Vaba eestlane , January 24, 1978

              ntlf li f [ ' « u » | | " ' " " - " " ' f . ' ""'"'i-winii aeacE
V^ADE EESTLASTE E M L E !
ö/ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth S{;
PEATOIMETAJA: Karl Ärro
POSIIÄÄDRESS: P.O. Bos 70, Sta/a
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus
ekspeditsioon) 364-7675
lEIJilMISHINNAD Kanadas: aastas $30.—,
veerandaastas $9.--, Idripostiga aastas $48.--,
ja v^ändaastas $13.50.
väljaspool Kanadat: aastas |32.—,
tas $17.-^ ja veerandaastas $9.50. Kinpostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27,50 ja veerandaastas $15.--
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $Ö2.—,'
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c— Üksiknumbri hind 35 e.
Publishedby Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St.»
\ Toronto 3, Ont. M6J2H2
Samal ajal küi thehdriigid
koos oma liitlastega katsuvad la­hendada
Rodeesia küsimust ning
avi^davad survet Lõuna-Äafrikäle
sealse rassipoliitilsa lõpetamiseks,
OSI Aafrikas ootamatult esiplaani­le
kerkinud uus tulipunkt, mis
võib kujuneda ida ja lääne vahel
tõsiseks tüliõunaks. Mürepilveks
on N. Liidu ootamatult suur abi
marksistlikult häälestatud sõjar
meeste kontroll! all olevale Eti-bopiale,
kes vahnistab ette suure­mat
pealetungi naaberriigile Sö-maaliale,
rakendades selleks otš-iarbeks
massiliselt N. Liidust
saadud moodsaid relvi ja mõnin­gate
kuulduste kohaselt ka kuuba
^õdurdd; kellede m Etioopias
oh iuureandmete põhjal kasvanud
2000-le sõdurile. Peale kuubalas­te
aitavad Etioopia sõjalisi jõu­dusid
tugevdada N. Liidu ja Ida-
Säksamaa sõjalised eksperdid
ning mõnmgate kuulduste koha­selt
on pealetimgi operatsioonide
juhilis Kuuba diktaatori Castro
vend Raul Castro, kes on salaja
saabunud Etioopiasse,
Oukbrd Etioopias ja Somaalias
ei oleks n!i komplitseeritud kuS
tegemist oleks ainult kahe Aafri­ka
riigi omavahelise vihavaenuga
ja kohaliku tüliga*^ Siin oii siiski
mängus palju tõsisem probleem,
kuna N. Liit ei investeeri relvade
liläoi Etioopiasse sealsete mark­sistide
ilusate silmade pärast sa­du
miljoneid dollareid, vald ta-ti^
ab vastutasuks; ka midagi tagasi
säada^ Selleks vastutasuks on N.
Liidu positsioonide ja baa^e
kšndlustamine strateegiliselt täht­sas
ja oltiiises Punase mere lõu­napoolse
sissekäigu piirkonnas
Lõuna-Jeemenis, Adenis. See baas
on venelastele eriti oluline pärast
seda kui nad kaotasid Berbera
' fsaasi Somaalias. .::
Kui N. Liit oma käsilaste abil
Somaalia rannilai vallutab, siis
muudab see tunduvalt Punase
mere pürkonna strätee^lise pal­ge.
Venelaste kontrolli alla langeb
siis sissepääs Punasesse merre
oing nad; on võimelised avaldama
tugevat survet Saudi Araabiale,
kes omakorda toetab Egiptuse
presidenti Sadati tema rahu üri­tustes
ning ajab leplikku õlipo-liitikat,
mis on väga oluline
TÜhendrükidele ja Läärie-Euiroopa
tööstusriikidele*
Lääneriikide ejksperdid ja Stra­teegid
kalkuleerivad — ja tõenäo­liselt
väga õieti ja põhjendatult
— et N. Liit kasutab alati oma
maaihnastrateegilnsi plaane ra­kendades
ära nõrgad kohad. Üks
selliseid nõrku kohti on praegu
Aafrikas Itoase mere piirkonnas
ja vendased suunavad sinna oma
tugeva surve. Asjatundjad väida-vadj
et N. Liidu õli tagavarad
hakkavad 1980-nendate aastate
keskel kokku Iniivama ja venela­sed
on sunnitud õli importeerima,
et oma tööstust käigus hoida.
Nüig siit võibki teha järelduse, et
Moslnra kasutab ära praegust
lääneriikide nõrkust ja Wndlus-tab
endale positsioonid ja vajali­kud
õHvarud tulevikuks.
Ja lääneriigid? Näib, et Ühend­riigid
ja nende Euroopa liitlased
on N. Liidu uue pealetungi pidur­damisel
võrdlemisi nõutud.
Ameeriklased ei kavatse tõenäoli­selt
vaatamata Somaalia palvete­le
teda relvasaadetistega abistada
ning selle aseniel tahavad Ühend­riigid,
Inglismaa, Prantsusmaa ja
Lääne-Šaksamaa apelleerida N.
Liidu poole relvasaadetiste lõpe­tamiseks
Etioopiasse ja rahu
kindlustamiseks ^elles piirkonnas.
N. Liit on aga selle võimaluse ju­ba
ette külmalt tagasi liikanud,
deldareerides, et lääneriikide aja­kirjandus
avaldab ..provotseeri­vaid
teateid" N. Liidu kavatsuste
ja sammude kohta Etioopias.
Jääb ainult oodata ja vaadata,
kas Somaaliast ei kujune tejne
Angoola hävitavate tagajärgedega
j lääneriikide julgeolekule ja tule-i
vikule. Arvestades lääneriikide
5 nõutust ja järelandmise polütikat
on selline sündmuste areng tõe-näolin
©., • ,
)-s
te-:
,,Rahva Hääl" oma 23. detsembri numbris avaldab TASSI New
¥orgi korrespondendi V. Matjashi artikli „Hüiia näotu osa ÜRO
(Ühendatud Rahvaste Org;anisatsiöonis). Autor leiab, et ÜRO „äs
lõppenud istungijärk näitas, et Hinsa Jätkab obstruktsiooistlikkiii
geyust, müle eesmärk on õõnestada rahvusvahelise ühenduse jõu­pingutus!
rahu ja rahvaste julgeoleku Mndlustamisel ja puigelõd-vendusprotsessi
süvendamisel, olles liitunud imperialismi- ja reaM-sioonijõududega".
Viimaste nimesid siiski ei nime­tata,
kuid jätkatakse, et ,,kõik po­sitiivsed
algatused tuumasõja ära­hoidmiseks
ja kindJa tahu säilita­miseks
maaihnas põrkasid kohe
Hiina RV (rahvavabariigi) dele­gatsiooni
resoluutsele vastuseisule.
Pekingi esindajad ise ei teinud üh­tegi
konstruktiivset ettepanekut"
„Eriti selgelt ilmnes Hiina õõnes-tustegevus
võidurelvastüse ohjel­damise
ja desarmeerimise problee­mide
arutamisel;
Hima esindajad ei toetanud ühtki
. rohkem kui'20 resolutsi^nist
desarmeerimise Ibhta.*V- ;
'Sellevastu on „Hima Võtnud kur-
Bi pötensiaalsete;: sõjaohukollete
iilitamisele ja pingelõdvenduse
nurjumisele". Edasi , ,astus Hiina
välja koos kõigi reaktsioonilisema­te
ja verisemate rezhiimidega,
keeldudes hääletamast resolutsioo­ni
poolt, milles mõisteti raevukalt
huMia Tshüli timukad'^ Veel „Hii-m
esindajad ei öelnud üht;ki huki
kamõiistvat i^na ka Aafrika lõuna­osa
rassistlike koloniaakezhiünide
kohtas;-..
Kuid „kõige selle hukkamõist­mist
vääriva kõrval „Hiiina esiu
dajad ÜRO-s aiendavad laimu­kampaaniat,
süüdistades NSV
Liitu «kolonialismis", «väikeste
ja keskmiste riikide orjastami-
\
7 «ti>aha«Mms^>
m
-.f
Käesoleva aasta 12. jaanuaril ihnumiid„Vaba Eestlases** avaldasime aHSMi, m ^
on antud Poola tsensoritele, mis kehtivad teatud variatsiooiiidega ka kõigis teistes kommunistlik­kudes
riilddes. Allpool kirjeldame Poola tsensuuri operatsioone tsensuuriametiveerandaastati ilmu­va
ajakirja „Biuletyn'li" põhjal. Nu näiteks mainib aastal 1974 teist veerandaastat käsitlev number
muuhulgas, et siis sekkus tsensuur meetegevusesse 2884 korda. Põhjalikult eemaldati
tikKt, kuna ülejäänute puh#^l^^^
' Väljaandes tõdetail^se siiski, et aga näitab, et autor katsus oma ühe «äite keelatud teateist, mär-tsensuuri
tegevus on 160 juhuse
võrra vaadeldaval ajal vaheaienud
eelmise veerandaastaga võrreldes.
See on midagi uiit, sest üldiseüt
iknneb väJienemist alles koJmaii-dal
veerahdaastal: suvepülitote
•ajal, — kooiimeniteeritakse seJles
salajases bülletäänis.
Vaädpldes üksikuid väljaa-ndeid
ja gruppe oai peailinnaš ilmuv
„Zycie Warszawy" teisel kahal:
tsensuur on segamid end selle si­susse
49 ikorda ikolme kuu jook­sul,
\- •
/Veerandaasta -üldist; arengut
vaatlevast selgitusest ilmneb, et
- katoliiklike lehtede üle on jä­relväe
kõvenenud.
Selle asemel tsensuuri tegevuse
alila jõudnuist on teistel lehtedel
oHuikord veidi kergenenud.
Öetailsema seletuse järel käiak­se
läbi tsenseeritud 'tekstiosad ja
selgitatakse igaühit; eraldi, tjhis-konnapöliitlTises
osas ihnheb kui­das
lüks autor hakkas avaldama
a Ä l i t kuritegevusest Poolas ja
käsutas selle kõrval ka näiteid
lääneriikidest.' Autori andünete
kohaselt Poodas mõisteti vanglas­se.
295 isikut iga 100.000 elaniüiu
kohta 1968. Antikili järgi see on
vähem kui näiteks Soomes, kuigi
auitor mainib, et Soome on sel
alal juhtiv riik Eurõoppjs. Lisaks
mainiitakse ..artiklis, let vastavad
arvud Hollandis olid 17,6, Norras
43,7, Rootsis 69J ja Lääne-Saiksa-niaal
105/i, Tsensuur aga tõmbas
need arvud maha ja aritikkel kao­tas
oma tähenduse.
: •üks, ajakiri tahtis avaldada
artiklit, kus väideti, et sotsia
lismrilmb ühiskonna moraali,
muudab noorsoo elust tülpi
nuks ja: surub põlvili need ini­mesed,
kes ei soovi sellele alis­tuda
vaid hoiavad kinni oma
.arvamusist. ,:
Tsensuuriamet .väitis, et aijakiri
,,Literaitura" tahtis avaldada sel-lelaadjlist
artiklit aasta varem,
mis ei õnnestunud. Viimane rida
ses" Jne. , ;
Neil jõhkratel rünnetel on üks ees­märk
— Juhtida maailmaorganisat­siooni
tähelepanu kõrvale rahvaste
järjekmdlalt õiglaselt võitluselt
imjjerialismi, kclöaiialismi ja ras-süml
vastu", kurdab TASŠ'i re­porter.
artiklit uuesti avaldamiseks pak­kuda
eihkki tsensuur oli selle
kord juba tagasi lükanud.
Mõnede tdevisiooniprogrammi-de
vastu on suunatud iroonilist
kriitikalt. Kava tase- oievat ka­tastroofiliselt
madalaie lasigenud.
Kavasid süüdistatakse igasuguse
väärtuse puudumise® ja tõelisuse
vääriti esitamises. Programnie
mõistetakse hukka ka vaatajaid
alavääristava õpeüikü stiili pä-
Majaindiuselu käsitteyas saates
räägitakse ühe Varssavi ärijuha-taja
Väljendusest, mis ise tsen­seeriti
välja. Juhataja oli öelnud,
„kui oleksime toiminud kõigi
nende eeskirjade järgi, mis
meile anti töa alul, siis poleks
me veel praegugi saanud oma
asjaga alustada."
Boöla väliskaiubandusiikest^^
küsist oli võünalik ^rääkida üsna
vähe tõi miitte midagi.. Tsensuur
oli seikkunud sageli ka väJismais-te
ostu- või müügilepinguisse
puutuvaisse uudistesse. Samaaeg­selt
siiski tähendätaikse, et 'tsen­seeritud
osa on vähenenud. Toi­metused
on ajajooksul ise õpfpi-nud
ja kogenud millised asjad on
tuldkartvad^^ :
Tsenseeribavate küsjmuste hiü-gas
on muuhulgas ka see, et Poo­la
hakkab koostöös Rootsiga eihi-tama
sanatooriume töölistele.
Mitte kunagi ei tohi Idrjutada
sellest, et Poola uuris laenu­saamise
võimalusi Soomest.
Samuti tsenseeriti välja jumbo-leraiukite
ostmisest rääkiv infor­matsioon.
Sotsiaalipoliitiliselt aineaüalt ole­vat
tsensuuriamet ikiõiwaldanud
järgmise mõtte: „Bttevõtsite ju-liatajail
tuleb pidada töötegijaid
oma kaaslasteks ega (mitte ainult
tööjõuks ja masina osadeks.
„Iiailgi ei tohi rääkida arvamis­test,
et ettevõtte juihatajail tulefes
vastutada ettevõtte arengu eest
ja ametiühing -peaks seisma oma
liikmete iõiguste eest.", •
Tsensuur on
kkies,
et Öpole SlasM tsemenditöös-tuste
saast põhjustab ümbrus­konna
lastele hingamishäireid
Ja .sihnahaigusi, kuid sellest ei
tohi rääkida.
Ühes piiratud -lugejaskonnale
määratud ajaüeihes keelati avalda­da
teade, mille kohaselt Lodzhi
tööstused levitavad saastumisäi-net
aastas 3000—4000 tönni ruut-kiomeetrile,
kuigi lubatud määr
ori 250 tonni.
Tsensuur hoiatab ka õpilast^
meelelahutusgruppe, "kui need
katsuvad oma program,mi liita
teistest kohtadest iaienatud,
tsenseerimata programmiosi.
See ,,ol€mata amet" hoiab oma
silmad kõikjal ja igal sõnal, tar­vitades
oma pimast tsensorisulge
vaba sõna surmamisel ja tõe le­viku
täikistamised.
Saksa ajakiri Der Spiegel ku*ju-tab,
et tuntud natside tagaajaja Si­mon
Wiesenthal on leidnud uue jäl­je
N. Liidus kadunud Raoul Wal-
Kanada konseirvatiivide partei
QOor juht Joe Glark on viimase!
ajal oma poliitilise karjääriga ju­ba
nii kaugele jõudnud, et keegi
ei küsi enam tema nime kuuldes:
„Joe, who?" Kuid Joe Oarki po­liitilised
ttõekspidamised ja kav-vatsused
valitsuse jühife pesemi­seks
on ikka veel maetud salapa^
rase uduloori taha ning paljudele
kanadalastele e! ole selge, mida
Joe aark õieti taotleb Ja kas t®
on põhiliselt seUiste konservatüv-j
sete vaadetega nagu seda nõuaS>
tema positsioon konservatnvide
partei juhina.
Viimasel ajal on toimunud ter
ve rida vahajulitumeld, mis lase­vad
paista Joe Clarklväga oma­pärases
valguses ning ei meelitw
järgmistel valimistel Jkomserva-tiivselt
mõtlevaiid inimesi temale
hääletanm. Nii näiteks teatas
Trudeau valitsus hiljuti ŠUUFC
bravuuriga, ©t Kanada piirab
oma kaubandusliliku läbikäimist
Lõuna-Äafrikaga ja kutsub äm
oma kaubanduslllmd esindajad
Lõuna-Aafrikast, et avaldada sel
Icga survet peaministeff John
Vorsteri rassippliitikale. Konser­vatiivide
juht Joe Clark kasutaii
kohe juhust ja küsis, miks Kana
da ei katkesta oma sidemeid ka
diktaaitorliloi Tshiili valitsusega.
Paljudele jääb mõistmatults,
miks Clark orda küsimuses just
tähelepanu juhtis Tshiilis erakot
raliste poliitiliste olukordade tõt­tu
tekkmud kõvakäelisele rczhü-
,mile, unustades selle kõrval kõik
pahempoolsed diktaatorlüaid rez~
hiimid, kelledega Kanada on äri­listes
ja muudes sidemetes.
Mõistmatuks jää ka aarki ja
mõningate tema parteikaaslaste
üledhnenisoneeritud riinnak
RCMP raamides tegutseva Kana­da
julgeolekuteeninduse vastu.
Kas Clark tõesti ei taibanud, ®i
selliste kallaletungidega õõnestab
ta Kanada julgeolekuteeninduse
alustalasid?
Kuid vähe sellest! „Vabä Eest­lase"
toimetusele saabus mõned
päevad tagasi kiri eestlastele häs­ti
tuntud senaator Paul Yuzyk'iHl,
kes on teatavasti konservatiivide
partei liige. Senaator toob ära 30.
detsembril 1977 Toronto Stardis
ilmuiiud jutuajamise Joe Claik'-
iga, milles konservatiivide partei
juht kinnitab, et peaministriks
saades võt^b ta kaalumisele anm-töörspordi,
mitmeloiltuurilisusK
ja linnade probleemide ministee­riumide
kaotamise.
Senaator Yuzyk ütleb, et etni­lised
organisatsioonid ja etniline
ajakirjandus peaks selliste kavat­suste
ja mõtete vastu ägedalt
protesteerima, kuna Clark on oma
väljendustes täielHmlt vastuollu
sattunud partei poliitikaga. Se­naator
kinnitab, et konservatiivi­de
partei võttis oma üldl?:oosoie-kul
1974. aasta märtsis vastu sei­sukoha,
mille alusel konservatii­vid
tahavad erilist rõhku panna
mitmekulfuuriüsuse põliiUka vil­jelemisele
ning vastava, ministee­riumi
rajamisele.
^üüd, kus Kanadas räägitakse
juba päris avalikult peatselt toi­muvatest
uutest parlamendivali­mistest,
on paljudel valijatel ja
nende hulgas ka eestlastel Õigus
tatult põhjust küsida: Kes on
tõeline Joe Clark ja mida ta pa­kub
Kanada rahvale ja vähemus-grupjpidele
Ottawas võiniule tule-
Wiesenthal kohtus Iisraelis ühe
(ilmselt juudi Trahvusest) en^se
KGB-ametnikuga, kes väitis, et
Wallenbergi oli nähtud alles 1975
KGB vaimuhaiglas Irkutskis.
Wiesenthal on varem teatanud,
et ta on kohanud Menachem Mel-zeri
nimelist arsti, kes 1959 pääses
välja N. Liidijist ja praegu elab
Viinis. Melzer teatas 1975. a., et
ta oli 1948 Vorkuta yangiäaagri ter-yishoiushefiks.
Ta oli näinud ees­nime
Raoul ülie vangi isiWikul
kaardil ja arvanud, et see peab
olema Paul. Aga vang oli väitnud,
et ta nimi on Raoul ja et ta on
rootslane.
Raoul Wallenberg, kes sõja ajal
päästis palju juute natside käest,
kadus 1945 Budapestis pärast seda
kui ta oM kutsutud venelaste juur-tegelenud
teksti de ülekuulamisele; 1957 teatas vä-pelimeridamisega,
lühendamise^^ Gromõko, et Wallen-või
^keskkonnakaitsesse puutuva- j berg olevat surnud südameraban-te
kirjutuste - elimineerimisega, idusse aastal 1947 ühes yangüaag-
Tsensuuriametr väiljaamie toob
ühendriikide vaatlejad konsto-teerivad,
et diss:identide hääled
N. Liidus muutuvad üha vaikse­maks
ning need elustavad süstid,
mida andsid inimõigiiste eest
võitlejatele Helsingi koldralepped
ja ühendriikide president Carteri
sõnavõtud, on oma aja ära ela­nud
ja hakkavati Unustuse hõhna
vajuma. N. Liidu võimud laienda­sid
KGB operatsioone dissi­dentide
jälitamisel, tagakiusami­sel
ja arreteerimisel ning läände
saabunud andmetel oli inimõi­guste
kaitsjate koor'1977. aasta
lõpul energiliselt teostatud puhaš-tusoperatsioonide
tulemusena
võrdlemisi kokku kuivanud. Pre­sident
Carter tõmbus aasta teisel
poolel nõukogude võimude kriti­seerimisel
inhnõiguste allasuru-miste
pärast tunduvalt tagasi
nuig isegi Belgradi konverentsil
ei tõusnud see küsimiLS sellisel
määral esiplaanile nagu seda
m 6
( Ä g . lk. 3)
VAU
NÄD-
28. ja 29. ji
tlr. Saaks, telJ
D r . E . Kisi
ülesaitdeil
14. jaamiaaü^
nist (Del.)
Kõssa, et lei
peakorterisse
sealt pärast
reisi iile Frai
Delhi ja seal||
Sealse, ülikc
instituudi jui
esialgselt apr:
dustr. Devel,
nerina ja lel
Olnud aasta(
Pont de Nemc
ratooi^iumides
New Jerseys
lab-is), on di'J
kontaktid vast
ja teadlastega
mas. Sellele U
aud uurimusi
teaduslikes
esinemistele
vahelise osa^
Kõik see tin.^
paiiek
dr. E. Kissale I
ajaks, jmistei
kohale ei oim
võimaldati eel
selt aprillmi.
Indias viibij
E. Kissa selle
hid. Devel. ,0r|
gal. Samuti hJ
,sel oma teistel
elamistingimi
.se eest
Eestlastest
rem Rootsi
ins. Vaino Kui
• 5 S
9 . JIWO
•;>3 VFKSTIVl
Kcxria/d
•il
]• • _
lootsid nõu]
diktatumi
vad,
Kuid dissj
probleemid
kaugeltki
Ühendriikidl
jlJ. Ncw!^
Moslwa kii
aastar lavai
me sihnapa
toli Shtsha]
Alexandcr
užis võivad
da ühendrj
helisi suhte
komplitseeij
Carter lüki
Liidu ameti
le kohasel tl
agent. Nüu
lenuna ees,|
distustest,
rast väga
da Ühend r|
Ukuks.
Dissideni
edukus N.
guste- eesj
kahtlemata
rel määrull
eesotsas
guste rakej
vakorras I|
teiste koil
taatoreid i|
se pärast
sellelts onj
nende pr(
heaks fool
muv Eur
retns, kus|
aga ainult
hääH. Nii
suurriigid,)
teha N. U
miseks, lai
lomaatiaga
Kanada aj
Liiduga Sl