevani kõik ametisse. Kelle põllume- »Ja need suured põllud?" les lööja vasaku jala päka ase mardimäei kuhu rahva jutu jär-püskamisi vesi "peal seisab. heks, kelle kalameheks, kelle „Omad, ikke omad." Pika otsimise peale läheb gi Muhu muistne hiid maetud. Peale pulmi hakkab I Mart ehitusmeistriks jne. Poegadest Suur kuuleb Väikse vastuseid Mardil viimaks ometi korda lei- 1 koos naisega vara koguma. Kor- vanim, suur ja pikk Suur-Jaak, ja otsustab pimedas vihas viima- da paras kivi, mille ta seljas kan' Jaan Saartok hüüdnimega Jayad j f korjavad kuni saavad hakkab põldu harima Hüd ar- se ära tappa. Et kuritöö jälgi nab kuni Seljamäeni. Siin heidab Märka Jaan, sündVz. juulil 1864 sellise hulga kulda, et selle var- mastab laatsaleent ja laseb Jaa- varjata topib ta Vaike-Korjuse puhkama. Pulmalised pruutkirs- Muhu-Tamsel surn 19. seot. jamine võõra silma eest raskeks gul seda kaunvilja rohkesti ma- vaati ning saadab merele. Must- tuga sõidavad mööda nende ki 1951 Muhu Tamsel oli üks Mu-läheb Kaevavad vara maasse ja ha teha. Kord tuleb Must-Mart Mart tuleb parajasti V i r ™ ^ ^ sa ja hõisked segajad magaja hu viimaseid ja omapärasemai^J veeretavad peidukohale hiigla näljasena väljast, ieiab Ipelt pa- kuuleb hädalise appihuudbid, und, Mart haarab oahameeleia külal^ulikuid muistendite tund-kivi varjuks peale. Viimase toob ja poolkeenud läätsaleemega, päästab mehe. ning annab poole kivi ja lennutab selle rahurikkn iaiH ^hi vanade juttude, M^^^^^ Äkki jaile sellise vad aga asjast haisu ja himus- sadpaisuvad^^^^m^^ Kirstukivi nime al^^^^^^^^^^ r K^ä-Nur^ tavad varandust kätte. Et nende kib ragi^ kab veelgi enam mammonat ihal- Must-^4ardi laiali tassi^^^^ mlk v ::.;1-ramni-suurele kaares iendafta^sün- dama-ja:^ mujal^' " " i ^ . y• - * ' " ^ ^ p ^ . V * . , Jutuajamine Pi tuntudl Need asjad on nüüd mul dikettail kodus ja ma olen ha nud neid välja trükkima. S töö lõpetan arvatavasti sügisj ja siis annan nad Bernard Kä ro'le Lundis läbilugemiseks, suri 27. aprillil ja seetõttu ei asja läbitöötamihe lõpule dud. Kuid Kangro lubas aid Pärast ilmuks raamat Kirja Kooperatiivi väljaandel e keeles". „Sa oled siis konkreetse o se teinud, et kirjutad ainult r si keeles?" „Kirjanik peab kirjutama les keeles, mis tal on kõige rem. Minu kõige suupära keel, minu töö-keel, õn ro keel. See on üks päris terav tapuu, teenin sellega endale laami-mehena leiba. Kuid eesti keel ei ole kaugeltki täpne ja painduv," „Sa tunned end siis roõtsj janikuna?" „ M a olen eestlane, aga ma olen rootsi kirjanik. See niisamuti, nagu sä võisid Eesti Vabariigi ajal näiteks kodanik, aga juudi päritolu, võisid olla rahvuselt venelane või mistahes. Selles ju mi uudist ei ole. Eesti Vabariigis di ilmselt äsja kohta paljii^ raalsemaks, kui näiteks ollaks niliselt väga homogeenses R sis. Siin paistab see olevat reks uudiseks, et sa ei pruug la üks ega teine,^ vaid võid mõlemad korraga." „Kuna Rootsiis elab nii j väli^eesti kirjanikke — see o teatud mõttes pagulas-eest kirjandus-keskus — siis tah küsida: Oled sa tunnetanu teiste eesti soost kirjanike dust?" — „Ma ei tea õieti. Näi on arutatud, et kas mind s vastu võtta VäUs-Eesti Kiri Liitu. Ma pole selleks k soovi avaldanudj aga ma kuulnud, et asja olevat main Ja olevat otsustatud, et ei teda võtta, .sest ta ei ole eesti kirjanik, vaid hoopis r oma. Iseenesest on 3ee ots loogiline ma ei olegi , 1 kirianik". Mulle tundub ^iis mõned eesti kirjamehed on otsusega hästi rahul, sest neil üks väga §uur õlgadelt, et ise otsus kumb ma olen. , Aga kadedusest ma ei Mul on raske sellist võima kadedust mõista, sest kui ke on väga ilusad,sumad, siis saad sa sinna parata? Mõn kas kirjar või muusika kaasa sündinud — ja kui leiavad, et neil õn võimalus kasutada, siis miks mitte? ned oskavad, teised ei\ miks sellepärast siis kade Ma elatan ju end reklaami- Ma olen elukutselt reki mees ja ma ei lähe kelleleg kima, et ma ka kirjanik ole ba sellepärast, et minu m kui sa oled kirjanik siis pe ikka päev läbi selle kirjan ga töötama. Seda ma ju e Ma olen vaba-aia kirjani on jubedast! vedanud." „Kas Rootsis on üldse dav olla täisajäliselt kirjani |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-10-23-06
