Vaba eestlane , September 27, 1983

              {
Nr. 71
lVLHiU:'IIM.HHHIHHHiH.iH|i|p
VABA EESTLANE teisipäeval, 27. sep Tuesday, September 27, 1983 Lk. 7
Km
SCülluse kyms
PRAOST EINAR KIVIS'
50 A. PASTORIAMETI
JUUBELIKS
£i ole mina valinud seda peal­kirja.
Leidsin ta ju^bila^i enese
luuletusest„tJks eluhommik". Sel­les
ta kirjeldab onia lapsepõlve
"kui rõõmu, ilu ja vaimustuse
unelmat. Ta pole osanud ette ar­vata
kuipalju päikest, soojust ja
armastust elu andis* õnne olevat
lubatud ja secja ka täidetud. Küll
olnud ka vaevalisi aegu, aga päi­ke
paistnud alati pilvedest läbi. Ja
alati on temaga kaasas olnud Ju­mal.
See ongi tema ki^lluse kurv.
Õnnelik mees. Taaveti 23 iaul
kirjeldab sellist inimest ja nimetab
teda meheks, kelle tass' on alati
täis. Rõõmus sündimisest surmani
ja ka surmavarjudes ei karda kur­ja.
Ta ei tunne halisemist, hädal­damist
ega kurtmist. Jumal on
andnud temale kogu aeg armu ja
mitte napilt.
Vabas maailmas on veel üksi­kuid
Eesti pastoreid, kes üle 50
aasta on seisnud oma ametis. Ko­dumaal
ja ka mitmel pool võõrsil.
Ameerika kirikukeeles on selliste
nimi „auväärsed risti veteranid".
Üks selline on nüüd Austraalia
praost ja EELK Sydney koguduse
õpetaja. Tervitame teda.
Einar Hilarius Kiviste sündis
15. oktoobril 1906 hea muusika­mehe
ja luuletaja pastor Georg
Kiviste pojana, kes kaua teenis
Narva Peetri kogudust. Samad an­ded
on poeg pärinud isalt. Ta or-dineeriti
pastori ametisse 10. sept.
1933 Tallinnas. Seega 50 aastat
tagasi ja Jäi Tallinna Kaarli ko­guduse
pastor-diakonuseks. Sealt
astub ta varsti edasi isa jälgedes­se
Narva Peetris. Põgenikupõlves
kohtame teda Saksamaal ja varsti
juba Inglismaal, selle maa geo­graafilise
keskkoha eestlaste vai­mulikuna.
Kuld ka sealt kulgeb
teekond edasi, kuni Sydney Aust­raalia
jääb alaliseks elukohaks.
Külluses anti temale maid ja
rahvaid näha, kogeda ja teenida.
Aga ta Jäi omi kaasmaalasi teeni­ma.
Jumal on andnud temale kõi­ke,
aga enne muud oma armu ja
õnnistust. Selle rikka Issanda lä­heduses
ja Tema vaimu säras elab
Einar Kiviste. Ta on õnnelik, ja
ükd selline mees saab olla toeta-jai
aitaja ja julgustaja teistele. Ol­ga
antud temale veel jätkata' seda
teed.
Ei ole kuulnud, et ta oleks va­rakas
mees. Tema rikkus on vai­mus
ja armastuses. Neid ta ise
võtab Jumalalt alanduses nagu ju-,
tustab oma luuletuses „Minu usu­tunnistus".
Neid ta siis jagab teis­tele
naeratades küllusekaarest.
Tore amet ja õnnelik mees.
Tervitame praost Kivistet tema
kuldse ametijuubeli puhul. Kõik
eesti kogudused tunnevad ta usu-kindlaid
ja sügava isamaa-armas-tuse
koraale. Laulame neid tihti ja
rõõmuga. See rõõm jiunugu kau­gelt
tänupärga ümber õnneliku
karjase pea ja südame. Saluta-mug,
servus Dei;
. Karl Randsepp
Koostanud lüri Nõges, NAER dengeist ja professoreist, sõjast ja
ON TERVISEKS. Valimik sõjaväest, aga ka erirahvustest
itõestisündinud lugusid ja kõdi- ning mõnese defektiga inimesist.
Jutte. Koostaja kirjastus, To- Eesti folkloor on rikas venelastest
ja juutidest jutustavaist naljadest,
äga ka meie oma saarlastest ja
hüdlastest, mulkidest ja setudest
Fonto 1983. 100 lk. Mihkel Ala­se
kaas ja iUustratsioonid.
On väidetiid, et rahvas kes pole
kaotanud võimet olukordadele nae- Vaatamata Eesti iseseisvuse lü-ruga
vaadata, pole kadunud. Nai- hidusele on sellestki ajast jäänud
jandid, mi humoristlikud kui ka arvukas kogum teravmeelseid mo-satüriüsed
pn lühivormilised jutu- mente. Rohkem "oi|i neid andnud
kesed inimestest, või nende vahe- punane aasta, saksa okupatsioon,
kordadest kas valitsejate, riigi- mil huumoriga reageeriti raskele
korra, tööandjate vastu, mis ka olukorrale. Rahvanaü on edasi ela-kibestunumas
inimeses põhjustab nud ka okupeeritud Eestis ja pa-mõnesuguses
astmes lõbüsust ja guluses, eriti eri maades keeleliste
lõtvumist. kohanemisraskuste ajal.
Eesti rahvaluule oma suurtes Suuremat tähelepanu eesti rah-varamutes
sisaldab paljugi rahva- vanaljandite kogumisele pööras
nalju, mis lopsakas sõnastuses M.J. Eisen, kes neid raamatuna
kirjeldab inimestele lähedasi prob- avaldas. Juba 1895-1901 ümus tema
leeme. Osa on lokaalsed ühe isiku vüevihuline naljandite valimik
või kohaga seotud. Uuemal ajal on ^^Rahva nali", Ugi kümme, aastat
„ . , rahvanaljandüe lähedane ka anek- hiliem täielikum k o ^ Eesti rah-mjut.
toimus Torontos suurem kosmeeäUste ettevõttete ja seUe ala inimeste kouverents. Sel puhul orga- doot, mfflele süski vaadatakse kui
mseenti 0'Keefe teatas ulatuslikum kireva kavaga esinemine, kus kanada dztass-baüett kõrval esines ka erivormüe. NU on polütiUsed nai- ga teaduslikku väliaannet oa ilmu- ™-'t!l!'!!!ü*' ^ ^ «"«*«• ™ ^ *™ jad oma puäntffise lõpplahenduse- nud nõukogude okupatsiooni ajal.
ga eriti ulatuslikud mõõtmed võt- / A I • •»
nudN:LUdu riigijuhtide ümber, ^y^^^^^^^^^l^X \t kus variatsiooniküUus on suur ja mõeldud. teadushku\ väljaandena,
mis on levinud ülemaaUmselt. sellekohaseid andmeid oleks
, ; • . , , .. lisatud. Autor-koostaja-koguja ise-
Eesti talupojanaljandid pole mi ^^^^jj^^g^ab rahvanalju tõestisündi-satüriüse
puändiga. Need vaatle- ^^^^ i^g^^gj^^^ rahvasuu kaudu
on anekdootidel^s voijmitud ja mi­da
eestlased on rääkinud aasta­kümnete
eest ja teevad seda prae-gugijteades,
et naer on terviseks,
kergendab igapäevast elu.
Sellisena on Jüri Nfõgeše naljau­ka
perekonnaellu vahekordi laste- dite kogu, triikitehnikas, mille ku
Stokholmi ArmeemuiiseuM tähfe^ Karl m keda meie i^vas^^ ^^^^^^^^^
300-a. Isunmpaeva, 17. jiimul emaitrase avamisega teemal: „Haüist troonini* nmgtmitud ajaloolase dok- rnni<?abärr/i a TnniqafPPniiflfP np-
' ' i lapepõlvest Mõlemad üritused olid M hästi fe^^ Vilka "^^^.^^^S^
«ilega Alf Aberg ei kavatee pensionarum kaugeltki mitte puhata. Ta on 3«ba vahtud nuhasü^ A^^^ Iseloomujooni
Kaitsevae^Muuseumi jmliatiise IiikmekSs ja jätkab ka publitsistina oma viljakat tegevust. Kuna tema eriala omistatud ühiskondlikult kõrgemal
on just Põhjamaade ajalugu ja karoliinid^ siis (ipn dr. Aberg pal^^ ja kirjutanud ^vanast heast asuiaile Aga naljandid puudutavad
rootsi ajast" meie kodumaal. ka periomiaehi, vahekord
Sünnipäevalapsele pühendatud märkis oma päevikusse, et „vae- just joonistamine ei tahtnud tal ša. eriti just tõeolundivälje^ ^^TS^!^^
. ; « ä ; + , , n A i r.\\A , r ö i : o ^ « . , ^ i , „ * - , T,,,! ..«u^-K-^ Äu*,,! 1,^^^! wj^.^-. „.,«,,m si lanse s^^ ui saamiseKs aeganouaev ja püsi­vust
osutav, rikas valimik kerge­mas
zhanris. M. Alase teema-gruppidele
iseloomustavad joonis-
Mannes Op
erinäitusel olid väljapanekute hui- vait täna õhtul keegi kamena voo- sugugi õmiestuda ja kroonprinfö si lapse suu kaudu,
gas maketid Kuressaare ja Riia disse läheb". katsus sellest igal võimalusel kõr- Omaette on järgnenud mõisanal-kindlustest,
suured maakaardid Alf Abergi elavalt ette kantud vale hiilida. Kuningas Karl XI jandeile politsei ja kohtumotiivili-
Karl XII sõjakäikudest Venemaa referaadist selgus, et õimelikus abi- päevikust võib lugeda ka kirjel- sed naljad, mõned juba Jutustuse
südamikku l^oltaavani välja. VaUu- elus elava kuningapaari seitsmest dust ühe maskeraadi kohta, kus ta ^m da
tatud maa-alad olid samad, mis lapsest ellu jäid ainult kaks print- ise esines hollandi talupojana ja vahekord l põhjustanud fcpomüisi °
said saatusHkuks niüiästi Napoleo--sessi ja Kaarel ise. Neh väikest poeg Kari „moskoviidina". Kokku olukordi. Eahvanaljandeid on tu­ru
kui ka Hitleri armeedele, ja venda, kes kõik sündisid pärast oli peol 45 maskeeritud paari, ke-
M a oli peavaenlaseks õudsete lu-,,Raudpead": Gustaf, Ukik, Fred- date^^^^^
metormide ja ränga kühnaga talv, rik ja Karl-Gustaf surid kas paa- teenreid. JÄtf^ H
mis näib olevat läbi aegade vene- rikuisete ünikute või aastavanuste Karli ema suri 36-aastasena ^|1n SŠffsf im
laste parim liitlane. poisikestena. Karli< noorem õde kuningakoda kandis musta riietust uQi^lCll VvlU
Ulrika Eleonora, kes pärast tema kaks aastat. M pühendas õnnetu ^
surn OliMAAL VET^LASTE surma ka^^ 1^^
ALISTUMISEST oh, sai noore kuninga suure hoo- nuvU araiastuse pojale. Aastal
Väljapanekute, hulgas silmas
mitmeid kuninglikke portreesid.
Eriü paelus kuldlokihse ja roosade ^^^^ ^^^^^ ^^^^^^ «sa. Aga ta külastas ^ka Tänavu 18. aprillü möödus 400 aastat, mU Tartusse asutati esime-põškedega
naeratava Karli portree 4.AAStASENA SÕJAVÄE- ^|i^as pedt^ Jam Zäpolski rahuga 15. jaanuaril 15§2
nelja-aastase poisikesena. Nägime ÜKSUST INSPEKTEERIMAS" ^isputatsioone ja käis ajaloolis- läks Tartu Poola valdusse ja sealt hakati organiseerima katoliiklikku
mitmesuguseid sõjariistu: piike, " ^^.^ paikades. Ta isa suri kõhuväh- vastureformatsioom*. Tartu oli küU sõjas kannatanud, kuid siiski säiü-odäsid,
hellebarde ja vanu kahu- Referent jutustas, et Karl Raud- ki 5. aprillil 1697 ainult 41-aasta- nud, kui smna tulid jelsuiidid. Oma asendi tõttu viljakandva maa kes-reid.
Väljapaistval kohal rippus pea juba 4-aastase poisina istus sena. Näituseruumis on ka välja kel võrdles.seda kardmal Radzi^ ja jesuiit
Gustaf Cederströmi suur õlimaal hobuse seljas sõjaväe üksust „ms- pandud vana gravüüri fotokoopia Campana väitis, et ainult toomkirik Bolognas on ilusam kwl Tartni
Narva lahingust punetava õhtutae- Pekteerides". Tema isa sooviks oli, 15-aastasestkmüngastkroonimis- oma, km see varemest
va taustal, kus võidukas rootsi ku- et pojast kasvaks uskük Mmene, rüüs. ^H^^^^ r^, , r i . i - , n / r • •
ningas hobuse seljas võtab vastu ^ aga põhjalikult pidi tundma roius der XII von Gottes Gnaden .Tartu oh katolu^^^^^ vasture- seal rootsi gümnaasium, mis 30.
kmdral Boris Sheremetjevi 30.000- riigikorda, kuninga kohustusi ja der Schweden. Bothen und Wen^ formam ideaabe. juunil 1632^kumnga o^^^^^^^
pealise armee kapitulatsiooni. Na- sõjaväelist elu. Poisist sai varakult denKönig"„ Ta oh vana piiskopilinn, omades deti ülikooliks. Gustav II Adolf
gu ajaloost teame, oli noorel root-, ka hea laskur, kes isa päeviku jär-.
si kuningal mehi kolm korda vä- gi „11 aastase, 7 kuud ja 19 päe- _______
hem. va vana poisina laskis maha hirve .
Rahvasuu järgi olevat rootslaste 96 sammu kauguselt tabamusega TÄIBMÄ^HBÄÄIÄ c*aif9#lA4^^^^
võidule kaasa aitanud eesti soost otse looma südamesse". i Oiraetyseit SÖGaeTöö
seega tugevat katoliiklikku tradit- lunastas sellega oma isa, Söder-siooni.
Linn oh Poola valdusse manlandi hertsogi —alias kunin-siirdunud
rahulepingiiga — kunin- gas Karl IX lubaduse, asutada
gas polnud Imnale andnud min- Tartus „ühe kõrge kooli". Ülikool
geid lubadusi, tal oUd tegutsemi- avati piduUkult 15/25. oktoobril
seks vabad käed. Tartust pääses 1632 endistes jesuiitide koUeegiu-üle
Tallinna ja Narva Soome, mi ruumides Maarja kiriku juures, kirjandys
L^NEKAARE FOSllPOISS Paater Poosevino, kes juhtis vastu- mis asus praeguse ülikooli peahoo-nr.
3
V.E.S.
(115)
suvine
- 1983. Sisus: reformatsiooni, omistas tähtsust ne taga.
tegevus", V. J. eesti-soome keelesarnasusele^ Möödunud aastal, pühitsedes
jumalateenistus soomlastel on kerge saada Eestist Tartu ülikooü 350-aasta juubelit,
** 'oo- katohiklikku õpetust ja seda nii ta- võisime lugeda, MIKS asutati üli-
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TAOTÜS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-m
Toimetaja H. Oja kodune
tel. 481»5316
Telefonid: toünetus 444-4823
, talitus 444-4832
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75
tekstis $5.—
esiküljel $5.50
Kunalutü^ v^etate vastus
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise jajalehte kuni kol-map.
homm. k(5lla 11-sui.
l.444-4te
talupoeg Tehvan Raabe, kes Pü- Ka Karu isa oh h^a jahimees,
hajõe aladelt juhtmud rootslased Nü saime teada, et kord novemb-venelaste
selja täha. Armeemuu- ris laskis ta DjurgärdenE maha 10
seumis on ka suur Laiuse lossi ma- hunti. Poeg käis tihti isaga tema
kett kõigi kõrvalehituste, puude ja reisidel kaasas. Ta õppis varakult p .. ^ ,
kaevuga; seal oli Karl XII talve- tundma, kuidas valati kahureid. "^e^P^^^W
korteris pärast võidukat Narva la- õpingute alal pandi suurt rõhku Vancouvens , I, , , v ^ • ^ • - . ^- , „ , , , v • . wic-jjiagut
Vana Testamendi tundmisele Te- ' H. Marits ,,Kuikufond gaukse kaudu tomietada^ia Root- kool Tartus. Km aga asetame kusi^
da kasvatati range põhimõtte'iärd ^^"^^ '^^ ^^^^
RAUDPEA SÜNDIS ^^silm süma vastu, hammas hamba ^^-^^ kiriku osa ühiskonnas", mehed, nende kaudu võis usku le- miks asutati üliliool TARTUS^
17. JUUNIL 1682 yastu" mida sõjakas kuningas hil Kultuuri Ühing Kanadas tea- vitada ka idapoolsetele aladele. jääb vastus tavaliselt saamata.
Doktor Aberri referaat ^laka Jem rakendas täpi pealt oma vaen- teid y^ncoüveri Eesti Ä ^ ^ ^ siis ülikool
kuSa lapSXef^^^^^ Ä u ^^se suhtes. Ta oH ka 4ga ranje ^f'. ^^P^|^ ad^ kevadel 1983. a.. ZiZX^l^^^^ ^ « u n a . õpilasena fäitas ta " i ^ " ^ ^ ^ tagasi rootslaste poolt vallutati?
nii et toole tuU juurde tuua. Kuul- .^^^^t võõrkeelte alal: ta kõneles Vabaduspäev m avas 18. aprillil 1583 oma Miks ei rajatud ülikooü TaUinna,
sune, et Kari sündis Stokholmi ^ f t i saksa keelt, luges prantsuse FmnctS^ i r -^^^^^^^^ GÜMNAA- mis nende käes oh olnud juba 70
Lossis 17. juuni varahommikul ^^^ssikujd, nagu Racme ja Corneil- aastat, miks imtte Riiga mis oli
Deale keH 3-e Tema isa Karl XI ^® seoseid originaalis ja purssis vei- si^nande tegevusest 1983. a. esi- Liivimaa suurrni linn, miks mitte
kes eesti\ talupoegade 'elu uut^ ^ i soome, itaalia, türgi ja poola "^^^^ Poolaastal", ,H..Joasa^ ^t oli I parem ühendus
määruste ja riigimaade tagastami- mida kasutas oma sõjakäiku- " ^ f ^ . ^ ' ' ^ ^ enamuses kohalike .poo- emaniaägl ja mis asus šõjarindest
se seadustega mõneti oli kergenda-nud,
kü-jutaš oma päevikusse täp- |5.^^j§'j'^£]L.|p
selt poja sünniaja ja märkis ära ka KUNINGAKS
oma suure rõõmu. Ka kohalik
Taani saadik —- Karli ema oli ni­melt
äünnilt Taani printsess
kask „ArtiTengi ^nnipäev",.W. lakate lapsed. Gümnaasium tegut- kaugemal ja kuhu ülikool Põhja-
Saks »Eesti kunst", H. K. ,,Jut- ses 17 aastat. 2
lustaja Osvald õunpuu surnud", jaanuaril 1601 (kahekordsed kuu- Vastuseid võib olla mitu nagu
A. Romman ,,Jdius Vabasalu päe^^ et poolakad ka- pöhjusigi. -
mälestades^', R. Rannala„Imehk sutasid uut, rootslased vana ka- üks kaaluvaim on siiski see, et
P- .Tähelepanekuid lendrit), vallutasid Rootrf väed
Karlskronaš. temale a a d l d l a ^ ^^0^, f^"'^ ««8» Tartu, kool suleti, jesuudid
.rATrriTQ « o ^noV püskopkonua maapäcval 13. juulil
M j ^ ^ H ^ ^ - 1983. Sisus: ta kavatseb Tartusse asu-
™Br^™®^Er^^ H. Cradney Ä inglid kannavad -f,^^
juti lahlcunud Stella Weüeri, kes Paljud eestiased — majaomamkiacä, tööriideid", H. Leesment ,,Vale
r^ä^on/^Qo riWrpiiv,, w „ n^c. - usuflud ja tõcllne kristlus", H. '
Stellci Weilerl
rcsanncityci V J . Seltsile
Tartu omas juba siis kooliünnsi
timditsiooni.
Yä-E/Ago VaUas
Vancouveri Eesti Seltsi raamatu­kogu
tänas raamatute annetajaid,
tõstes nende hulgast eriti esüe hü-varn
9m
Leida"Marley. 223ri
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
pärandas oma rikkaliku kogu ees
ti- ja saksakeelseid raamatuid V.
E. S. raamatukogule. Raamatud
andsid üle lahkunu tütred Asta
Pakasaar ja Lea Silverton. Raama­tukogu
on avatud igal pühapäeval
kella 12—l^ni ja iga kuu kahel
kesknädalal, kui' on pensionäride
koosviibimised. Raamatukogu hoid­jaks
on Helma Joasali.
teen igosygusey
raud- ga puyaedis
ilomtide ümber^
B. RISTMÄGI, tel. 759^6424
-a ^Südametunnistus", ErH Le-k;
u luuletus „Rahu Jeesuses",
Viikholini „Sõna seemet kül-vates",
P- Lepik ,,Misjonireis Lõu-na-
AmeerikaSse", ,,Egoh ölvmg-
Karl sellega mõtles.
Poolakad vallutasid 3/13. april­lil
1603 linna tagasi,
mõned aastad Mljem alustas
gümnaasium uuesti tegevust.
son 50-aastane'^ H. \SÖderhohn saavutamata siiski endist hoogu.
„Seaduselaegas", L. Kurkmann Rootslased vallutasid 15/25. ok-
„Vaiinu vüi" Ja H. Ennis „Nü vä- toobriM625 Jacob de la Gardie
gaharilik"» ' juhtimisel taas Tartu. 1630 avati
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAR
Room 1002, Royal Trart Towe?
Toronto Dominion Centre
{Postiaadress: P.O. 326, Towat®
Ont. (Bay & Kmg) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus