1986-10-23-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\y '
• 79 VABA EESTLANE neljapäeval, 23. oktoobril 1986 — Thursday, October 23,
sraan:
Lk. 3
KöRimenfaäf
Edur, Mihkel Holmberg,
Reitav. Foto: Lillevars
1^
'
>or kaitseminister Perrin
|atty, kes kunagi sõjaväes
le teeninud.
|atud? Beatty lubab oma NA-
0 liitlasmaadega selle ^ üle
ibi rääkida.
his, kui tähtis on Norra abis-liseks
märgitud 5000 „isiku-
I'' (ei maksa unustada püssini)
grupp? Kas jõuaks need
rad mehed- ja naised õigeks
::s Põhja-Norrasse, et N. L i i -
1 „Spetsnazi" poiste sissetungi
tstada? Oleks nad üldse või-läsed
seda tegema? Ka seda
|b Beatty kaaluma. Aga ta
^at nõus nõuandeid vastu
la- ja kiire.,poiss õppima. En-
:ui ta mingit otsust teeb, oo-it
ta ära brigaadi-kindral A l .
' ellani raporti, mis tegeleb
äte ja homoseksuaalide rolliga
lada Kaitsejõududes. Siis al-lotsustab
ta, kuhu kedagi pai-
J d a .
lerejõud olevat praegu kõige
Ifsamas olukorras. Enne 1992.
Itat ei valmi need kuus .uut
latti, mis on juba ära tellitud,
[i uut konventsionaalse jõuga
javat allveelaeva (Kanada riik
[ahvas ilmselt põlgab tuuma-töötavaid
masinaid) valmi-aastaks
1995 ja ka uued all-jaevade-
tõrje helikopterid ei
f:>uvat enne 1992. aastat. Sa-peab
Beatty otsustama, kas
ja ,',mere-element" peab võit-a
merepinnal, merepinna all
ehk hoopis õhus? Kõigel koi-viisil
nad kujdagi moodi või-.
la. ei jõua. Kas peaks võima-i
vaenlase kaest järgi küsima,
tkauda need pealetungi kaevad?
ieatty't peetakse võimalikuks
(Järg lk. 3)
reageeffiEBBd sellel®. Mõned sirvasidj et kirjutis oM satiir,
Msille üle pMnud vaja itiõtelda Ja suis polnud Yäärt, et
seda lõpiini lugeda. Need aga, kes lugesid |a sellejuures
ka • motlesit, said. shokio Helen oli süiidaied lokke otse
umehe etomaja vundamendi alla! Ja näe! Hoopis kau-lal,
Kanada eri linnades süttisid põlema kaks professionaalset
maailmaparandajat
trükkis ära veel kaks kirja.
GiicicIdafiSpetob
vcllici terr^ristt
Lugu seisis selles, et Helen ar- -»» lõikamise se:.mng'
Esimene: $20.~ arvel on meiepoolne kink
yas: Toiduvilja kasvatamise ja päev-paar transportimisega. Ta-loomapidamise
pealt ei tohi kee- turnees aga kasvatab looma 16—
gi profiiti saada, kuna toit on 18 kuud, enne kui see turuküp-inimeste
Esmajärguline elutarve, seks saab. Külvi-lõikuse ajal
mis peaks olema kättesaadav iga- saab talumees ainult paar-kolm
ühele, ka vaesemast vaesemale, tundi öösel magada; samuti loo-
Profiidi taotlemine sellise töö made poegimise ajaj vahetult öö-eest
oleks lausa kuritegelik ja ka valves olles. Naised võtavad kõi-ebamoraalne.
' gist töödest osa ja minu lapsed
John ja Mona olid ammugi oi- (ütleb üks kirjutaja) on 7-, 9- ja
' samal arvamusel, kuid maa- 11-aastased ----nad ütlevad, e^^^^
li 10—3
teisip. jänel|ap; õhtuti.5.3<D--4.00 pJ,
SEStSfitS EOD
EESTI
Liibüa diktaator ütles inööd8ii<^
ifiüid-neljapäevases lintervjuus
aBueeril^ televõrgu ABC saates
„Good Morsiing America^ et
tõepoolest U õpetab välja ja toe»
tab terroriste, kuid ta kaitses
oiua rolli sõnadega —• „need ini»
mesed võitlevad oma iseseisvuse
eest!'' Ta sõimas USA presidents
Eonald Reaganit hulluks ja üt»
les, et ta on valmis järgmiseks
jänkide õhurünnakuks oma pea»
linnale Tripolile.
Ghaddafi kinnitas, et Liibüas^
treenitakse Swapo (Edela^-Aafri°
ka Rahväorganisatsiooni) partisane,
PVO (Palestiina Vabastusorganisatsiooni)
võitlejaid ja seal
õpetati ka välja Simbabve vabadusvõitlejaid.
,jNeed inimesed
võitlevad oma iseseisvuse eest ja
me abistame neid!" kuulutas
Ghaddafi. „Me ei jäta oma aateid
iialgi, tulgu siis ameeriklased
kasvõi tuumapommidega. Kuid
kui Ameerika kavatseb oma ag-
10335 Keele: Str,,.MapIe, Ontario LOI
Eesti ettevõte
e.
: ;Miime§ 'yäirVis Ž-.ja 3-kordse klaaslgaic.: - [
ilmarahu eest ja tuumapommide kooliskäimine on neile puhkuse-^ i ^^^"^^ hindamine'. Hellstages töökoja tel, 832»223S
vastu võitlemise kõrval polnud ajaks.
jätkunud aega kelle ideega ava- Vastustes oli ka võrdlevaid
likkuse^ette tulla. Nüüd oli He- kirju — et mis õigus on linna
lei> seda teinud. John lisas oma vurledel kritiseerida talurahvast,
lugejakirjas, et peaaegu kõik ta- kui nad olukordi ei tunne. Tulgu
lunikud on ahi^ed egoistid, kes maale, võtku kõblas kätte ja
pole kunagi teistest inimestest proovigu ise talurahva hõlbu-põrmugi
hoolinud. Neile on elu ja mugavusi. Näis kui kaua
täiesti paras, kui nad peale talu- nad vastu peavad. Siin pole töö
võla, maksude ja igapäevase toi- kella 9-—5-ni, ega pole ka iganä-du
ning ^teiste elutarvete, auto ja dalast palgatshekki tulemas,
masinavärgi äramaksmist rohke- Miks peaks talunik tasuta tööta-mat
tasu ei saa. Kindlasti mitte' ma, et linna vurledel oleks oda-nii
palju et sed võiks põhjustada vat toitu, mõnusid ja .mugavusi?
toiduhindade tõusu! Milleks on Kas oh linnaelanikel — advo-talurahval
vaja sõita Kalifornias- kaatideK arstidel ja igatsorti riigi- .. • •-. . . • .. ', •.. • ,•. ..• .... ... . •.•—• . — . . •
se puhkusele, miks ei võiks nad teenijatel kitsikust rahaga, rasket
puhata oma talu õunaaias? Mil- tööd või muret tuleva-äastase i l - Krundiomanikud linnaserva- maiad seesuguste kompude järe-leks
on neil vaja mängida video- mastiku pärast? Need kes arva- des, väikeasulates ^ ja taludest le.
•masinate ja muude aparaatidega, vad, et talunik peaks töötama eraldatud maatükkidel—- kõik Raske töö, vilet
kui nad võivad piiramatult nauti- näljapalga eest, ilma kasumita ja talumaade naabrid — kaebavad te kaebused ja löomade-õigüste
da värsket J õllku, imetleda Ioo° ilma vähimagi mõnususeta, neile looma- või seakasvatajate peale fenomenaalne kasv sunnib talu-dust
ja kuulata lindude laulu ~ saab varsti selgeks, et kui pole koleda haisu pärast. Traktori nikke oma tegevust lõpe^^^^^^^
hommikust õhtuni ja jumalaraui- kasumit, siis pole ka talusid ega müra (70 db) on neile häiriv närv ütleb üles!
dü\ ! ^ talunikke. ^Vaadakü siis Helen, (maanteedel umbes 100). Sõnni- New Brunswicki seafarmerile
Mona filosoofia oli veelgi sü- kust ta süüa saab — ükskõik kuvedu saab erilise tähelepanu TerrySullivanile määrati kohtu-gavam.
Maa peaks kuuluma rii- millise hinna eest! ja koosolekutepidamise põhju- otsusega rahatrahvi $33,875 hai-gile.
Sellega spekuleerimine on Seal oli ka lugejakirju, mis seks. Tüli tuleb ka' mujalt
kuritegu — vargus. Talupidami- kurjalt teotasid kolme tarka tar- häid putukatõrje-vahendeid ja hutamiseks.
ressiooniga jätkata, sns organiseerin
mina rahvusvahelise armee
USA yastü võitlemiseks!"
Kui talt küsitii kas Arapbia-maade
juhid sellist armeed toe«
taksid, vastas Ghaddafi: „Araab-laštel
on ainult 20 või 30 juhti
— kuid mirid toetab 150-ne miljoniline
araablaste rahvamass —•
ja peale selle veel rniljonid vaba°
dustarmastavad inimesed üle ter-ve
maailmal"
(
Roland Kullik
•ne peaks olema õigusepoolestbijat, nimetades neid pimedaiks/väetisekemikaale
rahva käes, mitte üksikute spe- lärmajaiks ja arust lagedaiks. alalõpmata..Mitte sellepärast, et
kulantide rikastumiseks. Põllu- Kõiki kutsuti tallu tööle, vaata- turule on tulnud uusi ja pare- Taanis on talunikud
mehe töötasu peaks olema mini- ma milH maid. Ei, vaid sellepärast, et/va- oma rahvasaadiku, sotsialistist
maalne, et toiduhinnad oleks õi- ma, et ka siin on vaja voodit ja hepeal on kemikaale söödetud feministi Ms. Riff Bjerrega^
ged ja rahvapärased. Igal inime- pehmet tooli, kus pärast 16-tun- rottidele ning oia avastatud, et iga/Tema tahab täielikult lõpe-sel
on õigus toidule, see peab nilist tööpäeva end sirutada need jäid seUest vähktõppe, või tada sõnnikulaotamise ja läm^ J H H
igaüks suu- saab. Paar kirja soovitasid Mo- mis tahes. Näiteks, peekoni suitse- mastikuväetise kasutamise põl-
0' o 10
olema nii odav, et ^ i ^ c i u i v ^ ..J U V » O U U L / ^ »«wii a v i Ä j t a j v ^ w v i L c t p i v * ivu-i-» Rciauiaiiiisc •j[jui" i ••u»* ri'i^> > \/i '
daks osta. Kuid mis juhtub? Ah- nai minna oma unistuste riiki — tamisel kasutatud nitrosomaniin dudel. Ta ütleb: ,,Talunduson^^^ —
nedtalumeljied on ajanud hinnad Venemaale elama, kus maa on keelustati, kuna 0,0005% katse- njgisicõige^^^^^^r^^^ oma
kõrgele ja upitavad neid alatasa, rahva oma ja põllundus on rah- test näitas yähktõbe. Kui roti fumehed väetavad põlde, et ruttu r^jjy,^^^^^^
Mona arvas pealegi, et talunike va käes. suurust kohaldada inimmõõdete- rikkaks saada. Seda olukorda/^^^^^^-^^^^^'^^
naised ei osale täie jõuga talu- le, siis pead sa 60 aastat sööma tuleb muUta:" Riff ori võimas
töödes ja sellepärast kuuleme, et Ontario elanike nõue madala- 65 naela peekonit päevas — ai- naine, sotsialist Number Üks.
talunikel poid abilisi saada, ku- te toiduhindade järele ja talu- les siis on sul võimalus saada Midagi d loe, et ta ^e^^^^
na palgad on nii närused. Miks meeste süüdistamine profiidi ah- vähktõbe! Milline jamps! sõnniku ja kurist väetise va^ 2)
^. .'õiks lapsed talutöödel abiks nitsemises on vaid osa vaenulik- Looma-õiguste-ühingute agen- kui ta keskkonnaministri kohä^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^'^
olla selle^serfiel, et niisama ringi kusest, mida linnavuded talu- did nõuavad lehmadele ja siga- vastu võttis. Peale selle ja^^^^^^k
jooksta ja mängida? rahva vastu üles näitavad. Näib, dele paleede ehitamist. Iga päev Riffiga on looma-õiguste grupid^^^^^^^N^^
* iie . ' et on palju vaenulikke gruppe, olgu uued õled või saepuru — Taanis situtnud korda saata, et j
^,Farm & Coüntry" toimetaja kes püüavad talunike eluõigusi kõigil peab olema võimalus õues pool kanakasvatusest on page- sut',y Teda ei olevat
sai sellejärel suure hunniku pro- juurteni kärpida. Talunikele on patseerimiseks. Ühendriikides on nnd ja pagemas mujalt Euroö-^^^
testikirju. Sellekohane ajakirja- tekkinud vajadus otsida seaduse isehakanud ilmaparandajad passe. Senine kanade eluruumi spektsioonireisil^^^^^^^^^^^^^^^^ C^^^^
ruuni/tuli laiendada kolmekord- kaitset. On vaja uut seadust: Õi- kujyndanud mobiilüksusi. Sõide- pind oli 69 ruut-tolli noka peMe.^^^^ S^^^^
seks. Nii on i see püsinud kuni gus põlluharimisele või „Right takse ringi ja esitatakse farmeri- Aastast 1988 see peab olema^^^^^^
tänapäevani... to Farm". Sellekohane nõuandev le kaval küsimus: „Kas sa eelis7 ruut-tölli, mis teeb lõpu kana- kõigep
Kirjade hulgas oli mõistlikke komisjon ongi tööl põllutöömi- tad kasumit, või oma sigade hea- kasvatusele Taanis. Kanakasva-proteste
statistiliste andmetega, nistri eestvõttel. Nii tõsine on olu?" Ei aita, kui farmer vastab tajate" keskus otsib praegu Eu-^^P^^^
mis näitasid, et põllundus Onta- olukord! — mõlemaid! Siis algab'karm roopas, eriti Saksamaal, ümber- '»P^^^^^^
just tema see oodatud Kanada
kaitseminister, kes tseremoonia-kohaselt
kõige ees uksest välja
astuma.
rios on 11-miljardiline tööstus ja Linna libekeelsed vuried, kõiki inspektsioon: . kas sigadel on asumise võimalusi,
et iga viies inimene on talundu- abistavad „heategijad", inim- ja uued õled, kas seapõrsaste sõra- niäda Taanimaal!
ses rakendatud. Sinna kuuluvad loomaõiguste preestrid, saastami- vahed on puhtad, kas nende
ka kooperatiivid, ehitised, silod, se, haisu, müra, radiatsiooni ja põrandapind on üle 10 ruutjala
masinad, seemned, kemikaalid, jiimal-teab-mis nähete vastu kärsa ^^^^^'^ «^'-H vi^^tu<e^d
n on
? Kui need vastused li tuuled
väetised, transport jne. Maal on võitlevad organisatsioonid rün- on kõik eitavad, siis hoidku ju- yiatuvad ja siiri NDP ridadest^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ meie mijutises
pealegi telefon ja elekter kallim davad talunikke, ehitades nende mai ise talumeest! Välja tuuakse üks tr^gi naine esile kerkib ---^^^^^^^^^^^^
kui linnadesi Teistes kirjades se- teele ja tööle ühe tõkke teise kõr- televisioonikaamera ja küsitletak- n^oodsad meetodid iapaisii- J^^^^-*^^^^^^^
letati, ct põllult tarbijani on pikk vale. Talunikel pole mingit kait- se seakasvataja naist ja lapsi, nud iooma-õigused ašetav^^^^^^^^ üldarv umbe^
tee ja vaheltkauplejad saavad set ründajate vastu, enne kui naabreid ja kohalikku politseiüle- siinsed farmerid taanüiku küsi- ^^^^^^^^
lõviosa sissetulekuist. Näiteks l i - Seadus ei kirjelda milline on mat. Kokkuvõttes selgub, et ta- — ^^^^^^^^^^^^
hunikud saavad 42,7%; kusjuiv,,normaalne põllumajainidiiislik lunik on rahaahne jõhkard ja ' nende arv tõesti vahepeal
res nad töödvad mõned'tunnid praktika".' - jõle loomapiiinia|a. Ajalehed ora v:;-
•~rrp
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 23, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-10-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861023 |
Description
| Title | 1986-10-23-03 |
| OCR text |
\y '
• 79 VABA EESTLANE neljapäeval, 23. oktoobril 1986 — Thursday, October 23,
sraan:
Lk. 3
KöRimenfaäf
Edur, Mihkel Holmberg,
Reitav. Foto: Lillevars
1^
'
>or kaitseminister Perrin
|atty, kes kunagi sõjaväes
le teeninud.
|atud? Beatty lubab oma NA-
0 liitlasmaadega selle ^ üle
ibi rääkida.
his, kui tähtis on Norra abis-liseks
märgitud 5000 „isiku-
I'' (ei maksa unustada püssini)
grupp? Kas jõuaks need
rad mehed- ja naised õigeks
::s Põhja-Norrasse, et N. L i i -
1 „Spetsnazi" poiste sissetungi
tstada? Oleks nad üldse või-läsed
seda tegema? Ka seda
|b Beatty kaaluma. Aga ta
^at nõus nõuandeid vastu
la- ja kiire.,poiss õppima. En-
:ui ta mingit otsust teeb, oo-it
ta ära brigaadi-kindral A l .
' ellani raporti, mis tegeleb
äte ja homoseksuaalide rolliga
lada Kaitsejõududes. Siis al-lotsustab
ta, kuhu kedagi pai-
J d a .
lerejõud olevat praegu kõige
Ifsamas olukorras. Enne 1992.
Itat ei valmi need kuus .uut
latti, mis on juba ära tellitud,
[i uut konventsionaalse jõuga
javat allveelaeva (Kanada riik
[ahvas ilmselt põlgab tuuma-töötavaid
masinaid) valmi-aastaks
1995 ja ka uued all-jaevade-
tõrje helikopterid ei
f:>uvat enne 1992. aastat. Sa-peab
Beatty otsustama, kas
ja ,',mere-element" peab võit-a
merepinnal, merepinna all
ehk hoopis õhus? Kõigel koi-viisil
nad kujdagi moodi või-.
la. ei jõua. Kas peaks võima-i
vaenlase kaest järgi küsima,
tkauda need pealetungi kaevad?
ieatty't peetakse võimalikuks
(Järg lk. 3)
reageeffiEBBd sellel®. Mõned sirvasidj et kirjutis oM satiir,
Msille üle pMnud vaja itiõtelda Ja suis polnud Yäärt, et
seda lõpiini lugeda. Need aga, kes lugesid |a sellejuures
ka • motlesit, said. shokio Helen oli süiidaied lokke otse
umehe etomaja vundamendi alla! Ja näe! Hoopis kau-lal,
Kanada eri linnades süttisid põlema kaks professionaalset
maailmaparandajat
trükkis ära veel kaks kirja.
GiicicIdafiSpetob
vcllici terr^ristt
Lugu seisis selles, et Helen ar- -»» lõikamise se:.mng'
Esimene: $20.~ arvel on meiepoolne kink
yas: Toiduvilja kasvatamise ja päev-paar transportimisega. Ta-loomapidamise
pealt ei tohi kee- turnees aga kasvatab looma 16—
gi profiiti saada, kuna toit on 18 kuud, enne kui see turuküp-inimeste
Esmajärguline elutarve, seks saab. Külvi-lõikuse ajal
mis peaks olema kättesaadav iga- saab talumees ainult paar-kolm
ühele, ka vaesemast vaesemale, tundi öösel magada; samuti loo-
Profiidi taotlemine sellise töö made poegimise ajaj vahetult öö-eest
oleks lausa kuritegelik ja ka valves olles. Naised võtavad kõi-ebamoraalne.
' gist töödest osa ja minu lapsed
John ja Mona olid ammugi oi- (ütleb üks kirjutaja) on 7-, 9- ja
' samal arvamusel, kuid maa- 11-aastased ----nad ütlevad, e^^^^
li 10—3
teisip. jänel|ap; õhtuti.5.3 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-10-23-03
