Vaba eestlane , October 23, 1986

              Lk. 4 STLANE neljapäeval, 23. oktoobril 1986'^ Thursday, Qctober23, 1986 Nr. 79
Nr. 79
ffWIIf""^^""""""
mbk^nbu^ poe vo probleeme
t^vr^' . / ^ - ^ ^ : . --j:-, - ;„|,|„„|, „ — — ' ' »
Hiljuti viibis Torontos üks TempletoHl tavesSeeraiMis^
fondide juhatiise liikmdd^ vsnBiem asepresident Michael
^Landry, kes esines ettekandega, milles ta käsitles Temp-
Templetoni fondides on praegu aasta jooksul USA dollari ja sel-üle
6 miljardi dollari kapitali in- lega koos Kanada dollari väär-vesteeritud.
Kaks nendest fondi- tus langenud võrreldes Jaapani
dest, Templeton Growth ja Tem- jeeni ja peamiste Euroopa vää-pleton
Ganadian on saadaval Ka- ringute vastu. See on positiivne
nadas. Esimene neist on vanem, nähe P. Ameerika majandusele,
olles tegutsenud 32 aastat. Nen- kuna see teeb eksportkaubad
de 32-e aasta keskmine kasv on odavamaks tõstes sellega F.-
olnud 16% aastas, kusjuures vii- Ameerika eksportijate võistlus-mase
kümne aasta keskmine on võimet L.oEuroopas ja Jaapanis.
23.5%. Importkaubad muutuvad kalli-
, \ . tr J • maks, mis lubab nendega P.-
Templeton Growth Fund m- ^^^^^.^^ ^^^^j võistlevafel P.-
. septernbril,,Jöekäärul'^-Artikkel i lm 10. ok-'
toobri numbris. ^^^^^^^^^^^^ 1^^^^
vesteerib ülemaailmselt', kuna A « , ^ ^ ^ ; I . O fi^^^o^^i K ; » . ^ . . fr;^efroon praegu vj
Temnleton Cänadian oma nõhi- ^"^^^"^^ firmadel hmdu tõsta ja seerimiseks,
lempieton canaüian oma poni y,^^^^^ arendada. Kuigi Landry A ja K
kirja aluse peab 90% kapitalist ^.w'^.^^^^ i c ^ ^ ^ S o v..; v i ^ ^ . . , .
investeerima kanada väärtoabe- "^^^ L.-Euroopa kui ka ^ ^ - ^ ^ j^nguse miinuseks on aga
investeerima Kanada vaartp^^ Jaapani ma anduse tugevat aren- nikemas Dersoektiivis
ntesse. Selletõttu voib sellesse ^„ J.^ . i , ^ , , ; ^ see, et piKemas perspeKi ivis
sühholoogiasi
londi RRSP i „ « „ ™ g „ i d . . . g;;,» "SŽ.eJäffi^S ^
Investeerimise põhimõte on lihtne — teenida" kasu*
investeeritud kapitali pealt. Selleks, et seda saavuta-
Zade^a See k õ i ? vüt'ab S^^^ ^\t^"'J da on vaja osta midagi madalama hinnaga kui seda müü.
omadega, ^ee Koile viitab .ellele, langusele ehk devalveen- • ^ ^ ^ , • j , ^ J ^ ....
Peale oma fondide on Tem- et lähemas tulevikus P.-Ameeri- j^jg^^jg iärgnenud inflatsiooni akse. Nagu me teame seda majandusteadusest, määravad etoni Investeerimisfondide ju- ka kontinendi majandus peaks ^^^^
hatuse halduse all mitmed era- tugevalt kasvama, mistõttu USA
kliendid, kelledest enamik on ja eriti Kanada firmade aktsiad
USA pensionifondid. Erakliendi
miinimumkapitaliks on 10 miljo-ioit
(SOO
hinna nõudmine ja pakkumine. Kui nõudmine ühe kauba
või teeninduse kohta on suurem kui pakkumine, tõstab
see hinda ja kui pakkumine on suur^^^ kui nõudmine,
langetab see hinda. Monopolid, valitsuse määrused, m-
Tem letoh Growth fondi ka janduslik olukord ja ostjate ning m^
pitafTn ^^praeeu^^nve^^^^ ^^"^^^ P^^^^" ^'^^^^ maksma umbes 200 mil- tähtsad tegurid, mk mõjutavad nõudmist ja pakku-rargmiselt:
26% USA-s, io% ^ent keelustaks oma „veto.ga- jonit dollarit aastas
Kanadas 10% Austraalias kõikidele siit maalt sisseveetud Suurem osa kahjust tuleks
15% mitmesugustes Lääne-Eu- kaupadele asetatud lisamaksu, kanda Ontanpl, kuna see pro- ^j^^gj^^^ ehk börs on väga ime, et enamik üksikinvesteeri-roopa
maades, 2% Jaapanis ja ^mnitas välisminister on koige suurem öSA ^^^^^^ ^^^^^^ kuidas jäid kaotab raha aktsiaturul.
2% mitmesugustes vähem-are» ^^^^^^^"^ St^!'^'^ kai\banduspartner maailmas, ^ut- psühholoogilised tegurid lühiaja- Need investeerijad, kel on heade
nenud maades, 13% obligatsi- vasti otsustas USA Kongresses Dougas ure, kes esindab H^eit mõjutavad- börsil noteeri- närvidega ja edukad börsimaak-oonides
ja eelisaktsiates ning möödunud reedel maksustada Ontario tööstus-kaubandus- ja ^j^^^^^^ ^^^^.^ .^^ ^^^^^^
22% mitmesugustes lühiajalistes koik sisseveetud kaubad jargmi- ^^^^«^^/^g^^f ^^^^^^^^^ võib päeva jooksul tun- Üheks kujukaks näiteks massi-l^
smHa sS^^^ aktsia psühholoogia n e ^
ni-dollarilist lisatulu, mis aitaks ne oleks põiki vastu juba 21 aas- £5 J!^ ^f^^if ^^^^^ kanda tolliameti kulusid. Siinsete ta kehtinud USA-Kanada auto- ^^S^!^.^ väljaantud^aktsiate arvu- tus^ kulla^^^^^^^^
võlatähtedes, millest lõviosa on se kolme aasta jooksul Sel teel f .T^J^^"^. duvalt kõikuda, kuigi aktsia te- psühholoogia negatiivsest mõjust
USA riigikassa võlatähtedes oodatavat vähemasti 790 miljo- totoostus ja selline maksustami- ... ..... ' ^n^„.t^x, ö ä . t n . L „ o c * . o . ; i ; c « i . L ... mic inh.
se kolme aasta jooksul. Sel teel ge
USA
easury
Templetoni investeerimisfon- majandusteadlaste arvestuse jär- paktile, mis kindlustas autode ja
juhatuse liikmeskonda kuu- gi Täheks see eri-tasu Kanadast nende osade tariifi-vaba liikumi-
11 analüüsijat, kes ülemaa- imporditud kaupade pealt meie se ühest riigist teise.
ilmselt uurivad investeerimisvõi
maiusi. Nende arvutisüsteemis
on alati informatsiooni ligi 500
firma kohta, mis on sobivad ka-pitalipaigutamise
kandidaadid.
Templetoni haldamiskulud on
üsna madalad, kuna neil on
suhteliselt väike ametkond ja
nad ei osta ega müü aktsiaid lii­ga
tihti. Läbilõikes hoiavad nad
ühe firma aktsiaid viis aastat.
ga, päeva jooksul tõenäolikult ei Kui 1978 kulla hind kõikus
muutu. Mis teda muudab on tu- 200 USA dbllari ümber untsist,
rul tegelevate investeerijate hin- olid väga vähesed sellest huvita-nang
aktsia ja majanduse kohta tud.Konventsiotiaalne tarkus
üldse. Kui aktsiaturg langeb, siis ütles, et kuld on halb investee-võib
seda põhjustada kuuldusv et ring. Kui aga 1980 aastal kulla
intressimäärad tõusevad, et min- hind oli tõusnud 800-le ÜSA
gisugune valitsuse poolt pubÜt- dollarile untsist, siis olid pikad
seeritud majanduslik näitaja on sabad pankade ja väärismetallide
negatiivne või negatiivsem kui müügikohtade uste taga, et seda
Oodatud, et IBM-i või General osta. Nagu teame, langes kulla
MotorsT veerandaasta profilt oli hind üsna varsti 300-le USA
madalam kui oodatud või mingi dollarile untsist ja paljud inime-poliitiline
atentaat on aset leid- sed hoiavad praegu külcja lootu-nud
jne. ses et selle hihd kunagi üle 800
Ostu kandidaatideks saavad' HELSINGI — Soome ja N . Liidu vahelised kais- Aktsiaturu ja üksikaktsiate doHari tõuseb.)
\ need firmad, millede aktsiad on tanduslikud vahekorrad on tekitanud olukorra, mis või- väärtuste võnkumist suurenda- Edukad investeerijad' ei lase
I odavad võrreldes firma tegeliku valit^ni^ekrii.ipi Fmhli^i^mik^ M ^^"^ ^^^^ ^'^"^^^^^^ ^^i^^ud akt- end mõjutada massipsühholoogi-
. Odavust mõõdetakse vat viia loomes valifsusetasmi, FroDIeemiks on, et siate ostu- ja müügiprogrammid, ast. Nemad liajavad oma inves-id,
sest mis teatud hinna juures auto- teerimisötsüsed põhilistele uuri-
II Sjlji. i^aatšelr^ e^^^^^
ja ostutehingud. gitada ostetava väärtpaberi tege-
Kahjuks valitseb karjamentäli- likku väärtust; aktsiata pM
^. ^ . „ . g^s^a dollari teet paljusid inves^^^^^
hind j a selles ^;valuu^^^^^ kui juhtkonna pädevust ja loomuH-olevat
Soome N. Liit oma olihmdu Soomele turg järsult langeb ia ^elle taea- kult on nad kursis üldise majan-miimtri^
orma Pftak^ekaubava- Järjel müüvad oma aktsiaid^^m^^^
ne arvates kooskõlas N. L i l - hetust hoida vahetuskauba tasan-^^d teeksid erinevad nende vaated majandu^
poliitilise j u h t o tm vastavata ja et see tasakaalustuks igal kainet mõistust säilitades Head se olukorra ning arengu suhtes
President ttho „konventsiörtaalsest tarkusest"
väärtusega
sellega — kui suur on firma ne­tovarade
tegelik väärtus aktsia ^.^^
—==-Teldes turuväärtusega ^^^^^^^
oh lirma kasumi tee­nimise
>ikus.: ••;:;•/>;•:_>•:;:
tika vajab maailma mayam
türsispleniišt. Landty^^W
iinnustusedoUd järgmised.
Lühiajaliselt ei ole mitte ooda­ta
ei inflatsiooni ega ka intressi­määrade
tõusu. Vähem-arenehud Mauno
maade võlakoprmus on suureks sidendiabi
dollari vahel vaadilt lähema 2 u Samasugune pii olnuIdd olii see jubha Am^n v ' w ^ 0" tõusnud, kuna siis ei lust selleks, et end
3 aasta Joolcsul. P^^^^^^
pektiivis peaks aga õlihinnad Soome ja N tihti on s•i•i s l- U ^•h -t•, v - - - - - -v . Ö iüiliaallttooood(u d
Ldlasti tLma, ^^^^^^^^^^
me,'teame :on^':viimase./töörõli^ uus
Eestlaste Kesknõuk
vüst toetasid oma majan
tembrini 1986. alljärgne
Aasma, Alfred ja Erna;
vik, Aleksander, Williams L
B.C.; Alajan, V.; Alas Mihke
Hilda; Allik, Evi; Aloe, V. S
Marie, Ont.; Altosaar, Peete
Anne, Pt. Claire. Que.; Altos
Erik; Ammert, Erich ja Lir
Woodbridge, Ont.; Anderson,
London, Ont.; Annus, H.;
to, Hilda, St. Cath. Ont.; Ar
M . ; Arvo, V.; Aus, Aa
Avik, Toomas, Kitchener, On
Berendsen, K.; Birk, Ing
Bishop, Ellen.
Edur, L.; Eeglon, L ; Ega
W.; Elken, Jüri; Elken, A
Elvala, Alexander, Sudb
Ont.; Epner, Mati; Ernes
V.; Ester, J.; Estomark Reall
Falkenberg, Ene, Vancou
B.C,; Foropson, M. Otta
'Ont.'
Gaizauskas, Maimu; Gry
Shirley; Gunther, ^Herbert,
de Lery, Que.; Gustavson, V
H. Later & Co.; Härm, I
Harpe, Susanne, Waterloo,. Ö
Heinmaa, E. ja I.; Helde,
Herzmann, Paul; Heyduck,
mo, Jordan Stn., Ont.; Him
Arnold, Hamilton, Ont.; Hot
kiss, Milda; Hubel, Vello.
Igarikj Endel, Manitouwa
Ont.; Ilves, Karin ja Uno, S
bropke, Oue.; Isotamm, Har
Drumbo, Ont. ;
Jalakas, Aino ja Armand;
nes, Lembit; Järvis, E,; Joa
re, Eerik; Jõgi, Helle; Jõgi,
ju; Jõgi, I.; Jostman, Bernh
Niagara on the Lake; Juhan
Juhan; Juurma, A.
Kägu, M.; Kallas, Leonid
Eve, Cote St. Luc, Oue.; Kai
maa, A.; Kalm, Toomas; Ka
son, Julius; Karro, A.; K
Mihkel; Kasemets, N. Wind
Ont.; Kersten, Johan; Kiik, J
sep; Kindlani, Olev; Kirch,
Kiudorf, E. Sudbury, Ont.;
vilo, M.; Kivilo, H.; Kivi
M.; Klaas, J ; Klemmer, Jo
nes ja Elsa; Kohlap, El
Doll. des Orm. Que.; Kon
A. Orillia, Ont.; Koppel,
Koppel, Alex ja Anette; Ko
W,; Koppel, H. J.; Kore, H
Korp! Frat. Estica; Kraav,
ga; Krabi, F.; Kreem, Robe
Mai; Kriisa, P.; Kruus,
Kukk, Helene; Kulama,
Kuld, Hjalmar ja Salme; Ku
E.;'Külmallik, K. H . ; Ku
E.; Kütt, Hilja.
' Laas, A. -Laas, Linda,
Anns, Ont.; Laht, Ludvig
Marta, St. Cath., Ont.; Lee
Herta; Lectma, Evald.; L
mann, Mary; Leis, Salme; Le
Valentine, Vancouver, B.C.
deman, Meeta; Liigand,
Liivoja, Risto; Lillakas, En
AINUKE
1065 STEELES AVE. W.
NORTH YORK, ONT
M2R2S9
Omanik UNDA SEPP
Avatud 7 päeVa nädalas.
ees.