Vaba eestlane , June 27, 1985

              Nr.
VABA EESTLANE neljapäeval, 27. juunü 1985 ^ Thursday, June 27, 1985 U . 1
aa
Hind S«ai«-
..... i u i JO
•70
. .70
. V . : . . . : 15^':: V70
• JO:r,
UKUD 4 7 ^
$1*50» maiolc
NIA 5.75 •50
.70
•.>:;..:; 18^;..
L '7.^-
...: 245
0. 10.-. J^^^
?5<- $1.50
;;;:2ö---.;;-
$22.--^^ -^^^
^^^^^^^^^ U^^
. 1 5 ^ $1.50
$10.^ $1.50
wiiiRtiniiHiiiniininiiiiiiiiifniHa)
lagu igal popi mujalgi,
|Ristil kasutada suured
oleksid, kus vaestele
tõimaldati ajutist ela-
[anti tasuta tass musta
lelt-vöileib sinna juür-hed
narid seisid tasuta
rite käsutada. Tule ja
[:{V)le mujale
paberist aluskotid,
[ei pinud, Kellel oli
jale, kel ei pinud,
luti. Inimene oli ikka-
1-Ka meie toas oli eel"
jiukord. Kolme voodi
|l midagi peale võtta,
ue jaoks ei jätkunud,
' suve ilusama aja.---
|n oli vaikne, majad
|iisse ja tänavatel käi-skäijad.
Südalinn oli
[rikkam. Merevaigust
inniküd olid äriaken-bl
olid merevaigust
jjüügilauad, väikest©
^a. Mul polnud raha,
[agi mälestuseks ja
tahtmistki. Tulevik
^id oli ilus liivarand
::aar korda. Mul puu-l
u s , e i saanud vette
In ainiilt eemalt peait
las tuleb kunagi veel
jseesuguseid mõnusid
sõpradelt
ADVOKAADID
mo PARK. ®.Cc
^tuti 447-2017 või 929-3425
flMisr fCäIv©*
a a naod
Otsime
EONTORITÖÖLIST
kes ka inglise keelt valdab. Raa­matupidamise
oskus ja osavus
kompuuteritega eelistatud. 'Helista­da
Rooneem's Bakery 366-1205
ehk 366-3619.
A)äToksadidriiotaiid
Ptece, 1 Yorkdale
Silite 207
Tean Mmesi, kes keelduvad Joo et jah, ega see pois just üldiie.
mast LÕun^a Aafrika Vabarügis Sugugi kõik Soweto elahikud ei saa
valmistatud veini, kuna nad ei soo- saata oma lapsi sellistesse päeva-,
vi kõige kaudsemaltki toetada kodudesse ega erakooüdesse, nad
aparth€fidi_ehk rassilise eraiduspo- on selleks lüga vaesed. Tööpuudus
liitika rezhiimi. Olen kohanud ka ulatub paraku 25-le protsendüe ja
neidykes väidavad, et neegreid se^ töötasud on madalad. Süs kõnnime
lel maal tuleb kohelda kui lapsi, läbi töökoja, kus kehaliste või
Nendö eest tuleks küll parajal mää- vaimsete defektide all kanmatavad
rai hoolitseda, kuid süski rangelt neegrid, osa neist ratastoolides,
„omal kohal" hoida. Igasuguse või- valmistavad ptsaid tarbeesemeid
mu andinine neüe võiks tekitada ja suveniire. Möödume Nobeli ra-vaid
kaost. KMumata ühte ega hplaureaadist püskopi Desmond
teise nendest äämüskategooriatest, Tutu residentsist — ka tema ei tohi
kuid oUe$ lugenud nii; mõndagi elada mujal kui Sowetos ja see
iõuna-Aafrika olukorra kohta, läk-prui^^ stUccö-villa oleks j ^ a
sin siiüna uudisMnauiikult, kuid tõ- kffl esinduslikuks elamispai-sise
kartusega, et seal nähtu võib gafes joukayõitu valgele mehele —
masendada Ja kogu reisüeeba- isegi Ameerikas. Aga Sowetos näe-meeldiva
kõrvalmaigu anda. me sellest veelgi uhkemaid maju,
Johannesburgis otsustame kind- otse karpehituste naabruses. Mõ-tutvuda
Šoweto'ga; (lühend ned^
..West f ownshiplst)^^ maail-n^ilJö^äridele. Aga kuidas võib nee-ma
suurima segregeeritud neegri- geriüdsesaada^^
teasulaga otse selle suurlinna hõi- barügis niüjonäriks?
„Generations Series - ~ A History '^^^ päevakavas e i ^ . ^ meie
pii tervikuna puudub ka selle vastu ^^nava. Selle omanik hakkas aas-
.huvi. Need jõukamasse klassi kuu^- taid tagasi jalgrattal inimestele
1. juunil ilmus
ingliskeehie ülevaateteos „The Po-litical
Refiigees: A Histofy of the
Estonians in Ganada". See ilmus
of Canada's Pebple'*, kus varem on
juba arvukalt avaldatud teoseid
Kanadas asuvate erirahvuste kohta.
I ^ ^ s t a ^ p ^ ^ ^
v a Ä K S S r S
129I61m
yOiitM5V2E2
mOsaügi, eestlased ei tulnud Ka-
Tdefon 597«171^
I3ES3
J^NDRIS OLVET, tLB.
keelatud see ei ole": Ühe võrdle
na^ El, meie jaame maha, et tutvuda tus. Kuuleme, et seal elas mmekas
Rootsist ja Saksamaa 'põgemke-^^®^^^^*^^^^^^^ suri
Nad kehitavad sõbraliMtj kuid hiljuti ^
ilmselt inõistmatult õlgu. Seal v^^ müügiks välja pandud. Ta
litsevat viletsus ja vaesus, nii pai- abikaasa tuleb meüe lahkelt vastu
laagreist. Paljud vanemast generat­sioonist
uskusid, et nende Kana­das
demine on ajutihe, et i950-n- . ...... ^ ^ ^. .
date aastate külm sõda viiks sõja- nad on.kuulnud. Mis mõtet 3a pahib töödega tutvuda. Ostjat
ni, mis vabastaks Eesti Nõükogudö o« seda lähemalt vaadata. Ja ei ole meist ühestki, kuid sellegi
teab, käs lastaksegi sinna turisti poolest saadab i^renaine meid
nii kergesti juude. Nõutakse ehk : sõbralike sõnadega bussi juurde
erihibä j a selle haitkimine nõuab tagasi. Suurini tänu, et te mu ka-aega.
duhudm^e töid vaadata suvatse-
Seda meiegi kardame, aga sel- site. —
pandavast etnilisest grupi^^ tarvis mmgit luba.;2 ,^pköp^
;i Sowetos on kontrastid. Ülal neegrite juhi ja Nobeli
raliulaureaadi piiskop Desmond Tutu resident. AU tüü­piline
ridamaja, kus elavad räridtöölised;
• • .^,^.V:Foto^VÄ
E L E K T R IM
Waterloos.
EitmtB Bff. E1044
VAeAEIST^
avatud eMaasp8©väst
Tdefooid: toimetu^ 444-4823
talitus '444^4832
YABA EESTLASES
leviku tõttiB.
tiks toll Mei veerul $5^^
esikttljel . . .
šädala esimesse ajalehte Ihini
esmasp. homna. kella 1 l-ai ja
nädala teise ajalehte kuni kol-mäp.
h «Ä
' m^444.4832
orbüdist või et sisemised vastuolud
N. Liidus võiks viia selle poliitili­sele
lõhenemisele.
Kari Auna „Eestlased Kanadas"
jutustab sellest väiksest äga tähele­pandavast
etnilisest grupist, selle
generatsioonide konfliktist ja idmt- Ainult naeratatakse lahkelt ja öel- äuui: haiglži : ; . 70.000 pealtvaata-suse
kriisist, kui ebaõuhestuiiud dakse, et hommikul läheb o k i ^ r - j a t ; mahutav : jalgpaÜistaadion.
ülestõusud 1956 ja 1968 Ungaris sioombuss, giid kaasas. Lõomuli- Jalgpq^ll on üeegrite lemmiksport
ja Tshehhpslovafflas veenš^ kP^^ tid^ võõtal lafigimat^ ... 9'^protsenti lastest käib koolis",
ki, väljaarvatud fanaatikud, et Ka- to'sa tutvust teha, üma selleta seletatakse meile. Aga mündi teine
Häda oli nende kodu. See on jutus- jääks pilt Lõuna-Aafrikast uhekülg- külg? Kindlasti ei saa kõik olla nii
tus uhkest ,kõrgdt haritud ja kui- se!^^ p ja seda
tuurihsdt tugevast rahvast, kes Nad ei püüagi siis sealt võõraid ei salatagi. Teisel vaekausil on su-kuigi
arvuliselt väike (vähem kui eemal hoida. Nojah, teadagi, näi- guharude erinevad kombed, mis ta-
20.000 eesflast asuvad Kanadas) on tavad ainult valitud kohti, mahe istavad ühtsust ning kohanemist,
andnud tähelepandava panuse Ka- propagandajutt^^^ M sai aUes hiljuti hakata ehitama
n^de semsel alal mguarhitdituur, mõtlen skeptiliselt. Aga seUest pole kahe- ja kdmekp
muusika jasport. ^ " m^ keelas ebausk inimesi
. Lõpuks antMcse ka andmeid au- juba ^p^^^ ^^^^
tori kohta: iCari Aun on sündinud nii kergesti eksiteele ei vü. hakatakse sellest eelarvamusest
1914 a. Eestis. Emigreenis.^^^^^
dasse 1959jaon KÄada^M^^
aastast 1964. on õppimid Ees-^^^^t^^
tis, Saksamaal ja USA's.^^^^^T^^ ja mitteameüikult 1,2 mii-akadeemUised
kraadid õigusteadu- jonit neegrit. Kujutlesime vütuva-s^
s, internatsionaalses õigusteadu- junud ösmikute rajoone, peavarje,
ses ja poliitilises teaduses. Alates mis koosnevad vaid mõnest kivika^
1979 on ta ohwd professor emee-; makast ja plekk- Või papj^atusest. ^^c.^cf. A ^ A ^
ritus WUfrid Laurid ÜÜkoolis Aga semseidvm^^^ ^ ^
heiastused teistelt reisida
erinevatest maailmaosadest^ Sowe-to
on muidugi põhiliselt nagu koon­duslaager,
sest kuskü mujal Johan­nesburgis
neeger elada ei tohi olgu
ta süs puruvaene või päris jõukas.
Aga mis puutub majutamistingl-mustesse,
siis ei ole need kaugelt­ki
ni armetud kui kartsime. Rida
rea kõrval väikesi karpmaju, ehi­tusmaterjaliks
krohv, saepuru ja
tsemendi segu ja tellised, Tüüpihar
jad on umbes neljakümne ruut­meetrilise
põrandapirmaga ja vas­tupidiselt
kiidujutule on! just meie hiljem tuntavalt kui loed Johannes-giid
see, kes juhib tähelepanu ela- burgl valgete poolt väljaantava
mistingimuste kitsusele. Kohati ku- ajalehe veergudelt seisukohavõtte
nilö inimest sellises väikeelanius. apartheidi kohta. Siin ei ole tege-
Muidugi puudub seal igasugimemist mingi',,Völkisc^^ Beobachte-privaatsus,
lastel pole kohta õppi- ri" ega „Pravdaga", vaid sõna an-miseks.
Aga ohikörd on endists takse ^^m^ poolele, peetakse
aegadega võrreldes\ palju parane- küllaltki kinni arvaMuste tasakaa-nud
ja läheb veelgi paremaks. lu põhimõttestr Osa telesaateist on
Vastandina neegrirajoonidele suguharukeeltes ja nendest pärine-paljudes
teistes maades, valitseb late maitse kohased. Kuna nendes
' -v^"-^ ^'v---':':';:-/^^^ Sowetos kord jä puhtus; Inimesed reklaamitakse ka igasuguseid kau-näivadtun^^^
iiiiiiHfiiHii«ini!iiisiinii!iiimiiiiiiiiiiniHiüi5ii^^
vaid maja, mitte aga krunt. Ela- ^el vastav ostujõud täielikult puu-mute
esisele oni soetatud lülepeen- W s - : : j :/;::,,''• .; •
raid, murud tunduvad niidetuina jä
E R K
• i i w i i . c n m i i i i i>mi> 6 q n > o < a a > < H a » « < i a > o a>»<><n3> » o a ^^
mest kuus — see on neegrite kuri­tegevus
teiste neegrite vastu. Pal­jud
otsivad ikka veel abi nõidars-tidet,
kuigi nende koostöö, päris-arstidega
on hakanud vümasel ajal
ei
hoolita. Tuberkuloos on sagedaiiii:
surmapõhjus. Nü et muresid ja
väärnähteid leidub küllaldaselt^ ent
sellele, kes ön arengumaadel laial­dasemalt
ringi lükunud tundub, et
kõigist kuuldud hirniujuttudest hoo-
Mmata elab neeger Lõunia-Aaf^
Vabariigis siiski suhteliselt hästi.
Meie eelinforihatsioon võis küll
kunagi tõsioludele vastata, laiid see
oli paarikümne aasta võrra lüga
vanaks jäänud.
Kujuthis politseiriigist muutub
B«^;AIR MMIANCE^^^
^PAliÄNDAIIi
31 aastat
Parikway Bakerl tooteid on nüüd
Aga ioomulikult on see vaid olu-võimahiste
pürideS on tehtud juur- korra üks tahk. Lõuna-Aafrika Va-
CATESSWi: äris, 141 Panfo]^^
Leida Marley 223-C€8([)
Postiaadress:
9 Parravano Gt.
WÜlowdale, Ont. M2R 3SJJ 127 Itovifle Rd; Unit 14
Scarborongh — TeL 751-0066
nüüd elekter sees ja välikäimlad mas, kus rasšUine diskrimineerimi-haMcavad
harva silma. Astume sis- neerimine omab seadusepärase alu­se
ja meid ümbritsevad heatujuli- se, Neegritel puudub hääleõigus ja
sed mudilased nägusates vormiriie-^ igasugune võim otsuste laögetami-tes.
Kas mitte aimUt turistidele peavad asuma oma hõi-näitamiseks?
Just' nagu sellist mõ- mukodumaadel sageli äärmiselt vi-tet
kahtlustades öeldakse meile, letsates tingimustes, jätma linna­desse
tööd otsima sürdumise puhul
pikaks ajaks maha oma perekon­nad
ja elama töölisbarakkides. Nad
peavad alati kaasas kandma isiku­tunnistusi
ja möödunud aastal van­gistati
keelatud kohtades vübimise
pärast, 164.000 neegrit. Kui sega­rassilised
ja indialased on teise
järgu kodanikud, ei ole neegritel
tegelüailt üldse mingeid kodaniku­õigusi.
Ometigi on neid 25 miljonit
ja valitsevad valged moodustavad
vaid 17 prots. elanikkonnast. See
on arusaadavalt karjuv ülekohus,
põhjus miks Lõuna-Aafrika Vaba­riigi
rezhiim on saanud maaüma
avalikkuse silmis paariapaiste.
Aga, kas ei hauguta siiski suurel
määral „vale puu pihta"?
Kas ei peaks siin meenutama, et
90 prots. Aafrika rahvastest elab
dÜd;atuurirezhümide all, kuigi dik­taatorid
pole seal valged. Ja kui
kõnelda vabadusest, millist võrd­lust
kannataks süs võrdlus Nõuko­gude
Liidu süsteemiga? LÕuna-Aaf-rika
Vabariigis puudub neegritel
valimisõigus, kuid Nõukogude Lu­dul
ei ole iUielgi kodanikul võima­lik
hääletada kellelegi muule kui
vaid kommunistUku partei poolt
heakskiidetud kandidaatidele. Jah,
apartheidi rezhiim sunnib neegreid
asuma, hõimukodumaadele. Aga
kas ei ole Nõukogude võimud küü­ditanud
maa kaugetesse paikadesse
müjoneid vähemusrahvuste lük-mheid.
Püskop Tutu' võib takista­matult
rännata läbi kogu maaüma
ja kritiseerida oma vaUtsuse polii­tikat.
Kas kehtib samasugune õigus
Andrei Sahharovi kohta, kes on sa­muti
Nobeli rahuauMnna võitja? Ja
kui apartheid neegrüe Lõuna-Aaf-rikas
täiesti talumatuks muutub,
võib ta viimase võimalusena välja
rännata teistesse Aafrika maades­se,
kus on võimul ta rassikaašla-sed.
Seeasemel on aga 1,3 miljonit
teiste Aafrika maade neegrit tul­nud
paremaid teenistusvõimalusi
otsima Lõuna-Aafrika Vabariigist.
Nõukogude Lüt on aga oma pürid
väljarännuks peaaegu sulgenud.
Ent seüegi poolest kuulub Nõuko­gude
Lüt vastandina Pretoria va­litsusele
kõigisse tähtsamatesse
rahvusvahelistesse organisatsiooni­desse,
Nõukogude atleete ei boiko­tita
ühelgi rahvusvahelisel spordi­võistlusel,,
maailma riigid ei nõua
majandusükkü blokaadi Moskva re-zhiimi
vastu.
Muidugi — üks piekohus öi tar­vitse
teist vabandada. Lõuna-Aaf­rika
võimud on ise omaks võtnud,
et olukorda tuleb aja jooksul päris
drastiliselt muuta. Reaalpolntikast
lähtudes ei saa aga valged neegri­tele
võrdset hääleõigust anda, sest
tuleniusena
matult maa, müel nad on oma os­kuse
ja visadusega üles ehitanud
(ehkki paraku küU neegrite odava
tööjõu tõhusal kaasabÜ). Kui ing-.
lastel oleks hädaolukorras võima-ük
põgeneda Briti saarele, süs af-rikanderitel
puudub selline põhiko-dumaa.
Neü ei oleks kuskile min­na.
Botha rezhiim kõneleb pikaaja­listest
reformidest ja sellele aüa-'
vad jõudumööda kasa ka kohapeal
nn. Sullivani printsiibi põhimõttel
töötavad USA firmad, k^s kohtle­vad
neegreid valgete tööüstega
võrdsel alusel. SeUe põhimõtte suu­nas
kaldub ka president Reagan
oma konstruktnvse suhtumise^ po-lütikaga,
müle tegelücuks autoriks
on väüsministri abi Aafrika küsi­mustes
Chester Crocker. Aga kas
sid neegrid tagatipus ainult
seUega? Vaevalt jäädaks rahule
millegi vähema kui täelikü polüti-lise
ning ühiskondliku võrdsusega.
Seetõttu seisab Lõuna Aafrika Va­bariigi
vaütsus tõsise dilemma ees.
Võibolla oleks ainsaks lahenduseks
maa tükeldamme nii et neegrid
saaksid täiesti omaette riigi. See
peab aga olema täiesti teistsugune
praegustest hõimufcodumaade moo­dusest
ja nõuaks vüjakate pürkon-dade
ning mäavarademaardlate
õiglast jaotamist. Kas aga midagi
taolist saaks kunagi kõne alla tul­la,
seUele ei oska keegi vastata.
Kõige vähem turist oma põgusa
vaadates..
(Järgneb)
JOHNESOOSAR
C A .
Chartered AccfNOfitana
ISI UB^enfty Ave., Ste. 18^
T<wrato^ O n i I V ^
m 864-0099
flRHnHnmBnniHinmniniHiuiminin^^
KATÜSETÖÖD
mied ja parandamine.
Korstnate parandamin®.
Soome ehitajad
Metro licence 2422
iiuttniiiiniiiiiiiiiiiiinmiKifuiusrauiiiiBiuil