Vaba Eestlane, June 01, 1968

              Lk 1
POSTISTREIK ÄHVARDAB
Kanada igapäevase elu horison-dile
on tekkinud uus ebameeldiv
pilv ähvardava povtiitrelgi näol j
mis ajalehtede andmeil nn pea-aegu
vältimatu ja algab juba 11-- 1
hrmatel nädalatel kui ei õnnestu
viimsel silmapilgul saavutada
20000 nostiU-enlja-t rahuldavat!
kokkulepet Viimased on rahul
ainult esmaklassilise kontrakti-ga- 4
mis tähendaks palgatõusu
kuni "5 centi tunnis lähema aav
ta jooksul Postiteenijate ameti-ühingud
nõuavad ühtlasi 35-tun-nil-ist
töönädalat '
Kas on need nõudmised õigus-tatud?
On üldiselt aktsepteeritav'
et kirjakandja amet ei ole sugugi
kerge ja eriti raskeks peetakse
M-d- a siin maal kus Inimesed on
nii sõltuvad autotranspordist
ning pole harjunud pikki distant-se
jala käima Kui kirjakandja
siis toob esile kui palju miile ta
on päeva jooksul jalgsi katnud
leia!) ta võrdlemisi palju neid
kes arvavad et selline jõupingu-tus
väärib palju suuremat ma-janduslikku
kompensatsiooni
Kuid seejuures ei ole postiteeni-jate
palgad Kanadas sugugi nii
viletsad need on tegelikult palju
kõrgemad kui kuskil mujal maa-ilmas
väljaarvatud USA Posti-ametnikud
küllaldase teenistus-staazhig- a
võivad teenida kuni
5733 dollarit aastas ja kirjakand-jad
kuni 51X5 dollarit aastas
Muidugi need ei ole kuigi kõr-ged
töötasud kuid siin tuleb ar
vestada et ka kutsealalised kvali-fikatsiooninõuded
ei ole eriti suu-red
ja Kanadas on palju ülikoo-lide
lõpetanuid kellede algpalgad
jäävad allapoole seda nivood Sel-legi
poolest kui arvestada elukal-liduse
pidevat tõusu leidub kõr-valtvaatajate
hulgas vähe neid
kes väidaksid et postiteenijate
püüdlused oma palgatingimuste
parandamiseks oleksid taielikult
põhjendamata Teissuguseks
muutub aga reaktsioon juba siis
kui kirjakandjad hakkavad end
võrdlema politseinike ning tule-tõrjujatega
ning nõuavad nende-ga
peaaegu võrdseid palkasid
Selliseid seisukohti on juba aja-lehtedes
avaldatud I'1itinikr
ja tuletõrjujate kutseala nõuab
loomulikult palju põhjalikumat
ettevalmistust ja toob kaasa ka
võrdlematult suurema vastutuse
ja ohu kui esineb nende meeste
töös kes kannavad vaid kirju
Soovitage
„VABA EESTLAST"
oma sõpradele Ja tuttavatelt
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast ree-deni
kell 9—
Telefonid: toimetus 364-753- 1 talitus 3M-767- S
Toimetajad kodus väljas-pool
tööaega
Karl Arro 766-205- 7
Ilmar KUlvet 425-980- 5
Heino Jõe 766-510- 7
Talitu väljaspool töö-aega:
Helmi LllvandJ 2516495
KUULUTAMINE
VABA EESTTASES
on tatar ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll Ühel veerul
kuulutused tekstis $175
esiküljel txao
Kortelkuulutused alam-määr
J1T0 Kirikute organi-satsioonide
Ja isikute teada
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Kestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ort
2 Mrs leida Maries
149 Bishop Ave
Wlllowdale Ont
Tel 2234080
majast majja ja kelle ainsaks
kutsealaliseks riisikoks on ehk
hammustada saamine mõne tige-da
koera poolt
Lähemal ajal toimub postitee-nijate
hulgas hääletus streigi kü-simuses
ja selle tulemus peaks
selguma 7 juuniks Valitsuse
esindajad on märkinud et uue
riigiteenistuse seaduse alusel ei
saa streiki alustada enne juuli
esimest nädalat kuid Kanada
postiteenijate ametiühingu presi-dent
William Kay väidab et le-gaalne
tööseisak võib alata juba
21 juunil — seega üks päev enne
eelseisvaid Kanada parlamendi-valimisi
mispuhul postistreik
end valitsusele kõige teravamalt
ja mõjuvamalt tunda annaks
Postistreik puudutab teravalt
ka etnilisi ajalehti kaasa arvatud
„Vaba Cestlane" sest nende kät-tetoimetamine
lugejale toimub
peaaegu täies ulatuses posti teel
Khkki streik pole veel alanud
oleme juba mõnda aega seisnud
olukorras kus ajalehe kättetoi-metamine
mõningates Toronto
osades on olnud väga aeglane
ning korrapäratu See on olnud
ilmselt tingitud mingisugusest
„eelstreigist"t kus tööd küll otse-selt
ei katkestata kuid aeglusta-taks- e
sellisel määral et see end
juba väga teravalt tunda annab
Meie korduvate kaebuste peale
postivalitsusele on olukord küll
mõnevõrra paranenud kuid sel
legi poolest ei saa paljud tellijad
lehte enam nii kiiresti kätte kui
aasta -- paar tagasi
Juhul kui peaks puhkema pos-tistreik
Ilmub „Vaba Eestlane"
normaalselt edasi ehkki lehed
jäävad paratamatult postkonto-reiss- e
seisma ja 'saabuvad telli-jaile
kätte alles pärast streigi
lõppu Need kel see on võimalik
võivad streigi ajal ka isiklikult
talitusse oma lehtedele järele
tulla Postiteenistus on aga riik
Ukult niivõrd suure tähtsusega
et selle kestvus ei saa venida lii
ga pikaks ning mingisugune la-hendus
tuleb leida juha esimeste
nädalate jooksul Keskätt agu
loodame siiski et valitsus ja
ametiühingud jõuavad läbirääki-miste
teel kokkuleppele mis väl
dib streigi ja muudab ka potti-teenija- d
oma tingimustega
olevaiks nii et Kanada postitee-nistus
saaks kulgeda jälle efek-tiivselt
ning sujuvalt
LUQEJA KIRJUTAB:
Rohkem tähelepanu
Metsaülikoolile
Mõeldes EV juubeliaastale ja
sellega seoses olevatele üritustele
on Torontost kaugelvlibljale Üp-ris
üllatav et eesti ajakirjandus
on nii vähe tähtsust omistanud
Metsaülikoolile
Kui palju oleme kuulnud mu
retsevaid sõnavõtte eestluse pü
simise suntes mii muu Koraa on
manitsetud noori jääma eestlas-teks
Hüüdlauset peame noori
kaasa tõmbama" kasutatakse pi-devalt
meie Ühiskonna tegelaste
poolt Aga Metsaülikool mis on
kõige suurem ja positiivsem
samm eestluse säilitamiseks ei
näi väärivat rohkem leheruumi
kui Juba ülekoormatud juhatus
suudab oma töö kõrval välja se-pitseda
Kas eesti ühiskond on tõesti
nii tuim et ta isegi pärast suurt
Õnnestumist eelmisel suvel ei os-ka
reageerida kasvõi sõnalise
toetuse näol?
Metsaülikool osutus suurimaks
inspiratsiooniks umbes kuue-kümnele
noorele mineval suvel ja
kindlasti on need noored meie tu-levased
Juhtivad tegelased Juba
praegu rühivad nad edasi Metsa-ülikooli
vaimus lüües kaasa ühis-kondlikul
ja kultuuripõllul Kana--
jdas Ja ühendriikides
Sel suvel koguneb veel rohkem
[noori Kotkajärvele Ja isegi iga
kõige väiksema kujutlusvõimega
( eestlane peaks nägema sün tule-vikuvõimalusi:
grupp noori eest-(la- si
üle kogu ühendriikide Ja Ka- -
nada kes on kindlalt otsustanud
mitte Umberrahvustada väid või-delda
eestluse hääbumise vastu
Sellepärast vääribki Metsaüli-kool
aktiivset toetust igalt eest-laselt
Ja eriti eesti ajakirjandu-selt
llo-M- al Upping
FE Bragg NC
VABA EESTLANE UupMml 1 juunil 1968 — Saturday June 1 1968
Ühendriikides on presidendikandidaatide valimiskampaania täies
hoos ning kandidaadid sõidavad mööda maad ringi et kindlustada
endile seljatagust Vabariiklaste partei kandidaatideks on endine
asepresident Richard Nixon (paremal) ja New Yorgi osariigi kuber-ner
Nelson Ilockefeller keda näeme esitatud fotol sõbralikus
vestluses
IV Eesti
NEW YORK (VE kirjasaatjalt
— Whlte Plalns viiekümne tu-hande
elanikuga linn mis asub
autoga sõites tund aeg põhja
pool New Yorki Westchesten
maakonnas (800000 elanikku"
kannatas välja ilma tõsisemate
vapustusteta laupäeval 18 mail
asetleidnud eestlaste invasiooni
Palju eestlasi täpselt kohale tuli
selle kohta ei osanud keegi hin-nangut
anda Igatahes oli sel pae
vai Westchesteri maakonna suu- - j
res kultuurimajas ehk ühiskond-likus
tsentris eestlasi mõni h°a
sada üle nelja tuhande aga üm
märgust viit tuhandet kokku ii I
saanud Maakeelt kõnelejate kör I
vai oli IV Eesti Päevade pidustu-si
vaatama tulnud ka pärismaa-lasi
Mitte küll punanahku küll
aga valge- - ja mustanahalisi amee- - i
riklasi Enamik kohalvübivaist
ameeriklasist olid eestlaste hõim-lased
— abielu ja muude sideme-te
kaudu Kuid oli ka omal alga-tusel
kohaletulijaid On näiteks
teada et paar neegrlperekonda
ostsid Ise piletid Ilmusid ju Ees-ti
Päevade kuulutused kohalikes
ajalehtedes Viimaseid ei haka-nud
keegi muidugi läbi otsima
et kas on kaasas tulepommid või
nii Küll aga otsiti piiril läbi Ka-nada
eestlaste bussikaravan ku-na
keegi
oli piirile ette helistanud et
Kanada eestlaste ühes bussis on
pomm Seda sealt muidugi läbi-otsimisel
ei leitud küll aga olla
mõnel busslrelsljal veidi muret
olnud kaasavõetud tuleveepude-llt- e
pärast kuigi need olid korra-likult
kinni pitseeritud
PIDUSTUSED — EESTLASTE
SISEMINE ASI
Erilist pommi või maailmkära-ka- t
ei lastud Valgeväljalinnas lah-ti
ka meie ehk
nn välisvõitluse rindel Kutsed
olid saadetud New Yorgi ja ümb-ruskonna
ajalehtedele ning polü-tikategelaste- le
Viimastest keegi
isiklikult kohale ei ilmunud kir-ja
või telegrammi teel aga tervi-tasid
asepresident Humphrey en-dine
asepresident Ja nüüdne
Nixon New
Yorgi senaator vabariiklane Ja-vi- ts kohaliku valimispilrkonna
rahvasaadik USA Esindajateko-jas
demokraat Oettlnger Ja New
Yorgi linnapea Lindsay Veidi
imestust tekitas kuberner Rocke-felle- ri
või tema esindaja tervituse
ärajäämine rääkimata kohaletu-lekus- t
Samuti ei saabunud New
Yorgi suurlehtede esindatud i
usinal ning hästi ettevalmistatud
vaiismrormatsiocni toimkonnal
tuli leppida kõige vajalikuga va- rustatud presslruumis vaid ko-halike
Whlte Plains'i ajalehe re- porterite vastuvõtmisega Viima-seid
oli kaks — Uks tumedajuuk-seline
Juut Ja teine punapäine iir-lane
kelledele siis informatsioo-ni
anti kuhjaga
Pidustused olid seega eelkõige
eestlaste endi sisemine asi Ja eks
sellisena see peamiselt oli mõel-dudki
Ilmgi oli eestilikult jahe
aegajalt hiljem £
vihma Saabujate südameid
soojendasid suure hoone portaa
lehvivad pikad sini-must-val- -)
ged riidekangad Keegi ei võinud
kahelda: on õlge koht Ja see
on meie Didustus Mida enam
kellaaeg lähenes Ja teismelistele
remaks muutus Ja Baltimorest Yorgist
eestlasi Connecticutlst Peale
regulaarselt korraldatud bussidel
Yorgi Eesti Majast osa ron
gidel Tegelaskonna enamik oli
kohal hommikul et
Uhisesine-- 1 Eesti meloodia"
misteks Edasitagasi sagimine
hoone treppidel eeskojas
ja saalis ning rõdudel vars-ti
sipelgapesaliku tuhina Eesko-jas
müüdi ülespandud laudadel
Eesti Päevade albumeid Eesti
lauljat kuid
materjale seas ka auto-dele
kleebitavat RUSSIA
— GET OUT OF ESTONIA LAT-VI- A
LITHUANIA"
IGAST MAAILMA-NURGAST
Pidustuse-eelse- s saginas võis
eestlasi tuttavaid Igast
maailmanurgast Kanadast oli
esindatud muidugi To-ronto
kuid puudunud ka Mont-real
Lõuna-Ontari- o
isegi Port Paar
eestlast oli Rootsist ja õige mit-med
eestlaste päris-kodumaa- lt
bVunud major Toomepuu j rohkem
vaprusmärki
eestlane Kauge Kallfornia
oli esindatud vähemalt kaheküm-nelis- e
kontingendiga hul-gas
Juhan ja Lilkane ning
Juhan Kurrik
Virve Lilllpuu Arne Kalm Uno
Kaskla Jaak JUrisson Jüri ja
Kadi Tint Angelesist Colo
rado osariiki esindas USA stra-teegilise
õhukomando juures olev
lendur-majo- r Uus abikaa
Texasest olid saabunud Hil- - j lar Kaasik Kesk-Lääs- :
Minneapolis Chicago Indianapo-ll- s
Cleveland Jne oli esindatud
juba Õige
Peapidustus algas täpselt
2 pl tegelaskonna defileega
eesotsas sammusid kolmelt
poolt rõduga palistatud
päevade peakomitee esi-mees
Aleksander Abel Ja peapi-dustust- e
juhataja
Virkmaa ja väärikalt
nagu mulstre hiietark ja rahva- -
vanem Nende Järel kanti rahva
rõivastes noorte poolt Eesti Päe-vade
embleemi mille taga am-mus
Eesti Päevade Ja
siis esinejate grupid rühmade ja
linnade kaupa Hakkas slkna
noorte tegelaskonnas
Rohkearvuliselt oli noorem põlv
kond esindatud ka pealtvaatajate
eesti rahvuskultuuri tra
lugtc kirjut
Kuhu on jäänud meesvõimiejad?
Jälzides New Yorgi Eesti Päe
vade massesinemisi sadade laul-jate
rahvatantsijate Ja naisvõlm-lejat- e
kaastegevusel kerkis
mata üles küsimus — mis on saa
nud meie Sa
mal ajal tütarlaste nais-võimleja- te
arv on Järjest suure-nenud
— võimla põrand
suutnud neid kõiki hästi ära ma
hutada kuigi meie rohkearvulis
test naisvõlmlejatest ainult murd-osa
Eesti Päevadel esines on
mees- - polsterühmade tegevus
soiku Jäänud või päris ära kadu
nud
Võimlemise ala asjatundjatega
neid küsimusi dlskuteerides Jääb
mulje et mees- - Ja polsterühmade
tegevuse solkujäämises ole nii
palju põhjus Juhtide puudumises
või nende väsimises kui just huvi
raugemises poiste eneste poolt
See ole võimaldanud meie eliit-võimlejate- le
järelkasvu Ja on
tinginud polsterühmade tegevuse
lõpetamise Eesti poisid kellel
Kommentaare Põhja-Ameeri- ka Päevadele
MÄLUMÄRKMEID VALGEVÄLJA LINNAST
sabotaazhnlk-provokaa-to- r
rahvuspropaganda
pre-sidendikandidaat
meesvõlmlejatest?
tost
autode Osa kolme
juba
võttis
Meeri
San
kell
Leo
suur
lisesid läbi
loodud Leo
proove
kohata
kauge Arthur
Koogi
KAS
kooride kontser
meie populaarsem
küll
võlmlejannad
olid
sugugi
eks
taoliste
või võimlemise vau-j- v vujM suunavad orra
maa spordiha
mis siinse
Jaolu aga tefcia kahjustavat ebavõrdsus:
rahvusgrupi
vaadates K-zt- Z tiivne osavõtt rahvysiüe$t
seob noon tzaÜ
naalselt
'siivne pealtvaatamine
tütarlapsed rahvus
Kuuluvuse saanud luianaaie
üritustel Juba 'emalt V--
da
Kas siis oleks
meie rahvusgrupi kultuur
kuuajt
tegevusharu ?&&
Meil meesvõimlermse
Juhte siin
saanud võimlemisõpetajaid
endiseid Ernst Idlla iastrut
reid
õppega isegi ki
ülikooli õppejõudu meesvS"
mise alal Majanduslikku ka:i
nuiiaiaasei
võimlat koos nis:ji
Poisid peaks
matti Õr-D1-
taevas hall ning tibutas suust kuulda defi- - fma l?namJse
soorita
agalee oli kõige ironto esimensaed "mdeesvSfcsie- - Ja sügavamat elamust Jätvaks
lis
see
kavapunktlks """"
MAI nll Wlmm„pnHHn tegeVUS
orkester kus
all noo--1 Võimlemise huvitavanais
kahele suu- - red vanad puhkplllurld Toron--
kohalevoorivate
arv tuli ka ja
Jüri kõi- -
omav
Los
Henno
saga
rohkearvuliselt
mil
taht
kui
kohaliku rahvushümni Instituudi
Ja Kanada) Ja he
hilgelauditooriuml
paguluses palad —
da viimaseid Virkhausi ja U
KL'LLISI
parlmlni
ei
Ja
le
Ja
ei
fa
ei
ei
Nägemus"
RÕHKU
VISUAALSETELE
kohaliku t
on
ja sfc
se
$
palju ~
:
i _uu v k+ tt op
enam
annab
-- oimaia
a
litamlse suhtes
on
lalt
ri
on
nuru f
ga
et " $ :
'""„""" ""
llne JUSt ' 13 t-
-T
Uno 'ascr
b
seda j viia i
New
I
New
suure
USA
v
xasutaaa mooausf mida
Idla edukalt
Eesti Ilnna 5
USA seai nais- - lace-- :
võimlejatele koos kursused Kn
silise tantsu maade
Need kursused u
mitte ainult kehalise
vaid ka üldhanL
kus väga arendaval
populaarseteks S&
õpetati nii masute
Suures ühendkooris laval ltarantellat kul ka muld
Päevade rinnamärke Ja BATUN'i]503 isegi sellised ! vitavaid etnllisl anse
viimaste
sedelit
ja
kellede
Ja Helgi
rohkus
Koogi
kuulsad perekonnanimed eesti iasie P°°"--
muusikas nagu Virkhaus (Leo) Ja Teiste maade
LUdig (Peeter-Paul- ) ning suurte lõpetajate puudust näit
kogemustega Ja Põhja-- 1 peaks olema Meie noored Kn
Ameerika eesti laulupidude das lõpetanud võimlemisõpetaja
giline Roman Toi ei on Ja nende ojej
suutnud ebavõrdses võitluses Imist sezz
hilgelsaall halva akustikaga koori ' (Ontario College oi Eit
täit jõudu välja Sama tion) Selles on õppekavas poi
kehtis ka hiljem eraldi esinenud ük rahvatantsu kursus rnffie lu
(juhatas muude maade rahvatr
Loigu) isude kõrval ka mitmed eesti ni
(juhatasid P P LUdle l näit Rakst Jaak l
Tol) kohta Tahestahtma- - lOige Vasemba
Kerius Ketserlik et kas Rahvatantsu oa es
tnnlictpl oi tuiüVs 11 1- - n-it- i'a v
i hiljiur ti tagasi "~keskenduda vi- - kavatsevnaednaeie "-- nj alal eW
ge kõrgemat
Franciscost
hiigel-saa- li
toimkonna
rahulikult
juhtkond
paremini
ühendatud
ROHKEM
Saksamaa
meeskoori
iniTnlrfiitiitni
suaalsetcle llikumislavastustele? ) töötada oma n£=
Laulupidusid ja
te toimub küllaltki nii
et ega kõige
rahvalik kunstiharu kängu
ei Jääks!
eel- istel
Torontos
gemiseKs
keskused
rakendas
kasvaril
osutusid
Valdeko
programmides
tüdrukute tvrxuiimiejaie euexanaeia -- o Kuulda-(jäävama- ks numbriks improras
seganud aineteL V:
selliselt Ühekordseks Päevade võisiO
mass-esinemise- ks kokku koonda--
ühlsgrupp saavuta kunagi sünkroniseerinud
taolist esteetilist polka
u uu oi- - ühisnumbnna ntiri Votoi-rt(„„- N xi Võibolla
:"uuACUUiJraeeraaesmemts-- Mwntoi it jjunnuaei rvuu
loorbereid vallutas sü-dameid
tütarlaste
6-aastas-ed
Järelkas
vu häid võimlemisjuhte on
igatahes külluses
tega
mise osas tahaks aga
nustus Ja pealtvaatajatel vaimus
ind kui vaimustus
suured Ja
Ja ka
uua
on ajakirja- -
tahtmata
kultuuri
aspektist
üritustest
rohkem I
vai uRu Kuiunenua
lunner
uiesaai Teie
sel
aia t
nll rra&i
V
ka
sellealalise põhjaliku
juuuu
korralikku
üürida c=i--
oli
läbiviidud
V
iaM
taktikepi mängisid
fc
osa
(st võimlemise
kumisesid
fspordi
melt korraldati
ja teiste
seisukohalt
mõttes
poloneesi
oli
r--
K:
rahvatantsu--1
sun
ener-- '
kandetala rahvatantse
õppinud õpetajate
ris
meelitada
ühendatud naiskoori vas on
ja ühendatud
vatantsud
ja R Ja
iuii mõte õppimine
'ietnamist oli saa- - edaspidi !Ka5UUK võimlemise
ja edaspidi
sagedasti
Ja
Ja
sid juhtima hakata Ernst Mac
kasutanud palju oma võiste
rahvatantsu k?
meid Ja Leida Leesmenti iiiü
nroeramm oli CW _!__
vus muidugi ei küll aga Jsioon rahvatantsude
näis et maste Eesti
kava nll Aino Luukas suu?
tud ei raselt j1 sportlikku ja võimlejate Ja rahvsti
uaucA= vuunaiiK jäte naiiHria
-- rü ": """""" "c uli
Eesti Päevadeks &x
"üiciuaici aga
lõikas
Uhendrühm
mille noorimad
vaid 5—
meil
esinejatel
ditsioonide
vajage
vatantsudes
leiamf JL'P=ite
fantaasiaga kor--ozraa- n
koordineeriks nll kd
Vnn rahvatalts'Ja2?
võimsaks lõpulavastuseks
mene sihis oltü
ba järgmisel sügisel tasseS
♦ enkaoeorm_id_oe_neJaae võKirmiilteiljiasttee emsõintee-- -- i pomistet vHõi„mlemisrühmad- -tei :_ _iMita3 ei
uteiaa et puudus in
tus Nii olid
õige
uues
valja!
??s- -
samm selles
L
lUillllO täUBIM""—
saada läheb mitu aastat trf&- -
guks aega Kasusaajateks
eesti rahvusgrupi oleksid Ju
rahvuslikel pt hädavajalikku kehalist tidk:mirnM:3r"ngut annaks mid lJa
m m JUM ►snLfcSiuirs!
" esi nloma t-AIrnlen-ilSe
1&1- - tesu rahvatantsud olid tore-::- _ J"HV jhtsus Harf n™ ivv- - _ Ja
A&t i- - i i ininiT
i occ
ei
uil
e
'
Ii
r
l
'
-
'
w "
„ v
"
?
=
—
„ aXia inna uu t~u
et
I
t'
OC
7
o-- muti vajadus poiste latts "'" endeks "'" !""r" "11 m:™£ u'™S !- -" " f
ürituste kohalviibivatele
vrtlmlplart
isll ära kasutada
on Nu sUs - Poi5ii '
rlvlstus
"
"UporandalelenMM'v '" oTLZ7l£ -a- d
iuubeliaastaks
jr võlm7emLjr-laskon- d
fiWne n: "™r°f ?„™jszl™™™ on 71 ™ ™
--- — j"j tiujuta ja j
I--
—- meeldejääva pildi Nii mitmegi (Jarlk3 Ain0 c