Vaba eestlane , January 29, 1987

              N r . 8 8 VABA EESTLANE neljapäeval, 29. jaanuaril 1987 - Thursday, January 29, 1987 Lk. 9
\L^;i "i-n c!U ! u 11 mc.
õpetab, et argu me seai
ie sees istusu. see on ohtlik,
-vea minu teada pole ju
!des mürgiseid madusid."^
bf, neid. muidugi mitte, aga
)n herila.M."
jojah. ekb .hirmuta\ad meid
li he|rilased siis seileltkimada-
IÕINakult külla tagasi,
laed' on endised. Mäed \ana-lad
aeslaNelt. Ühest \õi teisest
last xariseb \ahete\ahel mingi
<uid seda er märka keegi,
hiagede ilu ei muutu. Inimene
vananeb-margatavalt ja ta ilu-hetus
•-võib muutuda samuti
|u füüsiline vastupidavus. A l -
on endiselt kaunid, kuid see
Mltpostkaardi ilu. mis ei haara
jurännanut enam sellise siira
mustuseea Ra2u. -.end.istel
ladel — siis kui mäsedes hul-minu
nimega võõras nooruk..
\LMAR K U L V ET
(Lõpp)
ilepudeli^
uutuvac
kakaelalisteks
. / n i a r i o • Õl I c p r u u l i | a i c
u g i a n d (Brc.vvers Retail
i f c s ) Cl võta parast 28.
nruari enam \asfu lühikcse-ahsi
õllepudeleid, teatatakse
juhatuse poolt. Pudelid on
utusel v)lnud 6()-ndate aastate
usesi saadik la omal a|al kiideti
d 0 kui liiatpidi
tarnckohaseid. milles õlu pidi
cmirü säilima.
vUid püüd olevat pikakaelahscd
:pudeht need ..niidid^' turult
ia. t õ r j u n u d . sest.need ei näge-kullalt
. . e h i c " vai a. ..Ena
id poleLM kunaizi i l u d u s v õ i s t l u -
aok-^ moe dui Lh en se e
ila .Mnlsoni ase-president Alex
IPP
Kinkige sünnipäevaks
,VABA EESTLANE"
-1
4
•SM
i l -
i rahvy§e§t k©emicipr@fess®r
i yltrahdi cibil
m2i mmmkm:^^
titeadesele ~ eriti obsireetikaleo
Kuid Carletoni ülikooli keemik prof. Peeter Kruus ja te°
ma uurimisala-kaastööline, doktoritööd tegev teaduse-te«
deng Tim Patraboy, mõtlevad sellega midagi muud.
• Kruus ja Patraboy on teosta- sel. Nüüd on moodsate vahendi-mas
12-kuist uurmiisprojekti, et te abil võimalik intensiivsemaid,
kindlaks teha, kas' ultraheli abil tõhusamaid ultrahelisid produt-on
tõepoolest võimalik Alberta seerida ja keemikud on alles
tõrvliivaheitmetest kütust välja nüüd hakanud paremini aru saa-võluda.
Uurirhisprojekti kulud.ma, mis nende abil päriselt toi-katab
Energia, Kaevanduse ja mub. Professor Kruus on üks vä»
Maapõuevarade ministeerium ja hestest eriteadlastest uhraheli
selle eesmärgiks on mitte ainult alal siinsetes ülikoolides,
praegu kasutamata materjali Teda hakkas asi huvitama ju-kasulikuks
teha, vaid seda prot- ba siis, kui ta oli 1960-ndatel
scduuri teostada teistest tööstus- aastatel õppimas Kopenhaageni
test ülejäänud heitevedelikkude ülikoolis. Umbes 10 aastat taga-abil.
si külastas ta vahctustcadlasena
Nad on seni leiutanud, ct uit- Nõukogude Liitu ja nägi seal üht
raheli abil,saab tõepoolest ooda- ultraheli laboratooriumi: Nõuko-tud
tagajärgi saavutada ja nüüd gude Liit on sellel alal maailmas
keskenduvad nad õiget • sorti juhtival kohal, kinnitab profcsr
saastvedelikti 1 leidmisele, mille sor Kruus. -
abil seda oleks kõige otstarbeko- Professor KruMS töötab koo§
hasem korda saata. Põhiliselt on
selleks tarvis vedelikku, milles
voksi-õsakesed mis musta liiva
meenutavad, ringi hõljuvad. Se-
TÄNANE HA APS AL ü. Posti tänav pritsimajaga.
l da vedelikku o evat gaasistamise
abil võimalik kütuseks muuta.
Praegusel tõrv°iiiva töötleiiiii°
sel jääb suur osa tõrva üle. Et
sellest sünteetilist toorõli too-nir
tööstuse kuB valitsuse -esin- Kuigi madalad toorõiihinnad
dajatega. Oma projekti jaoks on võtnud tema projektilt esialg-tarvilikku
koksi saab ta Syn- se majandusliku surve, ei tähen-crude
ja Suncor^i jfirmadelt ja da see siiski, et seda uurimist po-kemikaalidega
segatud heite- le enam tarvis, ütleb professor
vett .annetatakse mitmete teis- Kruus. „ E d a s i eksisteerib koksi kvolifeefi
Je tööstuste pooSt. probleem, mida ei sa praegu tõ-.
Samuti saab ta kasutada Riik- husalt kasutada, ja madalad naf-iku
Uurimis-Nõukogu seadmeid, tahinnad ei kesta igavesti. Um-ta,
on tarvis tõsta molekulaar- rnis oleks liiga kulukad, et neid selt peame me varem või hiljem
set vesiniku ja süsiniku suhet, ii^ev osta, ainult 12 kuud kestva selle probleemi lahendama," kin-
Seda tehakse järgnevalt: Tõrv uurimisprojekti tarvis. nitab ta.
kuumendatakse, nii et süsinik.bi- — — — ——-——^— . . - - .
tumiinist \abaneb. Siis muude-
Vahetevahel arutatakse ka okup» Eesti ajakirjandU'"
§e§ .üldtuntud probleeme halva kvaliteediga korteritegao
Niisiis on ka ajakiri „Aja Pulss" selle probleemi vaatluse
alla võtnud. Ajakirjanik Anton. Anti on seda arutanud
„Eesti NSV teenelise ehitaja" Anna Valgepeagac
takse vesiniku ja süsiniku vahe­korda
osaiise j süsiniku eemalda­misega.
Sellest saadakse koks,
mis on 80 protsenti süsinik, 20
protsenti mittesqovitay saastma-terjal,
nagu väävel ja mitmed
metallid. •• : •
Valgepea jutustab, et iga viimist- — siis läheb selle õiendamise ja
lusbrigaad peab kuus vumistlema klaarimise peal^ nii palju aega
kaks kolmetoalist ja ühe ühetoali- ning kahjuks lõpeb selline sõnasõ-
. \, ; se korteri. Niisiis tuleb töötada ko° da ikka sellega, etmeie asi on vä^r^
Nagu meie lehes ilmonud pike^ artikliga terroris- le knresti, mis lihtsalt ei võim vida, kvaliteeti kontrollivad teised
hea töä tegemist;^ i
Viimistlusbrigaad peab muuseaa Edasi räägib Anna Valgepea,
Säärasel koksil, on oma kütte tube värvima ja tapetseerima.
väärtus, kuid seda ei saa otse- Hiljuti plahvatas Lääne-Berlii-: Marseille linnas
kohe kasutada külgekleepuvate nis Spandau rahvusvahelise leiti surnuna Lään.e-Saksa kirja-ja
keskkonda reostavate saast- vangla administratsiooni-hoone nik Alexandra Cordes kuülihaa-materjahde
tõttu. Kuna on väga ^eina ääres pomm,: mis tublisti vaga peas. Ta mees Michael
kulukas tahk-koksist neid saast- j^Qyri lõhkus; selle vägitöö on Horbach (Horbach oli ka Cor- Püsivad ainult nii kaua, kuni kont-materjale
eemaldada, on alusta^ enda peale võtnud nõndanimeta-des'e legaalne nimi) viidi kuuli-\ roll on oliiud, pärast ^^if^n^ami:
Äga siis, küi brigaad köhale kut­sutakse,
on maja veel niivõrd
märg, et ei värv ega
jää püsima;
Lask- sega • tuleb suurem osa ma
Anna Valgepea:
Põhiline häda on puitmaterjal.
kuidas tema brigaad pn nutnud ja
värvinud:-'-:.;; • \;'-
, ,Nutnud sellepärast, et teeme
mõttetut ja halba tööd ning yŽr°
vinud sellepärast^ et see on mei©
töö ja teenistus."
Jutuajamisest selgub, et ehituset­tevõtete!
on eribrigaadid, mille
ülesandeks on viimistletud korteri"
te parandamine enne üürnikele
tudprotseduuriga, kus vee lisamHtud,,Rudolf HessiVabastusko-d^ Las
sega koks kördistatakse, et seda mJtee";teatavasti^^o Hess Span-mise põhjusi ei õle seni teada.
siis kuumendamise abil gaasiks (jayv^^^^^ ^ ^„„..„._.,_. . r ^
muuta. Kuid ka see protseduur s^^^^^ Ma ei mäletagi, millal me kuivi ^
ei ole just väga lihtne, kinnitab^^^,^
professor Kruus.
„Tuleb lisada
rivajd kemikaale
l aktivee-mis
II maailmasõja liitlasmaa sõja­väelased.
Hess, kes on nüüd 92
aastane, oli Hitleri esimene abi
81B.
sisukam ja odavam eesta
maale len
t e h a ' ! . '
et ;I• ega ,,ra
Sisseseaded, uuendused ja paraüii^
dused elumajades või ettevõtetesc
kokMosakesr vedelas põhja vaju- enne kill ti(^^ mail 1941 Shoti-mast;'
ütleb ta. Ta loodab lei­da
vastava heitevedeliku, milles
juba vastavad kemikaalid on ole­mas,
et kördjstatüd koksi stabi-.
liseerida. Ullraheli tuleb mangu
kemikaalide ja kördistatud- koksi
segamisel, selgitab professor
Kruus. /.-^-^^^M
See olevat ka hea viis majo­neesi
tegemiseks, lisab ta. Sa»
muti aitab ultraheli koksi
nast puhastada, .seega ta
milisele reaktsipoiiüe kaasa
aidates.
Professor Kruusi arvates on
see protseduur seni väga edukas
olnud. „Me tegime nõndanime­tatud
„musta värvi" mis koosneb
70 protscntr vedelikus hõijuvaist
koksi-osakestest," jutustab ta.
Haiiiiig
Litsents nr. E. 1044
- ^ ^ - ^ ^ ^ et ta oli teadlik Dweima massi-
Seni olevat kšoostatud umbes 80 rar meestesarg^^ ^ , A
o>cm uicvdi Kspobidiuu uiiiucä o ^ f * . _ . ^ u f»i: f ^ n ; ^ ; «A mõrvast, hukatute arv ola ©luud
erisegu, mida siis laboratoonu- huvi Rootsis. Sealt tuli tellimme ' .. .
mites analüüsiti. 12-est.eri-heite-50Ö0-le flanellist päevasärgile, /
veest ei ole ükski täielikult ots- mis^ tuli valmistada veel käesple- Sõjayäeuurijad olid tapmisi inves-tarbekohane,
ütleb professor va aasta detsembris. Tuleva aas- tigeerinud, kuid mingit kohut ei
Kruus. Kuid nüüd ollakse kin- ta esimesel veerandaastal on tar- peetud ega kedagi ei karistatud,
dcl, mida tarvis läheb ja kust vis teha 6000 puuvillasest riidest Massimõrv oli tehtud põhjusel,
seda otsida lisab ta särki. Lisaks särkidele hakkab et Iisraeli Sterni liikmed uskusid,
Professor Kruusi kohaselt on Tartu mööblikombinaat valmis- et külaelanikud olid röövinud;n p ^ ^
hiljuti teaduslikes ringkondades tarna Rootsile mööblit; esialgul juudi ohvreid, kes olid massunor- Palestiina partisan,
kasvanud huvi ultraheli kasuta^ on tellitud 6000 tooli, millele vatud araablaste wolt 9 kuud va-mise
vastu seda kahel põhju- praegu tehakse tööjooniseid.
vakandist tulevad isegi kõverad, korterisaaja enne sissekoli
kaardus uksed. Keeldud värvimast
on jii selge, et need tuleb kunagi^^^^^^^^^^^^^^^^^^
keUelgr korralike vastu vahetada ^^^^^^^^^
et ta ise ei tahaks vastu yotta
~". • •;-.. ^ •'. • saiisugust korterit, mis ia ise bn
viimistlenud^
Toimetus andis lõpuks kä sõna
Lasnamäe üürnikule, kes uude
korterisse - äsja sisse koÜSv Tema
TEL ÄVIV— PoliitiUselt iseseisev Iisraeli ajaleht a^^^^
teadmata arve Iisraeli massimõrvast plasetiinläste hülgas 1948.aastal et korteritaotlus ometigi on ra-mis
pandi tolme Iisraeli põraiiidaaluse t^mriörgani^
, ,KõigepeaIt jäi üldmulje, et kõik
on kuidagi lohakas, huupi tehtud.
Igal pool vedeles puuklotse, pabe­rit,
kivistunud tsementi, pahtlit.
Näis, et ehitajad on siit põgenenud
nagu maavärina hirmus.
Neljast aknast sulgub õigesti vaid
üks— ülejäänuid peah kahekest
kinni panema.
Vannitoa värv koorus maha nagu
ülepäevitunud nahk. Tapeedi aus­ter
ei Jookse kokku ja kahes sei­nas
on viie erineva tooniga täpee°
dipaanid . . ."
Vigade loetelu on veel pikk ja lo^
peb resigneeritud kommentaariga:
,,Võiksin olla Õnnelik, korterit
andes öeldi, et see on tunnustus
pikkaajalise hea, töö eest. Aga kui­das
sa oled õnnelik; kui saad tun­nustuseks
hea töö eest kellegi teise
praagi?" v.' \
Daily Hadashot ütles, et sadu
mehi, naisi ja lapsi oli hukatud
Dweima külas, 32 km Jeruusalem­mast
edelasse. Hukkamist oli soo­ritanud
endisest Sterns g^rupist
koosnev sõja väeüksus.
Iisraeli sõjaajaloolane Meir Peü,
endine kolonel ja vasakpoolne lii­ge
Iisraeli parlamendis ütles.
rem