1985-06-27-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Kanada jalgrattiarfiü^^
Juuni algul tehti Ottawas teatavaks,
et Martin Veilend on valitud
tuleva aasta (f986) augustis toimuvate
Briti Commonwealth'i mängude
Kanada jalgrattameeskondade
mänedzheriks.
Sel aastal on ta käinud meeskondadega
aprillis Texases, mais.
Itaalias ja sõitis 20. juunil Edmon-toni
7—11 seeria valikvõistlustele.
Vend Robert Veilend on Soome
kaubandusikomisjoni külalisena ka-henädalalisel
külaskäigul Soomes.
todmasilf
Bad Harzburgis peetud 9. Alam-
. Saksimaa velotuuril (1463 km)
^ Lääne-Saksamaal said N. Liidu
koondises võistelnud Tõnu Roos-mäe
ja Arvi Tammesalu 84 jalg-
' ratturi seast kaheksanda ja kümnenda
koha aegadega 32:27.52 ja
32:28.00. Eesotsas olid kolm idasakslast.
Viimase 9. etapi 6,7 km
mäkketõusus sai Tõnu Roosmäe
ajaga 15.52 kuuenda koha.
Riias Bikerniecki ringrajal peeti
hooaja avavõistlused autode ringrajasõidus.
Vormel „Vostok"-klas-sis
juhtis kuni viieteistkümnenda
ringini Urmas Põld, siis aga libises
masin vihmast libedalt rajalt
välja ja sõit oligi läbi. Kaks esikohta
läksid lätlastele, parim eestlane
oli. Aare Sild viiendal kohal,
seitsmes Raivo Hääl, kümnes Tarmo
Villemi, üheteistkümnes Toomas
Kaljuste. •
Vormel-3-klassis. oli esimene
Avo Soots, teme Raivo Hääl.
„Volgadei" juhtis viis ringi Jüri
Paenurm, kuid siis sundis masina-rike
sõidu katkestama, teiseks tuli
Heldur Kuusing, üheksandaks
Andres Haava.
ne Alik Basriev ajaga h22.34, teine
soomlane Reima Salonen
1:23.06, teised soomlased Matti
Katila oli 14-s ajaga 1:28.21 ja
Veijo Savikko 23-s ajaga 1:23.38.^
Naiste 5 km käimises Sirkka Oi-karinen
parandas 24 sekundi võrra
Soome rekordit ajaga 23.13 kuid
jäi sellega kuuendale kohale.
Mäehüppe maailmameister soomlane
Matti Nykänen pääses aprilli ^
lõpul tsiviili. Ta ülendati paar nä- ^25
dalat varem nooremseersandiks.
Enne seda sai ta vee! kord puhkust 5
Rovanieme täpsus- ja kaugushüp-- ^
pe Võistluseks P70 mäel. Hüppajad
katsusid esmahüppel saavutada ya-remlubatud
meetriarvu Ja teisel
korral hüpata nii kaugele kui jõuavad.
Raimo Ylipulli üllatas maail-'
mameistrit, oli 2 punkti parem kui
Nykänen. Nykäsel jäi täpsushüppel
lubatust 95 meetrist puudu 7
meetrit.
Ameeriklane Dave Volz
teivast Jaapanis, Shizuoakas
võistlusel 5.70.
RAAMATUID
MÜÜGIL M B A liSTtASr TALITÜSIS
Mind StaUh
$ iBBta^
2.— $ 1 ^
3.—
18.—
9^
10
.70
M v -
11.
Münchenis toimunud maratoni-yõistiusel
võitis jugoslaavlane Manan
Krempel ajaga 2:19.30, teme
läänesakslane Klaus Löffler
2.23.45, kõhnas soomlane Jukka
Joivola 2:25.06.
' Bulgaarias, Russes peetud 20 km
käimise võistiusel võitis bulgaaria- rilised järglased
I!9HllUllllilttllltiliinfllUlHHllllllll!
Schwerinis, kus Petra Felke viskas
oda maaümarekordi 75.40,
saavutas silmapaistva tulemuse ka
meeste maailmarekordiomanik
Uwe Hohn — 94.38. Andrus
Horn tõukas kuuli 20.49, Irina
Meszynsld heitis ketast 64.82.
Madriidis hüppas poolakas Zdzis-law
Hoffman kolmikut 17.53, mis
on uueks Poola rekordiks. Ungarlane
Laszlo Szalma oli parim kaugushüppes
8.20, kuubalane Juan
Martinez kettaheites 65.80.
Uksiktülemusi: Nimesis ületas
prantslane Thierry Vigneron teivashüppes
5.80, kuid katse uut-maaümarekordi
saavutada 5.95
kõrgusel ebaõnnestus. Monacos
hüppas ameeriklane Charles
Simpkms kolmikut 17.39, Erwin
Skamrahl jooksis 500 m ajaga
45,66.
PÕIKREAD: 1. Tüürimees, väikese
purjeka kapten, 5. Mõnel elukutse,
mõnel harrastus, 9. Ettepanek,
10. Dokumendi, 11. Vaese ja
räpase linnaosa nimetus suurlinnades
13. Sort> 15> feti põllutöökooli
asukoht, 17. Koliii ühesugust
konsonanti, 18. Jõgi Prantsusmaal,
21. Oinas-inglise keeles,
22. Eesti teater, 23. Alev Lõuha-
Eestis, 24.- Väike Kirik, 25. Keha-'
osa, 27. Naisenimi, 30. Suurriik,
31. Pinna mõõtühik,34. Jaapani
maratonijooksja, 35. Kere, 37. Itsi-tuse,
38. Väike putukas, 40. Õõnes
metallsilinder, 42. Muusikariist, 43.
Liistuke, pilpake,- 44. Muistne ees-timaalinn
Saaremaal.
Pt)STREAD: 1. Surnu, 2. Rasvane
üha, 3. Eestlane ühes võõrkeeles,
4. Tuntud eesti lavatähe
eesnimi, 5. Marie Underi abikaasa,
6. Tuulehoog, 7. Viibiv, olev,
8. ööd kiiskii mööda saatma, 10.
"Öha, 12. Tugevtorm, 14. Maailmas
kõige enam levinud keel, 16. Lind,
18. Vorm • sõnast maksma, 19.
Teatud liiki löök tennises, 20. Eesti
helilooja, 25. Väike saiake, 26.
Toormaterjal teatud asjadele, 28.
Mehenimi, 29. Tegelane Ibseni populaarseimas
teoses, 32. Tühi edevus,
33. Eepilme kirjanik, 36.
Vankriosa, käändevormis, 37.
Raudtee lõppjaam Eestis, '3^; Naisenimi,
41. Omapead.
EESn SKAUTLUS YHSEÜMMINB
ECTONIAN SCOUTING J . ..
Fred Limbwg — ISAMAA EEST ..
EDUARD RÜGA graafik js iiuali|s
Ivar iTSfik — ELUKOGU
H«feo I6e — LUGU KÄBIST, LUGU KIIWUST 2,
Anna AhmatOT&---Maii9 Undol^REEKVIEM 3.50
flobert Miciii^flon — KODUMAALT YMRSILE 10^
Herbert MicheiMm SKAUIUKUL XEEL 3.—
HcriM^rt MchelsoaS-NÕORSOOFöO RADADEL 3.-»
Heibert Michebon — EEST! RADADELT . . 9.—
Pind Laaa M<mELEND --^^j^^ 2^—
Aarand RoM JUMALAGA, KARS lA
. ERZURUM
Antb YoBim VARJUD (MtM«gi)...
Salme IldmaBi AJATAR (fanictMlntiB)
Johan PItla — RAJUSOLMID ....................... M#
Um Karafio KODAKOI^UR
flaimes OjaKOPUTUSED ENESES
Bmti Oja — TUNNETE PURDEL
OmdetoriEOgB) ............................................
Andres Kfing ^ MIS TOIMUS SOOMISI?
Einar Sandm — L00J4NGUL
LAHKUMINE TAIIJNNAST^^^^...
y. Veedam — LURICH AMEERQ
E. Unstain — TAGURPIDI SõUDES
(MälestBsl 1914—1943)
A. Roos — RÄNDAMAIE OmdeMmen)
Prof:FeBx Oinas --KALEVIPOEGKt)^^
f.m, esseid 13i—
• E. Sahden JA KIVID" 193©
L Külvet — NAITEMANGURAAMAT
(5 niidendit) 15^
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4—>
ArH Tinite — VALGUMARGI KASVANDIKUD 47^
Soatekola Kanadaüe $130, maiale $3
•St
39
M
.59
.59
39
39
M
39
iM M
14—
i(U9
39
39
39
•79
.79
$1.
.79
.79
39
. S. BROGOWSKi
i ; Gailit, 6. Forell,
10; Salat, 11.' Noorik, 12. Saadik,
13. Kiirats, 14. Erik, 16. Isis, 18.
Don, 19. Alpinist, 22. Urni, 24.
Käsitsi, 25. Vdmari, 27. Seek, 29;
Troopika, 32. Tont, 35. Saar, 36.
Eila, 37. Phitoon, 39. Austri, 40.
>Benita, 41. Vaher, 42. Indrek, 43.
Roosid.
Gdynias ületas poolakas Manan
Eolasa teivashüppes 5.70. Mõni
päev varem oli tema vend Ryszard
Kolasa hüpanud 5.60. Vendadele
Bubkadele on seega ilmunud vää-
AT HOWARD PARK
h: 1. Gander, 2. Ioonid,
3. Isik, 4. Takistus, 5. Vaarman, 7.
Oras, 8. Endisi, 9. Lukust, 12;
Stop, 15. Koridor, 16. Inimene,
17. Isere, 20. Live, 21. Härra, 23.
Risk, 26. Oktoober, 28. Eastman,
29. Tsaari, 30. Oaasid, 31. Iili, 33.
Tinits, 34. Paraad, 37.-Prae, 38.
Gisda McEride — TALES FROM ESTONIA
V. Kimberg-Kotkas hndetoskogD
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL . ..
E. Unstalo — FOR FREEDOM ONLY ... . .
REHVITUDPUIUEDEGAn^^^.........
NAER ÖN TERVISEKS — kõ^föo . . . .
nmar JAKSNEPTUN
Ivar Ivask — VERANDARAAMAT
Imdetuskogn ...............-.......^.........^^
S. Ekbaom ^ hraletoskogn ÖHUMÄRGI ALL
Ants Vomm RISTSÕNAD U .
NAER ON TERVISEKS ff^^...
M. JuhkamUSK ON MEID AmANUD
(Valimik Tainralikke sõnaiyfito kodomaale)
TAIMI PROOS — ELUKOGEL (lanletased)
£. Eenne — EESTI EKSLIIBRIS
SL Meret — TEREMI JUTUSTUS
TJffi^iNbusii^^^^^;'^^^^^^v
mõieteja nudiste Tabale leviks ...
A« Mägi— EUROOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 kl, koleea
Robert Krem — VANDEGA SEOTU®
R Part — MAALT ja MERELT
5.75 39
7.«««»
14.—
18.
2J5
12.—
V79
1^
1 —
J9
.79
$1.75
.79
$1.-
12.— JIL59
- 39
.79
.59
5..
25.^
$22.- -^76
US$2.00
15.- $1.50
$10.^ $1.50
lllilllinillllllUilllllllillHIillillltllilMIUiMHiin
kidolid
Voodikotid, tekid, padjad, kõik
söögi- ja jooginõud, ka vanemad
tööriided. Milleks neid vedada kui
varsti saame inglaste käest puha
uued. Küll UNRRA aitab. Pealegi
oli Kuhnsest lahkimiine pealesunnitud.
Venelased ei tahnud enam
pikendada meie elamist seal ja
tahtsid meid koondada Torni läbi-käigulaagrisse.
Sellest siis otsus:
edasi läände! Olime jõudnud läbi
ka külmast ajast Oli kevad kui
Kulmsest lahkusime ja see kujunes
väga südamlikuks. Saime suudlusi
nii ühele kui ka teisele' põsele.
Poolakate musutamine on väga täiuslik,
ikka ühele poole ja siis teisele,
ja kui õige "hea ja armas inimene,
siis veelkord.
V Kulmsest lahkudes läks alul kõik
libedasti, kuid Tornis ümberistudes
juhtus esimene äpardus. Kaotasin
Aino ja pr. Sabe oma lapsega .ja
oma reisijuhi, kes meid' pidi üle
aitama kõigist hädadest. Hädavaevu
põetasin end ühte-täistuubitud
vagunisse oma nelja nooremaga.
Suurem osa ja väärtuslikumad pa-nult
paar väiksemat. $õitsime rahulikult
Pooseni, mõeldes, et Aino
ja pr. Sabe on teisal, kuid samas
rongis. Seal selgus, puuduvaid ei
olnudki selles : rongis. Otsustasin
edasi sõita, et kui on sattunud va-lele
rongile, siis tulevad järel.
öösel keü pool kaks sõitis sealt
rong Stettini. Perroon ootajaist tulvil.
Rong Yarssavi poolt vuras ette,
rahvast juba siis puupüsti täis.
Oh häda, kuhu ma pääsen laste ja
pakkidega! Jooksm siis rongi ühest
otsast teise, lapsed kui kanapojad
kannul. Väiksematel hoidsin kõvasti
käest kinni, hirmul, et võivad
selles inimmurfus kaduma minna.
Ei olnud lootust rongile saada. Inimesed
olid juba ronihüd rongi katusele,
puhvritele ja rippusid treppidel.
Kui ma nii seäl jooksin siia-tänna
tuli mu juurde üks noormees
pakikandja mütsiga ja küsis
kuhu tahame sõita. Järsku olin selle
unustanud. Tükk aega tuletasin
meelde ja vabaridasm saksa keeles,
et ei oska poola keelt, kuid tahan
sõita Stettini ja sealt laevaga Rootsi.
Ütlesin, et tütar on kadunud ja
pean selle rongiga tingimata edasi
saama. Haaras suurema paki ja
käskis endale järgneda. Läksime
rongi lõppu, seal kuulsime, et üks
kaubavagun haagitavat juurde.
Seisku meie 5ea|. Vähese ootaniise
peale lükatigi üks kaubavagun
rongile külge. Rahvas murdis meeletult
vaguni ukse vahel üks raudteelane
püüdis neid. tagasi hoidä.
Ei need • kuulnud. Meie abistaja
võttis siis ühe suure-suure pakiveo
käru ja tormas sellega rahva hulka.
Seda kisa-karjumist siis, kuid
vaguni uksevahe sai enam-vähem
vabaks. Mind viidi laste ja pakkidega
sisse ja palju .enam. rahvast
meiega a^ sinna ei lastudki. Teatati, et siia
Vagunisse lastakse ainult neid, kel
lapsed kaasas. Selle naljaka abi eest
maksin 70 zlotti. Ilma selle nooruki
abita oleksin rongist maha jää-
STETHNIST GDYNIASSE
Jõudsime Stettini ühel kolmapäeva
homniikul kell pool üheksa.
Läksin jaama Punase Risti, et kuulata
Arno ja pr. Sabe järele. Neid
ei olevat seal nähtud, Järgmine
rong pidi tulema alles õhtul kell 5.
Panime end väsimusest puhkama
ja ei kavatsenud päevaseid kõrväl-ronge
vaatama minna. Ometigi
olid nad jõudnud kohale Bidgoski
kaudu. Reisijuht viinud neid oma
tuttavate juurde ja teinud kindlaks,
dt Stettinist ei pääse: edasi.
Mina ootasin järgmise hommikuni
ja alles siis läksin Punase
Risti kontorisse kadumaläinute (Jle
teateid saama. Seekord öeldi, et
nad seal olid käinud ja otsustasid
tagasi sõita. Sain Aino ja pr. Sabe
jaamast kätte, siis kui neü juba tagasisõidu
piletid olid ostetud.
Punasest Ristist edaspidise kohta
nõu küsides, soovitati mulle mitte
Eesti. dokumente näidata. Sain
tõendi, et olen Stettini Punases
Ristis registreeritud kui rootslane.
Anti nõu sõita Varssavisse ja otsida
üles Rootsi esindus. Meie saatja
ees aga kästi see saladuses hoida,
kes nagu paistis olevat millegi
eest hirmul.
Olin hea nõu ja paberi eest tänulik.
Kui sutusin selle tõttu kainemalt
mõtelda, siis Varssavisse
sõitu ei julgenud ettevõtta, kuid
Kulmsesse ei olnud ka mingit mõtet
tagasi sõita venelaste kantseldada;
pealegi olime seal realiseerinud ZOPOTA
oma elamise. Otsustasin sõita Gdy-niasse,
kuhu jõudsime ihna viperusteta.
Lootsin leida seal samasugust
Punase Risti toetust kui see
oli Kulmses. Stettinis reisiks toetust
ei antud, pileti Gdyniasse ostsin
oma raha eest.
Esimese öÖ Gdynias konutasime
jaama põrandal. Miilits tuli pabereid
kontrollima. Seletasin sellele,
et olen rootslane ja näitasin Stettinist
saadud paberi ette, ühtiasi teatasin,
et hommikul lähen konsulaati
ja siis läheb kohe sõiduks Rootsi.
Miilits oli väga lahke — käsi
mütsile ja sinna ta jättis meid, i l ma
et oleks rohkem tülitanud, et
las vaesed rootslased konutavad
pealegi oma pakkide otsas. Hommikul
käisingi Rootsi konsulaadis
ja seal oldi nõus meid Rootsi aitama,
kui saan Poola võimudelt Joa
maalt lahkumiseks. Nii!?
Kuid kõigeks selleks asjaajamiseks
oli vaja aega ja elukohta. Siis
meenus kuuldus, et Zopotas on
PunaselRistÜ suured barakid kasutada,
kus ehk võimalik ööbida ja
lühikeseks ajaks leida elukorterit.
Sõitsin sinna. Juhatajaks oli poola
ohvitser paljude paelte ja märkidega,
kuid valdas ainult poola ja vene
keelt. Siiski leidus inimene, kellele
sain oma häda rääkida. Et tahan
Rootsi sõita, kus sugulased ja
tütar ees, ainult et asjaajamine võtab
aega, mispärast otsin peavarju
ja elamisvöimalüst. Paari nädala
jooksul arvasin oma asju korda
ajada. Luba anti sinna jäämiseks,
saime ühe baraki-toa kolme voodiga,
kuid voodiriieteta. Toidumark©
saime kahel korral.
Zopotas, nagu igal pool mujalgi,
olid Punasel Ristil kasutada suured
hoonete-kompleksid, kus vaestele
põgenikele võimaldati ajutist ela-mist-
olemist, anti tasuta tass musta
kohvi ja topelt-võileib sinna juurde.
Kahekordsed narid seisid tasuta
vaeste rändurite käsutada. Tule ja
puhka, kui pole mujale mmna!
Naridel olid paberist aluskotid,
kuid tekke ei ohiud. Kellel oli
oma, võttis peale, kel ei dmid,
magas misamuti. Inimene oli ikkagi
katuse all. Ka meie toas oli eelkirjeldatud
olukord. Kohne vood!
jaoks oli meil midagi peale võtta,
kuid rohkemate jaoks ei jätkunud.
Elasime seal suve ilusama aja —
juulikuu. Linn oli vaikne, majad
uppusid rohelusse ja tänavatel käisid
^ainult jalakäijad. Südalinn oli
muidugi kärarikkam. Merevaigust
kaelakeede hunniknd olid äriaken-del.
Tänavatel olid merevaigust
ehteasjade müügilauad, väikest©
laevamudelitega. Mul polnud raha,
et osta midagi mälestuseks ja
õieti ei ohud tahtmistiri. Tulevik
oli tume. Rand oli üus liivarand
ja seal käisin paar korda. Mul puudus
supelriietus, ei saanud^ vette
minna, vaatasin amult eemalt pealt
ja mõtlesin: kas tuleb kunagi veel
aeg, et saan seesuguseid mõnusid
nautida?
parem
SooTiiage
VABA EESTLAST
oma sOpradelel
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 27, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-06-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850627 |
Description
| Title | 1985-06-27-06 |
| OCR text |
Kanada jalgrattiarfiü^^
Juuni algul tehti Ottawas teatavaks,
et Martin Veilend on valitud
tuleva aasta (f986) augustis toimuvate
Briti Commonwealth'i mängude
Kanada jalgrattameeskondade
mänedzheriks.
Sel aastal on ta käinud meeskondadega
aprillis Texases, mais.
Itaalias ja sõitis 20. juunil Edmon-toni
7—11 seeria valikvõistlustele.
Vend Robert Veilend on Soome
kaubandusikomisjoni külalisena ka-henädalalisel
külaskäigul Soomes.
todmasilf
Bad Harzburgis peetud 9. Alam-
. Saksimaa velotuuril (1463 km)
^ Lääne-Saksamaal said N. Liidu
koondises võistelnud Tõnu Roos-mäe
ja Arvi Tammesalu 84 jalg-
' ratturi seast kaheksanda ja kümnenda
koha aegadega 32:27.52 ja
32:28.00. Eesotsas olid kolm idasakslast.
Viimase 9. etapi 6,7 km
mäkketõusus sai Tõnu Roosmäe
ajaga 15.52 kuuenda koha.
Riias Bikerniecki ringrajal peeti
hooaja avavõistlused autode ringrajasõidus.
Vormel „Vostok"-klas-sis
juhtis kuni viieteistkümnenda
ringini Urmas Põld, siis aga libises
masin vihmast libedalt rajalt
välja ja sõit oligi läbi. Kaks esikohta
läksid lätlastele, parim eestlane
oli. Aare Sild viiendal kohal,
seitsmes Raivo Hääl, kümnes Tarmo
Villemi, üheteistkümnes Toomas
Kaljuste. •
Vormel-3-klassis. oli esimene
Avo Soots, teme Raivo Hääl.
„Volgadei" juhtis viis ringi Jüri
Paenurm, kuid siis sundis masina-rike
sõidu katkestama, teiseks tuli
Heldur Kuusing, üheksandaks
Andres Haava.
ne Alik Basriev ajaga h22.34, teine
soomlane Reima Salonen
1:23.06, teised soomlased Matti
Katila oli 14-s ajaga 1:28.21 ja
Veijo Savikko 23-s ajaga 1:23.38.^
Naiste 5 km käimises Sirkka Oi-karinen
parandas 24 sekundi võrra
Soome rekordit ajaga 23.13 kuid
jäi sellega kuuendale kohale.
Mäehüppe maailmameister soomlane
Matti Nykänen pääses aprilli ^
lõpul tsiviili. Ta ülendati paar nä- ^25
dalat varem nooremseersandiks.
Enne seda sai ta vee! kord puhkust 5
Rovanieme täpsus- ja kaugushüp-- ^
pe Võistluseks P70 mäel. Hüppajad
katsusid esmahüppel saavutada ya-remlubatud
meetriarvu Ja teisel
korral hüpata nii kaugele kui jõuavad.
Raimo Ylipulli üllatas maail-'
mameistrit, oli 2 punkti parem kui
Nykänen. Nykäsel jäi täpsushüppel
lubatust 95 meetrist puudu 7
meetrit.
Ameeriklane Dave Volz
teivast Jaapanis, Shizuoakas
võistlusel 5.70.
RAAMATUID
MÜÜGIL M B A liSTtASr TALITÜSIS
Mind StaUh
$ iBBta^
2.— $ 1 ^
3.—
18.—
9^
10
.70
M v -
11.
Münchenis toimunud maratoni-yõistiusel
võitis jugoslaavlane Manan
Krempel ajaga 2:19.30, teme
läänesakslane Klaus Löffler
2.23.45, kõhnas soomlane Jukka
Joivola 2:25.06.
' Bulgaarias, Russes peetud 20 km
käimise võistiusel võitis bulgaaria- rilised järglased
I!9HllUllllilttllltiliinfllUlHHllllllll!
Schwerinis, kus Petra Felke viskas
oda maaümarekordi 75.40,
saavutas silmapaistva tulemuse ka
meeste maailmarekordiomanik
Uwe Hohn — 94.38. Andrus
Horn tõukas kuuli 20.49, Irina
Meszynsld heitis ketast 64.82.
Madriidis hüppas poolakas Zdzis-law
Hoffman kolmikut 17.53, mis
on uueks Poola rekordiks. Ungarlane
Laszlo Szalma oli parim kaugushüppes
8.20, kuubalane Juan
Martinez kettaheites 65.80.
Uksiktülemusi: Nimesis ületas
prantslane Thierry Vigneron teivashüppes
5.80, kuid katse uut-maaümarekordi
saavutada 5.95
kõrgusel ebaõnnestus. Monacos
hüppas ameeriklane Charles
Simpkms kolmikut 17.39, Erwin
Skamrahl jooksis 500 m ajaga
45,66.
PÕIKREAD: 1. Tüürimees, väikese
purjeka kapten, 5. Mõnel elukutse,
mõnel harrastus, 9. Ettepanek,
10. Dokumendi, 11. Vaese ja
räpase linnaosa nimetus suurlinnades
13. Sort> 15> feti põllutöökooli
asukoht, 17. Koliii ühesugust
konsonanti, 18. Jõgi Prantsusmaal,
21. Oinas-inglise keeles,
22. Eesti teater, 23. Alev Lõuha-
Eestis, 24.- Väike Kirik, 25. Keha-'
osa, 27. Naisenimi, 30. Suurriik,
31. Pinna mõõtühik,34. Jaapani
maratonijooksja, 35. Kere, 37. Itsi-tuse,
38. Väike putukas, 40. Õõnes
metallsilinder, 42. Muusikariist, 43.
Liistuke, pilpake,- 44. Muistne ees-timaalinn
Saaremaal.
Pt)STREAD: 1. Surnu, 2. Rasvane
üha, 3. Eestlane ühes võõrkeeles,
4. Tuntud eesti lavatähe
eesnimi, 5. Marie Underi abikaasa,
6. Tuulehoog, 7. Viibiv, olev,
8. ööd kiiskii mööda saatma, 10.
"Öha, 12. Tugevtorm, 14. Maailmas
kõige enam levinud keel, 16. Lind,
18. Vorm • sõnast maksma, 19.
Teatud liiki löök tennises, 20. Eesti
helilooja, 25. Väike saiake, 26.
Toormaterjal teatud asjadele, 28.
Mehenimi, 29. Tegelane Ibseni populaarseimas
teoses, 32. Tühi edevus,
33. Eepilme kirjanik, 36.
Vankriosa, käändevormis, 37.
Raudtee lõppjaam Eestis, '3^; Naisenimi,
41. Omapead.
EESn SKAUTLUS YHSEÜMMINB
ECTONIAN SCOUTING J . ..
Fred Limbwg — ISAMAA EEST ..
EDUARD RÜGA graafik js iiuali|s
Ivar iTSfik — ELUKOGU
H«feo I6e — LUGU KÄBIST, LUGU KIIWUST 2,
Anna AhmatOT&---Maii9 Undol^REEKVIEM 3.50
flobert Miciii^flon — KODUMAALT YMRSILE 10^
Herbert MicheiMm SKAUIUKUL XEEL 3.—
HcriM^rt MchelsoaS-NÕORSOOFöO RADADEL 3.-»
Heibert Michebon — EEST! RADADELT . . 9.—
Pind Laaa M |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-06-27-06
