1977-11-08-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
mi :
sü- 4
KESTLANE Msipäaval, 8. novem"bri 1977Tuesday. N o v m i t e ' 8, 1977 Nr. 82
KAUAAEGSET- SÕPRA
mälestab
-3tsm. PUNNO perega
Torontos Eesti Majas toimuvate Eesti Liit Kanadas j a Toronto Eesti Seltsi loengute sarjas
andis Vello Hubel huvitava ülevaate eesti kodust paguluses ja nendest teguritest, m i s eesti kodu
kujundavad. Pärast ettekamiet tekkisid elavad läbirääkimised, mis kandusid eesti kodu teemalt
Toronto Eesti Maja proM^midele. Koosolejate sõnavõttudest selgus, et Eesti Majas tahetakse
tulevikus näha mugavaid jä MormaaJseid võimalusi sõpradega kohtumiseks või kohvitassi juures:
Istumiseks.' . . ' ' , •
f SURMA LÄBI LAHKUNUD HEAD. PEREKONNASÕPRA
aeinavaö
P u t o rahus!
ELLEN ja NANT KULL
AINO ja ARMAND JALAKAS
MANALASSE VARISENUD KOONDISE LIIGET
Eesti Kaubalaevasttki Juhtlkoma Kooinidls T®r©ntos
EESTI EV.-LUTERI USU
PEETRI KOGUDUS TORONTOS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto
M4P 2L1. K i r i ku tel 483-5847
õp. Oskar Puhm
84 DiimickGres., Toronto
M4N 1L8 tel. 48S4103
: P I I B L I P Ü H A V JUMALATEENISTUS
.pftih>9ipäeval, 13.. novembril
kell 11 hommikul. Solist Elnia
Miller.
P I I B L I T U N D kell 10 iiommi-kul.
. BühaipäevalkoöiL Lastekoori
harjutus. Leerieelsed.-
SURNUTE 'MÄLESTUSPÜHA
JUMALATEENISTUSED '' armulauaga
pühapäeval, 20. novemb-rU.-'
; •
, ÕPETAJA KÕNETUNNID teisi-päeviti
ja heljapäeviti kl. 6—8
õhtul. .
Südamlik tänu kõigile, kes minu armsa õe .
viimsele teekonnale saatmisest osa võt^^^
Eriline tänu vanadele perekonnasõpradele, kooliõdedele ligidalt
ja kaugelt südamest tulevate lohutusonade eest.
/AINO TAUDEN ko®s-&
• EELK T0R0N1'0..
yANA ANDRESE KOGUDUS
Carltoni ja Järvise nurgal
õpetaja Andres Taul
17 Frank Cresc.
Toronto 176 '
Tel. 656-5248, kirik 923-5172
Aaastaküianete kogemus eestlaste teenimiseks. Oskuslik EÕU-.
anne ja mõõdukad hinnad. ^
Funeral Director >
• •• TO-MoüjatPIeäsantRi.- '
(lõunapool SglintoniV
eelistada teJ. 489-8811 ® 489-8Öö2
13. nov. kell 4 p.: 1.
SURNUTEPÜHA jumalateenistus.
ARMULAUD. Surnute mälestamine.
Laulab ikoguduse segakoor,
juhatab Jaak Kivik.
KOGUDUSE LOTERII piihäp.,
20. nov. algusega kell 2 p. L An-netusesemed
palutakse ära anda|
koguduse kantseleisse hiljemalt
17. novembriks.
IMJliapäevai, 20. nov. kell 3 p. 1.
surnute püha,- JUMALATEENISTUS
eesti keeles Epiphany luteri
kirikus, 20 Oid Kingston Rd.„Ees-t
i Kodu' -, ja ümbruskonna eestlased
ikütsutud.. Teenib õp. A.
Taul, orelil Jaak Kivik. Armulaud,
läuMehed.
ÕPETAJA V KÕNETUNNID igal
teisipäeval ja neljapäeval kella
Ö-TS.õhtul, kiriku käärkambiis.
Vello Hubel mainis sissejuhatu-seSj
et tema ettekanne baseerub
tema isiklikele vaatlustele, mida
on võimalik täiendada hiljem toimuvatel
läbiräälkimistel. .
.Ta ütles,' et ^eesti kodu ja selle
olemust on seni vähe uuritud
ja seetõttu puuduvad selle kohta
vajalikud materjalid.
Refer-emt kinnitas, et kodu ei
ole ainult maja — see tähendab
füüsiline kest — vaid kieskkond,
kus toimub perekonna edu ja tegevus
ning ikus jiagatalkse rõõmu
ja muresid. Kodul on tähtis osa
inimtunnete selktoris ning sellest
tingituna on k a ikodule kirjanduses,
kunstis ja lauludes pühendatud
suurt tähelepanu. Oma päriskodu
mälestust peame kalliks
ning mõfctepildid ja kujundid püsivad
sellest elu. lõpuni. Ning
meie mälestustes ei ela mitte' ainult
need kodud vald ka need inimesed,
kes seal elasid ja tegutsesid.
Eesti naise ja eesti ema panus
eesiti kodule on mlõõtmiatu. Eriti
Eesti iseseisvuse ajal arendasid
naised teadikult oma kodu, muutes
selle mugavamaks ja nägusamaks.';.
; V'; ^
Kuid nüüd, kus meie oleme ra-jaiiud
endile võõrsü uued kodud,
küsime uudishimulikult —
milles seisab eesti kodu omapära
Ja m i l l i s ed on need tegurid,
mis kujundavad selle omapära?
Eesti kodu omapära oleneb perekonna
omapärasit -— "selle iseloomust,
kommetest, kultuurilisest
tagapõhjast, huvidest, füüsi-'
iišešt ja vaimsest energiast, tööst
ja tegevusest, perekonna harmooniast,
väliskesikkonna mõjutusitest
ja (loofmulikult k a majanduslikkudest
olukordadest. Kui vaadelda
neid tegureid, mis annavad eesti
kodule omapära, siis tuleb • esmajoones
peatuda eesti keelel, mis
domineerib eesti kodus. Siin võime
k a näiia eestikeeüseid raamatuid,
kuna eestlased on suured kir-j
anduse sõbrad, samuti eesti aj a-lehti
ja teisi perioodilisi trükitöo-teid.
. VELLO HUBEL
Eestlased on oma kodus küla-lislaiiked
ning külaliste eest hoolitsetakse
hästi. Eesti kodu üheks
silmapaistvamaks omaduseks on
ka^ seal valitsev ikord ja puhtus,
millega sageli minnakse isegi liiale,
kuna mõned on isegi oma elutoa
nööridega ära eraldanud argipäevasest
elust hing seda ruumi
kasutatakse ainult külaliste vastuvõtuks.
Rikkalikul arvul taimi
ja l i l l i eesti kodus väljendava(l
meie looduse arhiastust, samuti
nagu kuivatatud kännud (dfift-wood),
konnakarbid'jne;
• E l u eesti kodus on tavaliselt vä-
*ga' aktiivne ja päeva ajal võib näha
vähe istumist või raamatu lugemist.
• ,'Võiks iitelda, et elu eesti kodus
on niivõrd aktiivne, et seda
võiks nimetada piltlikult rassi-
• miseks.'
Eesti iseseisvusaegne kõrgem
sõjaväelane kolonel Vassili Külaots
suri 17. oktoobril pärast pikaajalist
haigust. Ta on sündinud
2. nov. 1889. a. • Pärsamaa vallas
SaaremaaO..'Võttis osa I maailmasõjast
ja oktoobrirevolutsiooni,
järgseil Venemaa kodusõja aastail
1919—lö20 võitles Punaarmees
9. ratsadiviisi staabiülemana
lõunarindel. Tuli optandina
Eestisse,- lõpetas 1028. a. -Eesti
Kõrgema Sõjalkooli j a d i seal
1938-40 aastail õppejõuks. Eesti
ülevõtnii^el 1940. a. maärajti ta
: Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse
Laskuiikorpuse 42. polgu
komandöriks, asulcohaga Paides
lama ümbruskonna linnadesse
koondaiti Eesti sõjaväest ületoo-dud
sõjaväelased. Saksa ja Vene
sõja puhkedes, k u i üksustest palju
mehi üle jooksi^,; viidi'ta 1942.
a. Frunze-nimelise Sõjaväeakadeemia
õppejõuks, sealt toodi; ta
organiseeritava a. Eesti Laskur-koipuse
staabioi^onna üle-mailö.
HilÕ6m oli ta 7. Eesti Laskurdiviisi
ja 8. Eesti Laskurdivi!"
• T O R O N T O ' E E S T I
EVANGEELNE KOGUDUS-Stone
Church, 45 Davenport Ed.
Jutlustaja H.Rüdmik
P.O. Box 234, Toronto 18. Ont.
. Rootsis, Eskilstuna juures jäi r -: 233-5390
mngi aaia j ^ sai surma 40-a.^Olev j y gusõj^UMI • RAADIOJÜMALA^
... . , ' T E E N I S T U S E D igal pühapäeval.
Eesti kodus elato eesti perekoiid
•oma- traditsioonidega J a , kom-
-metega.: :
Siin valitseb kõigi perekonnaliikmete
vahel vastastiikxme respekt,
kusjuures võib alla kriipsutada,
et isa ja ema juures Võib peaaegu
alati märgata kinnisust ja tõsidust.
Eesti kodus on keskseks'kujuks
ema, kes on eesti traditsioonide
kohaselt: peamiseks laste
kasvatajaks,:kodutegijaks;ja koduhoidjaks,
kui perekonnas on
lapsed, süs on nad perekonnaelu
Kikajoon. Politseil ei ole veel teada,
kuidas õnnetus juhtus või kas
üldse oli tegemist süütu õnnetu-
Müstiliseks muutus asi hilisemate
leidudega. Nimelt leiti surmasaanu
pintsak tükk maad eemalt
õueli. Ülesõidu juurest ei
leitud asju, mis tail alati olid kaa-sa;
s — v'õtmed ja nn. alärnatpülk,
mis oli alati kaasas kõikidel Häll-tay
teenistujatel. Pole k a seni leitud
surmasaanu rahaikotti. Sündmuskohal
on nähtud veel. üht
teist meest, keda politsei praegu
otsibo-.
hpmm. kell
CHIC-790kc.
9.30—10.00 lainel
Eesti kodu üheks märkimisväärseks
jooneks on, et seal nõu-
! takse distsipliini Vanemad on
seiles suhtes väga nõudlikud ning
lapsed peavad sõna 'kuulma ning
vanemate käske ja korraldusi
täitma,. Meie raihvaikombed, eriti
need, mis on seotud pühadega,
mõijutavad eesti kodu miljööd
jõulude,, lihaviõlbtepühade ja ka
perekondlikkude sündmuste ajal.
Eestlane ftelevisiooni peale palju
oma aega ei raiska, kima tia on
rohkem tegutseja kui pealtvaataja...
Eesti kodus 'tuntakse üldiselt
suurt huvi muusika vastu, kuna
paljudes kodudes on klaverid ja
lapsed käivad iMaveritundides.
Vanemad inimjesed tunnevad igatsust
eesti laulude järgi nirig siis
aitavad neid välj a heliplaadid.
Eesti kodus armastatakse rohkel
määral kunsti. Maalidest eelistatakse
selliseid, mis' annavad
edasi kodumaa motiive ja rahvuslikku
sümbolismi,. Seinu ehivad
sageli käsitööga vailminud.
seinavaibad, ning riiulitel näeme
rahvarõivais nukke ja õllekappa-sid..''-
'^^ -
Huvi kunsti vastu on eesti perekonnas
suurem kui tavalises
kanada perekonnas.
Eesti kodu iseloomustamisel ei i
saa 'ka mööda mimia mitrnesu-gustest
• koUekitsioonidest, nagu
näiteks märgikogud ja mälestusesemetest
kodumaaüt, peamiselt '
kaasa (toodud fotod.
; Kokkuvõttes mainis V. Bubel, ^.
et teesti Icodus valitseb lihtne ja
terve elu, mis-on tulvil aktiiv^
susit, kuid samal ajal ka vaikset
usku j a tagasihoidlikku sõhralik-kust,
millele liitub aus ja kindel .
ellu suhtumine. Referent juhtis
siiski tähelepanu võõraste mõiju-de
sisseitunginiisele meie kodudesse,
mille 'tulemusena kaob
meie-(kodudest ika eesti keel; samuti
meie^ rahvakombecl j a tavad.
Eestit meenutavad esemed peidetakse
sageli keldrisse ning
nende asemele ilmuvad igasu- '
gus^d võõras stiilis mööblid ja
esemed.- .' i ;
Tahetakse olla väga peen, kuid
^alaitaikse ära enda juured, mida
meie lapsed just otsivad.
Läbirääkimistel konstateeriti,
et eesti kodu hääbumisele aitab
kaasa segaabielude rohljLus ning
eesti ikeele ikadumine. Samuti
piainiti,, et eestlus püsib ' palju
kindlamalt kodumaal seetõttu, et
seal on surve, ikuna siin see suiTe
puudub ja seega jääb ka vastu-surve
meie poolit tulemata.
Üldiselt leiti siiski, et eestlaiu'.
on oma eestipärase kodu säilitamisel
seni rõõmustavalt tugevalt
vastu pannud assimileerumisprotsessile,
kuna i)al'jud teised rahvusgrupid
kaotavad palju: küremalt oana
identsuse kui eestlased.
Läbirääikimised kandusid üle
Toronto Eesti Maja kritiseerimisele
ja leiti, et Eesti Maja peaiks
olema^ eriti suvekuudel eestlastele!
senisest rohkem avatud ja
peiaks olema võimalus Eesti Maajas
istuda ja kohvitassi juures
sõpradega vestelda. Nuriseti ka:,
et Eesti Maja uues,osas ehitatud
noorte ruum seisab kasutamata
kuigi selle rajamist energiliseüt
^taotleti. Vastuväitena kihnita/ti,
et noorte organisatsioonidel ei
ole raha selle ruumi üleval pidamiseks.:
•
Kõne all oli ka alltohoolsete
jookide toomine Eesti Majja,
kuid sellele olid mõned kõnelejad
vastu ning Eesti Maja juhatuse
liige Helvi Kõva kiimitas,
et nii kaua kui Eesti Majas tegutsevad
eesti täienduskoolid ja
lasteaed ei ole lubatud Eesti
Majas müüa alaliselt joovastavaid
jooke.
si komandöri kes
lahinguid JKalinini, 2. Baiti ja Leningradi
rindel. Aastaü 1946—
1950 ta o l i Tallinna Polütehniliše
Instituudi vanemõfpetajaks. Ta on
Oma sõjaikäigust kirjutanud me-muaarteose
' „Uraallid8st Kuramaani"'.
' V.:..
Raadiojutiuše teema 13. nov.
„JUMAIA TUNDMINE".
Pühapäeval, 13. nov. kell 3 p. 1.
JUMALATEENISTUS." Lauluettekanded,
jutlustab H. Söderholm.
, • TORONTO EESTI
r VABAKOGUDÜS
: Tel. 461-2077 ;
562 Jpnes Ave.; Toronto 6, Ont.
Jutlustaja E. Sarapja
20 Thorncliffe Ave;,
Toronto 6, Ont.
463-6223' .
Eesti kodus on pidupäevade
ajal laud alati rikkalikult kaetud
ja ka jookide vähesuse üle
ei saa nuriseda. • ' / .•
Eesti Maija juhatuse liige Linda
Saai-niit. omalt poolt niajnis, et
Eesti Maja juhatus kavatseb tulevikus
Eesti Maja kohvikut pilke-niat
aega lahti hoida vabatahtlike
tööjõududega ning samuti on juhatusel
kavatsus korraldama hakata
• kella-viie-teesid, millised
plaanid on aga veel lõplikult selgumata.
Pühapäeval, XSrhovembril, kell
11 homm. koguduse 28. AASTAPÄEVA
JUMALATEENISTUS.
Kõneileb Heino Promm. Lauluet-itekandeid
soüstidelit j a segakoorilt.
Pärast jumadateenistuš koosviibimine
kohvilauas ja misjoni
.film.
KOGÜDDS '
883 Broadview Ave.
Tel. 465-0639
Pastor k . Raid >
10 Lamport Ave. Apt. 307
Toronto 5, Öht. M4W 1S6
Tel. 961-8391
,VABÄDUSE KUtlLOTUSE'^
raadiosaated igal pühapäeval kell
3-3.30 p: 1. WHLD 1270 k a
Pühap., 13. nov. kell IOJIS
homm. PÜHAPÄEVAKOOL, kell
11 JÜMÄLÄTEBNISTUS, noorte
ansambel, M. Krabi. KeH. 6 õ.
film „Tule sõna", G. B. Derkatch,
12. nov. korraldavad gaidid Eesti
Majas maskipeo, mis /kujuneb
tõenäoliselt huvitavaks ja oynapä-raseiks.
Noored ise on agarasti
ametis kava õppimisega ja vane-mateikogu
on teinud valmis kohvi-llaua
plaanid. Külalisi palutakse i l muda
võimalikult kostüümides,
mis teeb sellest ühe väga lõbusa
ja põneva olemise.
H E L I P L A A T E
on noortel kavas
päevakohane pantomiim „ ^ o i a
E l l a " huvitava tegevuse Ja kostüümidega,
niillegt aga palju ei
lubata ette ära rääkida. Tantsite
011 „Ka|a" onkester ja kes jala-keerutusest
väsivad, võivad nautida
kohvilaua mõnusid.
(JaMid loodavad nü noorte kui ka
vanemate elavat osavõtu, et mardipäeva
traditsiooni edasi kanda
ja sellega koos saada osa nieeldi-vast
'õhtust. Sissepääs koos kohvilauaga
on $4.50, õ
Peo algus on kl. 7.00.
Vaba Eestlase'talitusess '
EEET — eesü rahvalaule:
Reet Heudrikson
PEEGELDUSI — Rene Uferiviisid'
KAJAKAS — Kodused kajad eesti
kohvikust Kanadas
TULE RÄNDAME MÄNDIDE
VARJU'... - Eesti gaidide Ja
skautide laule suurlaagritest
LASTE-MAAILM ~ Helmi Betlem
EESTI RAHV.V JA JÕULULAULE'
Ellen Parve
LAUL SINULE-Jüri Lipp: '
B^ÖÕMSAID JÕULUPÜHI - ^:
•JüriLipp :•:.•„
Plaadi bmd koos saatekuluga
Veel k<
„Vaba
tud kuninj
l i liõbeme
selgiinud
on väärist
Nendeks
Eesti Maj
ge, silitas
esimees J
nada Mai
Kalev Püj
Nikolail
luid Toiv
ning tenij
tos Eesti
suuri ji
nuuitnudi
Vorouto
andnud
jäle mo(
Kitchenel
iiold VoJ
Seedriori
Seedriorj
jamine.
mitmel
oru esin
töö ja q
tulemusj
likidt il
suvekodl
valhoouj
selt ket
KingstoJ
lelüdu
suured
organist
ning teij
meie n
viimane
pes tea
kojusõij
„Vabd
iuidmetl
kcskor^
•h
esitiula
daati n
laste
tas Illi
pa, Ha j
kuna
olid Rt
Arnold]
Kanada
liide w
lid Evi
inas'ell
m
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 8, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-11-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e771108 |
Description
| Title | 1977-11-08-04 |
| OCR text | mi : sü- 4 KESTLANE Msipäaval, 8. novem"bri 1977Tuesday. N o v m i t e ' 8, 1977 Nr. 82 KAUAAEGSET- SÕPRA mälestab -3tsm. PUNNO perega Torontos Eesti Majas toimuvate Eesti Liit Kanadas j a Toronto Eesti Seltsi loengute sarjas andis Vello Hubel huvitava ülevaate eesti kodust paguluses ja nendest teguritest, m i s eesti kodu kujundavad. Pärast ettekamiet tekkisid elavad läbirääkimised, mis kandusid eesti kodu teemalt Toronto Eesti Maja proM^midele. Koosolejate sõnavõttudest selgus, et Eesti Majas tahetakse tulevikus näha mugavaid jä MormaaJseid võimalusi sõpradega kohtumiseks või kohvitassi juures: Istumiseks.' . . ' ' , • f SURMA LÄBI LAHKUNUD HEAD. PEREKONNASÕPRA aeinavaö P u t o rahus! ELLEN ja NANT KULL AINO ja ARMAND JALAKAS MANALASSE VARISENUD KOONDISE LIIGET Eesti Kaubalaevasttki Juhtlkoma Kooinidls T®r©ntos EESTI EV.-LUTERI USU PEETRI KOGUDUS TORONTOS 817 Mt. Pleasant Rd., Toronto M4P 2L1. K i r i ku tel 483-5847 õp. Oskar Puhm 84 DiimickGres., Toronto M4N 1L8 tel. 48S4103 : P I I B L I P Ü H A V JUMALATEENISTUS .pftih>9ipäeval, 13.. novembril kell 11 hommikul. Solist Elnia Miller. P I I B L I T U N D kell 10 iiommi-kul. . BühaipäevalkoöiL Lastekoori harjutus. Leerieelsed.- SURNUTE 'MÄLESTUSPÜHA JUMALATEENISTUSED '' armulauaga pühapäeval, 20. novemb-rU.-' ; • , ÕPETAJA KÕNETUNNID teisi-päeviti ja heljapäeviti kl. 6—8 õhtul. . Südamlik tänu kõigile, kes minu armsa õe . viimsele teekonnale saatmisest osa võt^^^ Eriline tänu vanadele perekonnasõpradele, kooliõdedele ligidalt ja kaugelt südamest tulevate lohutusonade eest. /AINO TAUDEN ko®s-& • EELK T0R0N1'0.. yANA ANDRESE KOGUDUS Carltoni ja Järvise nurgal õpetaja Andres Taul 17 Frank Cresc. Toronto 176 ' Tel. 656-5248, kirik 923-5172 Aaastaküianete kogemus eestlaste teenimiseks. Oskuslik EÕU-. anne ja mõõdukad hinnad. ^ Funeral Director > • •• TO-MoüjatPIeäsantRi.- ' (lõunapool SglintoniV eelistada teJ. 489-8811 ® 489-8Öö2 13. nov. kell 4 p.: 1. SURNUTEPÜHA jumalateenistus. ARMULAUD. Surnute mälestamine. Laulab ikoguduse segakoor, juhatab Jaak Kivik. KOGUDUSE LOTERII piihäp., 20. nov. algusega kell 2 p. L An-netusesemed palutakse ära anda| koguduse kantseleisse hiljemalt 17. novembriks. IMJliapäevai, 20. nov. kell 3 p. 1. surnute püha,- JUMALATEENISTUS eesti keeles Epiphany luteri kirikus, 20 Oid Kingston Rd.„Ees-t i Kodu' -, ja ümbruskonna eestlased ikütsutud.. Teenib õp. A. Taul, orelil Jaak Kivik. Armulaud, läuMehed. ÕPETAJA V KÕNETUNNID igal teisipäeval ja neljapäeval kella Ö-TS.õhtul, kiriku käärkambiis. Vello Hubel mainis sissejuhatu-seSj et tema ettekanne baseerub tema isiklikele vaatlustele, mida on võimalik täiendada hiljem toimuvatel läbiräälkimistel. . .Ta ütles,' et ^eesti kodu ja selle olemust on seni vähe uuritud ja seetõttu puuduvad selle kohta vajalikud materjalid. Refer-emt kinnitas, et kodu ei ole ainult maja — see tähendab füüsiline kest — vaid kieskkond, kus toimub perekonna edu ja tegevus ning ikus jiagatalkse rõõmu ja muresid. Kodul on tähtis osa inimtunnete selktoris ning sellest tingituna on k a ikodule kirjanduses, kunstis ja lauludes pühendatud suurt tähelepanu. Oma päriskodu mälestust peame kalliks ning mõfctepildid ja kujundid püsivad sellest elu. lõpuni. Ning meie mälestustes ei ela mitte' ainult need kodud vald ka need inimesed, kes seal elasid ja tegutsesid. Eesti naise ja eesti ema panus eesiti kodule on mlõõtmiatu. Eriti Eesti iseseisvuse ajal arendasid naised teadikult oma kodu, muutes selle mugavamaks ja nägusamaks.';. ; V'; ^ Kuid nüüd, kus meie oleme ra-jaiiud endile võõrsü uued kodud, küsime uudishimulikult — milles seisab eesti kodu omapära Ja m i l l i s ed on need tegurid, mis kujundavad selle omapära? Eesti kodu omapära oleneb perekonna omapärasit -— "selle iseloomust, kommetest, kultuurilisest tagapõhjast, huvidest, füüsi-' iišešt ja vaimsest energiast, tööst ja tegevusest, perekonna harmooniast, väliskesikkonna mõjutusitest ja (loofmulikult k a majanduslikkudest olukordadest. Kui vaadelda neid tegureid, mis annavad eesti kodule omapära, siis tuleb • esmajoones peatuda eesti keelel, mis domineerib eesti kodus. Siin võime k a näiia eestikeeüseid raamatuid, kuna eestlased on suured kir-j anduse sõbrad, samuti eesti aj a-lehti ja teisi perioodilisi trükitöo-teid. . VELLO HUBEL Eestlased on oma kodus küla-lislaiiked ning külaliste eest hoolitsetakse hästi. Eesti kodu üheks silmapaistvamaks omaduseks on ka^ seal valitsev ikord ja puhtus, millega sageli minnakse isegi liiale, kuna mõned on isegi oma elutoa nööridega ära eraldanud argipäevasest elust hing seda ruumi kasutatakse ainult külaliste vastuvõtuks. Rikkalikul arvul taimi ja l i l l i eesti kodus väljendava(l meie looduse arhiastust, samuti nagu kuivatatud kännud (dfift-wood), konnakarbid'jne; • E l u eesti kodus on tavaliselt vä- *ga' aktiivne ja päeva ajal võib näha vähe istumist või raamatu lugemist. • ,'Võiks iitelda, et elu eesti kodus on niivõrd aktiivne, et seda võiks nimetada piltlikult rassi- • miseks.' Eesti iseseisvusaegne kõrgem sõjaväelane kolonel Vassili Külaots suri 17. oktoobril pärast pikaajalist haigust. Ta on sündinud 2. nov. 1889. a. • Pärsamaa vallas SaaremaaO..'Võttis osa I maailmasõjast ja oktoobrirevolutsiooni, järgseil Venemaa kodusõja aastail 1919—lö20 võitles Punaarmees 9. ratsadiviisi staabiülemana lõunarindel. Tuli optandina Eestisse,- lõpetas 1028. a. -Eesti Kõrgema Sõjalkooli j a d i seal 1938-40 aastail õppejõuks. Eesti ülevõtnii^el 1940. a. maärajti ta : Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse Laskuiikorpuse 42. polgu komandöriks, asulcohaga Paides lama ümbruskonna linnadesse koondaiti Eesti sõjaväest ületoo-dud sõjaväelased. Saksa ja Vene sõja puhkedes, k u i üksustest palju mehi üle jooksi^,; viidi'ta 1942. a. Frunze-nimelise Sõjaväeakadeemia õppejõuks, sealt toodi; ta organiseeritava a. Eesti Laskur-koipuse staabioi^onna üle-mailö. HilÕ6m oli ta 7. Eesti Laskurdiviisi ja 8. Eesti Laskurdivi!" • T O R O N T O ' E E S T I EVANGEELNE KOGUDUS-Stone Church, 45 Davenport Ed. Jutlustaja H.Rüdmik P.O. Box 234, Toronto 18. Ont. . Rootsis, Eskilstuna juures jäi r -: 233-5390 mngi aaia j ^ sai surma 40-a.^Olev j y gusõj^UMI • RAADIOJÜMALA^ ... . , ' T E E N I S T U S E D igal pühapäeval. Eesti kodus elato eesti perekoiid •oma- traditsioonidega J a , kom- -metega.: : Siin valitseb kõigi perekonnaliikmete vahel vastastiikxme respekt, kusjuures võib alla kriipsutada, et isa ja ema juures Võib peaaegu alati märgata kinnisust ja tõsidust. Eesti kodus on keskseks'kujuks ema, kes on eesti traditsioonide kohaselt: peamiseks laste kasvatajaks,:kodutegijaks;ja koduhoidjaks, kui perekonnas on lapsed, süs on nad perekonnaelu Kikajoon. Politseil ei ole veel teada, kuidas õnnetus juhtus või kas üldse oli tegemist süütu õnnetu- Müstiliseks muutus asi hilisemate leidudega. Nimelt leiti surmasaanu pintsak tükk maad eemalt õueli. Ülesõidu juurest ei leitud asju, mis tail alati olid kaa-sa; s — v'õtmed ja nn. alärnatpülk, mis oli alati kaasas kõikidel Häll-tay teenistujatel. Pole k a seni leitud surmasaanu rahaikotti. Sündmuskohal on nähtud veel. üht teist meest, keda politsei praegu otsibo-. hpmm. kell CHIC-790kc. 9.30—10.00 lainel Eesti kodu üheks märkimisväärseks jooneks on, et seal nõu- ! takse distsipliini Vanemad on seiles suhtes väga nõudlikud ning lapsed peavad sõna 'kuulma ning vanemate käske ja korraldusi täitma,. Meie raihvaikombed, eriti need, mis on seotud pühadega, mõijutavad eesti kodu miljööd jõulude,, lihaviõlbtepühade ja ka perekondlikkude sündmuste ajal. Eestlane ftelevisiooni peale palju oma aega ei raiska, kima tia on rohkem tegutseja kui pealtvaataja... Eesti kodus 'tuntakse üldiselt suurt huvi muusika vastu, kuna paljudes kodudes on klaverid ja lapsed käivad iMaveritundides. Vanemad inimjesed tunnevad igatsust eesti laulude järgi nirig siis aitavad neid välj a heliplaadid. Eesti kodus armastatakse rohkel määral kunsti. Maalidest eelistatakse selliseid, mis' annavad edasi kodumaa motiive ja rahvuslikku sümbolismi,. Seinu ehivad sageli käsitööga vailminud. seinavaibad, ning riiulitel näeme rahvarõivais nukke ja õllekappa-sid..''- '^^ - Huvi kunsti vastu on eesti perekonnas suurem kui tavalises kanada perekonnas. Eesti kodu iseloomustamisel ei i saa 'ka mööda mimia mitrnesu-gustest • koUekitsioonidest, nagu näiteks märgikogud ja mälestusesemetest kodumaaüt, peamiselt ' kaasa (toodud fotod. ; Kokkuvõttes mainis V. Bubel, ^. et teesti Icodus valitseb lihtne ja terve elu, mis-on tulvil aktiiv^ susit, kuid samal ajal ka vaikset usku j a tagasihoidlikku sõhralik-kust, millele liitub aus ja kindel . ellu suhtumine. Referent juhtis siiski tähelepanu võõraste mõiju-de sisseitunginiisele meie kodudesse, mille 'tulemusena kaob meie-(kodudest ika eesti keel; samuti meie^ rahvakombecl j a tavad. Eestit meenutavad esemed peidetakse sageli keldrisse ning nende asemele ilmuvad igasu- ' gus^d võõras stiilis mööblid ja esemed.- .' i ; Tahetakse olla väga peen, kuid ^alaitaikse ära enda juured, mida meie lapsed just otsivad. Läbirääkimistel konstateeriti, et eesti kodu hääbumisele aitab kaasa segaabielude rohljLus ning eesti ikeele ikadumine. Samuti piainiti,, et eestlus püsib ' palju kindlamalt kodumaal seetõttu, et seal on surve, ikuna siin see suiTe puudub ja seega jääb ka vastu-surve meie poolit tulemata. Üldiselt leiti siiski, et eestlaiu'. on oma eestipärase kodu säilitamisel seni rõõmustavalt tugevalt vastu pannud assimileerumisprotsessile, kuna i)al'jud teised rahvusgrupid kaotavad palju: küremalt oana identsuse kui eestlased. Läbirääikimised kandusid üle Toronto Eesti Maja kritiseerimisele ja leiti, et Eesti Maja peaiks olema^ eriti suvekuudel eestlastele! senisest rohkem avatud ja peiaks olema võimalus Eesti Maajas istuda ja kohvitassi juures sõpradega vestelda. Nuriseti ka:, et Eesti Maja uues,osas ehitatud noorte ruum seisab kasutamata kuigi selle rajamist energiliseüt ^taotleti. Vastuväitena kihnita/ti, et noorte organisatsioonidel ei ole raha selle ruumi üleval pidamiseks.: • Kõne all oli ka alltohoolsete jookide toomine Eesti Majja, kuid sellele olid mõned kõnelejad vastu ning Eesti Maja juhatuse liige Helvi Kõva kiimitas, et nii kaua kui Eesti Majas tegutsevad eesti täienduskoolid ja lasteaed ei ole lubatud Eesti Majas müüa alaliselt joovastavaid jooke. si komandöri kes lahinguid JKalinini, 2. Baiti ja Leningradi rindel. Aastaü 1946— 1950 ta o l i Tallinna Polütehniliše Instituudi vanemõfpetajaks. Ta on Oma sõjaikäigust kirjutanud me-muaarteose ' „Uraallid8st Kuramaani"'. ' V.:.. Raadiojutiuše teema 13. nov. „JUMAIA TUNDMINE". Pühapäeval, 13. nov. kell 3 p. 1. JUMALATEENISTUS." Lauluettekanded, jutlustab H. Söderholm. , • TORONTO EESTI r VABAKOGUDÜS : Tel. 461-2077 ; 562 Jpnes Ave.; Toronto 6, Ont. Jutlustaja E. Sarapja 20 Thorncliffe Ave;, Toronto 6, Ont. 463-6223' . Eesti kodus on pidupäevade ajal laud alati rikkalikult kaetud ja ka jookide vähesuse üle ei saa nuriseda. • ' / .• Eesti Maija juhatuse liige Linda Saai-niit. omalt poolt niajnis, et Eesti Maja juhatus kavatseb tulevikus Eesti Maja kohvikut pilke-niat aega lahti hoida vabatahtlike tööjõududega ning samuti on juhatusel kavatsus korraldama hakata • kella-viie-teesid, millised plaanid on aga veel lõplikult selgumata. Pühapäeval, XSrhovembril, kell 11 homm. koguduse 28. AASTAPÄEVA JUMALATEENISTUS. Kõneileb Heino Promm. Lauluet-itekandeid soüstidelit j a segakoorilt. Pärast jumadateenistuš koosviibimine kohvilauas ja misjoni .film. KOGÜDDS ' 883 Broadview Ave. Tel. 465-0639 Pastor k . Raid > 10 Lamport Ave. Apt. 307 Toronto 5, Öht. M4W 1S6 Tel. 961-8391 ,VABÄDUSE KUtlLOTUSE'^ raadiosaated igal pühapäeval kell 3-3.30 p: 1. WHLD 1270 k a Pühap., 13. nov. kell IOJIS homm. PÜHAPÄEVAKOOL, kell 11 JÜMÄLÄTEBNISTUS, noorte ansambel, M. Krabi. KeH. 6 õ. film „Tule sõna", G. B. Derkatch, 12. nov. korraldavad gaidid Eesti Majas maskipeo, mis /kujuneb tõenäoliselt huvitavaks ja oynapä-raseiks. Noored ise on agarasti ametis kava õppimisega ja vane-mateikogu on teinud valmis kohvi-llaua plaanid. Külalisi palutakse i l muda võimalikult kostüümides, mis teeb sellest ühe väga lõbusa ja põneva olemise. H E L I P L A A T E on noortel kavas päevakohane pantomiim „ ^ o i a E l l a " huvitava tegevuse Ja kostüümidega, niillegt aga palju ei lubata ette ära rääkida. Tantsite 011 „Ka|a" onkester ja kes jala-keerutusest väsivad, võivad nautida kohvilaua mõnusid. (JaMid loodavad nü noorte kui ka vanemate elavat osavõtu, et mardipäeva traditsiooni edasi kanda ja sellega koos saada osa nieeldi-vast 'õhtust. Sissepääs koos kohvilauaga on $4.50, õ Peo algus on kl. 7.00. Vaba Eestlase'talitusess ' EEET — eesü rahvalaule: Reet Heudrikson PEEGELDUSI — Rene Uferiviisid' KAJAKAS — Kodused kajad eesti kohvikust Kanadas TULE RÄNDAME MÄNDIDE VARJU'... - Eesti gaidide Ja skautide laule suurlaagritest LASTE-MAAILM ~ Helmi Betlem EESTI RAHV.V JA JÕULULAULE' Ellen Parve LAUL SINULE-Jüri Lipp: ' B^ÖÕMSAID JÕULUPÜHI - ^: •JüriLipp :•:.•„ Plaadi bmd koos saatekuluga Veel k< „Vaba tud kuninj l i liõbeme selgiinud on väärist Nendeks Eesti Maj ge, silitas esimees J nada Mai Kalev Püj Nikolail luid Toiv ning tenij tos Eesti suuri ji nuuitnudi Vorouto andnud jäle mo( Kitchenel iiold VoJ Seedriori Seedriorj jamine. mitmel oru esin töö ja q tulemusj likidt il suvekodl valhoouj selt ket KingstoJ lelüdu suured organist ning teij meie n viimane pes tea kojusõij „Vabd iuidmetl kcskor^ •h esitiula daati n laste tas Illi pa, Ha j kuna olid Rt Arnold] Kanada liide w lid Evi inas'ell m |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-11-08-04
